Ma saan aru, et Lana Del Rey uus album on miski, mida peab hindama kõrgelt ja miski, mida peab kuulama. Ma ei ole. Ei, ma ei saa öelda, et ma ei ole kuulnud, et tal on uus album väljas, sest see oleks valetamine. Ma olen täheldanud isegi kuskil Spotify sügavustes ringi luusida, et mingisugune uus Laanadel rei album on ja sellel on mingi äge kaanepilt ja vist isegi päris sihuke huvitav nimi. Aga kumbki nendest asjaoludest pole mind sundinud seda plaati veel kuulama. Ma püüdsin seda kuulata teel stuudios, sest et arvamusliidrid on rääkinud ja ilmselgelt seda albumit tuleb võtta tõsiselt. Aga mul on selline tunne, et ta on lihtsalt kogu aeg unine lauldes kõik laulud on sellised, nagu oleks võtnud natuke liiga palju Xanaxit ja, ja nüüd kaalub, kas sõita oma ilma katuseta autoga kaljuservalt alla või mitte või võtta veel üks lonks oma viskipudeli, milles on teatav sihuke nihilistli romantika või mingisugune siuke kristlik romantika, nihilistlik romantika, aga, aga ma ei tea, mis meeleolus ma pean olema, et seda kuidagi kaifida. Kas ma peaksin võtma Xanaxit? Kuule, ma ei tea, võib-olla see on nagu nagu kaks noort noort inimest, kes on võtnud omale kohustuse iga nädal midagi laterdada ja siis istuvad korra nädalas õhtuti maha, et midagi salvestada ja, ja ei tule nagu millegi targa peale, siis vajavad siukse unise häälega sellist enam-vähem seosetut juttu. Ja võib-olla on ka tema karjääris jõudnud see punkt, kus ta enam lihtsalt ei, ei tea. Aa, nii et me ajame, on põhimõtteliselt Laanadel Reiga sarnast rida. Ja seetõttu peaksime, me oleme sama hinnatud ja, ja edukad, kui tema. Sina oled Laanadel Ivo ja mina Laanadel, Jim. Ja me oleme Laanadel popkulturistid. Tere, minu nimi on Ivo Cruztork. Tere, mina olen Jim Ashilevi ja te kuulate saadet Laanadel, popkulturistid Simm. Millal sa viimati oma oma Nintendo Switch'i ka mängisid kohe tõesti? Ma ei tea, vot nüüd ongi see, et, et ma tahtsin nagu alustada, et istusid teleka taha maha ja, ja mängisid, aga switchi võib ju kaasa võtta nagu me oleme mitu korda siin saates ohetanud ja ahetanud, kui äge, et see kõik on, et sellega äkki, millal sa viimati trammiga koju sõites switchi kotist välja võtsid ja, ja mõnda mängu mängisid. Ja millal ma viimati trammiga koju sõites nägin tänaval reaalset Nintendo, Switch'i reklaami suurel selle bülooni peal või kuidas neid asju kutsutakse? Ja mitte ainult Tallinnas, vaid ka Vilniuses näiteks, sest et sattusin Vilniusesse mõned päevad tagasi ja täpselt, et seesama kampaania on ka Leedus järelikult käimas. Millal oli viimati üldse mõni Nintendo reklaam Eesti tänavapildis nähtaval? Ma arvan, et. Ma arvan, et see on praegu esimene kord, ongi nii? Ma arvan küll. Sest millal varem võis midagi sellist juhtuda, võib-olla hui ajal, sest Uieri meeletult populaarne, aga mulle ei meenu küll, et ma oleksin kunagi näinud ühtegi Ui reklaami tänaval. Aga vastus su tegelikule küsimusele, et millal ma mängisin sketši, siis elu on läinud nii kiireks, et, et ma tõesti ei jõua mitte midagi mängida korra ülikoolis kahe loengu vahel tõmbasin endale selle Maarjo kardi oma IKS seadmesse oma telefoni. Ja siis mängisin seda umbes kolm sekundit ja siis jooksin loengusse tagasi. Aga switchi mängisin nüüd võib-olla kuu aega tagasi, umbes kui ma ise töötasin ühe arvutimängu kallal, mis tuleb välja vist 16. oktoobril ja mille nimi on disco Ellüüsium, nii et inimene, kes on Viis aastat olnud ootusärevusest suremas, siis jah, kui te ikka veel pole veel kuulnud, et Disco lüüsim tuleb välja, siis nüüd nüüd te teate lõpuks ameti oktoobrisse tuleb päriselt välja ja ma sattusin, sattusin ka, panustame omalt poolt selle mängu valmimisse näitlejate häälnäitlejate režissöörina või lavastajana siis. Nii et kuna ma tööasjus reisisin, siis võtsin oma Switchi kaasa ja sellega seoses suutsin ka korda saata ühe oma elu suursaavutuse küsimult mis suursaavutuse. Chimm, mis suur saavutus Aitäh, et küsid ivo nagu sa tead, ma olen rääkinud, svilisation kuus on saatana tehtud, mäng on ju, et selles mõttes, et see on selline mäng, mis on millegipärast mulle nii sõltuvust tekitav, et ma ei ole päriselt ka kunagi elus midagi nii hullu kogenenud, et mingit mängu mängida, siis ma hakkasin paremini aru saama, ma tea, kasiinosõltlastest. Mis tunne see on, kui, kui sa tunned nagu oma, ma ei tea, näpu Guentides seda sügelust ikkagi veel mängida, veel veel teha mõned käigud. Kuus on niisugune hästi või nüüdse tsivilisatsiooni sari ainult mängude seeria, onju. Alfa nohikute mäng, eks ole, sest et see ei ole väga sihuke märulikeskne seal ei vilgu ega safi suurt midagi, seal peab lihtsalt tohututes kogustes lugema läbi tekst maailma ja kultuuri ja tsivilisatsiooni ajaloo kohta. Ja siis selle tarkuse pinnalt, et tuleb teha tarku otsuseid, et areneda siis aastatuhandete jooksul sisuliselt siuksest. Ma ei tea nuiaga korilasest kütist areneda siis sinnamaale, et sa saad oma riigist või oma impeeriumist saata inimesed Marsile elama näiteks või, või siis või siis saavutada muud moodi võitu seal tsivilisatsiooni, seal mul. Ma olen nii palju seal mängus tappa saanud ja see mäng on nii armutu, sellepärast et üks mäng võib kesta noh, päevi ikka päevi ja päevi, mängid, mängid, mängid, mängid järjest ja siis järsku saad aru, et keegi teine ikkagi võitis ja see nii rusuv kui see järsku tuleb. See, see ootamatu lõpp, see on, see on see lihtsalt. Ma ei tea, see tõmbab nagu sellised tõmbeelumahlad välja kehast. Ja, ja disko Ellüüdiumi sessioonide. Vahepeal mul õnnestus oma hotellitoas lõpuks jõuda sellise triumfi, nii et saavutasin religiooni võidu, ehk siis minu minu inkvisiitorid, minu misjonärid, minu apostlid tegid head. Tõsid süstemaatiliselt teiste riikide teiste kultuuride, misjonäre, apostlejaid, jäind, visiitoreid ja käisid muudkui pööramas rahvaid, oma usku ja selle usu nimi oli Wave ehk laine ja sellel oli väga ilus, sihuke lainetav logo. Ja usu või ära usu, aga siiamaani ma härdusega mõtlen oma armsate väga jõhkrat armutute, misjonäride, infisiitorite ja apostlite peale, kes läksid lahingusse ja surid märtrisurma ja kelle sellest järele jäänud erinevaid reliikviaid mahoiustasin oma muuseumides ja siis turistid tulid vaatama neid reliikviaid ja tulid, süütasid küünla, külastasid minu linn, linnade kohvikuid, jätsid sinna väga palju raha, nii et turismiäri läks ka väga hästi. Ühesõnaga, ma olen nii uhke selle saavutuse üle, et hakka või ise Impisiitoriks sihuke tunne tekkis. Võib-olla see, see võib olla mu plaan B nüüd elusat. Et kui see, kui sa raadio keika nagu kui see välja ei vea, siis ikkagi lõpuks ma haaran oma oma risti ja mõõga ja siis. Ja siis panen selle, süütan selle mõõga põlema, sest nii on uhkem kui põlev mõõtmes põlev mõõk ja teises teises keldrist või siis mingi lainetab, mu sihuke saun on ju otseselt minu sulle mingit. Ja siis kui kui riskid On vaja, võib-olla ma Sand, vaata nüüd ka hiljuti jagati ju neid disainiauhindu, et ma vaatan, kes seal preemiaid sai. Siis palun võib-olla mõnel ägedalt disaini stuudial kujundada mu uuele religioonile logo. Ja siis ma lähen muudkui hävitama teist nii apostlid ja mis on ära ja, ja intis iidoleid. Ja muidugi siis kogu selle logo juurde veel disainid. Ma eeldan rüüd oma oma ingvisiitoritele ja oma miljonäridele. Püha raamatu kaanekujundus on väga oluline ja trükikvaliteet ja sulle endale, nagu ma olen aru saanud, siis väga paljude suurte religioonide puhul selle religiooni juhi müts. On väga oluline, et äkki sa saad sellega lasta lasta kujundada. Müts on super oluline kujutangi ette, et kui ma tahan ka promoda Eestit, kui ma tahan, et inimesed teaksid, kust see kõik alguse sai ja nii edasi miks mitte võib-olla tõesti kasutadagi kohalikke disainereid meistreid, paluda reet ausil näiteks teha endale mingisugune siuke inkvisiitori? Seal tondi jaama juures on mingisugune mütsi mütsivabrik, kes teeb minu arust. Jaama mütsivabrik näiteks pole mütsi. Kes võiks mingi ilusa saua teha, seda jõuab kõike mõelda. Aga ka ja ei siit siit hakkab, sellel mõttel on jumet, sellel mõttel on jumet. Kordas kord, kui sinu sinu kondid siis nii-öelda tagasi kodumaale jõuavad sinu pikkadel ja, ja siis ka kurvalt lõppenud reisidelt siis siis need saavad olla mingites muuseumites ka reliikviad ja tuua kohale turismi tuua kohale inimesi, kes neid käivad vaatamas pildistamas-filmimas ja jätavad muidugi siis ka oma raha meie meie mitmetesse kohvikutesse ja poodidesse ja, ja ühistransporti. Täpselt, ja kuna mul on Kointe mitu kehas ei pea kõik kondid panema ühte kotti ja, ja ühte keldrisse ei võib ju vabalt ühe kondi jätta ERMi. Ühe kondi. Ta kumus. Narva, jätta kondikene jätta Jõgevale kondikene Valka ka ühesõnaga igale poole, et oleks põhjust käia ka eesti risti-rästi läbi nende religiooni turistidel, kes hakkavad hordidena külastama meie ilusat riiki, et selles mõttes ma, ma ei ole kade, ma hea meelega panustan Eesti arengusse ja populaarsuse tõusu ja kui see on see, mismoodi ma seda teha saan, siis ma olen valmis. Aga kas disco lüüsem tuleb, kas Vutšile? Ma tahaks, tahaks õudsalt teada, nüüd sellepärast, et see sinu selline. Vägagi elav ja, ja vägagi kaasakiskuv kirjeldus sellest, kuidas sa said, said mingi suure võidu oma oma Šivilisationi radadel, tekitas minus tunde, et ma olen ikka jube vähe jube vähema Switšiga mänginud, et peaksin. Ma mõtlesin, et jube vähe oma elus saavutanud Jah, seda ka see, see, seda ma kardan, et mul ei ole võimalik ainult ainult arvutimängudega palju juurde teha, kuigi, kes teab, et noh, Eestis on ju ka üks maailma tuntumaid, kas ma sain aru, et see on siis Counter Strike, Komängijaid rops või olite Counter Strike või äkki ta oli hoopis mingi üks nendest? Strateegiamängudest ma ei ole, ma ei ole nii, nii teadlik. Ma ei tea, me peame oma erikorrespondendi Rainer Petersoni pik piksel petsi kutsuma, puhata ja mängida saatest jälle külla üle pika aja. Lüngad. Aga jah, ma kardan, et ma nii palju saavutada ei suuda küll, aga võib-olla ma saan, saan sellele sellele teleka all istuvale seadmele rohkem kasutust ja ka see on juba tegelikult elus. Suur võit. Aga, ja kui sa küsisid, et kas tuleb Switšile ka, siis ütleme nii, et see, et praegu hakkab PC olemas, esimene platvorm on plaanide järgi alles algus. Okei, ma tegelikult, mul on nüüd praegu praegu selline olukord, et kui ma viimane kord eestis käisin või, või eelviimane kord isegi juba, siis sa laenasid mulle oma seda Maarja Odyssey mängu mis on üks kõrgemalt hinnatud, mängi üldse kindlasti üks kõrgemalt hinnatuid Nintendo Switch'i mänge. Ja ma väga väga ootasin, et ma saaksin seda mängida. Ma olin ka väga huvitatud sellest, et kuidas siis on seda ühte maailma parimat mängu mängida. Ja kahjuks ma pean tunnistama, et ma mängin seda väga harva. Kui ma seda mängin, siis ta meeldib mulle. Ja ma olen seal omajagu progress ikkagi teinud, aga Ta ei ole selline mäng, mis mind nagu sa ütlesid tsivilisatsiooni kohta, et paneks, paneks näpukondid sügelema, tiriks mind oma vaba aega selle konsooli taga veetma. Mul oli suvel siin ongi nagu see küsimus, et huvitav, kas asi on mängus või asi on selles, et kuidas ajad parasjagu on, sest kui mul oli suvel puhkus ja juhtumisi oli selles switchi mängupoes oli allahinnatud South parki mängu teine osa fraktiorit pat Howl ehk siis pragunenud, kuid terviklik siis selle maa. Ma võtsin puhkuse ajal kätte ja mängisin lihtsalt niimoodi mõne päeva jooksul läbi, et see oli täpselt niisugune mäng, et, et ta tiris mind tagasi mängima. Ta ei olnud väga keeruline mäng, tal oli niisugune niisugune põnev lugu, mis, mis noh, nagu tekitas tunde, et tahaks teada, mis edasi saab. Ja samas mul oli aega, et hästi paljude teiste mängudega noh, siuksed suuremad mängud nagu näiteks seesama Super Mario Odyssey, et selle lugu tegelikult noh, ei paelu mind nii väga, et ma kujutan ette, et ta saab lõpus printsessi kätte, et eks ole, et noh, see, see ei ole nagu seal seal ei ole nagu mingisugune meeletult suuri huvitavaid keerdkäike ja, ja, ja, ja ütleme, sellist satiirilist huumorit täis variante ees ootamas. Ja samamoodi ka siis seal ta nii-öelda see mitte nüüd siis viimane mäng, sest just mingi nädalake tagasi või nii umbes tuli uus Zelda mäng vana-uus-vana jah, siis nii-öelda vana versiooni uus versioon või, või siis see oli veel niimoodi, et, et vanast mängust oli tehtud vahepeal versioon ja siis sellest on veel nüüd veel uuem versioon. Ühesõnaga, see on, kuulake puhata, mängida arvustust või kirjeldust sellest, aga aga just see prestate wild, mis on siis ka jällegi üks üks niisuguseid suuremaid ja tuntumaid ja hinnatumaid mänge üldse on ka minul täiesti pooleli jäänud, sellepärast et hoolimata sellest, et seal on väga võimas ja grandioosne lugu ja väga, väga nagu sügav maailm siis nii-öelda loo. Ma ei tea, kas siis loo tehti lahti rullumise kiirus ja selle mängu enda nii öelda raskusaste ei, ei võimalda mul seda sellisel määral nautida nagu tiriks mind sisse. Et sa saad nüüd, kui sa nüüd natukene veel teed, siis sa koheselt jälle teada, mis juhtub ja ja asi läheb nagu, nagu edasi, ma ei tea. Võib-olla on lihtsalt viga minus, et ma ei oska nautida mängijana. Ei, ma arvan, et viga on nendes mängudes kogu ülejäänud maailmale aru saan. Meta kriitikus visanud nii palju punkte, et need mängud troonivad igasuguste edetabelite edetabelite tipus. Ei, aga mul oli sama imelik kuidagi sihuke võõritus seisund kui ma üritasin saada sõbraks sellesama Super Mario Odyssey mänguga, mida nii palju kiideti ja ma jõudsin erinevalt sinust nii kaugele, et ma lõpuks tegin sellega läbi. Kuigi noh, kes, kes on Nintendo fänn, teab, et sageli Nintendo mängud ka nii naljalt ei lõpe lihtsalt, või noh, kui rääkida vähemalt maarjamängudest näiteks elda mängudest, et et sul on, Sulle antakse põhjuseid minna veel korra nagu tagasi ja, ja teha veel üks ring peale kogu sellele mängumaailmale ja täita veel uusi ülesandeid, aga midagi seal juhtus ja et magama ei suutnud vaimustuda enam sellest Super Mario Odyssey või kuidagi See on kummaline, et ühest küljest on hästi lahe, kui lood arenevad, mängud arenevad selles mitte ainult oma väljanägemise poolest, vaid ka selles osas, et mängu enda stiil ja see mängu ma ei tea, motoorika mehaanika muutub. Et, et kui kui lihtsalt niimoodi teoreetiliselt rääkida, mõtle, kui oleks sihuke super maarjamis oleks natuke nagu GTA või no et sa saad seal nagu lihtsalt ringi käia ja teha erinevaid asju, onju. Et teoorias kõlab huvitavalt, aga, aga see praktikas tundus lihtsalt tüütu, ma olin niisugune tunne, et ah, ma lihtsalt tahaks joosta vasakult paremale hüpata nendele salakastidele vastaseid salakaste, saadan inte ja ja, ja kuidagi ma ei taha seda lisakohustust, et ma pean nüüd ronima mööda mingeid katuseid ja, ja pean käima mingites koobastes. Kuigi. Mis seal ühes maailmas on, kus türannosauruse Rex ringi trump, mis oli väga üllatav, see oli, see oli mu lemmik hetk kogu mängus, aga see oli üsna alguses. Et noh, see nagu nõudis liiga palju tööd. Ja, ja vaatan, Maarjamängud on sellised, mille puhul ma olen terve elu kuidagi seostanud neid siukse väga vähese vaevaga või kuidagi, et see on see, see on see mäng, kus sa ei pea mõtlema, saad lihtsalt teha näiteks ühe maailma läbi seal kolme-nelja minutiga ja võid kinni panna selle mängu ja eluga edasi minna. Aga nüüd tuli siis Super Mario Odyssey, kus sa pead, pead tegema nii palju erinevaid asju, pida mingeid vestlusi maha inimestega ja nii edasi. See tundus lihtsalt tüütu ja kui mäng läbi sai, siis mul on nii kahju. Ma mõtlesin, et kas tõesti ma tegin selle kõik läbi, ka mulle ei hakanud meeldima, peaksin veel ühe ringi peale tegema, ikkagi. Aga tore oli see ka veel. Lisaks sellele türannosauruse leidmisele metsast oli vahvaga, et kui mäng oli läbi, siis mul õnnestus osta endale uus välimus ja niimoodi, et Mumaario nüüd lihtsalt luukere, kellel on niisugune super maarjamüts peas. See oli väga tore ja siis ma tegin erinevaid pilte sellest, kuidas luukere jookseb pargis ringi. Vähemalt see oli kõik seda väärt. Ma ei tea, kas oli, ma ongi türannosauruse luukere ja siis need erinevad pildid, mida ma läbi selle mängu igal pool tegin. See on see, mis sellest mängust nagu jäi, aga, aga selline tunne on nagunii palju aega läks, selle alla. Oleks võinud lihtsalt guugeldada pilt, et selles mängus seebid arvutisse oma lemmikud. Vaadati Youtube'ist videosid ja mul on tunne, et ma, ma taandarenen nii-öelda selliseks sama sala selliseks terminiks, mida kutsutakse, kutsutakse igapäevane mängija või, või mis eestikeelne vaste oleks inglise keeles nagu laiemal skaalal lihtsalt lihtsalt üleüldiselt. Ega, ega ma sellele vastu vaidleks. Et ma, ma otsin nagu mängudest midagi oluliselt vähemat ja kiiremat. Jaa, jaa. Ma ei tea midagi, midagi lihtsamat kui, kui see, mida sellised kõige kvaliteetsemad, paremad ja süviti läbi mõeldud mängud otsivad ja ausalt öeldes ma olin ääretult rõõmus, kui nüüd väga hiljuti eriti tuntud tehnoloogiaettevõte Apple tegi, pole kuulnud, pole kuulnud, no üks on võib-olla ta on Belgias tuntud. Apple nad olid Rootsis väga tuntud, Rootsis olid kõigil Apple'i seadud seadmed, aga tuli igatahes tulid välja sellise lahendusega nagu Arkeid. Mis siis noh, kuna ma arvan, et ei ole kellelegi suur saladused Ajuessi poest mängude otsimine on täielik nii-öelda jura. Et enamus mängud on, on nii-öelda tasuta kättesaadavad, aga kui sa neid mängima hakkad, siis ilmneb, et sa pead seal mingisuguseid punktikesi omale ostma, et edasi mängida ja ja mida kõike tegema siis, et, et seal nagu päriselt mängus nagu kuhugi jõuda. Et siis Apple on, on seda probleemi märganud ja, ja püüdnud siis leida lahenduse selle näol, et nad on pakkunud teenuse, kus sa maksad iga kuu mingi kindla kuumaksu, ma arvan, et see oli vist neli, 99, kas siis dollarite eurod? Või, või äkki ta oli neli, 79 eurot ja neli, 99 dollarit igatahes maksab umbes viis eurot kuus ja selle eest siis antakse sulle võimalus kasutada umbes sadat mängu, nii palju, kui sa vähegi soovid, ilma et sa peaksid sinna mingisuguseid punkte sisse ostma või või nende eest nagu lisa maksma, et seal on terve hulk mänge, lae lihtsalt alla ja mängi. Ja see on nii palju parem mängukogemus telefonil, kui, kui ma üldse olen ette kujutanud, et kui ma veel siin mõnda aega tagasi kasutasin Samsungi telefoni ja, ja põhimõtteliselt olin andnud alla selle mõtte, et ma saan telefoniga üldse kunagi midagi mängida, sest ma ei viitsinud kulutada aega, et leida mingi mängitav mäng siis nüüd esialgu tagasi Aiphony peale liikudes ma avastasin, et ma ei viitsi seda seda jura läbi elada ka ei phony peal ja olin alla laadinud täpselt ühe mängu, mida ma ka ei mänginud. Siis nüüd kui tuli tuli välja see Applearkaid olen ma proovinud ja katsetanud läbi kohe täitsa mitu mängu ma praegu vaatasin, ma olen viite mängu päris niimoodi korralikult mänginud. Viimasel, ma ei tea, siis nädalal ajal umbes või kahel nädalal või kaua seal väljas on olnud ja tegelikult täitsa nautinud, et asja on ka küllaltki lahedaks teinud see, et ma saan oma Xboxi. Puldi ühendada oma telefoniga. Ja vahel ma olengi nüüd niimoodi, et kui ma vahepeal tirisin oma Sutši endaga voodisse kaasa kindlasti, kui ma leian mingisuguseid ägeda mängu, siis ma teen seda veel. Aga ma olengi enne magama jäämist siis vahepeal oma telefoniga nii mänginud, ühendan selle oma Xboxi puldiga ja siis Teibid seisame Aiphony selle puldi külge kuidagi ja ei mänginud. Ma ostsin mingi hetk igest sellise pisikese puidust klotsi, mille sisse saab telefoni niimoodi püsti panna. Väga, väga mugav. Veel tõhusam oleks hankida endale sihuke sellised nagu klambrid, mida saaks põhimõtteliselt nagu pea pea peavõru, millel on kaks sellist. Pulka või see, see oleks tuusa ja siis panen selle telefoni endale täpselt silmade ette nagu ekraaniks, et sa midagi ümbritsevat ei näeks ka. Ja siis võib panna näiteks teki endale pea peal, et mitte näha ümbritsevat tuba. Põhimõtteliselt. Ma ei tea, ettepanek Eino ära ära pane pahaks. Ei, ma ei tahtnud katkestada, palun jätka. Läksid voodisse, oma putiga. Asi läks juba väga kuumaks. Telefon läheb kuumaks, külma, räägingi telefonist, millest, mida sa mõtlesid asjadest. Mul kadus täiesti jutu järgi ära selle selle kõige peale nüüd. Saalid voodis. Kuum oli peos, telefon oli kuum. Öö oli käes. Tuba oli pime, sa olid juba libime. Ainult sina ja su telefon ja isegi abikaasa toast välja või? Sa ei olnud veel tulnud. Aga ta ei olnud tulnud, veel mitte, sa ei saatnud teda diivanile, salvestasime seal oli liiga hilja, et nagu nagu liiga juurasse minna, mul nüüd on täiesti võimatu enam normaalselt. Ja siis me saame proovida, me saame sellega hakkama, sibula Chimmi paneb, pane vaim valmis nii. Senikaua kuni meil oli nagu selge jutulõng, siis asjad nagu arenesid ja me rääkisime ja, ja oli, oli, oli nagu oli nagu täitsa hea saade juba vaata. Ja nüüd, kui sa hakkasid siin siin mingisuguseid, kuidas on eesti keeles inglisekeelne väljend innu endo. Me ei tea, aga see kõlab sarnaselt sõnaga. Vot vot saime kätte taas oma oma jutulõnga ühe ühe otsa. PistAga veereta lõnga edasi. Ühesõnaga ma olen poolesse äplarketis, nii meeldiv on võrreldes muuga, mida. Minu jaoks on, on see nagu parem, et esiteks kvaliteedikontroll on märksa paremad mängud, vähemalt need viis tükki, mis ma seni proovinud olen, on kõik olnud päris kvaliteetsed ja, ja huvitavad. Ja tavaliselt kui ma varem nagu mäng otsi, siis ma laadisin haka, mõtlesin, et tahaks telefonil midagi mängida ja siis istusin seal mängude poes natukene aega ja laadisin mingi posu neid alla ja lõpptulemusena kustutasin kõik ära, sest ükski neist ei olnud väga hea. Siis nüüd vähemalt et viis, mis ma esialgu alla laadisin, on kõik mulle meeldinud. Ja teine aspekt siis tõesti on see, et need nii-öelda mikromaksed, mida tuleb tänapäeval enamus mobiilimängudes teha, ehk siis mängid kolm levelit läbi ja siis tuleb selle kiri, et ahaa, et nüüd, kui sa tahad järgmist taset mängida, pead sa kas maksma natuke raha või ootama kaks tundi ja siis sa saad mängida või siis jaga mängu sõpradega ja sa kohe võimaluse kolm taset edasi mängida või noh, mis iganes sellised võitlustehnikad, et siis nendel mängudel ei ole mitte midagi sellist, lae mäng alla, tavaliselt on need ka küllaltki sellised mahukad ja, ja, ja mitmekihilised ja seal on mingisugused suuremad lood sisse ehitatud ja, ja, ja need on täiesti nagu täiesti korralikud mängud lihtsalt mobiiltelefoni peal, mis muidugi jällegi mõnes mõttes teeb ta oluliselt teeb, teeb nad nagu oluliselt ebamugavamaks, ehk siis telefoniga ei ole nagu väga mugav mänge mängida, aga samas ühendatud puldiga ära ja, ja on juba märksa mugavam. Okei ja see pult võib-olla ka PlayStationi puldil Ma saan aru, et ametlikult on toetatud siis Xboxi ja Playstationi puldid, ma ei tea, switchi pultist ei ole. Ja, ja muidugi hästi tore oleks, kui mul on üks sihuke sellise firma nagu eit, tõu nagu Nintendo, aga Eipito pult, mis näeb välja nagu klassikaline Nintendo Entertainment System-i pulti selline hall ja, ja, ja värviliste nupukestega. Et kui, kui seda saaks, ma ei ole proovinud, peaks tegelikult proovima, kui seda saaks ühendada, siis oleks veel eriti äge, sest sellele minu arust niisugune eraldi raam veel kaasas, kuhu vahele sa saad oma telefoni panna ja siis mängida? Nojah, mul on hea meel su pärast. Mida sina oma telefoniga teed? Mina kuulan oma telefonist printsi, kes on juhtumisi ka meie tänase muusikalise külalise nimi, aga see ongi seesama muusik, siis, keda mina kuulan. Juhtumisi tahaksid nüüd lasta printsi. Ja ma arvan, et me oleme siin piisavalt piisavalt kuumaks selle teema ajanud, et panna mängima üks, üks printsi lugu ja ma arvan, et see peaks olema tema suvel ilmunud albumilt originaal ls kus siis on printsi enda versioonid lauludest, mida ta üldiselt, et siis kirjutas teistele artistidele ja see on artistile Gill Johns kirjutatud lugu, beibi krepp, et trippame siis. See oli rens palaga beibi ja Vat siis ma ei teadnud, et see liin, et selline album on väljas, ma ei teadnud seda. Väga hea album on, aga seda lugu kuulates mõtlesin, et oleks ikka. Oleks kohutavalt kurb, kui see olekski nüüd minu puhul, nii et ma olen täielikult taandarenenud vaid mobiilimängijaks ja mõtlesin, et ikka tegelikult South parki mäng switchi peale oli ääretult äge. See oli ikka ikka kvaliteethuumori tipp selles suhtes rafineeritud, kirjutatud, hoolega läbi mõeldud. Ja janu. Kuulge graafika ikka suurepärane, et et ehk pole. Ehk pole seal lootuse küünal minu jaoks ikka täielikult kustunud. Ja see ongi ju kogu mängumaailma võlu, et seal on lihtsalt nii palju mitmekesisust. Et kui on seda isiklikust Aminat ja on aega, et minna süvitsi, siis on selle jaoks vastavad mängud. Ja kui on vaja teha lihtsalt enne magamaminekut kiire sutsakas teki all, siis siis sobib Applea, geid või mis iganes muu sarnane alternatiiv. Sest ma rääkisin ju enne sellest, kuidas ma jõudsin suursaavutusena 76. no see on mäng, mida ma iseenesest kardan. Sest et ma tean, et ma ei saa, ma ei saa lihtsalt kuidagi mingisuguse tuju ajel hakata seda uuesti mängima. Ma pean seda ette planeerimas, on natuke nagu ma ei tea, mõni sihuke töökam alkohoolik näiteks, kes on ma ei tea, kellel on palju alluvaid, kes, kellel on suur vastutus oma professionaalses elus, võib-olla ka pereelus, et peab kuidagi nagu ajastama oma tsükleid. See tsüklis on vaja jõuda, on, on kindel, aga, aga tuleb kuidagi vaadata oma kalendrisse, et kuhu täpselt paigutada tsükkel ja kus siis nagu hambad ristis hol olla kaine ja teha soliidselt tööd ja olla vastutustundlik kodanik tsivilisatsiooniga on samamoodi, ma lihtsalt pean teadma, et jah, mul nüüd on järgmised. Ma ei tea, kaks nädalat sellised et, et ma olen valmis pühenduma ja see ei tähenda seda, et ma ei tähenda seda, et ma nagu terve päev istuksin konsoolid, aga üldsegi mitte. Aga see tähendab seda, et tõesti, et see nõuab nagu järjepidevat tegelemist igapäevaselt, võib-olla võib-olla paar tundi igas päevas või, või kui on megahoog sees, siis võib-olla kolm, aga, aga noh. Kuradi tumedaks läks värk, ma ei ma üldse ja ette kujutanud, et ta on tegelikult ka inimesi, kes plaanivad, plaanivad oma elus niimoodi alkoholi joomarlus ja see tekitas minus sügavat kurbust ja. Ta ei, ma tegelikult ei tea, kas keegi suudab niimoodi kajastuda, see oli fantaasia vili, ma ainsat joodikut, kellest ma olen kuulnud, panevad lihtsalt hullu hävitavad nii enda kui ka teiste elusid ja neil pole mahti kalendrisse vaadet. See on muidugi võib-olla isegi veel masendavam. Ning alkohoolik väga-väga masendav. Aga ma saan aru, mida sa sellega mõtled pärast, et väga paljud need, need nii-öelda süvenemist vajavad mängud, vajavadki järjepidevust ja ja vahel mul on tõesti niisugune tunne, et okei, ma võiksin praegu mängida, aga ma kujutan ette, et seda aega on võib-olla pool tundi või maksimaalselt üldse tund aega, kus ma võiksin täna mängida. Ja seetõttu ma mõtlen, et aga mis ma sellest nagu suurest asjast ettevõte on, siis mul ongi täpselt selline tunne, et ma siis võtaks juba midagi, milles ma tunni ajaga suudan saavutada rohkem või, või midagi või siis nagu stardivällja, millest me oleme siin saates rohkem rääkinud, kui keegi kunagi üldse on tahtnud kuulda kus ma saan nagu istuda ja päevakese oma farmis toimetused ära teha ja siis Minnel eluga edasi areneda. Kui me peaksime üle vaatama oma mitmes saates ja meil on võib-olla 111. Et kui vaadata, milline märksõnade pilv moodustub kõikide episoodide peale, siis ilmselt need kolm märksõna ongi Amanda Palmer. Khania quest ja stardiväli enim enim esile kerkinud märg. Sõnad millegipärast saatesarja ajaloos on lisaks mingites mingisugustele nagu viidetele popkultuurile on saatesõnapilves vahelduseks mingisugused põllumajanduslikud termin terminid, et niisugune nagu veider, veider segu, aga jah, nii nii see elu on. No sellest vist olen rääkinud, kuidas, kui ma oma õepojal käisin külas kes on 10 11 aastane siis ta mängis Playstation neljapäeval farmings simulaatorit, kus ta pidi teenima raha ja vahendeid, et hankida endale neid suuri traktoreid ja kombaine ja siis pidi mingeid tohutuid põldusid seal harima, siis see tundus nagu Õudne. Ei, no minu mäng on toredam, see on hästi armas selles suhtes. Ei? Midagi muud, midagi sootuks muud. Mitte et see, see nii-öelda see farmisimulaator nagu otseselt halb oleks, ma olen mitmeid tunde veetnud rekkaga mööda Euroopat ringi sõites sellises mängus nagu Jürograksime lehter. Mõtle kogu linnastumise protsess, nii. See on suuresti kuidagi olnud nii hoogne, sellepärast et keegi ei tahtnud olla enam seal kartulipõlluvagude vahel päevad otsa ja elada suitsutares külmadel pimedatel talvedel kõik tahtsid elada pilvelõhkujate, nagu on Singapuris ja Dubais. Kõik tahtsid elada tulevikus nad tahtsid, et robotid käiksid neid masseerimas ja et hologrammid lahutaksid nende meelt ja tuleks ainult tableti kujul. Et saaks teleporteeruda Marsile näiteks soovi korral. Aga me kõik tahame seda ikkagi veel lihtsalt vahel on tore 40 minutit võttama soojas, mugavas hologrammidega täidetud ja tablettidega varustatud kodus. Ja siis on ikkagi kartulipõllul, see, sa ei pea nagu tegelikult midagi vaeva nägema või elama seal suitsutares külmetama terve talve seal nagu selles suhtes jumala okei. Ma ei, ma ei ei, see ei ole jumala okei. See tundub mulle natuke nagu, et inglise keeles on selle kohta välja likviidseid prepress ehk et kulutad nii palju ressursse, nii nii palju sajandeid, nii palju, nii palju inimpõlvkondi selleks, et kaugeneda sellest mullasest vaost ja, ja, ja seda ainult selleks, et minna sinna tagasi oma misiganes virtuaalreaalsusprillide kaudu. Kogu kogu modernne läänemaailm on üles ehitatud eesmärgile mitte kunagi pidada enam sõda, sõda, aga samal ajal terved hordid noori ja vanemaid inimesi igapäevaselt oma konsoolide, arvutite kõige muuga istuvad mängivad sõda. Nii et selles suhtes pole, pole seal midagi midagi nii vastuolulist, nagu sa püüad siin hetkel väita. Ma ei anna seda võitlusele nii kergesti kätte, see debatt jätkub. See debatt jätkub. Meil on tänavaga kõlli rohke saade olnud. Jah, aga mõnele kuulajale meeldib. See on tegelikult lahe küll, mulle meeldib see küll. Okei, kõll, see on sinu tehtud. Seepärast mulle meeldibki. Kas sa tahad lähemalt rääkida selle kõlli tegemisest, see ei ole tegelikult rääkinud sellest üldse. Ma ei mäleta, kuidas ma seda kõlli tegin, ma olen natuke see probleem, et see oli juba juba nüüd üle kolme aasta tagasi ja mul ei ole enam üldse meeles, kuidas ma selle heli tegin. Ma arvan. Neil lihtsalt ma peaksin selle selle projekti faili oma oma muusika tootmistarkvarast lahti tegema ja vaatama, mis ma seal tegin, sest mul on, mul on niisugune tunne, et ma enam-vähem otsisin Youtube'ist mingisuguseid õpetus videosid selle kohta, et kuidas, kuidas teha neid heli efekte nagu kaheksapidistel mängukonsoolidel olid. Ja siis üritasin midagi sarnast järgi teha, aga, aga ma ei ole nagu 100 protsenti kindel, et see õnnestus. Ei, see on väga kuidagi õige kõlaga. Ma tänan väga, et kuidagi. Ma lootsin, et see ütleb, et mul pole õrna aimugi, kuidas mälestust kätte saab ja siis ma oleksin pakkunud välja, et hüpnoos näiteks ja siis me oleksime saanud ühe erisaate, kus sind hüpnotiseerida Läksime, hakkame kaevama insepsini stiilis koos kuulajatega. Me laskume Su erinevatesse teadvuse kihtidesse. Jookseme ringi seal mööda, selliseid. Ma ei tea geomeetria ja, ja füüsikareegleid, painutavaid tänavaid ja, ja hooneid ja ajame taga mingit flopi diski. Kus on kirjas selle kõlli saladus? Kas seda oleks võimalik niimoodi raadio vahendusel edukalt teha? Kindlasti mõtle, kui palju kuuldemänge on tehtud ERR-i ajaloos näiteks on see on üüratu sarhiiv. Neid talente on olnud palju Eesti raadioteatris ja neid talente töötab ka tänasel päeval Eesti Eesti raadios, nii et me saaksime palgata parimat meest, et nii-öelda. Ära lavastada siis veenvalt ja väga efektselt see sinu mälestuse väljakaevamise lugu. See kõik kõlab nagu ääretult põnevalt, kindlasti palju, palju põnevamalt, kui see saade, mis praegu on, on jooksev, aga ma ikkagi tunnen teatud mõttes, et maid taha, et kõik kuulajad minu alateadvuses osa saaksid. Ma isegi ei ole kindel, et ma tahan, et sina või, või, või ma ise oma alateadvusest väga palju osa saaksin. Ei, ma väga tahaks. Sina tahad. Küll hakkas majandus mingi haige inimene, ütles et sina. Ma tean, et sina muidugi sa vana pervert, mis iganes. Ja et. Miks mina nüüd niisugune, et üks viisakas inimene ei siseneks teise inimese alateadvusesse, on see, millele sa vihjata või pigem viitasin sellele, et loomulik, kasvatatud. Tahaksid sina, sina või ma siis ei viita otseselt niimoodi, et loomulikult oleks põnev näha, mis on teise inimese alateadvuses, aga ma ei ole kindel, et mina tahaks, et teised näeksid, mis on minu alateadvusest. Ma ei ole isegi isegi kindel, et, et ma ise tahan teada, mis seal kõik on. Aga me ei ütle, eks ole, me saame teha. Me käime kõik kambaga ära, me lähme naguniisuguse suure ekskursioonibussiga, põhimõtteliselt sõidame sellega. X kuulbassali kunagi multikas. Sa oled, sa oled nagu Travis Scott, seal astruguraldi albumi kaane peale, et sul on sinu hiiglasin, nägu on niimoodi kuskil tee otsas, suu on pärani lahti. Bussiga sõidame suust sisse, siseneme alateadvusesse, kuigi ajju saab nina kaudu muidugi kergemini või kõrva nagu mingisuguse avause kaudu. Me igal juhul siseneme sinusse. Kehte läbi mulle pärast ei räägi, mis te sealt teada saite, siis ma kõnnin kogu aeg tänaval, inimesed passivad mind niimoodi kuidagi väga kahtlase pilguga. Turismibuss sõidab mööda su aju ringi, samal ajal, kui sa üritad tööd teha Aa, ma läksin, ma mõtlesin et mul on buss peast. A A, helge, selge, ma mõtlesin. Aga, aga ma saan aru, et siis on ka alternatiivseid viise, kuidas minu alateadvuseni jõuda ka siis, kui ma olen tegelikult teadvusel. Nimeline bussisõit Ivo alateadvusesse kõlab väga kutsuvalt. Me teeme selle ära. Kuulajad siis teen eraldi meelinglisti selle teema arutamiseks või siis mingi suletud grupil Facebook'i gruppi. Vaatame igal juhul iva ei taha sellest midagi kuulda ja ta ei taha ka hiljem teada, et mis me sealt siis teada saime. Aga ega me ei peagi talle seda rääkima või me ise lihtsalt nautida. Ja üks, mis on kindel iva alateadvuses on kindlasti palju väga mõnusat muusikat. Lisaks toredatele mängudele, mida ta on endale aastate jooksul sinna varunud. Kuna saateaeg hakkab läbi saama, siis ma ei tea, ma arvan, et alustame printsist, kes on ilmselt üks esimesi artiste, keda kohtame, kui me bussiga sõidame sulle aju süvakihtidesse Jah, see on kuidagi hirmutav, et sa ütled, et saateaeg hakkab läbi saama, sellepärast et. Ma ei tea, kas, nagu see on üks paremaid saateid kunagi üldse oleme teinud või halvem seal. Ma arvan, et selle top kahes, aga ma ei tea, kummas otsas jäävad. Kuulajad, palun kirjutage meile, kas halvemaid asju, mida te praegu olete kuulnud paremaid asju või midagi. Aga siia kuulub sinna parimate asjade hulka, mida te olete kunagi kuulnud prints ja, ja ma arvan, et kuna täna on eelduste järgi pühapäevasest püha, On see päev, millal sa saad eetrisse ja, ja ka Bootkesti levisse läheb siis ja homme on esmaspäev, siis ma arvan, et saadet saabki lõpetada vaid üks lugu ja see on männik Mandei, mille prints kirjutas alguses ansamblile The mängus. Kuid nüüd siis tema enda esituses. Just nii ja jääge ootama ekskursiooni. Infot.