Tere neile, kes vikerraadioga. Koorijuht ja muusikaõpetaja Janne Frido liin ütleb sissejuhatuseks, et tema teismelise igav ilmestasid seiklused ja krutskid hoopis suuremal määral kui tütar Ingeri oma. Muuhulgas meenub esimene armumise lugu, mis on alati eriline. Ingerile meeldis aga pisikesena autodega mängida. Siis tuli jalgpall ja lõpuks muusika, mis on neid emaga ühendavaks kireks. Nii jagavadki täna meiega oma lugusid elust samuti õppetunde ema ning tütar Janne ja Inger. Frido olin. Mina olen Sten Teppan, head kuulamist. Janne tere tulemast vikerraadiosse. Tere, ning Annega on kaasas tütar Inger. Rõõm näha. Inger. Tere. Janne, räägime kuna kõiki kohale või ei ole perekonnaseisu lahti. Ingrid on tegelikult ju veel õde. Ja kaks venda. Kaks venda, meil on peres neli last. Nii kui vanad nemad on, kus nemad praeguseks on? Õde Ita on 14 aastane, saab varsti 15 ja õpib muusikakeskkoolis tšello erialal ja tegeleb veel soololauluga eraldi. Ja vend Alfons on ka nüüd astus Tallinna muusikakeskkooli klaveri erialale. Ka niisugune laulupoiss laulab Rahvusooper Estonia poistekooris lisaks oma erialale. Ja siis on kõige väiksem poiss on meil Ernst kes on pooleteistaastane ja tema alustas oma esimest teed siis lastesõimes sellest jaanuarikuust. Inger, kas sina praeguse seisuga oled veel kodune selles mõttes, et kasvad koos koos väiksematega ja saad osa sellest sellest kõigest suure pere rõõmust. Ja veel olen kodune, et noh, eks me näe, mis peale kaheteistkümnendat, aga praegu naudin pigem seda, et saan kodus olla ja saan oma perega olla. Aga seda huvitav tegelikult vaadete nagu suurema suurema lapsena kodus. Et kuidas õde on teinud ja siis need kaks endajaidsin värske ootusärevus ja et nagu mul on endal nagu väga põnev olnud. Üks asi, mille tahaks kohe siin alguses kuidagi ära klaarida, on see, et muidugi osad lapsed on veel nii pisikesed, nende tuleviku kohta on kaunis keeruline siin midagi öelda, mis saama hakkab, aga üks muster hakkab siiski juba kergelt välja joonistuma. Janne on see juhuslik, et, et muusika on perekonnas kõikide jaoks niivõrd olulisel kohal ja mulle tundub, et see paneb teil silma särama, et niimoodi läheb, südames on ikkagi rahu. Ilmselt ei ole midagi juhuslikku, õigemini mulle vist meeldib nii mõelda, et et päris juhusliku vast ei ole. Sest et kui peres kõik tegelevad muusikaga, siis paratamatult mingi pisik kuskilt nakatub. Me alati küsime laste käest, et mis kooli tahaksid minna. Nii on nad käinud katsetel päris mitmes koolis ja ja alfons kõige värskem kooli mine ja siis tema. Tegelikult sai sisse ka vanalinna hariduskolleegiumis. Aga tema valik langes ikkagi muusikakeskkoolile ja ta põhjendas seda sellega, et ta väga tahaksid pida klaverit ta väga tahaks laulda, ta väga tahaks olla muusika sees. No mis ma siis teen? Kuidas, kuidas üks, viie või kuueaastane laps teab seda? Võib-olla kõik viie-kuueaastased lapsed ei teagi, aga Alfons puhul on tegu küll sellise lapsega, kes väga varakult on andnud märku, kui meile oma soovidest või oma mõtetest, mis tegelikult on hämmastanud meid terve tema kasvamise ajada on selline natukene justkui teiselt planeedilt. Me oleme nimetanud ja tal on väga huvitavad ideed ja vahel ta ütleb sellise lause, mille peale me kõik mõtlema jääme, noogutame ja, ja tundub, nagu see tuleks tegelikult kuskilt hoopis kaugemalt kui lapse suust. Et see on nagu olnud hästi suur tore kasvamine koos Alphansiga tegelikult. Inger, kas ema jutt vastab tõele nende valikute osas, et kas sinu ette pandi ka kunagi võimalus minna sinna kooli, kuhu sa ise tahad minna? Tegelikult ma olen kogu aeg valinud ise valiku lõpuks teinud ise et ma ju alustasin Viimsi keskkoolis, ma ei mäleta, mis klassist alates ma läksin, aga ma läksin viiendast Viimsi muusikakooli. Kolmandast jah, just et ja siis sellest hetkest mul oli ka idee, ma tahaks Musk tegeleda ja just sel hetkel löökpilli erialal siis. Ja et mängisin löökpille ja trumme, siis oligi mõte, et tahaks sellega süvitsi õppida ja, ja siis oli otsus Tallinna muusikakeskkool. Ja see muusika asi on kodus külge hakanud kuidagi iseenesest. Et tegelikult ei ole, olen ise valikuid teinud ja mäletan, kui kui ema pani mind väiksena koori, mis olin musa mari, koor, siis ma mäletan ise ka, et ma tegin mingist vanusest otsuse, et mulle ei meeldi laulda enam ja mulle ei meeldi kooris käia ja ma tulingi sealt ära. Ja siis tegelikult hiljem sain ma aru, et kui ma hakkasin muuski uuesti tegelema, et ma tahaksin nii väga sellega tegeleda, sellega on tegelikult nii ja naa, et mingil hetkel tuleb ikkagi suunata või mingil hetkel tuleb tajuda ära see hetk, kus sa pead ikkagi teda natuke sundima või ütlema, et praegu ei ole õige hetk loobuda. Aga on ka neid hetki, kus tuleb lasta teha tal see enda valik, et ta saaks aru õppida nendest valikute tegemisest, nendest kogemustest ka, et kui ta loobub, missis elu toob, aga, aga üldiselt on jah see koolivalik olnud laste enda soov, aga nüüd seal koolis harjutamine ja, ja püsimine selle eriala peal, siis seda me ikkagi proovime koos laste isaga kuidagi hoida joonel või, või siis või motiveerida nii, et ta selle seda ikkagi kohe nurka ei viskaks. Mis on ingeri nime taust, kirjanduslik ma olen kuulnud. Jaa, on küll sellepärast, et Mats Traadi Inger oli kohustuslik kirjandus minul kümnendas klassis ja ma väga selgelt mäletan seda, et ma lugesin seda kümnendas klassis. Mulle tohutult meeldis lugu alates kaheksanda klassi lõpust ma teadsin, et mina tahaks saada õpetajaks ja kuna Mats Traadi Inger jutustab loo ühest õpetajast, siis see köitis mind nii väga ja see nimi tundus sellel hetkel kuidagi nii eriline, et see jäi mulle kumama ja ma nagu kuidagi teadsin, et kui esimene laps sünnib siis Inger, tema nimeks võiks saada. Panin tähele, et kaheksandaks klassiks oli selge, mis võiks tulevikus saada, on seal midagi niisugust, jällegi, millele me võime nimetuseks anda kodune nakkus või. No võib-olla küll, sest et minu ema on olnud ja on siiamaani eesti keele ja kirjanduse õpetaja ja Me toimetasimegi ühes samas koolis ehk mina olin õpilane, tema oli õpetaja, ta küll minule andis gümnaasiumi osas sootuks perekonnaõpetust, mis on ka väga huvitav, sellepärast et, et sellel hetkel oli gümnaasiumis eriti oli mul seda perekonnaõpetuse tundi väga vaja. Aga see selleks ilmselt see nakkus ikkagi tuleb jah, kuidagi kuskilt juurtega kaasa. Samas mulle lapsena meeldis väga mängida, kuu oli nagu ikka paljudele lastele ja ma mõtlen, kes on mu nagu suur mõjutaja olnud sellel teel, siis see on olnud üks muusikaõpet, kes oli väga lühikest aega Jõgeva gümnaasiumis toimetamas, oli Mall Türk kes tegi ühe ansambli ja kui ta lahkus Jõgeva koolist, siis ma nagu teadsin, et ma pean selle üle võtma. See oligi üheksandas klassis, kus ma hakkasin ise sedasama ansamblit nii-öelda juhatama, juhtima, see mulle pakkus tohutut rahuldust ja rõõmu. Nii et lõpuks hohoo, ma ei mäletagi, kas oli ka üheksandas või kümnendas klassis. Mul tekkis väikestest algklassilastest ansambel, töötasin lausa Jõgeva noortekeskuse ringi juhina. Vot see kõik see tegevus, et mind usaldati. Et see on olnud väga suur mõjutaja, et ma teadsin tõesti kaheksanda klassi lõpuks, et et vaat, muusikaõpetajaamet on, on see, millega ma tahaksin tegeleda. Selles saates nüüd ongi jälle see koht, kus me läheme minevikus teie mälupiltidega ajas tagasi, niipalju kui te oskate, suudate, ehk kui te oma lapsepõlve silme eest läbi lasete, siis mis võiks olla esimesed mälupildid? Ma saan aru, need on siis kõik pärit Jõgevalt võib-olla üldse mitte. Ei, üldse mitte ja üks, mis kindlasti tuleb, on see, et isa mängib akordionit ja mina tantsin. Ja ma teadsin kogu aeg ühte sama laulu, mida ta laulis ja akordionil mängis. Ja ma palusin, et ta seda korduvalt ja korduvalt teeks ja ma muudkui tantsisin ja see, et kogu aeg akordionit mängis ja laulis ja see on meie peres olnud hästi tavaline, et kõik sündmused on ikkagi olnud niimoodi, et meil on laulikud käes kas need on siis tehtud mingisuguse kellelegi pulmalaulik või, või on seal seltskonnalaulik, kõik need seltskonnalaulud alati sünnipäevadel lauldi alati et alati võeti akordion, et mis muuseas kandus üle ka minu enda sünnipäevadele. Et ühel hetkel võtsin mina akordioni kätte ja need sõbrad, kes külla tulid, need alatiga olid sunnitud laulma seltskonnalaule. Siiamaani võtab akordioni ja, ja me laulame jälle, et, et see asi ei ole muutunud. Et me oleme ka lastena näinud seda kõike pealt. Mida põnevat ütleme siis, vanuses viis, kuus, seitse Jõgeval teha andis? Näiteks andis ööbida telgis maja taga. Korterelamu pandi telgid püsti. Absoluutselt, et oma sõbrannadega, kes meil oligi, meie olime sihuke tugev kolmik seal. Me siis alati püstitasime kohe, kui maa kuivaks läks, telgi ja püüdsime seal öösel hakkama saada, tegelikult seal tavaliselt lõppes nii et me riburadapidi keskeldi kell neli keskel viis. Mõni võib-olla varemgi läks oma tuppa tagasi, siis vaatasime hommikul kese, kõige kauem siis seal telgis hakkama sai. Aga jah, need kelgi mängud ja ma mäletan, et nii talvesid, mis Jõgeval on lapse eas olnud lumerohked ja tõesti minu meelest kestvad lumised talved, et lund oli kogu aeg hästi palju. Kus me tegime koobast. Alati tegime ja viisime küünlad sinna ja sihuke ilusad mälestused on tegelikult sellest viiest, viis, kuus, seitse ajast küll, jah. Võib-olla endal ei ole seda alati lihtne hinnata, aga olite te isale emale hea lapp. Ei oska öelda, ma olen kuulnud üht-teist. Et ilmselt ma viis, kuus seitse, kui tulla siia tagasi, olin päris hea. Ps Aga puberteedi eas, siis kui me olime emaga ühes samas koolis, tema õpetaja, mina, õpilane on ema rääkinud, et, et tal oli lausa häbi kooli minna. Sest et eks ma olin selline üsna ekstravagantne, mõnes mõttes ma riietusin nii, nagu ma tahtsin. Ma elasin oma puberteediikka korralikult välja õpetajate peal. Mäletan, kuidas üks füüsikaõpetaja ütles mulle. Janne, Sa peaksid olema üks nagu väike päkapikk ja minema lambi otsa vaatama ennast sealt üleval talle, et vaata nüüd, kuidas sa käitud, mida sa, Lähed, analüüsi seda siis mulle tundus, et noh, mida sa räägi. Aga hiljem ma sain aru küll, et see eneseanalüüs, no oleks võinud ikkagi nagu rohkem olla küll. Mille pinnalt, millest praegu jutt käib? Jutt käib ikkagi sellest, et ma olin selline, kes ütles otse ja väga valusalt õpetajatele, mis ta nagu asjast arvab ja kuna mul oli endal nagu soov saada ka ju õpetajaks, siis ma nagu tegelikult teadsin enda arvates, et kuidas need asjad peaks käima, mida, kuidas õpilastega peaks suhtlema. Et ütleme nii, et ma olen olnud nagu selles mõttes jutumärkides nagu haridusuuendaja kogu aeg lapsest saadik olnud. Oli see lihtsalt nii-öelda nina Tarklus või oli seal sisu taga. Pigem paneks selle ikkagi ninatarga lapse nagu arvele. Et ma ise niimoodi kunagi enam ei käituks ja ei sooviks ka, et minu lapsed niimoodi Ei, ma ikka vaatan, Ingeril tõuseb kulmud ülespoole, seda on huvitav teada, eks mida ema räägib, kas kõlab usutavalt ja tunned sa oma ema ära, et see võis niimodi olla. Oled sa pilte näiteks tema sellest ajast näinud? Mingeid pilte ma olen kui Ma tean, et mu ema on tugev isiksus küll et see pigem nagu heas mõttes, et ta oskab ennast kehtestada. Ja võib-olla see võib-olla see seda oskas ta juba nooremas eas. Mina olen jälle võib-olla siit tuua nagu vastupidine, et mina jälle see, kes väga ei oska. Et pigem võibolla siuke emotsionaalsem inimene, noh, emotsiooni meil vist jagub rahutult tagantjärele mõeldes, miks ma selline ninatark olin, sest mul oli mul ilmselt on selline ülitugev õigluse tunne, et see nina Tarklus lööb välja siis, kui ma tunnen, et asi ei ole õiglane. Et see, siis ma nagu astuja, ma astun ka teiste eest välja, kui asi ei ole õiglane. Et see on mulle jäänud, aga ajas on ta nii palju muutunud, et ma enam ei lähe rind ees, kohe õiglust taga nõudma, vaid ma oskan võib-olla nüüd tänasel päeval seda natukene rahulikumalt kommunikeerida. Milliste sõnadega, Janne kirjeldaksid kodust korda? Üldiselt läbirääkimisi pidas minuga ema. Ja kui midagi ikka väga tõsist juhtus, siis tuli isaga ja üldiselt isa oli nagu ikkagi selline, kes püüdis enda sees nii-öelda kõik läbi elada. Ja ega me kõik emaga talle ei hakanud ka rääkima, et teda mitte ärritada. Aga isa üldiselt mängu ei tulnud kohe. Et kui, kui oli vaja korda saavutada. Et aga kui ikka asi läks nagu üle piiri, siis tuli isaga ütlema, et vot mis siis nüüd. Proovime kuidagi näiteid siia kõrvale panna, et mida tähendab või tähendas siis teie pere, selle piiri minemine ja kus kohas joon jooksis? Ütleme siis nii, et see joon jookseb ikkagi seal, kui vanem ei tea, kus ta laps on ja millega ta tegeleb ja ütleme siis sellel ajastul, kus mobiiltelefoni ei ole, kus tegelikult inimestel ka mäletan, minu emal ja isal oli tohutul hulgal tööd, neid ei olnud kogu aeg kodus. Ema, ma isegi peaksin natukene karje ristiks, et ta väga armastab töötaja praegu üle 70 ikka veel õpetaja. Midagi seal on. Isa oli sellel ajal, ta oli miilits, tükk aega, siis oli politseinik. See töö, mis ta tegi, oli emotsionaalselt hästi keeruline ja raske. Seega me väga palju nagu ei suhelnud nii palju, kui mina neile tööle sain, helistada ja teatada tavatelefonil, et ma nüüd teen nii või lähen sinna või tulen siis ehk et mingil hetkel ma mäletan lihtsalt seda, et Ma ei teatanud, ma ei öelnud, mis kell ma tulen, minu ees oli maailm lahti. Ma olin puberteet ja ma tulin siis, kui ma tahtsin, meri oli põlvini ja vot sellelt pinnalt tekkisid arusaamatused ja kui ma sellest aru sain, ma pean ütlema, et Mihkel, ma tulen ja see on minu sõnum olnud ka oma lastele, et käige tee. Aga öelge, suhtleme, kus me oleme, mis me teeme siis, ema süda on lihtsalt rahulik. Tema töö juures saite te ju kogu aeg olla. Aga see, et isa oli miilits ja politseinik, see muidugi ühe huvitava toreda mõõtne meie jutuajamisse. Kas Janne teile kunagi politseiautoga näiteks järele ka tuldud? Ära tooma kusagilt? Ei ole tõesti ei ole, et ma teadsin seda piiri ja ma seda tegelikult kartsi väiksena, et ma, et ma ei, ei, ikkagi nii selliseid asju ei teinud, et läheks asi nii kaugele. Ma küll käisin Jõgevalt väljas Kaareperes rongiga, sõitsime diskole ja, ja peatasime seda rongi Kaareperesse Moskva rongi, mis tegelikult seal ilusaid peatada tunudki tõmbuvad, tõmbasime käsipidurit või noh, mis pidur seal eksi oli. Ja rong peatus. Me kõik hüppasime kiirelt maha, läksime Kaarepere diskole. Aga selle peale õnneks keegi ei kutsunud välja politseinikke, et ilmselt läks nagu hästi. Aga see teadmine kusagil kuklas oli see olemas, et isa on vastavate struktuuride esindaja või laps ei teadvusta seda. Kui laps ise ei teadvusta, siis teised lapsed annavad sellest minu meelest märku? Jah, nii on ja ega see meeldiv alati ei olnud, sellepärast et oli neid lapsi, kes püüdsid ka, mäletan lumekuuliga sind visata, sest et suisa oli et lapsed on julmad, tegelikult nad ei mõtle tagajärgedele alati. Missugune võis tõsisem konflikt isa või emaga olla ja kui üks konfliktiolukord ette sattus, siis siis kuidas üks või teine vanematesse reageeris. Kumb kodus, nii-öelda hea politseinik oli halb. Hea politseinik oli ikkagi isa, sest isa ei tahtnud oma tütre asjadesse, noh isad ja tütred vist ongi kuidagi teistmoodi või see side on teine, et ta on alati mind tunnustanud ja, ja mulle kaasa elanud, ükskõik siis kuidas vahepeal on läinud. Aga ema on see, kes on ikka otse tulnud ütlema, et kui talle midagi ei meeldi ma vist ikkagi nagu nii hull laps ei ole olnud, et nagu väga äärmuslik kindlasti oleks juhtunud. Aga ma olin küll selline laps, kes nüüd ei saa enam lapse east rääkida, nüüd tuleb öelda neiu, kes leidis omale noormehe üsna noorelt. Minu esimene armastus oli siis, kui ma olin 14 kuni 16 või 15 kuni 17, kolm aastat oli mul üks oma poiss ja eks see oli see, mida ema ja isa tegelikult ju elasid kindlasti läbi, et kuidas nagunii vara ja mis võib kõik juhtuda ja ja et see oli minu puhul ilmselt see, mida ema isa nagu karta võtsid ja millele nad silma peal hoidsid, et kuidas see suhe nagu läheb. Ma kujutan ette, et ühele teismelisele tüdrukule võib see muidugi parasjagu närvidele käia, kui vanemad niimoodi Jah, eks see oli ka juhus, kus ma läksingi oma armastusele järgi Vormsi saarele, nii et ma ei öelnud, et ma Jõgevalt hakkan minema nüüd rongiga Tallinnasse ja ja saabun Vormsil ja ma mäletan Vormsil sidejaamast, helistasin, ma nüüd olen Vormsi. Kõik on hästi. Teiselt poolt ei olnud enam midagi öelda, sest see oli piisavalt ju kaugelt distants ja öeldi, et väga tore, et sa oled elus, et sinuga on kõik hästi, aga see hetk kindlasti on väga keeruline, mis ma olen õppinud, ma olen õppinud seda ilmselt mingid asjad on, mida lastel tuleb lasta läbi teha. Ja on lapsi, kes ei õpi teiste vigadest. Ma üldse tean vähe inimesi, kes teiste vigadest õpivad. Mina olen õppinud ainult iseenda vigadest. Inger, kas ütleme, kui kodus on mingisuguseid olukordi vaja lahendada olnud, mil moel ema on, kuulates praegu, kuidas? Ta 14 15 aastased Vormsid käis avastamas nendes küsimustes ennast üleval pidanud, et tuleb tuttav ette selline väljend, et mina olin kuueteistaastane. Mismoodi teie kodus käinud on? No kindlasti ei ole mul olnud nii seikles rikese pööras mu ema on et tegelikult on väga põnev kuulata, mingeid asju pole küll. Mulle kui aina põnevamaks läheb. Koetamise järgmine asi hindama, tule. Nii aga mismoodi koduse õpetajana nii-öelda või kasvatajana ema on sinu silmade läbi käitunud, kas ta on kuri? Et ikkagi see on õiglane. Et lõpuks ma saan ise ka aru, et mu ema on õigus isegi võib-olla sel hetkel, kui ma ei saa sellest aru, natuke põikpäine järved, minu arvamus loeb siis tegelikult lõppude lõpuks jõuame ikkagi sinna, saab arus, vabandust, saad aru, et mu ema on ikkagi õigus. Puberteedi lugusid muidugi on huvitav kuulata ja need käivad alati nii iserada pidi ja on väga-väga sellised erilised, kuidas Singeriga need ajad möödas? Jah, ei olnud tegelikult väga lihtne, sest et puberteedi eas Inger sulgus endasse minu meelest mitte vastupidiselt, nagu minule mina olin see, kes elas kõike välja aga tema sulgus justkui endasse, ei saanud aru, et mis tal siis on või ei ole ja ega ta ei tahtnud nagu kõigest rääkida. Ja see, tegelikult, ma arvan, on suur põhjus, miks ta leidis muusika kus ta hakkas ise laule kirjutama, sest et läbi selle, ma arvan, ta väga palju sai enda seest välja nii valu või, või neid mõtteid, mis häirisid. Sa oled piisavalt noor, ma ei tea, kas sa nii noor inimene juba on analüüsinud selliseid keerulisi hetki enda jaoks aga sinu tausta puhul võttes arvesse, et sa oled nii võistkondlik alaga nagu jalgpall tegelenud ja sport on üldiselt ju alati noh, niisugune kihvt eneseväljenduse võimalus ja, ja selline seltskond on ümber, eks. Et aga niisugune asi ikkagi on võimalik ka juhtuma, et sa kuidagi kaotad ennast ära ja, ja tõmbuda endasse. Noh, pigem ütleks seda, et võib-olla on lihtsalt mul endal inimesel on nii palju tahke, et ma suudan olla nii avatud seltskonnas kui ka tegelikult nagu sulguda, endasse vaadata nagu enda sisse. Ja see oleneb siis parasjagu, mis. Ja, ja et olukorrast võib-olla east kaheksa meest. Et nüüd oled avatum kindlasti, kui, kui puberteedi eas. Janne kas, kui me läheme tagasi teie seikluste juurde sinna Vormsi perioodi? Et kas nii-öelda rahunemise hetk jalgadega maa peal maandumise hetk on selgesti äratuntav ja tajutav ja kui, siis tänu millele? Ja see on täiesti selgesti tajutav ja see on seoses emaks saamisega. See juhtub siis, kui hakkavad lapsed sündima selle peale ma olen nüüd küll hästi palju mõelnud, et minu kõige suuremad õpetajad on minu lapsed, kes tulevad siia, neil on alati mulle midagi õpetada. Ma mäletan ingeri sündi ja ma olin nii noor, ma olin 22. Ma olin saamas 23. Ehk tänapäeva mõistes, see on ikkagi ju päris varakult. Ma mäletan seda tunnet seal haiglas, kui, kui see kõik oli läbi, see sünnitus ja laps oli mul käte peal ja ma olin nii uhke. Ma tegelikult ju selles eas mu eesmärgid olid mujal ma just olin astunud muusikaakadeemiasse. Ma just tahtsin tegeleda kooridega, ma tahtsin saada nii muusikaõpetajaks kui dirigendiks korraga. Ja siis sündis tuli, see esimene elab ja, aga see tunne, et ma mõtlesin, et vau, et pole oluline, millal ma saan siis dirigendiks võib, pole oluline. Millal ma selleks muusikaõpetajaks, millal need õpingud, et see on praegu kingitus, aga esimene laps veel ei. Sa ei tea, et miks ta tuleb, mida ta sulle õpetab. Et see äratundmine tegelikult, et lapsed tulevad meid õpetama, tuli täitsa konkreetselt kolmanda lapsega ehk kalkun siga ja siis ma tagantjärele ehk siis 2011 on kindlasti üks selline pöördeaeg minu elus, kus ma hakkasin mõtlema, ütlema, miks on Inger tulnud Miksonita tulnud, kuidas alfons tuli ja praegu on väga huvitav periood Ernstiga, et kuidas ärni meilt kasvatab ja, ja mida tema on tulnud. Jätame iga laps on täiesti erinev tulnud täiesti erineva sooviga ja, ja mõttega sinu ellu. Üks detail mulle praegu meenus, ma korraks lähen tagasi sündmustes. Jeanne, te ütlesite, et teie kokkupuude emaga koolis oli perekonnaõpetuse tasemel mille te enne kriipsutasite läbi lausega või fraasiga, et see selleks, aga see langeski perioodi 14 15. No umbes sinnakanti jah, võib-olla siis ma olin juba Vormsil äragi käinud, aga see oli hästi põnev. See oli siis, kui mul oli see oma esimene armastus ja kus meie nii-öelda õppisime olema perekond või, või paar. Ja siis ma kuulasin, kuidas ema kõiketunnis räägime. Pilguga pika pilguga. Ja klassikaaslased muidugi viskasid huvitavaid õhku huvitavaid fraase ja talimuuseas perekonna õpetajaga, minul sellele esimesele armastusele. Nii et me saime tema said tunnis ja mina sain tunnis teada siis üht-teist või neid pikki pilke näha. Aga sa õpetuse kodus ja klassis olid need väga erinevad. Ja üldiselt nagu tööd koju ikkagi ei toodud õnneks meie peres, et ta ei käinud mulle peale ühegi asjaga, ta ikkagi laskis väga palju, ema laskis mul endal otsustada ja neid vigu läbi teha ja ma olen tegelikult selle eest talle väga tänulik, sest et ma saan nüüd aru sellest, et kui, kui ta oleks pannud käe ette öelnud ei, mitte mingil juhul, siis ma oleks leidnud ilmselt nagu veelgi hullema või äärmuslikuma-d ja ikkagi selle läbi teinud, sest ma olin selline laps, mul oli selline hing otsiv ja, ja, ja ärev ja, ja väljapoole elav ja temperamentne tütarlaps olin. Et ema teadis tegelikult, et ei ole mõtet. Ja ma tegin neid vigu, läbime ikkagi päris mitmeid. Inger isa ei ole ju see kellepäraste vorstide sõitsid. Paraku mitte Inger isa ei ole see Inger isa tuli minu ellu ka üsna varakult keskkooli viimases klassis. Siis oli esimene armastus lõppenud ja, ja siis tuli ingeri isa kokku. Me ei jäänud kokku. Me kasvasime tegelikult lahku, me olime väga noored. Me alustasime siis nagu seda päris iseseisvat elu, pere, pereelu, tulime ära Jõgeval Tallinnasse, aga tema küll väga suur muusikaarmastaja anda ja koorilaulja, aga ta ikkagi tema eriala on midagi muud. Ja mina, kes ma olin astunud muusikaakadeemiasse minu maailm muutus sellega väga palju. Minu sõbrad osutusid seltskond, kus modiirlesin olid muusikud. Ta jäi kuidagi kõrvale sellest ja, ja nii see läks, et, et kasvasime kuidagi lahti. Inger Solon lisaga kontakt olemas aga kasvanud olete igast põhimõtteliselt eraldi ja kas sa nüüd oled kasuisalt? Mõlemad teie pilgu läbi, nii avameelselt ja siiralt kui söandate rääkida, kas sellises olukorras suhteid hoida on, on keeruline ja võib-olla Janne teist alustades, millest ta sõltub, kui üks elu nii-öelda jääb selja taha lehekülg? Uus saab ette pööratud, aga samas jääb ju ikkagi side ka, sest on ühine laps. Ja jääb ja tehakse läbi, erinevad faasid selles lahkuminekus ja, ja vahepeal ju ollakse nagu kass ja koer ja ja siis saadakse aru, et tegelikult on ju täitsa mõistlik lihtsalt hästi läbi saada. Muidugi oli raske ja muidugi me mõtlesime ka, et lapse nimel kokku jääda ja proovisime. Aga kui ikkagi sa saad aru, et süda tuksub nagu teistmoodi ja, ja hing natuke tahab midagi muud siis ikkagi sellel ei ole kõigel mõtet. Sellepärast et see kodune rahu ei teki, see harmoonia ei teki. Aga see on see, mida mina olen soovinud oma lastele oma ellu kõige rohkem. Et oleks selline kodune rahu, tuleks harmoonia, et nad näeksid hästi palju armastust. Ja tegelikult see ikkagi lõpuks jõudis minu ellu ja seda ma arvan, on Ingerda näinud ja selles kasvanud, see oli minu suur soov. No niisugused sündmused lapsele, nad põhimõtteliselt ei saa ju heameelt teha, eks rõõmustada, et kui ema isa lahku lähevad, päriselt, aga jällegi sa saad rääkida enda kogemusest, niipalju kui sa nõus oled. Kui palju või vähese sind tegelikult kriipis? Teeme sellel ajal ma jäin kahe aastane, et ma nagunii palju ei mäleta, sest midagi määran lapsena nagu mingid sellised tagasi vaatad ikkagi pigem nagu ema emotsioonist. Et ikkagi ma olin talle sel hetkel toeks nagu oluline isegi siis, kui ma olin kaheaastane. Ja ma võin öelda, et, et Inger oli nagu tõesti nagu tugipost mul sellel hetkel ja kuna meie vanusevahe ei ole ju ka väga suur, siis see oli ainukene koht, kus ma sain kinni haarata Ta oma südamevalus. Ja sellepärast võib-olla see side Ingeriga on meil ka väga eriline ja väga tugev. Et, et ma olen tõesti talle sellel keerulisel perioodil väga palju usaldanud, rääkinud ta pisaraid näinud ja, ja niimoodi me oleme lihtsalt koos kasvanud. Aga noh, sealt edasi ma mäletan mingit periood, kus ma oma isaga väga palju kokku ei saanud. Ja siis tuli minu ema ellu siis uus armastus, ehk siis kes on praegu mulle kasuisaga, samas ma aitan tal ikkagi isa hingeril kaks isa, me oleme niimoodi, nagu me oleme harjunud ja eks ikka mingis eas, et need oli nagu keeruline ise mõista seda, et, et uus inimene, et uus mees on meie kodus. Et miks ta nii et tekib selline kaitseväe kaitserefleks või midagi sellist. Nojah, seda enam, et temaga on vahepeal eriline side. Jah, et seda nagu lapse tuli väga palju ette, aga tiineka iga sealt natuke edasi, kus mul endal tekkesi tunded siis ma mõistsin lõpuks, mida mu ema tunneb. Ja ma sain aru, mis asi see on või et, et miks ta nii tunneb ja miks ta niimoodi käitub ja et et mulle jõudis sel hetkel kohale, et aga tegelikult see on nii hea tunne, kui sul tekib inimesega mingi side, mis on päris. Jah, nagu üks niisugustest kriitilistest kohtadest ette tuleb, et eelmisest suhtest laps uut suhet kas pelgab või, või tal tekib mingi trots selle suhtes siis kuidas, milliste võtetega see olukord ära lahendada, nii et kõik oleks terved? Seda on küll raske öelda ja vist retsepti nagu ei oskagi anda, aga lõpuks tuleb lihtsalt mõistusega asju hakata võtma, mitte mitte ainult emotsioonide najal ja kindlasti see faas on, kus on, löövad lained pea kohal kokku ja, ja emotsioonid on laes ja, ja sest see kõik on väga valus, lihtsalt. Sest sa saad aru, et sa teed sammu, astud sammu, mis noh, ei tea, kuidas mõjub lapsele ja ja kuidas ma ikka isegi päris sellest sellega hakkama saan. Aga oluline on vist ikka kuulata südame häält, et kui sul süda ütleb, et see ei tööta, see ei toimi, siis ta ei toimi ja ta ei, ta ei saagi toimida lapse pärast, ainult et peab olema, seal peab olema armastust, sest kuidas muidu need lapsed seda armastust siis kogevad? Kas ema on küsinud Janne kunagi teie käest ka, et kus sa perekonnaõpetuse tunnis olid? Ei ole, ta teab kui isepäine laps ma olen olnud. Mis ta ikkagi siit. Inger, missugused on sinu esimesed mälupildid? Mulle meenuvad ikkagi mõned laulupeod, kus ma olin kaasata tud lapse väikse beebina ja lapsena olin isegi mingid pildid olemas kodus. Et see muusika oli kogu aeg minuga kaasas ja siis, kui ma sündisin, siis vahel laulis mulle ema. Vahel laulis mulle vanaisa vanaema. Et ma olen kogu aeg selle sees olnud ja võib-olla see nagu mulle märku andnud, et et nüüd nüüd ongi see, saad muusikeses. Kõik olid ka Estonia kontserdisaalis kaasas ja kogu aeg istusid seal ukse ääres, et näed nüüd, kui karjuma hakkab, nüüd ma kiirelt lähen. Aga sa jäid magama. Läks kõik, läks hästi, et tal oli hästi palju kaasas. Jah, kontsertitel. Millal te Ingeri musikaalsust proovile panite, esimest korda? Kohe-kohe-kohe rääkima hakkasid, hakkas ta laulma ka, et see oli nagu juba teada, et läksin musa Mariku päris väiksena ja tegelikult oli ju ka mingid lauluvõistlused, kus ma laulsin Harjumaa. See jah, laulja laulu või siis sain üksinda ennast proovile panna. Mäletan, see oli ka päris siin. Keerne. Mäletan, et ikka et nii närvi, selline, et kartsin ikka äge üksinda laulda. Algusaastad olid täpselt sellised. Ma ei mäleta, mis vana Malingume üksinda esimest korda laval laulsin. Siis oli küll väga-väga keeruline sinna lavale, nagu mind saada. See ei olnud päris oma initsiatiiv sind suunata sinna, pigem. No mingisuguses suunati mingisuguses, ma tahtsin võib-olla ise ka ennast proovile panna sel hetkel, et mingi nagu rohkem seal laulmine meeldima ise võib-olla emaga saime ühele nõule, et aga võiks ju proovida siis üksinda ka laulda, et ennast proovile panna. Kas sina oled viimsi tüdruk, siis? Jah. Sinu pildid hakkavad ikka diviisist. Jah, sest ma ei mäleta seda ja kui me kesklinnas elasime, et ma olin kahe aastane aga suurem osa on Jahjustiimses olnud Mis seltskonnaga sa liikusid? Lapsena valitses? Pole, sel ajal, kui ma lasteaias käisin, siis ma olin pigem selline, kes üksinda kodus mängis isegi üks selline pilt, kus ma autod paika niimoodi ritta. Ja siis mängin nendega, võib-olla selles ma imehästi sissepoole elav inimene mulle meeldiski niimoodi, et et isegi kui mängisin kodu mängisingi erinevat rolli nagu kõik rolli, mängisin üksinda. Et võib-olla sellepärast, et nüüd, kui ma vaatan trollis, saan igast rollist aru ka, et kes peres on, aga mingil ajal, kui ma kooli läksin, siis mul tekkisid küll sõbrad, kes elasid minu läheduses ja siis me käisime, väljasid käe ja sõpradel külas. Et sel ajal veel ei olnud ka minu, Mul selline telefoniga selles tuli. Et siis oli ka pigem see, käisime väljas mängimas ja ühel hetkel tuli minu ema sõbranna koos oma lapsega, tuli meie juurde Meie nagu lähedusse elama ja siis käisin väga palju temaga läbi. Üks detail äratas huvi, mul on ka kodus neli last ja tütardele meeldib ka autodega mängida, aga neelab vanem vend ees, sellepärast on meil kodus autod. Kuidas autot sinu ette sattusid ritta. Oskad sa seda seletada? See on väga hea küsimus. Ma ausalt ise küljes võib-olla lihtsalt olengi siin lapsanud. Et mul olid ka ju autod, olid siis jalgpalli ja üldse siukesed pallimängud meeldisid väga. Et oli ka nukke tegelikult mingi mingi seas oli, käin nukkeni äga aga nendega me nii palju ei mänginud, kui autod ja autod olid ikka põnevad. Nii on ja Inger on olnud algusest peale laps, kes ei ole pannud eriti heal meelel kleiti selga ja mänginud autodega ja ja nii on. Autosid küsis ta ise poes endale. Ja küsis ja küsis kingituseks neid ja, ja, eks kui ühel hetkel teid legaat ka mäng? Jah, et see on teda köitnud ja on olnud elus selliseid perioode ka, kus oleme rohkem nagu neid roosasid asju nagu pannud letile, et paneme selle kleidi või need sukapüksid. Aga lõpuks olen aru saanud, et see ei ole ingel, et ingel ei, see, see ei ole tema. Kas see tähendab Inger, et sa tunned ennast päriselt kuidagi tüdrukute seltskonnas teistmoodi ka või et sa saad aru, et noh, et see kasvõi seesama näide roosa ei ole sinu värk? Eks mingis eas ikka tundsin, et, et sa oled ise ka aru, et neil on hoopis muud huvid, jääd, mille, mille nad rohkem keskenduvad, aga ma tunnen kuidagi, et ja ma tahaks jalgpalli teha, ma tahaks näiteks isa aidata kuskil aias, onju, et tahaks teha sellist sellist tööd, et ju siis see on kuidagi endast tulnud. Selline, et siis teine vaatepilt. Väga huvitav, kui üks tüdruk leiab enda jaoks jalgpalli loogilisena galakse, juhul kui näiteks isa käib trennis on ja pall kodus nii kogu aeg olemas ja lähed õue toksima. Kas see käis niimoodi või, või see oli täitsa enda avastus? See oli ikkagi suurema täitsa enda vastus, meil peretuttav on jalgpallitreener kaugelt sugulane on ka tegelenud, jalg palliga, olnud naiste koondises mäng ja aga seda kõike siis ei teadnud ja siis seda kõike siis ei teadnud, see tuli pigem hiljem, mulle alustasid viieaastase, aga alustasin täitsa viies lasteaias, kui tehti lasteaeda, jalgpalli treening ja siis sa olid huvitatud, muuseas, ta käis Kadžuudos. Uudo oli väga huvitav, ainuke tüdruk. Seal ja sai poiss veel ära teha. Ja keegi seda jätkama lasteaia peale mõtlen siis ikka oli neid hetked, kui olidki mingid mängud või nii, siis me ikkagi mulle meeldis rohkem poistega näidelda, mängin nendega kuidagi selline side, tekkis nendega rohkem käed, aed ja sulle meeldib see ja mulle meeldib ka, et ju siis sellepärast ongi nagu elu niimoodi läinud, et niimoodi tunnen. Ema isa proovile pannud. Oled sa IKEA või IKEA-le? Kõige kõige parem ja kiirem viis ema endast välja ajamiseks on. Neid on nii palju. Valikuid on palju, kui ema enne rääkis, et see said, teata oma vanematele, kus sa oled, ma arvan, et seda on minu 100 palju olnud samamoodi. Ja no ikka mingi omaenda tahtmine. Ja kui sa nagu jaurad seda yhte asja ja siis lõpuks saad aru, et, et ema keerasid seda kuulda siis on ikka mingid viise, kuidas vanemad närvi ajada. Aga no õnneks sain nagu nooremas eas nii palju proovida ja proovile panna, et niimoodi pole mõtet teha. Kui ta ühel hetkel tuli, sealt ma tea oma toast või kusagilt ja ütles, et nüüd oleks kitarri vaja, siis see oli, see oli hea uudis perekonnale vä? Ja sellepärast meil oli kodus üks kitarr täitsa olemas ja selline tavapärane ja mitte midagi erilist. Aga esimesed õpingud, võime, harjutused sa saidki ju selle minu meelest. Mina mäletan lihtsalt seda hetke, kui Singer tuli ja ütles, et tead, ema, mul on terve plaaditäis kirjutatud lugusid ja siis mõtlesin, mida, mis mõttes? Ma ei teadnud, ma ei teadnud sellest, et ta tegelikult kirjutab ja et tal on juba sahtlis mingisugune osa loomingust olemas. Et see tuli kõik väga äkki mingil hetkel. Ja, ja see oli kõik hästi huvitav, see oli kõik nagu nipsust või kuidas ma ütlen nagu üleöö tekkinud. Ehk siis meloodiad viisid sõnad kõik kõik, millest sa oma nendes esimestes lauludes rääkisid või laulsid No ikka suurem osa on tunded ning emotsioonid, et läbi selle sain ma oma ema need hetked paberile kirjutada. Ja see aitas väga palju, siiamaani aitab jah, ma ära need esimesiks ikka hingevalud. Et kuna oligi see 15 16 iga, et siis ka esimest korda sain tunda selliseid tundeid. Ja ju siis selge rinne inspiratsioonilaks, et nüüd ma saan selle kõik välja elada. See oli nagu päeviku pidamine mõnes mõttes, no põhimõtteliselt jah. Ei ole eriline saladus, kes on su käekäiku Inger jälginud, need teavad, et kitarrimängu oled sa algusest peale iseendale selgeks õpetanud. Mulle tundub, et peab ikka eriline tahtejõud olema, et ise algusest lõpuni avastada, muidugi seda on tehtud enne ja tehakse hiljem ka, aga ikkagi. Mulle meeldib see suur tahtejõud ja see, ma imetlen tegelikult ingeri juures seda, et tal on väga varases eas väga kindlad eesmärgid, kuhu poole liikuda. Ja seda ma olen ka tegelikult oma lastele öelnud, et mõtle, mida sa siis tahaksid, mis oleks see, kuhu Kuda jäävad hingerile, nagu see kuidagi ikas väga mõjunud igal juhul tal on tekkinud need eesmärgid, kuhu liikuda väga vara ja need on väga kindlad sihikindel minek. Seda ma imetlen, et ta võtab ühe asja ja Me oleme isegi mõne asja peale naernud ja käega löönud, mis sa räägid, et minu meelest ta ütles seda ikkagi päris päris ammu, et tead, ma tahaks saada lauljaks, sõttaks saada suurtele lavadele, lauljaks ja sellel hetkel. Me ütlesime küll, et Inger, vaata, käime veel koolis ja ja tegeleme muusikaga, et noh, vaatame siis ta ikka lauljaamet on keeruline ka ja aga ta on sinna iseseisvalt sammunud ja ma imetlen tõesti seda Kas oskad öelda või kirjeldada seda tunnet, mis sind utsitab niimoodi? No üks asi on õppida ära kitarri kodus mängida ja laulda, aga mingil hetkel tuleb juurde siis tahtmine olla ikkagi inimeste ees ka. Ma arvan, see suurem nagu eesmärke, miks, mis ma seal tegema hakanud ja miks ma olen oma loomingut loonud, siis? Ma arvan, et see ongi sellepärast, et jagada oma hinge teiste inimestega. Et võib-olla ma olen hästi isik nagu iseloom, selline inimene, et ta on alati jagada kõigile seda armastust kõigile õnneliga, stiihiliselt positiivsest ja võib-olla see on täpselt see viis, kuidas ma tahan inimestele avada oma hinge, see, mis mul siin sees on, et võib-olla väga paljud inimesed ei tea, mis siin sees on aga just sellepärast näitangi seda läbi muusike. Ja ta tahtis lasteaeda komme kogu aeg viia lihtsalt teistele lastele, see on tal muuseas kuidagi istunud sees väikesest peale, et jagada, jagada ja kuna ta nii emotsionaalne, et mida siis veel jagada, kui mitte oma emotsiooni, mis on positiivne. No vähemalt gümnaasiumiastmes on klassides tavaliselt niimoodi, et seltskond, kes koos on igaühel on mingi oma roll nii-öelda või oma staatus klassis. Kuidas sinul gümnaasiumi ajal sellega on, et kui sa mõtled oma klassile, siis kes sina selles noh, olid või et mis positsioon sul teistega võrreldes seal klassis oli? No kuna ma ei vastasin Tallinna 32. keskkooli ja tegelikult see oli ka keskkonna vahetus järjekordselt ja Ma sain aru gümnaasiumis, kui oluliseks hakkavad inimesed sinu elus muut muutma. Et ma arvan, just gümnaasiumi ongi see hetk, kui sa leiad need õiged inimesed oma ellu, kellele saad toetuda peale perekonna. Ja, ja ma leidsin endale inimesed, kes ja pluss klassi ja pluss kooliõpetajad, kes võtavad minu tegemisi mis on nagu väga-väga palju mulle andnud elus juurde. Et mis roll mul klassil on? See on väga hea küsimus, ju siis võib olla see, et olengi inimene, kes kellel on nagu paigas oma eesmärgid. Et kui ma praegu vaatan oma klassi, kes tegeleb, millega siis, et kes tahab kelleks saada, siis väga paljudel on veel küsimärgid, aga paljud ei tea, mida nad tahavad teha. Aga mul nagu järsku on tegelikult juba ammusest ajast teada, mida ma tahan ja ma nagu need eesmärgid püstitatud. Ja mõned asjad on juba tehtud, et mul on pigem see, et ma lähen veel edasi. Sest ma tean, kuhu ma tahan minna. Võib-olla mõned, mõned võtavad sellest ka midagi, et et näevad, et mina teen, et võib-olla see inspireerib neid ka. Loodetavasti. Ma tänan väga teid, selle jutuajamise eest hoian pöidlaid. Väga huvitav on jälgida, kuidas teil mõlemal edasi läheb. Olgu tuul tagant ja kohtume jälle. Selle saate nimi on, käbi ei kuku. Meil olid külas ema ja tütar Janne ja Inger, Frida linn. Mina olen Sten Teppan. Aitäh kuulajatele ka kõike head. Leidke pikem versioon jutuajamisest ema ning tütre Janne ja Inger Fridoliniga vikerraadio koduleheküljelt või mobiilirakenduse kaudu. Otsige saadete seast üles, käbi ei kuku, seal asuvad ka kõik varasemad vestlused laste ja nende vanematega.