Tere kuulajatele basskitarr ei olnud sugugi unistuste instrument, millega end muusikas teostada, ütleb Raul Vaigla. Aga saatus nii tahtis ja sattumine ansamblisse. Radar pani aluse silmapaistvale kargama väärile kohalikus rokkmuusikas. Pikim periood sellest on seotud Ultima Thulega. Pillimänguõpetajana on Raul aastaid oma oskusi jaganud huvilistele järgmistest põlvkondadest. Raulil endal on õpetajast abikaasal Eilaga kaks last, neist vanem poeg Robert on kitarristid kaasa löönud mitmetes koosseisudes. Lapsepõlvelugusid kasvamise rõõme, muresid meenutab saates aga Rauliga koos tütar Marie Margariide kes on valinud lauljatee. Mina olen saatejuht Sten Teppan, head kuulamist. Tere tulemast vikerraadiosse, Raul. Tere. Rauliga on kaasas üks tema lastest noorem ja ilusam. On käia. Ehk siis sissejuhatusest saab aru ja räägime selle asja kohe klaariks ära, Raul, sul on ju tegelikult teine laps veel kes on ka muusikuna võrdlemisi hästi juba Eesti inimestele teada, tema nimi on Robert sissejuhatuseks võib-olla niisugune ajugümnastika, et kui sa paned oma kaks last kõrvuti ja püüad nii neutraalselt küll lisapositsioonilt, aga ikkagi hinnata, kui sarnased või erinevad, need kaks sinu jaoks on koduses olukorras. Kui sa oled lastega nii palju koos, ikkagi tegelikult me oleme ka praegu päris tihti sama kukkusid siis sa nagu kuidagi ei oskagi enam nii võrrelda. Meil on mingi pilt, kus Robi ja Marie, no ikka väga noored veel eel on üheksa aastat vahet, Marie näiteks on seal vist mingi kahene ja Robi on siis 10 11 või Marie on vähem kui kaks. Ja siis ma järsku siis neelaga abikaasaga austasime, kui sarnaselt nad neil on mingise mingise suu hoiak ja mingi nina ja mingi silmad. Vot see on üks moment, kus ma võin öelda, kus nad on sarnaselt nüüd nüüd see puudutab siis välist, välist ja sisemiselt. Et seda on ju ise kõrvalt hästi keeruline või ei saagi aru, kuidas kas me oleme sarnased või, või ei ole või. Aga see on selline asi, mida sõbrad teised inimesed näevad ja siis on vahepeal nagu kommenteerinud, meil on üks sõber, kellega Robi tegi 10 aastat tagasi koos muusikat ja nüüd kuidagi saatuse tahtel teen mina temaga koos muusikat. Ta ikka päevas, ma arvan, korra vähemalt mainib seda. Okei, see, mis sa praegu tegid, oli nii Robi mingisugused maneerid, kas mingi mingi ütlemine, mingi kehakeel, mis iganes, aga see on selline asi, mida, mida ise ei pane mitte kunagi täheleonju, aga, aga muidu on alati see, kes ütleb, et kuule, Sa saad nii rabi praegu, et ma ei tea, mis sa sellega mõtled, aga, aga seda on nagu huvitav, huvitav kuulata teiste suust. Keegi kõrvalt järsku näeb neid selliseid momente rohkem, me võtame ikka nagu omad lapsed on, et, et see on juba nii igapäevane, et et sa nagu ei hakkagi võrdlusmomente või tegema. Proovime Raul teise külje pealt ja kumma kasvatamisega või suunamisega, mis iganes sõna me siin kasutame, oled sa enda meelest pidanud rohkem vaeva nägema või kumb on siin oma toimetamistega mõtlikumaks teinud? Teise lapse puhul kogu see protsess rahulikum. Robi puhul olime nii mina kui Leila ju oluliselt nooremad. Ei ole see moment, kus ma pean ütlema, et see au läheb ju kõik ikkagi leinale lastekasvatus, mina olen olnud kogu aeg olemas, see pole üldse küsimus olnud, et ma olen alati olnud laste jaoks olemas. Aga kuidagi see tähelepanu süvenemine, et see on kõik olnud ema poolt, mina olen, on siis see, kes Robiga, kes me oleme siis koos läinud suusamäele hokit, Ethan mängima, kitarri kätte kuidagi läinud, et see on nagu, nagu minu poolt, eks ole. Ise juba targemad oskasime kõike palju rahulikumalt võtta ja olime kannatlikumad. Sest et nad mõlemad jäärad nii Marie kui Robi, eks ole, siis kunagi, kui kui ilmuste kurikuulus täheraamat siis Linda Linda, kes meil oli, seal, oli nüüd sodiaagimärkide tähe üheksandatel, kuskil on näha, et sa tead hästi, mina ei tea, no vot, vot ja siis seal öeldi, et tavaliselt jumala õnnista ühte perekonda kahe jäära lapsega, siis me mõtlesime, et me oleme nüüd need. Aga kuidagi me oleme hakkama saanud selle mõlema siis sellise jäära päidusega. Kuigi see annab, sõnab mõtlen Marie puhul on ka see eriti. Marie, kui ta võtab omale mingi asja, ta tahab teha, siis sa võid seal ümber rääkida, et tee nii ja teeme, niikuinii on parem ja ta ei ütle sulle midagi, aga ta teeb ikka nii nagu, nagu tema Narvas. Noh, ma usun, et Robi puhul on see ka sama, et, et sealt tuleb see neil välja ja ja siis ongi see, et sa pead nii palju tajuma seda, et sa ei saa ennast peale suruda oma nagu sellised arvamusolekut, nagu, kui ei ole just siuke noh, mingi ma ei tea, mis meetmeid kasutada, kui laps nutnud metsadest hulkunud ringi, pole kodus olnud mitmeid päevi. Et siis pead olema selline karmim, aga neid probleeme nagu meil ei olnud ja siis usume, oleme andnud nagu vabadust küll lastele Marje, kuivõrd sulle tundub, on kodust korda reguleerinud ja mõjutanud see, et sinu ja Robi ema on ju õpetaja Kodus ju keegi ei mõtle selle peale, mis, mis ametit nende vanemad peavad, oleneb. Oleneb, aga minu minu puhul ja ma arvan, et ravi puhul ka nagu mitte, et see on. See on täiesti nagu loomulik osa isa isa on ka ju tegelikult pedagoog, onju, ja samuti emaga kodus kisa ema, mitte mitte muusikapedagoog või eesti keele õpetaja, muidugi on see tulnud nii-öelda kasuks. Et ma ikka küsime, kui on, kui on vaja abi nendes valdkondades, onju, aga. Sa nii otseselt tema käe all kirjandust või eesti keelt õppinud ei ole. Absoluutselt mitte samamoodi nagu nagu isaga, et et nad mõlemad isa rääkis kassas, mainis, sõnavabadus on ju, et et kõik on nagu loomulikult minna last ja, ja ei olnud seda üldse, ei mäleta seda, et ema iga õhtu oleks kontrollinud minu eesti keele töövihik kud või, või isa oleks käskinud mänginud klaveripala ette, et, et kõik on nagu, anti vabad käed meile, aga, aga samas piisavalt usaldati. Et usaldus on, see on see sõna. Me tuleme sinu ja Robi lapsepõlve juurde varsti tagasi, aga vaatame, kuidas Raulil need asjad omalajal seal jõgeva kandis välja kukkusid. Ja kui sa lased oma esimesed mälupildid silme eest Raul läbi, siis mis sulle meenub või kes või mis see olukord? No ikka mingi juba lasteaiaperiood, kuidas ma väiksest peast käisin maal. Hoiatus, seal ma olin päris tihti eriti eriti nagu ta suveti ja üks asi, mis mul on kindlalt, on mul seal juba vähe, hiljem sain, ma sain seitsme aastaseks, kuidas seal lasteaia hoovis mängisime. Ja siis järsku tuli ema, et raudhobuse hutu kuju, tulge koju, suur must asi, toodi mingi suurde, tormasime koju, see oli mulle suur klaver on vanaisa, siis kinkis mulle klaveri. Ma lähen seitsme aastaseks. Et see momente mul ehedalt meeles, siis on mul lapsepõlves Kui see klaver on meil siiamaani Murastes mina harjutasin selle peal ja Kuidagi hämmastav on see, et mul on nagu vanaisaga nii palju momente. Siis ma olin mingi mingi esimeses klassis, et ma käisin õhtupoole, käisin koolis ja siis vanasti tuli nagu külla ja rääkis ta oli seal hommikul meil külas kuidagi Me olime kahekesi, niisiis küsis noh, kuidas, kuidas siis läheb ja see kõik on väga hästi läheb, aga nii kuidagi kahju, et meil ei ole telesiis, ütled, et lihtsalt lähevad, saavad vaadata, tulevad mingid saated ja ja noh, selles mõttes ei olnud mingi kurtmine kuidagi jutu jutu sees või nii kuidagi noh, ikka lapsesuu ütles, räägime, mis, mis ta mõtleb parasjagu. Siis ma tulin koolist tagasi, siis meil oli televiisor toas vaat hämmastav ja vanaisa tegelikult ostis ka mulle esimese baskid tarvis oli nagu siis välismaa jaapani koopia pill Astis siis kui ma õppisin otsa koolis esimesel kursusel. Et need selleks või hilisemasse faasi varasemas faasis on muidugi no kõik, kõik see lasteaed ja mingid need kambad ja mingi pea ära löömine kuskil, vastan klavereid, need veri purskas neilegi lastesse. Kuskil mängisime ja mingi Disenteerijaga haiglas olemine ei mingit ja mingi mingit karantiini, kus need lasteaiast ei lastud koju. Mul kodu oli paarsada meetrit lasteaiast, lasteaiast ja, ja seal oli. Ühesõnaga pidime olema nagu, nagu lasteaias, et olime seal nagu mingit garantiid, et me olime mingi mitu päeva magasime seal ma ise ei suuda aru saada, miks koli aga, aga mul on nagu need asjad meeles. Vitsa saime ainult ema käest, mõnikord isa käest ei saanud kunagi, isa andis selle nagu andis ema peale, noh seda see oli nii harva, kui oli, aga, aga ikkagi väga hilja õhtul koju, siis suits on kaasas või tahame oma, lastel ei ole kunagi vitsa ega rihma ega, ega midagi sellist ja mis asjaoludel sattus selleks suureks mustaks kingituseks klaver tead sellepärast et ma juba õppisin laste muusikakooli eelklassis arusaamatut mullegi olin ma seal juba kuueaastaselt, laulsin klassis, suvel sain seitse ja siis ma läksin kohe ka esimese klassi laste muusikakooli, et mul oli juba teada, et ma hakkan seal klaverit õppima. Ja sellepärast sattus ka selles mõttes, see on nagu kummaline, seal on siuke kiirust plaat on peal, et väikesele Raulile seal seitsme aastaseks sünnipäevaks, noh see praegult emotsionaalselt mulle tähendanud seda, et seda enam kui sa mäletad nagu nihedalt seda momenti, et see annab mulle ka mingeid nagu vastutus, et nagu mina kui vanaisana, ma olen ju ka vanaisa, eks ole, et ma vähemalt nii palju, kui ma suudaks, ma katsun olla kahe pyha maas, 60.-te lõpp oli siis, kui sa said endale televiisori koju, ma ei saa küsimata jätta, milleks sul seda vaja oli, mida sealt nii väga vaadata? See oli, see oli vist järsku isegi no ikka 70 või seal ma käisin, mingi esimene, teine klass, hea küla, kell seitse või pool kaheksa oli alati mingi lastesaade ja mul on meeles, kas siis juba ei tulnud mitte seda. Kapten klasse ei olnud juba siis vabalt võis olla harjunud selle, et seal ikka järelikult midagi pidi olema. Millega Raul su isa ema tegelesid, mu ema oli Jõgeval, siis see ametlik nimi oli perekonnaseisuameti büroo juhataja ehk siis tema oli see, kes pani inimesi abielupaari ja kõik need muud, mis sinna juurde käis, aga laupäeviti oli tema siis ma ei tea, järsku ta sinu ema, kes ja kus nad seal abiellusid, seal Jõgeval abiellusid, siis tõenäoliselt on tema paari vanad. Ja isa oli mulle Jõgeva KEKis, tema olingi varustaja, insener, sattusid sa isa ema töö juurde ka, olid need niisugused ametipostid ja ema töö juurde, ma sattusin ikka päris tihti. Ema töökoht oli, oli ligidal, kus ma elasin Jõgeval ja ikka pärast kooli mõel läksin sealt läbi ja ja ema töökohaga ma olin ka nii palju seotud, et kui laupäeviti oli, siis nagu ainult registreerimiset, abielude registreerimisi siis ning laulsin seal laule, laulsid, see oli mingi kuus, seitse, elasid lasteaiapoiss, esimene las siis laulsime, kus on minu koduke tseremoonia, osaline olid, vahepeal oli siis, ühesõnaga räägiti juttu, siis olid muusikaline vahepala siis ja mina. Nii et talle meeldis see päriselt ka või ei mäleta, ma arvan, et kui ma oleksin ka väga vastu punninud, siis ma ju ei oleks. Siis mul oli ka ema, ei oleks seda käskinud teha ükskõik mis nurgast asjale, läheneme kuidagi tuleb mängu muusika ja see tuleb jah, et miks, miks see tuleb, kas perekonnas on suguvõsas niisugune jäljerida olemas, et eeskuju võtta või mõjutusi saada või see on täitsa sinu enda soolo? Mul mõlemad vanaemad olid sellised tublid koorilauljad ja ma arvan, et, et ka siis linnavanema, nagu ma kutsun üles, on siis vajutav maavanemana Jõgeva vanaema. Et seal võiski olla ka tema käsi mängus, et ma lastemuusika, ta laulis seal Jõgeva naiskooris, kus siis ta juhatas siis Jõgeva laste muusikakooli direktor. Ma arvan, seal kuidagi sealt läks seeni ja ema oli mul ju ka laulude emal osa. Tegelikult noh, vot siis oli küll need ajad olid nagu nad olid, eks ole, seal oli, oli Jõgeval oli ka mingi laulukonkursid ja seda ütles ka, et teda lausa kutsuti Tallinnasse. Tule tule laulma, tule Tallinnasse ja, aga noh, siis olid kuidagi need teised ajad hoopiski. Ei tasunud. Et ma arvan, et võib-olla selle laulmise on Marie saanud sealt oma vanavanaema käest isa poolt mitte isa oli, kui ta oli mõnikord heas tujus, siis ta niimoodi panid aula medalid ühed laual, et teised laulu teha ja ja aga see läks kuidagi kummalisel moel, et need tõesti see muusikas kuidagi olemine on tulnud juba lasteaiast lasteaias ma juba pidin laulma ka mingit nahanuga nahanuga niuhjanov mingit karutantsu tegema, et ma olin kuidagi seotud ikkagi selle muusikaga. Aga niisugune esinemise pisik või geen oli siis juba väiksena olemas? Ei no mul oli juba see, kui ma läksin sinna laste muusikakooli ja siis oli samamoodi noh, nii niimoodi, et see vastuvõtmine sellele eksam ikka mingid mingid katsed on, siis küsiti mu käest, ma olin siis kuueaastane sama moodi. Et mis sa tahad õppida, mõtlesin kitarri õppida. Ma ei tea, kas sa võtsid järgult, ma teen ikkagi juba, horoskoop oli Uno Loop, Helgi Sallo oli nii palju mõjutanud, et et see nagu mulle, no mulle meeldis siis noh, loomulikult kitarri ei olnud ja siis siis pandi mind klaverit. Mis mulle veel meeldis teha, sa mainisid niisugust sõna nagu kambad ja mida Jõgeval kambad endast kujutasid, aga see oli see täiesti süütud, et me tulime siis koolist lasteaiast koju, kohe tormasime õugagsele. Me hakkasime taguma mingit jalka siin mingit sõja, mingeid mänge, mis iganes. Ja siis mingil hetkel ma, ma harva käisin, mingeid mul ongi, viis trenni, kus ma käisin, ühesõnaga. Et see oli kõik selle arvelt, et ma muusikakoolis ütlesin õpetajale, et ma ei saanud täna tulla, mul kõht valutas. Jaa. Jaa. Kodus panin klaveri peale, noodid tegin lahti nagu ema ida näeksid, et olen harjuda. Noh, see on muidugi puhas naivism, eks ole, et on niimoodi, et siis on nagu aru saada, et oled harjutanud siis muidugi õue, mul oli seal mingi jalkatrenn, misiganes mingil ajal oli hoki, eks ole, siis seal olid mingid kergejõustik, järevoli, mingi võistlus, siis ma pidin kuidagi minema, seal on kergejõustiku mingi 10 olümpiastarti rajooni omale ja siis ma mäletan tüki jooksmine vihkasin seda tõkkejooksmist ja siis ma ei läinud, siis ma sain, sain isegi mingi niinimetatud kehalise õpetaja murdis klahvi. Et sa ei tohi trennides käia mingi kuu aega, kitsas kumas, teatud maani, noh ütleme kuni sihuke seitsmenda klassini Kaheksanda nii umbes noh, olid loomulikult mul need huvid, olid need vutid ja kas muuta kaevamised seal klaver oli kuidagimoodi see lohises mul järel noh, nii nii pingul kui üldse kumm sai olla. Aga ma lohistasin selle ära ja siis, kui tekkis juba niinimetatud, et esimesed nagu kitarrid juba juba need huvid, siis kaldus kõik sinna muusika poole kambandust, et mingi kuskil Jelkunud banki Jõgeval kohti, kultuuri medaga park, eks ole, ja terviseprobleeme polnud, et ka mul oli noh, tegelikult ikkagi usaldus vanemate poolt täiesti olemas. Aga ikkagi noodi jätsid sa klaveri peal lahti, mis tähendab seda, et et oleks ka surve oli. No selles mõttes, et muidugi on sulle, kas muusikakoolis käisid täna, eks ole, kas, kas sa harjutasid ja ootan ootan ju lahti. Aga siis mingil hetkel ema sai sellest aru, et sõjalist ikka midagi ei ole, siis siis oligi see, et ta pani mulle niimoodi klaveri ääre peale. Tikud, nii. Nonii sandivistiku üks, kaks, kolm, neli, viis. Mängid nii et eks ole iga tikkus üks kord, mängin selle, vala lell tiku teise korra teise tiku, kui tikud on ära, siis võib õue minna. Nii et sellist sellist asja ka sa pigem kuulasid sõna ikkagi noika. Jajah, Mul ei olnud nagu põhjust, seda ma olin ikka nagu selles mõttes hea lapsed, ma kui mul isa kutsuti kuskil kaheksandas klassis kutsuti direktori juurde, siis hakkas pihta, nii. Raul on kõva napsimees, suitsumees ja naistemees, no mis, mis saab olla kaheksandas klassis, eks ole, aga selgelt seotud sellest, et kuidagi me hakkasime bändi tegema, noh ja siis kuidagi see kaldus see, see arvamus, et kui sa teed sellised asjad, siis on kindlasti ka need kolm tükki olema. Muidugi hakkasin tegema, tõmbasin ikka pläru mõnikord ära ja, ja see käis asja juurde. Käib ja et midagi pättust ja seda nagu tegelikult ei olnud, aga mis koht see oli, et direktor otsustas isa kooli kutsuda, mis sa seal tead, ma ei mäletagi vahele lihtsalt suitsu. Kas midagi sellist järsku meil oli seal? See oli vist aasta hiljem, kui tegime kartuli põlu, tegime streigi, mõtlesin, noh, vaata siis saadeti, sügiseti saadeti kartuleid korjama. Klassid. Kolm tüüpiline memme korje, nõudsime õigusi. Noh, sellest muidugi pandi meid jälle trahviroodu pärast lõhkusime seal kooli keskkooli katlamaja tagant puid. Oleks nagu kool soe, nii et. Ja noh, sellised tühised asjad, kui mind kutsuti, kutsuti vanemad. Vaata Jõgeva linn oli nii väike ja mu ema tegelikult tundsid kõik need kooli, need ka ja seal käis nagu möödaminnes nii mainimine, et see ei olnud mingit midagi. Sest põhjused on, mul olid enam-vähem, mul olid hinnetega korrastame muidugi noh, kui teatud maani, siis õpetajad said aru, tuleb välja küll, et nagu nagu usaldati, siis ma muidugi hakkasin juba kahetsema, aga, aga ma sain ikka hakkama. Nii et et ei teki neid probleeme, et paar korda viidi prooviruumist miilitsasse, meid jälle alusetult, et umbes, et kunagi oli Jõgeva keskkool seal mingi seal mingi peod olnud ja siis oli midagi ära varastatud, mingeid makid siis, vot siis oli üks koht küll, et kui mul on meeles, kui tuli direktor koos miilits, aga et Raul tule välja, et hakkan tulema, võtame asja ka, ega sa tagasi enam ei tule, et mõnikord oli nagu, nagu põhjusetultalisega halb kuidagi märku just tänu sellele, et me tegime, mina tegin, eks ole, endast vanemate poistega tegin juba bändi, kellel olid ka mingid vastuolud seal koolidirektoriga protestil ikka meil meil sees. Ja siis muidugi miilitsasse, siis selgus, et pritsom jah, eks ole, ja siis oligi kõik kui hästi, aga no see moment, et kui sulle ka klassi ees öeldakse, eks ole. Nii, võtame asjad enam tagasi ei tule. Aga see oli juba hiljem juba oli see komsomoli astumise teema, et siis üheksas klass, et millal siis komsomoli, kes vastasid, et mina kirjutasin, ma ei tea, ma mõtlesin, et ma ei ole nagu valmis, järsku siis olin jälle mina, kes mind kutsuti sinna klassi, kuidas, kuidas, kuidas Raul ei nimeta komsomoli Rex astute, eks ole. Aga see lõppes ära sellega, et ma läksin pärast üheksandat, tahtsin, ma tulin Tallinnasse, nii et siis oli kõik komsomoli teemal lõppenud. Seda heideti mulle siis ette, kui oleksin juba 85. aastal radariga Kuubasse ja siis oli seal ka mingi bürokraat, kes noh, umbes hakkas purskama nagu tati välja ajamas, et miks ma ei ole komsomol olnud kohutav katastroof, aga kuidagi laheneda asi ära. Kas sa mäletad olukordi, kus sa ikkagi kodus ei julgenud vanematele midagi rääkida või et noh, ma üldiselt loen välja, et ega sul niisuguseid luukeresid väga ei olnud, aga kas siiski tuli ette mingisuguseid situatsioone mida sa helistasid, et vanemad teada ei, meil oli vot see situatsioon oli küll kuskil kaheksas klass, noh kui eks ole, lõika kartulitüdrukud natukese meeldima. Et siis käis ikka see asi, et et neil oli oma mingisugune neli poissi, kes oma kamp, mina olin ühe poisi juures, see poiss oli minu juures öösel, kolmas oli nelja sõnaga see asi käis, et jah, no kuskil olime. Aga, aga kuidagi see asi käis niimoodi, et, et see oli see, see, see moment seal päris hea skeem ei aja ja et see, et ma lähen selle juurde noh, kõik okei, no mine siis muidugi tüdrukute pärast. No kas ainult tüdrukute pärast, aga lihtsalt, et tahtsime ka niimoodi mõnes mõttes pidutseda. Systatud satuvad tüdrukud ka kampa seal nelja poisiga neljakesi. Eks ole, palju toredam, kui on ikka mingi seltskonna, need asjad kipuvad tavaliselt välja tulema hiljem. See tuli välja ükskord niimoodi, et seal mingi vana-aasta õhtu ja ma teadsin alati, et mu vanemad ka oma oma nagu sõprusringkond nüüd kord kehaseks ühes ühtede juures, siis on teise juurest ja teadsin, et nüüd nad on ka seal mujal ja no ega nad nii ruttu ikka tagasi tulles olime meil Me olime täpsete, olime ka oma Camplelise tüdrukud ja poisid ja, ja kõik oli tore ja, ja siis järk oli. Uks läheb lahti ja kõik mis mõtlesite te pidada nii vara öelda. Aga, aga see oli nagu hästi tore, noh siis oli, isa oli noh, sellises lõbusas tujus tüdrukud. Et situatsioon lahenes nagu toredad ära, aga lihtsalt sellisel nagu kõige toredamal momendil, eks ole, siis tuleb ärkuse vanemad astuvad koju sisse, see mõjub nagu mingi filmisena noorte filmist, et seal noh, nagu enne ütlesin ka, et tegelikult olid nende pisiasjad, kas sa said Roberta ja Marie emaga tuttavaks, enne kui sa Jõgevalt ära läksid? Tallinnasse? Ma sain just see suvi, kui ma hakkasin Jõgevalt ära minema, aga muidugi ma teadsin, Leilat ju tema Palamusel, mina õppisin Jõgeval, aga ta elas ühes majas meie bändi Klavka klahvpillimängijaga, kui me tegime bändi Jõgeval ma seda teadsin, aga, aga mul ei olnud nagu üldse mingi kuidagi kokku puutunud. Siin õppisin muusikakoolis. Tegelikult koos, tema õppis paar aastat tagapool ei sattunud nagu kunagi niimoodi sellisele kontaktile, nüüd sattusime lihtsalt kokku mingil mingil momendil. Noh, ikka ühisüritustele. Kas sinu jaoks on see koht ka olemas? Kindlalt, kus sa tead, et teist sai siis paare? Põhimõtteliselt küll jah. Eesti saanud siis paar, aga, aga kuidagi kuidagi jäime siis nagunii, kus sa tantsid ühe tüdrukuga terve õhtu. Noh, eks ole, see on järelikult seal mingi alguse märk, eks ole, test, ta tahaks su sa takso veel temaga kokku saada ja ja nii läks ja siis ma tulin Tallinnasse. Aga ma käisin ju kogu aeg kodus, et sealt hakkaski kusagil kulgema ikkagi, kas te olete kirjasõbrad või ka viimasel ajal ka ja ma kirjutasin, meil on isegi, on kirjad alles. Mis ma olen kirjutanud Tallinnast lauale ja mis ma olen saanud siis luuad Tallinnasse. Marie, oled sa näinud neid? Võib-olla mingit ühte kunagi midagi mul niimoodi kuskil kaugel helendab praegu, aga, aga jah, niimoodi konkreetselt ma ei mäleta. Ei, no ma ühe kirja teema kaks kirja, mis ma kuidagi leidsin, et nad on leida, siis jõudis esimesena suurema juubelin, eks ole, ma võtsin kirjad, siis ma nagu lugesin, et ma arvan, lapsed kuulsid ka neid siis noh, see oli ka tore kiri küll. Aga, ja siis ma mõtlesin, et vaatasid seda aastaarvu aastas 78 samal sõrmes nagu see klaver, noh, eks ole. Esimene kiri Tallinnast, esimene kiri. Siis otsa kooli õpilane aastaid hiljem, mis mulje sulle noorest sinust endast jäi selle kirja põhjal olid seal sõnaosav? Ei olnud. Mulle meeldib kunagi kirjutada, mulle mulle ei meeldi praegu kirjutada. Ja, ja, ja kindlasti mitte. Ja ma hakkasin nagu vaatamad. Kuidagi need kõik, vaata, need kirjad hakkasid nagu väga korduma, noh ütleme ma tulin pühapäeva õhtul või esmaspäeva hommikul sõitsin Jõgevalt Tallinnasse ja kiri läks ju ka vähemalt kolm vähemalt Tallinnast sinna luual, eks ole. Tähendab seda, et ma pidin hakkama juba kombeid esmaspäeva õhtu. Või teisipäev, äärmisel juhul teisipäeval, eks ole. Aga vaata, see ei olnud ka mingi kohustuseks, sa ikka tahad saju tuled ära, et tegelikult sa ju tunned juba juba igatsust alles, me olime küll koos nagu noored inimesed oled ikkagi koos, ollakse. Ja, ja siis sa pidid hakkama juba kirjutama, aga mis saab juhtuda, eks ole, esmaspäevase päevaga või, või siis veel natukese teisipäevast ka ikka sama. No läksin kooli, sinna tundi ma jälle jõudnud, eks ole, niisiis on see natuke see ja siis on need muud jutud juurde ja ongi kiri jälle tehtud. Lõpuks kirjad natukese natukese hakkasid nagu korduma, siis mingil hetkel hakkasime helistama, et Leila läks. Ta vanemad olid luua tehnikumis, õpetajad, isa, ema on, tema oli siis nagu öeldakse ämma ämmaemand Jõgeval. Ja siis ta läks sinna kooli, leppisime enam-vähem kokku, mina ütlesin taksoputkasse 15 kopikaga fondi vahet, kas selliste Tallinnast luuele helistatud Vladivostokis Tallinnas Rüütli 15 kopikat, eks ole, maksid kaugekõnede kauge kaugekõne. Leppisin kokku ja siis me juba nagu rääkisime telefoni teel juba, kui me olime natuke, ei pannud paar aastat juba kirjavahetust pidada. Et kuidagi asjad käisid, kes teid paari pani, sinu ema? Ei pannud, sest et siis oli minu meelest kas kuidagi hakkasid ostnud kohana sugulased või kas emad Meid ikka laulatati kuidagi sugulusaste või ma ei tea, igatahes ei olnud Jõgeval Nabeljasem Tallinnas selle abiellumisega. Kummaline tore fakt on see, et mul paar aastat tagasi tulid kiri, et, et ma tahan teha oma abikaasale sünnipäeva kingid, ta võtaks minu arust basskitarritunde nii mingi ja mõtlesin, okei, muidugi. Ja, ja siis see tuli, see meesterahvas tuli, tuli tundi ja ta rääkis, et sa tead, et me abiellusime samal päeval, kui sina täpselt enne enne sind abiellusime meie. Ja siis, et tal on kõik meeles, kuidas kogu see kõike sellepärast Jaak Joala tuleb kohe siia pulma järgmine, kõik, ühesõnaga neidima keegi tähelegi, kus nad olid. Kõik olid elevil, et järgmisse pulma tuleb Jaak Joala. Ühe vahva teada, siis meil on nüüd vähemalt selles mõttes, et me saame nüüd 11 õnnitleda pulma-aastapäeval meile samal. 17 juuni siis tore fakt, nagu selle abiellumisega veel paralleelselt, et seal on hea päev, on need veel üks paar kokku jäänud. Lähme laste juurde, miks? Robertson nimeks Robert. Kummaline, kas seal võis mõjutusele Robert Plantist üks lemmikutest muusikas ja see võis olla üks mõjutada aga aega üheksa aastat hiljem, siis kui sündis tütar Mariega oli lihtsam. Sest et Marie puhul oli see, et Leila oli siis, kui tema oli väike, siis tema vanavanaema hoidis kogu aeg siis lõigata. Ja tema nimi oli Marie. Ja Leida ütles, et kui tal sünnib kunagi tütar Maria ja sul on teine nimi ju tegelikult veel teine nimi, tuli täiesti nagu öeldakse lambist. Ma ei tea. Lihtsalt, kui Leila juba käis, kõht oli suurem juba, siis ma käisin kord patsutasin õhtuni. Margarita, kuidas sa tunned ennast, Margarita? Ma ei tea, millise tuli ja me ju tegelikult ei teadnud, kas see on poiss või tüdruk kuidagi ikalisega. Kui üks lapson poisteks, siis teine või tütar olla. Käisin, patsutasin kõhtu. Margarita, kuidas Margarita Margarita. Kui inimene on kuulnud kogu aeg seda margarita ja nüüd järsku tuleb mingi muu nimi nüüd või tahtnud pettumust talle avaldada. Mida sa mäletad sellest päevast, kui Maria sündis? Missugune see päev oli? Nagu ikka, eks ole, et järsku tulevad, eks ole. Veed, niisiis on vaja ruttu haiglasse saada, nii saime haiglasse. Aga mul oli hädad. Kaarli kirikus tehti seda superstaari esitati seal ja järgneb päev, ütleme, et sünnitus ei läinud nii kergelt, ikkagi seal ootasime, olime, olin Leila juures. Aga mõtlesin Tarmo Leinatammile veel, et kuule, ma ei saa tulla, et mul on kohe naine sünnitab, et seal oli mingi peaproovid pidi tegema. Tarmo, tule, tule, käi ära see tund aega või poolteist tundi, tule, tule. Okei, mõtlesin ma siis käin ära. Aga sellega siis oli laps, lapselaps ära sündinud. Ja siis ma läksin sinna ülesse. Ja siis see ämmaemand andis, et võtad siis Marje maju ka ei teadnud, eks ole, kes kes sünnib, sest meil oli seal veel kummaline, noh, läheb juba selliseks, nagu öeldakse. Seebiooperis, aga. Me ju ei teadnud, eks ole, kes meil sünnib, niisiis me olime seal nelja, kohtasime, tuli seal mingi sünnita, jah, selle lapse isa, nyyd poeg, eks ole, nii, tuli järgmine tuli kellelegi tütar, niisiis tuli poeg, oli tütar ja siis mõtlesin, et okei, me oleme järgmised üle ühe läheb, et siis tuleb meil nüüd poeg, eks ole, nii. Aga siis juba eile oli nagu, aga tuli üks vahele kiire sünnitaja, kes sai ise selle poja Üle tütar. Poeg räägib, hüppad, Ja ja aga siis oligi, ma tulin tagasi sealt Grasti proovist, siis anti mulle laps ja mul on see nii hästi meeles. Marie vaatas mind, silmad olid lahti, niimoodi vaatasin ja ma tundsin seda seda etteheidet. Ja kus sa olid? Uskumatu Ta vaatas mind niimoodi, silmad olid lahti, vaatas nii, vaatasin, mina vaatasin teda. Et see oli kummaline. No seda hetke, kui sa isale vaatasid, ette heita, pilguga otsa saama, ise ei mäleta, tõenäoliselt ei mäleta. Aga mida sa mäletad, kui sina oma esimesi mälestusi hakata meenutama? Paria? Ma arvan, et see on siis Kadriorg, mis niimoodi esimesena niimoodi vihkab pargis jalutamise, et meie Vilmsi tänava korter, geimi meie koer piltidena nagu on, on meeles lasteaias käimised seal laulusalu veri muusikast stuudios kuidas nimetati laulu televisioon televisioonis, mudilaskoor Oliver krooni laule, mida küll? Siinsamas raadiomajas käisin siis Murastesse kolimine ikka siis ma olin ka ikka päris pisike veel nelja-viiene vä? Jah, no vot, paratamatult on ju see muusika ikkagi oli juba kodus olemas, tingimused olid kõik nagu nagu loodud. Ehk kui sa võtad isa peale lapsepõlves, siis ikkagi pilliga koos, tuleb ta sul Silmeta. Jah, pigem ikka tuleb, jah, vot kahjuks ei tule seda pilti, et kruvikeeraja ei mingi. Et enamus aega ikkagi oli ta basskitarr, aga mis selles siis halba on, on ju? Jah, vot sedasama seda klaverit mäletan siis Kadrioru korteris, kuidas ma juba tead nii, kolmeaastaselt kirjutasin, kirjutavad lõbusi ja jah, kuidas, mis selle peal niimoodi klimmerdada sinna siis palusin, et kõik ikka plaksutaks ka, kui mul lugu läbi saab. Ma mäletan seda, et meil oli see väike telekas seal tuliks, Tiina Turneri kontserdi, sellest on meil filmi peal ka, sellepärast ma mäletan ka seda kuidas me siis tantsisin selle Tiina Turn energia. Juba jube vinge tundus. Mis tähendab filmi pealt filmisite kodus VHS-igaühes neid neid, kas ette ma olen ikka ikka vaadanud, võib-olla sellepärast on ka nagu rohkem meeles selles Kadriorgu. Siis peaks olema lapsepõlv üsna hästi talletatud, niimoodi. Tegelikult küll jah, ikka ikka oli neid kassette päris päris hoolega. Robias kahjuks nagu ei ole, eks ole. Robin oli samamoodi, et Alo siis Mattiisen, et öelge ikka mingil ajal hästi tihedalt koos lastemuusika Jõgeval juba seal õppisime koos ja ja siis temal oli see VHS kaamera, ta sai kuskilt ja siis ta käis vaid nagu noh, las lähedal, kui Robi oli mingi sihuke gaasike poolteist nagu ta ütleb ise, kui vana oled pool teid, eks ole, siis siis on seal lutt suus ja vaadadel ka onu mängib trummi trummi. Et, et Robil ka tegelikult sai selle ikka ikka raudne ees oli, mingil hetkel oli ikka ikka tegija lugu ultikuma. Ultimat alustasime, siis oli raudne ees ja tuule lemmikaadiga veli välja seal veli välja. Teda ei sobi. Kas sa vennaga koos mängida said või teie vanusevahe on ikkagi nii suur, et, et selles mõttes ei olnud mängusõbrad. Vanus vahelist suur on suur küll. No niimoodi kahekesi jah, ütleme nii, ravil käisid tihti, ehkki sõbrad külas ja siis ma niimoodi üritasin. Üritasin seal nendega koos, onju, aga noh, kes ikka tahab oma oma viieaastast õde, kasvata suurte poistemängudega, eks ole. Aga ikka tahtsid minna. Muidugi tahtsin, kas on, siis ei taha. Isegi kui ma juba vanem olin, siis ma tahtsin suurte poistega hängida. Aga ei, muidugi oli see, mõtlesin, et me olime õhtuti ikka perega kodus koos ja muidugi mina jaa, jaurasime, mängisime, käisime, tegime mingit nalja. Kas sa mäletad olukordi, kus oleksid oma isa ja ema enda pärast muretsema pannud lapsepõlves? Seda ma sain juba Rauli käest. Teadete vitsa teie majas ei olnud. Risk küll oli, aga seda ei kasvatati, seda kasutati teisel otstarbel kui kere peale andmine. Et sattusite intsidentidesse või olukordadesse, mis ikkagi. Niimoodi tegelikult ei meenugi, kui ma kuulasin neid Rauli lugusid, onju, et poisid ikka vist on nagu selles osas vähe osavamad. Et ei kutsugi selliseid krutskeid. Võib-olla tegema naabripoisiga me küll ma mäletan vahepeal naabripoiss ja siis tädi poolt etnolly, kästlik poiste seltskond, kellega ma ka lapsepõlves kogu aeg koos olin. Et siis sai nagu poiste asju nagu tehtud. Miskipärast mäletan, et mingi auto autome kriimustasime ära, sõdisime õigemini mingite kivide noh täiesti mingi sihuke nõme asi, mida teha, ma ei tea, kuidagi läksin kaasa tädipoegade ja naabripoiste lollustega. Aga samas ma ei mäleta ka, et meil tuleks nagunii nii palju olnud, et kuidagi oleks mingi probleem selles kodus tulnud või. Tõsisemad jutud, kui need ette tulid said räägitud isaga või emaga. Koos ikka ja ma räägin so, see usaldus on ikka alati nagu olnud olemas ja tänu sellele ise ka ei ei kutsunud tegema selliseid tegusid, mille pärast nagu peaks kas riidlema või tegema, võtma ette selliseid tõsiseid vestlusi. Raul ka siin rääkisin ja täpselt samamoodi tegelikult kui siis kaheksandas klassis hakkasid sellised peod mängimisest nagu tulema suurem. Aga kõik oli nagu endal kontrolli all ja sa teadsid, et vanemad usaldavad ja ma usaldan ise ennast ka, et ma et ei lähegi kaasal mingisuguste täiesti debiilsustega. Niimoodi sai ka kodus räägitud ja, ja niimoodi nagu täiesti nagu loomulikult see kõik läks paar korda, võib-olla, kui ma, kui kui oli seda, et mina olin siis mingi nii-öelda ranna pool tegelikult seal ei olnud, siis, siis noh, sai räägitud ära, et mis siis, mis siis toimus. No okei, võtsime paar kitsi ka, aga noh. Aga kuna ma ise sain sellest aru, et, et et see ei läinud üle piiri, mitte kuskilt otsast tegin ise omad järeldused, sain õppetunni ja nii ta läkski. Kui palju sinu kasvamisse ja lapsepõlve jõudis tegelikult see fakt, et isa läbis väga tuntud muusikutega. Aga mäletad niisugusi õhtuseid, magamaminekuid, kus teises toas veel Jewin käib või midagi mõistadeks. Sihuke sõbralik Emin. Ja ikka, aga, aga see on ju ikkagi interintelligentne seltskond, kellega kellega läbi käidi, mingisuguseid selliseid õhtuid, et et mul mul kuidagi oleks ebamugav olnud, ma absoluutselt mitte. Jajah, need ikka, kui see oli ka väike laps kodus, siis siis reeglina selliseid asju ei toimuv küll küll. Pigem olid ikka toredad onud, kellega mulle meeldis ka viibida ühes seltskonnas. Aare Põder, kellega ikka sai siin nalja tehtud, Talle sünnipäeva kaardi kinkisin, kui ta sai 50 lennu määrata aare väga. Ivani meenutab seda. Et need ainult positiivsed mälestused nendest muusikute olemistest. Kas sa mäletad Raul oma laste puhul emotsiooni muusika ja pillimänguga seoses, et et on see sulle ja su abikaasal olnud oluline, kuidas asjad enda jaoks avastavad ja kas või noh, professionaalina see asi, et on nad musikaalsed? Ma mõtlen nüüd Robi puhul. Siis ta ju nägi seda kõrvalt ja, ja paratamatult kasvas selle nii sees. Ma mõtlen, kas seesama, see, kus ma läksin, olemegi trummi, eks ole, siis kuidas me käisime stuudios, ma ikka võtsin teda kaasa endaga ikka ikka päris tihti proovidesse ja stuudio lindistamistele. Nii, kuidas lindistasime siis Ultima Thule lugu, öine Ta oli siuke kaks pool kuskil seal tavaliselt alati trummipulgad seal olemuselt trummi parandas trummi kolistama, sest talle meeldis see trumm oli põhivill sellel kellel siis olegi väitlejad. Ja sel päeval ei olnud neid trummipulki, mina pidin mängima, Robi muidugi trummipulki ei ole, kõik lähme koju ja siis seal on sihuke uhke bassisoolo seal lõpus ilusse, siis Robi ripub kitarriga. Ja siis mina pean seal mängima, Elmo Värk vastas itsitab ainult. Et see pisik on, on, on kindlasti olnud sealt madalast madalast sees ja ja kui sa nägid seda huvi, et, et tal on, siis panin muidugi muusikakooli taha ka vanalinna siis hariduskolleegiumi muskagi tarbima. Seal õppis juba siis Jaan Vartsainwardsi poeg, õppis seal juba ees ja siis mul meeles nagu kitarriõpetaja ütles, et mingi paar kuud oli Robi käinud ja ja ta ütles ka, et trobi ja Jaan on noh Nendes on kohe tunda, et nad on nagu kitarrimängijad, et detailse positiivse tagasiside, aga Rovi pidanud algul üldse viisi, niimoodi tal see lauluviisipidamine ei tunta välja, pillimäng tuli hästi ja alati me otsisime. Et üritada siia saadamegi. See, kui kooliminek oli, et siis on see Lydia rahula, kus ta 21.-st poistekoorile kalku, sinna see Robi midagi ei tulnud. Ta laulab, pillimäng tuleb nagu. Aga siis läksin muusikakooli ja aga Robi puhul on võib-olla see, et noh see on jälle koht, kus mina tunnen ennast süüdi ja, ja võib-olla abikaasa kaht nüanssi nagu järgi, kui Robin, mõnedest, et seal käis ta noh, sihuke neljas, viies klass, kus ta ei viitsinud enam, ütles, et tema ei taha ta kõik olles ise nagu, nagu see muusika, eks ole, sa näed, et see ei ole ju kerge elukutse iseenesest ja Ma olen teisi ametit ka ta tuli koolist ära, aga, aga noh, siis peaks tal need Resaicel pillid ja kõik asjad on näha, et ikkagi see, et see vagu ikka nii suur, et sealt ikka välja ei tule kuidagimoodi. Nii, ja Marie, kas ootasite põksuma südamega, et kas ta peab viisi. Marie hakkasin kohe laulma. Tegelikult meil on seal mingeid jõuluneed, ta läks, ta oli kolmeaastane, kui ta läks sedasama televisiooni laulustuudiosse kus öeldi, et, et noh, nii nagu nad reaalselt ei võta, aga, aga kuna tal see ettelaulmine läks kuidagi hästi ja siis muidugi võeti ja ta oli selle sees ja ja siis kuskil lasteaiast samamoodi me ei teadnud, olid, ta oli mingi kolme neljanda, kes mingil linna mingi lauluvõistlustel kuskil lasteaia mingit. Me läheme lapsele järgi, siis tuleb laps, te olete omanud mingi šokolaadi kuldmedaliga, mis seal? Ei no ta käisime siin vahepeal laulda kuskil juba ja võttis selle ära. Ja siis oli Marie muidugi see selle peale fant killutas kuldmedali ja siis öelnud, et kui ma suureks saan, seda oleval kuldhambad ka, nii et. Nii et, et Marian, tegelikult see laulmine on kuidagi sees. Ja, ja siis on muidugi muusikakool tuli see bändi tegemine hakkas talle väga varakult klassiõhtu või mingi klassiüritusega vanematele seal sõrmega neljas, viies klass 500. kuidas Lenny Kravitz tellite ei, ma olin siis 15 20, kuues klass ja see oli nagu minu jaoks oli selline. Esimene avastas, et ma mõtlesin, nad lapsed teevad nalja. Aga jah, sama moment, ma arvan, et, et jälle sihuke sihuke üllatus vanematele, et ma, ma kuidagi olen. Olen niimoodi nagu ajanud neid asju, nagu seal lasteaias käin, nendel üllatusena see lauluvõistlus jälle mingi üllatus, et me niimoodi ma naguniimoodi üksi nokitsen ja siis teen üllatuse, et kuidagi niimoodi läinud, et nagu sa enne küsisid, et kuidas siis, et kui vanemad on õpetajad, on need, siis ma võiksin nagu kogu aeg küsida ja ja, ja uurida, aga see iseteadlikkus on nagu kuidagi kuidagi see, et enne ei kysi ise nokitsen ja siis tuleb sihuke pauk. Kuidas teie kodus on olnud, kas? Ema-isa on püüdnud kuidagi mõjutada sind sinu valikutes, et tõesti maailmas on muid asju ka peale muusika. Mul on, eksole, on olnud või mida eluga peale hakata? Eks ikka olema niimoodi arutanud, aga ma räägin, kui, aga kui sul juba titest saati on see, on see keskkond loodud siis noh, lihtsalt endale nagu ei jää nagu muud varianti. Aga kogu aeg olen tahtnud, mis, mis on nagu ongi kõige olulisem olnud. Eks ikka vaatan, kui me siin gümnaasiumi lõpetasin, et siis siis ikka emaga natuke mõtlesime, et mis mis siis nagu, mis ma siis teen, aga ikkagi korra oli, et lähedki otsa kooli laulu laulmist õppima. Aga, ja läksingi, tegin aasta aega puhkust, aga siis tundus, et ikkagi jääb väheks. See aasta läksin muusikaakadeemiasse. Jälle oma otsused. Et muidugi me oleme rääkinud vanematega, kuidas haridusteed jätkata, mis iganes, aga kõik, kõik need otsused on olnud minu enda teha. Viimane oligi see, Marje, et ta jätaks nagu, nagu pooleli, et kui see nüüd on see, et see otsa otsa kool on läbi, et niikaua kui noor inimene peaks ikkagi otsima mingit sellist iseenesetäiendamist, noh aga, aga, aga kindel see, et arvatakse, et noh küll ma siin vaatan ringi, midagi ikka on. Et parem on ikkagi saada mingi mingi mingi kooli näol, sa saad alati sealt valida, mis mulle sobib, mis mulle ei sobi, et et see üldteadmine on ikka väga oluline. Sa ütlesid ennist rabist rääkides, et et see on sinu süü, et tal on kahju, et me andsime järele lastele lapsevanematele, kes kuulavad ja kuidas selles olukorras mõistlikum käituda, et sa ei saa ju iga hinna eest kruve pingutada ei saa, aga ma võin, ma võin tuua näite nagu enda peale, kus kui mina tulin otsa kooli õppima, esimene kursus, ma käisin paar kuud ära ja ütlesin emale, et ma ei taha enam käia. Ma tahan, tulen tagasi ja ema ütles, et ei tule küll. Ühesõnaga, nüüd sa läksid, et pead pead olema, noh, ainus laps, kes kes, kui meil oleks minu lapsena, ma tulen tagasi, muidugi tulen tagasi koju, eks ole. Et teinekord see laps ikkagi ei saa iseendast otsustada, sa annad talle küll vabadust, aga mingil mingil asjad, noh siis peab selle raskusi ületama. Marie puhul oli, oli ju ka, kus ta ei tahtnud, lasteaias käiakse pärast kooli, ta oli väsinud, muidugi tahab laps koju, tullakse siis kuidagi siis ema oli see, kes kuidagi meelitas. Lähme vaatame, juba kohukesed ootasid šokolaaditoote. Aga samas, kui juba, kui sa oled juba seal sees, sa teed, siis on juba kõik hästi. Marie, ma olen kindel, et sul on olnud oma oma tegutsemises perekonnanimest haigla palju kasu. Kas sa seda kahju ka? Olnud ma olen selle peale mõelnud et huvitav, kas see teeb kohe kuidagi iseenesestmõistetavaks. Vaigla, saat, muusik, sul on kohaliku uksed avatud on ju? Kas ma naa, eks ole? Et kas ma, kas ma pean sellepärast vähem pingutama? Sellele ma ei oska vastata, loomulikult. Võib-olla just tuleb rohkem pingutada. Vaat, pigem tuleb rohkem pingutada, eks ole. Meil on siin märk kaelas isal, et siis ega siis ei saa alla jäänud. Sinu suhtes võib-olla ootusi, et kui su nimi on Vaigla, siis et sa ei saa lati alt läbi joosta või et Vailana on ikkagi Ta on päris kõrgele seatud, eks ole. On küll, jah, samas, ega ma ise seda sellist pinget ei tunne, või, või kui tunnen, siis ma kohe tukk on selle eemal, et miks, miks peab olema selline pingema? Ma ajan oma asja. Ma meenutan tagasi, kas Robi puhul neil oli ju igavesti vahva tants, saicel pin, Nad olid, noored tegid päris kuri ikka ikka ja, ja seal oli võetid poisi vanemad, eks ole, üks oli Raul Vaigla ja teine oli Ain vard, siis oli Hans H Luik siis oli, keegi oli Veljo Tormise lapselaps. Poisid olid nagu. Eks ole. Et mingi mingil ajal on jah, googeldada kogu aeg kellelegi nagu pojad. Et sama sama oli ka, oli ka Marie puhul. Kui ta oli nagu väike, eks ole, Marie Vaigla sellest bändist vaid Raul Vaigla tütar, seal see noh või Raul Vaigla, poeg. Ma mõtlen seda, et kui mina seda, sa oled minu lapsed, te peate jumala hästi, et sa kuram ei laula seda valgeid roosi seal. Ma ei taha kuulda. Et, et, et noh kuidagi ei ole olnud ja, ja, ja lõpuks hakkavad ikkagi nad saavad selle nime alt välja, noh, kuigi me ju teeme aeg-ajalt koos. Aga noh, me oleme siis ikkagi nagu eraldi nimed. Kui isegi kui me, kui me koos esimene nagu, kui pereansambli nüri, kui see nimi. Suur aitäh teile selle jutuajamisest. Meil olid täna saates külas isa ja tütar Raulia Marie Vaigla, oli rõõm pärituult teile ja kohtume taas aitäh kutsumast. Saate nimi on, käbi ei kuku, mina olen Sten Teppan. Olge terved, kuuleme taas.