Tere, ja aitäh, et olete vikerraadioga. Elu seadis nii, et ülikoolis bioloogiat õppinud Priit Pärnast sai üks olulisemaid autoreid animakunstis. Tunnistust sellest annavad arvukad auhinnale esimesest abielust nüüdseks lahkunud abikaasa Kaiega on Priidul kolm last. Saatesse võttis Priit kaasa neist vanima poeg Martini kelle erialaks on tööstusdisain. Olgu lisatud, et nii isa kui ka poeg on oma erialal professorid. Lisaks suusatamise kirele ühendab Priitu ja Martinit ka see, et mõlema abikaasad ei ole eesti rahvusest. Priit leidis praeguse abikaasa Olga Valgevenest ning sai 64 aastaselt neljandat korda isaks. Martin ja abikaasa Edina on aga ungarlanna. Teemasid jagub saatesse aga mõistagi rohkem, nii et jääge kuuldele. Mina olen Sten Teppan. Tere tulemast vikerraadiosse, Priit. Tere, Priiduga kaasas. Poeg Martin. Martin ei ole ju teie ainus laps üldse. Esimesest abielust on mul kolm last, kaks poega, üks tütar. Esimene abikaasa on nüüd 14 aastat, parematel jahimaadel ja nüüdsete abielust on mul seitsme aastaaeg ja kukkunu seitse lapselast. Martin, minu arusaamist mööda peaksite teie olema siis pere lastest kõige vanem. Jah, seal on muidugi nagu kuidas sa seda laps mõõdad, onju, et minu arust on pärast nagu minu lapsed kõige vanemad vanemad kui Priidule. Kui panna kõrvuti venna ja õega ja siis te olete järjekorras esimene, eks seekord küll. Ma põikan korraks vahele. Martin päris õigus, nüüd tal kaks last on vanemad kui minu kõige noorem laps, aga minuga kõige noorem laps on vanem kui Martin, kõige noorem. Tütar sinna kronoloogiliselt jõuame tagasi selle teema juurde ühel hetkel aga niimoodi sissejuhatuseks pere esimene ja siis ühtlasi ma arvan ka järgmiste kantseldaja mingis eluetapis olla, oli see õnn või õnnetus. Kuidas sa praegu tundub distantsilt? Ma õnnetust ei oska küll kuidagi seal näha, et üks valik, mul oli minu meelest täitsa äge. Et kui palju meil nüüd kantsel tosinaid vend on peaaegu sama vana vennaga mängisime koos. Oota viis aastat noorem, teda võib-olla pidi kantseldada. Pris olid teistsugused ajad, saadati väike poiss, saadeti väikest tüdrukut lasteaiast ära tooma. Mitu peatust, trolliga, jalad, olime tagasi. Nüüd võib isa või ema selle eest vangi sattuda peaaegu vist. Ajad on tõesti vahepeal muutunud. Priit, läheme teie lapsepõlve, missugune see oli, kui suurest väikesest perest teise pärit olete? No see oli kõige väiksemas perest natuke suurem, see tähendab, et mul üsna ema ja üks õde, neli aastat vanema, mina sündisin Tallinnas, aga seal aint sündimisakt toimus Sakala sünnitusmajas. Ma arvan, viie aastaks saamiseni elasime kohas, mille nimi oli Uudriku, on nüüdki seal tapalt kaheksa kilomeetrit, see oli sihukene, isa oli raudtee peal tööl natukene raudtee ääres, maja, mis oli nagu raudtee lastele jalgrattaga, tapal tööl. Ja ma ei ole täpselt seda aastat nagu tuvastada, kas oli kuskil 51, võib-olla saame tapal sihukese väikese kööktuba ja nagu tuva sellise korteri kolisime tapale ja siis minu koolis käib majutus tapal viie kuue aastasena saidist, linnapoiss, linnaks on seda raske nimetada, sest see oli linnaserv sõja ajal, seal oli vangilaagri barakid veel, siis seal elasid nagu vene keelt kõnelevad inimesed. Et see oli seltskond, kellega ma suhtlesin. Millisena te poisikesena ennast mäletate? Oleme seda natukene aega ka arutanud, tähendab, kuidas, et kuhu, nagu liigub laste maailma minu lapsepõlve, see oli totaalne vabadus enne kooli, aga ütleme, esimesed klassid niimoodi, nagu see elu kulges väljast. Vaatasid, kes seal veel on, tähendab, ja siis hakkasin mõtlema, et mida võiks teha, need vanemad ei kontrollinud, seda. Tuli minna enam-vähem õigel ajal sööma ja mitte päriselt ära kaduda. Nüüd Martinile lapsepõlves elasime mustamäel, seal oli seda vabadust ka päris palju. Veel suhteliselt. Jah, aga see oli linnakeskkond juba, nii et seal seal olid ka mingid ohud, võib olla? Jah, ega ma olen ka kogu aeg õues väljas, aga seal oli ka siuksed territooriumid, eks sa läksid nii-öelda teist teisele territooriumile sisse tundus juba seal oli ohuelement olemas. Aga minu eredam kogemus lapsepõlvest on tegelikult kõik need Suwemise Saaremaal, veetsime siis ema kodus ja, ja sealse vabadusele siis ikkagi ka trajektooriga, siis võib-olla kaheksa kilomeetrit. Missugune oli Priit kord teie kodus? Põgusalt võib siin juba välja lugeda, et kui distsipliin enam-vähem pidas, kasvõi see söömas käimine ja ja mitte päris ärakadumine, siis asjad üldiselt sujusid. Või jah, soojusid küll, tähendab, see oli ema oli kodune, isa käis tööl nagu viiekümnendad, see oli, olid nagu toiduga, oli seal ikkagi üsna kitsas, tähendab ema pidi tõele millestki millestki pidi sõid laiema. Teadsid jama nüüd süüa teinud, et sa on nagu viisakas, peaksid ikka tulema ja sööki, mitte et tuleb kolm tundi hiljem. Missugused inimesed ema, isa natuurilt olid. Isa oli Alutaguse metsast ta lihtsalt ära tulnud ja oli kogu aeg raudtee peal tööl. Isa oli suhteliselt vaikne, aga, aga noh, see oli. Venemaa on seal oli, kui isa ütles midagi kõvema häälega, siis see oli sedapidi kuulamanni, kuivõrd seda juhtus, nagu te arvate, paika ta seal ei hakanudki vaidlema. Et seesama, ütleme koolist, sa nagu õppealajuhataja ütles, et tekitas siukest õudust, seal väänas krants kurja näoga mees oli, tähendab Ta mina ei mäleta kodust mingit konflikti, oleks valdule. Küll oli, konflikt oli, oli väljaspool, tähendab, läksite territooriumile. Seal oli tappa nagu linnaosade kaupa olid hambad, käisid, niuksed kaklused. Ja kui siis seal kamba juhid, kambad, tugevamat, kas ka nii venelane ja eestlane läksid kokku kaklema, tähendab siis kõik vaatasid, pead seda. Ja sellist asja kujutada, et kui kui üks kukkus maha, siis teda lüüakse jalaga või tulevad nagu mitmekesi jalgadega löömise olnud absoluutselt välistatud. Kui mõelda, mis seltskond see oli, et seal mingid niuksed, rüütellik reeglid olid, toimisid Te olite selles küsimuses eesliinimees, võtan löömistes või? Tähendab, mina olin äärmiselt väike. Aga mulle kohutavalt meeldis vaatlemine. Ja nüüd minu, ütleme, parameetreid näitab see, et ma esimest korda võistlesin seitsmendas klassis, maadlesin kehakaalus kuni 37 kilogramm. Et ei olnud nagu raskekaallane. Nii aga kuidas kehakaal siis kajastus nendes tappa kaklustes või sõjalistes konfliktides nii-öelda? Põhimõtteliselt raskejõustiklaste austati, tähendab ja kaal tuli juurde täheldada, ehk siis maadlus teenis ära justkui respekti või teenis ära, jah, see on mul ees sugugi, aga see oli noh, mingi mingil ajal oli niimoodi, et teist keelt rääkivad autoriteedid peletasid mind linnas kättpidi, tähendab suur märk. Mis tähendab omakorda vist seda, et ega see kodus väga suur teemaga vanematega ei olnud, samas ma mõtlen, et no mida ema hing võib teha, kui poiss on pisikest kasvu on teada, et niisugused konfliktid toimuvad või et pole vaja sinna minna või. Ega tähendab, see ei olnud sinna, vaid see oli, astusid uksest välja, see oli seal. Aga see oli, see oli see elu, mis tähendab, oligi Elujat, mis veel nagu teema, mis oli, oli kõikvõimalikud plahvatavad objektid. Selleks tuli minna linna täitsa serva, seal oli niinimetatud rotimets. Seal oli lastud õhku sõja lõpus Saksa laskemoonaladu. Nii et sealt tuli ainult nagu see samblakiht pealt ära lükata, vaja kaevata, eriti seal oli kõikvõimalikku kraami meist, kellegagi juhtub midagi, hambad, aga need mälestused, mis oli, tähendab, et mina piss tolknesin nende suuremate kaasas, tähendab, ja ühel hetkel sind nagu lükatine kummuli maha ninapidi rohu sisse. Siis käisid, kohutab kõmakas kuskil seal aastani mürsu lähtuvaid, olin seal sees, siis tehti Tolibandi sündmuse mürskisse nalja kui palju, jah. Koolis meeldis käia kooliga oli nii, et ütleme, esimesed neli aastat oli, oli hirmus igav, sest kui ma teises klassis lugesin nahksuka, Jutada mulli lugemine, kõikud, selge, tähendab noh, ma ei pidanud õppima ja siis kuskil mingil hetkel tuli see nagu üllatusena. Et kuidas mingi asi, mida ma ei teagi, et ma pean nagu hakkama õppima ja ka probleemi olla. Ja siis ma seitsmendas klassis hakkasin käima laskmistrennis, see oli, ütleme, kuskil kuuekümnendatel muutus ka, muutus ka kogu elu, nagu äkitselt ei olnud enam toiduainete hankimine, selline probleem tähendab turul sai ka seda asja ja ja me olime kahe spordiühingus, koolinoorte spordiühing, nooruse ja tööspordiühing jõud. Miks see on oluline? Me saime kahekordselt talongid, kui olime võistlustel ja treeninglaagrites ja see tähendab, et me sõime nagu kuninga kassid, saime restoranides kolm käiku, alatine maasikad vahukoorega ja. Ja üldiselt jah, see keskkooli aeg oli no ikka väga suur osa ajast ei olnud koolis, vaid olid. No trenn oli, kui nüüd järele mõelda, see oli ka midagi äärmiselt kummalist, tähendab, minu päev oli, tulin koju, koolist sõin, vaatasin mingit natuke mingit õppimist, noh, räägime keskkonna aasned. Siis laadisin jalgratta peale. Püssi, aga tähendab, vahel mul oli ta püstol oli kodus. Tähendab. Relvad kodus võib-olla viis padrunit, siis laadisin selle jalgratta peal seal püssilaske peavad olema kõva tallaga jalanõud, standardnahktallaga, suusasaapad, vatijope, sest kui sa pead midagi paksemat seljatallasärgi väel sai ei toeta piisavalt sisse Pedželm siis kast, kus on abivahendid nii edasi ja siis said segad sellega läbi linna jalgrattaga. See on küllaltki omapärane vaatepilt jah, niimoodi, et sul on selline varustus, see on, eks ole, segav nõukogude aeg, tähendab ringid kontroll ja siis eestlased seal niimoodi asjad, mis nüüd, ma ei kujuta ette, eks ole, relvadega kutid sõidaksime linna. Kui nõudlikud vanemad teie suhtes olid, mõtlen siis seda aega, kui hakkab tulevik vaikselt küsimuseks saama ja tuleb asja kujundama hakata, et kuhu suunas liikuda ja mis on tähtis, et kas need otsused olid ja valikute teie enda teha või, või te mäletate mingisuguseid arutelusid kodus ka sellel teemal? Päästekomando teha küll sa ise tead, ma saan aru, et nad tunnustasid, et ma võtan ise teadma. Kõik eeldasid, et ma lähen kunstiinstituuti ja isegi käisin seal, mitte mitte sisseastumiseksamitel, vaid kaks nädalat. Konsultatsioonid, no üks asi, ma sain aru, et ma oma tapaoskustega sinna sisse saama tahtsin graafikusse. Ja teiseks ma siiamaani ei oska seda seletada, mis oli mulle seal ei meeldinud. Rihma Ast Tartusse bioloogiast. Miks kõik eeldasid, et kunsti eriala, maali see poiss, kes joonistas koolis tähendab karikatuure ja kõik minu raamatute vihikute servad olid täis joonistatud? Karikatuur oli see ja üldse iga nali tants oli, mis on kohutavalt huvitav. Alles kümnendas klassis avaldati esines korrektuuri sporditähes. Kuskohast tuli see huvi ja, ja siis sinna juurde ilmselt ka teataval tasemel oskused et see kõik Kas see on omaette teema, tähendab, et korrektuuri siis on nagu väga vähe oli piker olija, mingit tähendab mingit Pets, troppi raamat nagu sa teadsid, et kui sul karikatuur sisse ta peab joonistama, nina peab olema, mängivad ja suur ja aga noh, need küsimused, et kui ma joonistan, ütleme nina on ümmargune, kas kingad võivad kandilised olla ja ütleme, kõige algele tapp oli see lihtsalt teed ja sul ei olla kahtlusi, tähendab, et see võiks teistmoodi olla. Siis ärgnevata Bon, sa hakkad nagu võrdlema seda ja siis tuleb see segadused, taastiliseerimine, joonistamine, et kui, kui sa joonistad natuurist ja üritada olla noh, natuuri sarnane. Aga lihtsustamine, kuidas lihtsustada ja ka see on juba pikem rida, ma arvan, et ülikoolid kolmandal kursusel ma nagu teadsin, mis tähendab karikaturist rääkida. Martin kas te puudusite kokku Priidu isa-emaga ehk oma vanaema-vanaisaga siis isa poolt ka vä? Kohtumised vanavanematega oli väga selgelt Saaremaa poole Saaremaa poole kaldu, et kui me väikesed olime, sest nad elasid. Isa vanemad Kohtla järvel tapal pole, aga seal oli kogu meie nagu kooli aeglase oli tuba ja köök, külm, vesi väljas välja kõik väljas, nagu nimigi ütleb. Ütleme nüüd tulla suveks sinnani, et Saaremaal oli vaja meri ja kõik see nii. Tähendab, seal me käisime külas ja sünnipäeval vanaisalt ära. Kui te panete võrdlusesse isa tema vanematega, siis mis järeldused ei julgeks teha on nad väga sarnased või üldse mitte või? No isa ema suri ära siis, kui ma olin üsna väike. Sellest ma mäletan, et nemad olid siuksed, müstilised vanavanemad, kes tulid Tallinnasse külla ja siis nad iga kord tõid kaasa komplekti värvilisi pliiatseid ja sellele järgnes siis sihuke suur teritamise aktsioon, pandi ajalehe spordileht laiali. Ei, kõik ära. Ja siis ma arvan, et järgmine aasta kordus, A on nii ma nagu mäletan. Vanaema ei mäleta, aga isa oma isaga küll lihtsalt väga sarnane ei olnud. Mida te silmas peate? Palju ei rääkinud talle sihuke kinnine, kinnine, oluliselt kinni, tähendab, ma arvan pigem ütlema, mis oli siis nagu mehe funktsioon peres teine ja see tema taust taha, eks ole, tuli oli kogu raudtee peal tööl, aga ta hingelt oli metsamees ja see noh, ütleme need võib-olla väiksemaga bioloogiat läksin õppima, tähendab me käisime isaga nagu metsas väga palju. Et oleks nagu natuke lahti, et see pole õige, et noh öelda, et kogu aeg nagu see elu kuskil tähendab maja sees ahistus, aga, aga võib-olla ta ei tundnud ennast seal noh, päris nii nagu nagu nagu metsas. Suhted ei olnud keerulised, lihtsalt see oli isa, isa. Isa peab selline olema, eks ole, ema on selline, tähendab kadakajalad ei saa kuidagi kuskilt sealt mingit konflikti välja võtta või tähendab, isa isa käis tööl, isa teenis raha, ema emaga, ema õmbles, tähendab, õmblemine keelatud. Noh, see oli kõige hirmsam asi, oli mingi nagu maakasutusmaksuinspektor. Ettevõtluse just, et see nõukogude ajal vist ei olnud soositud tegevus, aga see oli. Ilmselt see oli seotud mingite maksustan, tähendab, sest noh, räägiti maksuinspektor, eks, ja siis, kui ma olin ikka väga väike, siis ma mõtlesin, et ma nagu varitseb vibuga, kui ma kuskil varitseb heki taga, aknainspektorid tulevad võtab maha. Vibuga ma ei otsinud konflikte justkui suhetes vanematega, vaid pigem seda, et kui on elus keerulisemaid hetki ja noh, kasvõi vaja, ma ei tea, südant minna puistama kindlasti pidi midagi niisugust mingil hetkel ka ühe poisikese elus olema ju, ei saanud olla ainult niisugune isepäi kulgemine ja naeratus suul kogu aeg, et siis pigem oli see kõige ema. Siin-seal pigem ema, no põhimõtteliselt õega saime ka hästi hävi ja õde oli neli aastaaega koolis oli nagu viis aastat ees ja see oli, kui sa tundsid vanemaid tüdrukuid või rääkida kellelegi. Ma tean, kuidas nüüd koolis, aga üldiselt on nagu ülespoole, kes on klassees, tähendab, sinuga naljalt ei suhtle, eks ole. Aga kui sealt juba tuleb niisugune vahe, tähendab see oli uhke värk. Priit, kuidas tuli tuli Kaia teie ellu ehk siis Martini Mihkli ja Maria ema, eks, esimene abikaasa. Tähendab, mina läksin õppima bioloogiat, paralleelklassist, liia, kellega me käisime trennis laskmas, tema läks õppima geograafiat ja seal olid nad nagu kaks sõbrannat oli, ta oli pikk, blond ja kai oli lühem brünett nagu viimasel kursusel, siis oli äkitselt nagu Subekis niimoodi, et tuligi. Ja siis ühel hetkel sündis Martin, mis päev see oli või jõe on need sündmused, sellest on ju palju aega mööda läinud, aga on need sündmused teil silme ees? Sündmus seisa silme ees olla, sest isa lai tähendab Martin sündis, siis me tähendab mõlema. Kaie, kui mina olime tööl Tallinna botaanikaaias, seal oli botaanikaaiaga seotud, see oli töörühm suuris, nagu inimmõju. Teatud loodusele. Ja see oli Teaduste Akadeemia alane ja teaduste akadeemia kaudu saime nimetatakse hotelli tüüpi ühiselamud. Üheksa ruutmeetrine kolm kord tuba ja esikus oli ühel pool olid kappides, oli WC ja siis vot see oli koht, mis eeldas korda, tähendab, et kõik pidi olema, iga asi pidi olema omas kohas, kui ühe asja panid valesse kohta, siis oli totaalne segadus. Siis Martin sündis seal ja Mihkel sündis selles üheksa ruut. Mitte vaid me elasime seal, tähendab ja siis me saime teisel pool koridori 14 ruut, sama tähendab taas teemaga, tuba oli suurem 14 ruut. Ja see oli nii suur, et hommikul jäid tööle hiljaks. Pikad käigud ühest toa nurgast päris viletsat asja, šokolaad ja siis meil vedas, tähendab aastal Martin sündis 701, Mihkel 73. Veebruaris ja augustis me saime kolmetoalise korteri. Minu vanemad olid tapal kaevanematult Saaremaalt, tähendab, meil ei olnud kedagi, kelle juurde ütleme, jätta last kaheks tunniks või tähendab nii, et see oli nagu paras koormus. Tähendab, aga ma ei mäleta, et seal mingit suurt stressi oleks olnud. Seal oli uhke värk, oli aasta viie-kuue kuu pärast tuli Mihkel tuli peale. Et võib-olla see ongi kõige õigem niimoodi, et lapsi kasvatad neid nii et sul ei jää aega nagu mõelda, kõikvõimalike kasvatas teooriate peale sa pead asjaga hakkama saama lihtsalt. Ja muidugi meil olnud. Ma arvan, et väga head lapsest, sest tõesti ütleme ma tean, väga, paljudel on see, et kui tuleb teine laps, siis tekib tohutu armukade peres nagu siukest asja, et noh, et võisteldakse omavahel lapsega jalutama. Martin räägime sellest, kuidas teie asja mäletate, kuskohast teie mälupildid algavad kas sealt kolm korda kolm kambrikesest või, või ikkagi juba mustamäel? Aga sealt, no see oli ka mustamäel, Solnukes solvakes, ma käisin lasteaias ja siin siin ja, ja koolis. Ja pärast sõin Ungari naise. Aga esimene mälestus, mis ma ise arvan, Me oleme sellest kunagi rääkinud, isa väidab, et nad ei saanud kindlasti nii olla, aga me elasime kaheksandal korrusel sääse peatuses. Ja siis ma mäletan, et ma end saadetel liftiga alla ja siis ma läksin sealt need viimased seitse aastat või niimoodi, et kaks kätt vastu seina külge ees, niimoodi trepiastmed on nii kõrged ja et õues on nüüd nagu järgmine mälestuspilt seal maja ees on killuslikesele kollane teerull. Seda saab nagu ajaliselt paika panna, millal seal asfalteeriti mõistlik olla oli. Aga see oli muljetavaldav sündmus, ikkagi emotsionaalsed asjad jäävad teerulli lähedalt näha. Esimene otseselt sind alla ka see võisite seal kõrval olla, lihtsalt laps ei mäleta ärksega, see ei puutu üldse siia rubriiki, aga kuidas mälu ilmselt valetab, kuidas varjata ja sellest, et mul on väga selge pilt nagu hiljem seda võib täpselt tuvastada seal. Ja siis ma olen täpselt viieaastane ja kaks päeva võib-olla. Ja ja siis ema istus valge tabureti peal ja luges meile mihkliga ette, mängib õhtul Bullerby lapsi näiteks. Ja siis maja ees oli telefoniputka, siis isa läks alla, ma ei mäleta, tema oleks rase, tähendab, ema oli kaunis ja väga kaunis ja, ja siis isa läks alla telefoniputkasse, helistas kiirabi ja siis tuli see sihuke loomakiirabi, sihuke pruunikas beeži värvi, punase ristiga. Ja ma täpselt nagu tean seda pilti, aga noh, ma näen seda kõrvalt, mitte sealt kaheksandalt korruselt. Ema läks sinna sisse ja siis siis ta tuli tagasi Mariaga. Sa oled rääkinud ka seda, et läksime marjale järele, siis läksime džiibiga jääd, Maria pandi sinna taha akna peale. See oli takso. Maria Me läksime tahaistmele ja siis siis noh, kaks mina, Mihkel, siis ema tagaistmel isa ees taksojuht ja siis marja pandi akna peale taha. Need on trikid, mida aju teeb. Kas Martin, teie lapsepõlv, selles mõttes oli isaga isamaaga natukene sarnane küll erinevates linnades ju. Aga siiski, et keskkond oli rahvuste mõttes kohe kirju ja tuli pilt venelastega seotud kohe varases eas. Silmeta. Noh, see säädus, kus me kasvasime, Me kasvasime sinna vastu aiandis. Ehk siis seal oli niisugune L-tähe kujuline maade kompleks kokku siis ma tea kuus trepikoda, meie vanuses lapsele väga palju muret, et sa läksid õue ja kedagi ei ole, et seda nagu ei olnud ja ja nii venelasi kui eestlasele nii palju, et jah, olid mingid mingid komplekt, aga see ei olnud nagu läbi läbiv teema ja võib-olla eredamad hetked olid kus, kus need konfliktid päädis sellega, et me mängisime tegelikult nagu venelaste vastu jalgpalli. Oma äge. See aiand, mis siis oli? Maailma vastasus, moodustas olulise osa minu lapsepõlvest, et varakult õppisid niimoodi saldoga üle aia jooksma, parkuuriks nüüd nimetatakse ja siis tuli sealt võtta kaks redist ja siis samamoodi tagasi. Kaks rivistust panid rediseid sinna meie meie poole peal, noh, seal oli, roose kasvatati, aga roos nagu ei huvitanud, kurk oli väärist, kurgid olid kaugemal ja sinna see oli siis nagu põnevam pidin minema, see oli kergelt kriminaalne tegevus või süütu niisugune poisikeste mäng. Ei, me teadsime, et see võib ka vale olla kannase lähised, nendel kes seal sõidavad Niukest punaste traktoritega, väike, kas tal ees, et, et neil on soolapüssid. Lasevad meid, aga ei teadnud kedagi, kes hakkas pihta kas ta sekeldustesse sattusite ja kui, siis millistesse mina ei olnud mingi aktiivne niuke jõugu liige ja, ja väikse poisina võib-olla pigem laisk ja ma mäletan siukest muretut väike paks laisk poiss. Kuni mind siis nagu isa-ema mäletavad, et ema ajas mu suusatrenni, ma ise mäletan, et ma ise otsustasin seal, ma nägin koolis plakatit. Kuuendas-seitsmendas klassis sai minu sihukeseks igapäevaseks osaks, et ma käisin siis nagu koolis, kas trennis inimestel, et öeldakse, et seitsmeaastase perioodi tööd päris väike Martini, see oli niisugune tuumajaam, seal tähendab lõppematu energia. Ja siis tuli just kooli, läksid, tähendab peavalu ja siis tuli kaalu juurde ja nemad ja siis seal jah, ja ongi, ütleme kuskil seitse aastat salt läksid trenni ja ütles, et noh, ta oli jällegi totaalselt teine persoon lõppematu energiaga, nagu ta nüüdki anda, see on. Martini jookseb maratoni, suusatab pikki maid, need seal. Kuidas sa vanematele seal lõppematu tuumajaam seal alguse otsas, siis tundus, et oli poisiga või võttes arvesse vanusevahet, Mihkel ka kohe järel poistega pusimist ka või muret või, või võis nad rahulikult seal mustamäel uksest välja lükata ja liftiga alla saata, et eks nad siis vaatavad ise edasi. Kui nad natuke suuremat juba olid, aga ütleme noh, kasvõi see, kui sa tood lasteaiast kahte siukest, tähendab ta, Mihkel on mul kukil, tähendab ja ei taha minna. Lasteaeda. Karjub emme, tule tähendab, tati jookseb mööda, pead niimoodi alla mul. Ja Martin jookseb iga kuu juurest leiab midagi sealt kuskilt peab teda ka grafeerivad. Neist nagu nagu üle olla tähendab oma füüsis seal välja jääks. Aga siis ma olin juba natuke treenitud, mitte nii nagu. Kui me elasime selles ühes toas, tähendab käisin botaanikaaias tööl, tähendab, aga ma intensiivselt joonistasin see aeg juba tähendab ajakirjadele ja kõik see joonistamine toimub seal sama ruum. Magajaks panid tule ära ja siis käis seal nagu selles võrevoodis. Kuna tund aega käis mingi uskumatu möll, tähendab siis saab vaikus ja sa tead, et seda asja uskuda tähendamisest, kui ootad, kuni tuleks niisugune sügav hingamine. Kell on pool kaks, võib-olla juba tähendab. Ja siis pannud laualambi põlema ja sealt kerkib laia naeratusega sihuke nägu. Hõre tagan tähendab, et uuesti tuli ära ja kõigega peale, nii et see oli sisemine energia. Tähendab huligaan, aga lihtsalt mootor on, on vinge. Martin, kuidas te mäletate ema ja isa just nõudlikkuse küsimustes ja ja kui me kasutame sellist kulunud väljendit nagu hea ja halb politseinik, siis on neid võimalik selle liigituse alusel kuidagi kirjeldada. Politseinik olla kindlasti mitte et ema oli mul sihuke hea ema kehastus. Suhe emaga oli üsna üsna avatud ja tegelikult suhe isaga ei olnud üldse nii avatud, aga isa oli mingist ajast, siis oli siuke nagu sõber kolleeg. Kui meil tekkisid samad huvid, see on siis kuskilt peale seitsmendat klassi näiteks samad huvid nagu nagu sport väljas käimine, eks ei saa, vedas meid. Kui väiksed olime, siis nad üritasime minna minna nädalavahetusi loodusesse, mingi asi, mida ma olen üritanud oma oma lastele nagu ka edasi anda, mis tekitab neis hämmeldust, Mismõttes peaks metsa minema. Aga see muutus meie pere nägu selliseks loomulikuks osaks ja siis noh, ma mäletan ka kuskil keskkoolis, kui ma olen juba suur, siis kui väiksed olime, siis meil metsamenetleme on lihtne, eks siis ma ka ise nõudsin, et kuhu me nüüd lähme nädalavahetusel tegelikult ka ju kunstihuvi oli see, et kus mingil hetkel ma väga teadlikult käisin, käisin suusatrennis, ma tulin koju, siis ma joonistasin iga päev mitu tundi aastaid, et seal on niisugune väga teadlik tegevus. Kuna minu kehaehitusega minust olümpiavõitjad suusatamas ja see oleks nagu ei saanud, siis ma kasvõi selle teadmisega, et minust tuleb kunstnik, ma ütlesin, ei olnud üldse nagu valikust. See kõlab natuke dramaatiliselt, võib-olla dramaatilisemalt, kui see oli see, see arusaamine. Ei, ma arvan, see on väga arusaamine, sport oleks väga igav, kui ei oleks neid, kes polnud. Huvitavaks teevad need, kes jäävad teise 10.-sse, kolmandasse, neljandasse 1000-sse. Et sealses spordi võlu mis hetkes. Et ära jagasite või teadvustasite, millega vanemad tegelevad, mis nende nende kutsumused on? Botaanikapool oli nagu selline maailmavaateline küsimus, et kuidas suured keerukad süsteemid toimivad, ei ole lihtsaid lahendusi ja seal noh, mingi arusaam, mis meil on, tänapäevases tõesti sain, oli see on niisugune alusbaase või kellel seda ei ole, siis ta on tal raske maailmast aru saada ja sinna maailma nagu midagi juurde lisada, mis siis nagu selles süsteemis oma koha leiaks minu teadlikus elus siis ta enam teadvus, aga nad ei tegelenud. Aga see maailmavaateline pool tuledas teine maailmavaade on kunstaks, et isa ei ole mul kunagi lõpetanud kunsti, aga see kuidagi Selle sees kasvamine üldse ei saa olema nagu ei näe, seal ei mäleta, kuidagi oleks olnud siukest teadliku õpetamise protsessi sihuke loomulik kasvamise osa. Isa juurde läksid küsima midagi matemaatikas, kuidas seda teha, siis? Kunagi ei saanud vastust siis õige pea loobusid sest ta hakkas esitama küsimusi. Tegelikult hakkas, siis õpetab. Aga noh, sa saad aru, et oled ise. Lõpuks tuleb ise kõik ikkagi ära teha. Kuidas te, Priit, mäletate seda sama kas või joonistamise küsimust, et mõnes mõttes on see kihvt, kui kui see pisikuna justkui nakatab last või lapsi ka. Aga et kuidas siis ise edasi häälestada selles küsimuses, et on see niisugune, mida tagant juurde utsitada või, või ma ei tea, läbi eeskujude kuidagi lasta sellel omasoodu areneda? Selge on see, et seal on ütluse esimene ots, kus kui ütleme, lapsel seda nägu joonistamis tahtmist on või mõnel on võib-olla ka nagu anneta kama, mis anne on seda, see läheks pikaks kirjutama kirjeldatud selles eas siis edasi tuleb see periood, kus nad hakkavad nagu jäljendama tõesti joonistusi ja see lingi joon kaob ära, nii et laste õpetamine joonistama on. Kas nad siis mängivad kunstnike platserdavad või? Kunstikoolides tehakse mingist hetkest, kui tal on see huvi, siis Ta võiks saada neid tehnilisi, manuaalsed oskusi ja Martin oli vist 16, kui sa läksid, miljard Kilk on maal ja kellega me oleme koos väga palju filme teinud, tähendab, värvilahendused sinna mäe suur sõber, kes väga tihti Martin käis nagu maalimist õppimas miljardi juures, tehniliselt kuidas tähendab, aga no ma ei tea, kas, võib-olla kindlasti seal õige, aga ütleme noh et laps läheb nagu täpselt nagu selle seal järsku Martin maks hakanud animafilme tegema. Ma usun, et tal on piisavalt talenti, aga seal oleks ütleme, lapse isa vari, kasvõi selle sellega seotud kõik defineerivad sind kui Priit Pärna poega, eks ole. Noh, olen küll näinud, tähendab ikka sellest samast animamaailmas, kus nagu pannakse, kes nagu seda rida jätkuma ja sõna sealt ei tule palju midagi head. Et see Martin disaini valitsus oli jällegi tema täiesti noh, isiklik otsus. No enne kui Martin läks Soome õppima teha nagu meie kõige parem suhtlemine, see oli ikkagi suusatamise põhjal, ma arvan. Sest me olime mõlemad sihukesed aktsionärid rannist, tähendab mina võin öelda, et ma elasin seal kõige raskema aja, tähendab kus tähendab kaheksakümnendat, kuni kuni algas nii-öelda pärast stroika, tähendab kus kõik kraanid läksid üha rohkem kinni, tähendab slaidid, seda filmi ei saa teha, tantsu kästakse sealt välja lõigata need ja need, eks ole, tähendab asjad räägitakse, et selle pead välja lõikamisel välja lõikama. Ja sina vaatad aknast välja, mõtled, et millist sinist tänab vallavanemale. Tähendab sa ei võtnud dramaatiliselt, seda tähendab. Vendlustmises nagu isa-poja vahel tekkis kirja natuke paremini, ma olen 14 aastane, kui me sõitsime jalgratastega Saaremaale 220 kilomeetrit. Tuul oli vastu möeldud Stars, seega on ju siis kordamööda isa poeg, vedasid, on ju ja see oli niisugune, mida sa muidu võiks teha nagu sõpradega, aga ma tegin isale. Blideeselt seal vaevalt et poiss selle peale tuli, eks isasele lauda paniaga, kuidas ta reageerib. Lihtsalt pigem vist, sest mina ei olnud see aasta ratast sõitnud. Ma arvan, et see võis olla minu idee, aga niisugune noh, mulle sihuke uitmõte, et ma kujutan ette, et see võis olla nii, et võiks sõita Saaremaale. Praegu näiteks mõtlen ka, et mitte, et ma seda teeks, võiks sõita ämma juurde Ungarisse rattaga 2000 kell. Aga järelikult isa võttis sellest Ideest kirjutas, teeme ära. Ema sõitis samal päeval autoga, pani iga 10.-le 20. kilomeetri või kilomeetri posti juurde, pani mineraalvee pudeli. Kuna ühte ei olnud üks postide vahelt puudu, tähendab, ütleme kuuekümnendat ei olnud, tähendab, tulid 61 kohe. Ega ema oli tohutult abivalmis inimene, sest ta mõistis, et noh, et ma ei ela seda üles, sõitis tagasi ja pani 50. Martin, mis hetkel, kui ma võtan siin isa jutust kinni eelpool räägitust sõitis peasse teadmine, et tal ta Priit Pärna poeg, see võib olla heas mõttes, aga ka mitte nii heas mõttes äratundmine või teadasaamine. Kas see on teile ellu sisse sõitnud. Meil on kaks asja, et üks asi, et sa saad aru, et saadakse aru, et seal britelanna poeksa tuli juba näiteks hoovis mängisid suuremad poisid nagu mõeldud oli tuntud muusikalini tuli taksost välja, läks sisse, kust ta läheb? Isa sünnib, seal tekkisid asjad või siis, või suisa on Priit Pärna, kas ta joonistab sulle kogu aeg? Oleks mu isa, et ma laseks tal joonistasime värviks ära tulid üsna, noh. Aga siis ta ei oska nagu. So what, onju, aga nokka kuskil minu meelest tulid mulle ükskord kurgjärvele järele ja siis kolm aastat vanem siis võib-olla juunioriklassivend võttis treeningpäevikusse autogramm. Sel ajal Priit Pärn tähendas, karikatuur tähendab niisugust kolme juuksekarvaga joonestatud kujukese. Aga mind ei ole see kuidagi ei mingil moel häirinud. Sihuke normaalsus. Kui isa rääkis seda, et võib-olla lapse või laste samas jälle rajas täpselt sama selle rajas kõndimine ei pruugi hästi lõppeda või et on mitte positiivseid näiteid, siis kas te tegite oma valikut sellest teadmisest? Ohust lähtuvalt? Jah, ütleme, kui ma teadlikult hakkasin mõtlema, et mis me päriselt teen, siis võib-olla animatsioon sel hetkel noh, ma nägin läbi niukse valu ja Moskvas käikudes ja kõik tuleb, et see iseenesest ei olnud asi, mis, mis mida ma tahaks teha, aga, aga just selle keskkooli ajal siis isa tegi filmi mitte nagu kogu aeg, vaid ühe aasta tegi ühe aastani täiendan ja seal vahel oli ka kolm aastat või kolm aastat ja kui see kolm aastat juhtunud noh, minu keskkooli peale, siis noh, siis tegelikult ta ei olnud filmitegija minu jaoks, aga ta tegi kunsti graafikatele ateljee, kus ma käisin ja siis pigem samast, samast selle noh, selle selle kunstipoolega. Ja, ja noh, seal on vabadus nagu nii palju suurem, et, et, et seal võib-olla siukest jälgedes käimise ohtu ei olnud, aga pigem noh, võib-olla see oli nagu niisugune kodust kaasa antud antud nõuet õpiamet ja siis kunstnik, sa oled nagunii kunstnikuks, saad sa alati hakat? Vabanesin kunstiga seotud amet. Aga nii lihtne asi, kui kunstiõpetus koolis selles kontekstis tuntud karikaturist ja kunstniku poeg olla oli see teema. Seda kunstiõpetusest oli meil ainult ju ikkagi just nooruses ja, ja noh, siis ma ikkagi arvasin, et ma maalin joonistan paremini, mis õpetaja sellega hakkas talle seletama, kuidas ripsmeid maalida, siis ma mäletan, sellest oli konflikt kumba lihtsam või keerulisem ärritada oli kas isa või ema? Väga ärritunud, on see võimalik põrselt? Kui ärritus, siis on mingid noh mis meelde on jäänud, mingid siuksed dramaatiliselt, kus, kus sa saad aru, et tegemist on nagu vale asja eest riielda. Sina ei ole tegelikult süüdi siis väga, väga väga solvav, kui mingi juhtumeid ma mäletan, keegi näitas mulle, kuidas autoventiilid saab lasta õhku välja hoovis susiseb äge. Ja siis ta pärast kaebasse lähedasel Pustajalduste kaevas sellel bussific väike muistsel bussijuhil ära, et mina lasin. Ja siis isa ütles, et nüüd on küll, tähendab miilits tuleb välja kutsuda häiri kooliminek ja siis ma nutsin ja seal mitte sellepärast et nagu erikooli peab minema, aga see, see ei olnud minu süü. Pila ainult vajutasid. Kui te mõtlete Martin kasvatamise peale kas sõna oma kodu kontekstis vanematele mõeldes oma mingit tähendust või et kas on, mida te oskate defineerida enda kogemuse najalt, et teid on kasvatatud ühel või teisel viisil? Loomulikult kasvatatud, aga, aga meid on kasvatatud üsna niimoodi tajuma nähtamatut moel, et noh, kui ma käisin oma sõprade kooli juures, kus oli nagu kord, oli ikkagi nii, et noh, ma ei saanud kolme, siis sellele järgnes mingisugune akt või keel või siukseid asju meil üldse ei olnud, see oli kui midagi hakkas käest ära minema, siis sellest nagu räägiti, aga siukest trilli meil kodus ei olnud. Et minu arust üsna õnnelikus lapsepõlves kasvanud, mingil määral meil ikkagi olid teadlik see, et meil see arusaamine, et lapsed võtavad kaasa selle kodumudeli sealt sellest kodust, kus nad on, tähendab et selle jaoks oli, võib-olla, oli päris ütleme niisugune innovatiivne, tähendab. Algul otsustasime, et ei ole nagu, et meeste tööd, naiste tööd süüa teeb, see, kellel on hetkel aega, tähendab kui ilmub rauto tähendab, siis see aeg oli ikkagi niivõrd erinev, tähendab, öeldi nii, et naisele autot ei anta, tähendab 200 koha pandud autokooli ta hakkas sõitma, tähendab ja mida me nagu Kaiega nagu ka see oli ikkagi paika pandud, need kõik laste jaoks, aga mitte rohkem kui enda jaoks. Meie elu ei ole ainult laste jaoks, me peame nad suureks kasvatama, aga mitte nagu paljusid peale sinna, kus tähendab ilmselt sõltub ka sellest, et nüüd vanemad hakkavad otsustama lasteaiast köitma, panevad nad, kuhu koolina panevad, mis siis edasi saab nii edasi. Ja nüüd, kui lapsed on suured, siis vanemad ei laseme neid lahtisest, neil enda elu ei ole, nad on ajanud laste jaoks elanud kogu aeg ja põhimõtteliselt nad hakkavad nagu lasteaia täiskasvanud laste elu rikkuma sellega, et nad üritavad ikkagi tähendada. Kui dramaatiliselt te võtsite mingisuguseid kooli olukordi, näiteks ma ei tea, äkki keegi tuli vahel märkusega või mingisuguse jamaga, mis koolis maha sai, koju? Ma tean, et Mariaga oli niisugune lugu, et mingi jama oli koolis seal ja talle öeldi, et kutsuvad isa kooli ja Maria ütles, et vaatad, tulebki kutsudagi otsaga, tulebki, ähvardas, seal jälle, ütleme see suhtumine, et nad ikkagi peavad ise oma asjadega hakkama. Aga kas niisugused lihtsalt maailma avastamisel nagu alkohol ja sigaretid kunagi kui need tulid, äkki oli see teema, varjamine, peitmine ja noh, niisugused asjad ja paratamatult ühel hetkel tekivad, millest sa soovid, et vanemad teada ei saaks? Sigaretid ei ole veel tuld minu ellu ja isa ei oska peal, ei ole alkohol, noh nii-öelda esimesed ebaõnnestumised, mis olid, noh, võeti jah, me nagu rääkisime ja ma mäletan, et isa ütles, et keefir aitab ja siis läksin poodi hästi aeglaselt ja tulen sealt tagasi kahe keefiriga. Need asjad ei ole, ma arvan, väljunud kontrolli alt. Ja paratamatult nagu poistel see aeg tuleb, siis ma olen selle ise ise ise isana üle elanud ja siis aga tegelikult selle pani paika see, tegin aktiivselt sporti, siis. Teadsid, et sa ei tarbi alkoholi, Urmas Sule häirib sooritust asja, jah, ja siis tuli, ülikool on siis suurema osa ajast ma õppisin Helsingis, noh siis seal ei olnud vahendeid, et alkoholi suuremas koguses tarbida. Kas ma noppisin õigesti üles, et siin, kui jutt oli mustameestes allakest teil Martin, ungari juurtega naine või? Isegi Ungari kodanikud, minu naine, Edi Laan, ungarlane. Mis tähendab seda, et, et teil on nagu rahvusvaheline kodu või ta on nii-öelda eestistunud. Ja ta räägib eesti keelt, meil, lapsed räägivad eesti, ungari keelt niisugune rahvusvaheline perekond luua. Mis on selle plussid, mis on miinused? Nii nagu sa mingid piirid laiemale tõmbad, siis, siis tegelikult sinu arusaamine muutub ka laiemaks, eks arusaamine teisest kultuurist mõttemallid on, on või käitumised, on ajalugu kõik see, mis sinna kaasa tulema on ikkagi nagu natuke teistsugused, eks ja, ja noh, siis kas seal on miinused miinused on, on, on eelkõige elus on see raskem periood, kus sa pead teise kultuuri sisse sulanduma, et aga see ei tule lihtsalt ühe ühe aastaga. Aga see ei olnud läbirääkimiste koht, et kumb kultuuridest perekonnale selleks põhiliseks saab, et ühesõnaga, kas Ungari oli ka teema Martin. Läks ikka rääkisime, kohtusime Helsingis ja mina lõpetasin nagu aasta varem ja siis siis hakkas see asi sinna hargnema ja, ja siis, kui Tiina lõpetas aasta hiljem, siis siis me abiellusime ja jäime siia elama. Lapsed on, kui vanad. Joosep on kaitseväes, saab kohe 20. Julie on 16 ja Luisa viis. Oma tähelepanekute põhjal isa silmade läbi, kas kui lapse soontes voolab ka teine veri nii-öelda eesti omale lisaks siis annate puhtantuurilt või loomuselt juba natukene teistmoodi näiteks lasteaias või koolis võrreldes võrreldes päris kohalikega? Ma arvan, et nemad tajuvad ennast ikkagi päris kohalikel keskkondadel kujundanud ikkagi selliseks nagu kõike. Võib-olla kui sa vaatad nagu pildi pealt, et siis Joosep ison siukest Ungari nägu võib-olla, eks, aga, aga aga see ikkagi kultuuriruum, kus seal kasvatasin, nagu tütar oli kunagi noorena, siis oli, uudistes oli, oli teema, kus räägiti, et järsku tuleks ära lõpetada see asi, et sa võid olla ainult ühe riigi kodanik, et reaalsuses neid inimesi on palju, kes on kahe riigi kodanikud ja siis ma kutsusin lapsed, tulge vaadake, et räägitakse, teist tulid, kuulasid, kes meist. Teie olete nüüd nagu pool ungarlased, pool eestlased ja tütar kesiselt. Ma tahaks olla päris eestlane. Aga ta on päris eestlane päri summeral, kuigi ta tegelikult on päris eestlane selles mõttes rohkemalt. Ta on siin kasvanud ja kodune keel, nende jaoks oli ungari keel, kuni nad läksid lasteaeda ja tekkis Ama suhtlusring kõigepealt vallandatud ungari keelt. Ei, nad rääkisid kahe korraga kahte keelt. Emaga suhtlevad natsiomanikul küljes. Minuga nad ungari keeles suhelda ei saa, et peab lühikeseks suhtlema. Veel üks huvitav teema, mida ei ole saanud siin saates varem käsitleda. Aga nüüd, Priit, on mul see võimalus saada vanuses 60 pluss isaks on ikkagi vägev. Kas need on omavahel võrreldavad? No fakt iseenesest küll, jah, et sa saad isaks, aga esimest korda ütleme siis vanuses 20 pluss eks. Ja siis vahepeal läheb mööda, muide 35 aastat umbes. Läheb mööda täpselt 40 aastat, 40 aastat ehk siis esimest korda said lisaks natuke enne kui sain 25. Nii, nüüd sai natuke, enne kui 65 oli see jah. Ühesõnaga, igaüks ei saa 60 viieselt lisaks. No ma arvan, ei peagi, vist tähendab. Kui te olete te ka 64 või viis ja tuleb see sõnum või te saate teada, et ahaa Ütleme nii, seal oli, eks ole, käivituvad vanemaks saamisel, naisel mehel erinevalt, aga aga seal käivituvad mingid mehhanismid, tähendab, see on füsioloogia rohkem, eks ole, tahab see, et küsimus sellest, et kas sul tekib see nagu tunne ja see seos selle äkki silla ilmut tegelasega. Ma natuke kartsin seda, et äkki seda tunnet seda tunnet ei teki. Tekkis küll, tantsu, said aru, et see on see tegelane, kes on sinu oma ja sa pead nagu nüüd tegema kõik, et tal hästi läheks. Et see instinkt ei olnud kadunud. Aga kui nüüd võrrelda kogusta mängule annab, siis ütleme see aeg, eks ole, ja ka ütleme olud ja see. Ja kolm on neid, eks ole, sa pead nendega kõigega toime tulema, tähendab tagavad neelad oleks materiaalselt kõik olemas ja, ja, ja see ja see siis nüüd tähendab on tingimused hoopis teised. Tähendab, sul on, et sa saad nagu seda asja võtta, palju rahulikumalt. Teiselt poolt on ka ütleme, selles suhtes, et kahtlemata on, vist peavadki olema vanematel niuksed igas eluetapis mingid ootused vaid ka kuskilt jaburuseks minna, kui sa näed, et et laps tõmbas ühe, ühe joone, arvad, ohoo, tuleb kunstnik tähendab klimberdas klaverit, et noh, tuleb panna muusikakooli, eks ole. Sa vaatad kõiki asju palju rahulikumad, sa tead, et noh, millised perioodid seal vahel on, enne kui sellest lapsest saab nagu keegi, kes teeb midagi või on suhtumine, on tunduvalt nagu rahulikum. Et vahepeal on tekkinud juurde aastakümnete jagu elukogemust ja lapsed on suureks kasvanud Et ütleme, kui kujutada, et, et 65 65 seisab esimese lapse, et siis sellega võib küll vist päris lolliks minna, eks ole, hakkab mõtlema, et kõik sellest oleks. Et selles mõttes on kindlasti kasu. Kas see oli nii-öelda valiku või otsustamise koht, ka küsimus, et et kui see võimalus nii-öelda silmapiirile ilmus mis teie valida, kas kas sünnib või mitte? Noh, otsas oli selles, et kui naine selle seas, kellel ei ole last, tähendab Me oleme otsustanud elada koos, siis mingil hetkel said aru, et see otsus toob kaasa ka selle otsuse, et naine tahab last, siis kui see on vajalik, siis sa pead saama ääremärkusena, võib lisada, et Olga ei ole 65. Kui, kui abikaasa lahkub ja te olete sellises vanuses, nagu te olete, kas teil on enda kogemuse pealt võimalik kirjeldada, kuidas toimub nii-öelda enda kokku võtmine, ehk mingi etapp elus lõpeb, jäävad, samas on vaja justkui nagu edasi minna. Kuidas sellises olukorras ennast nii-öelda restarditakse? No need lahkumised võivad olla erinevad, tähendab kui see on mingi õnnetus, tähendab, ja inimesed äkki ei ole enam, see on ühtemoodi, eks ole. Mina teadsin seda nagu aastaid tuleb, ta oli siis haigusega seotud, jah, ta oli, oli haigusega seotud ja see oli teada, et ei teadnud ainult kui pikalt ja kui, kui rängalt see kestab. Mingis mõttes see oli teada, see oli paha öelda, aga võib-olla see oli ka endale nagu kuskilt vabanemine, samas samas ei lasknud nagu ikka väga pikka aega lahti tähendab elastikkusele inimeste hädasid. No sellest oli vaja nagu välja tulla ta sotsaega, mõtlesin, et seal oli pikk periood, kus ma jooksnud, suusatanud saada, põhjustada, siis ma mõtlesin, et ma hakkan, jooksen maratoni, ma 13 maas ennast uuesti päris heasse vormi. Ja no ütleme, see tajumine, et leida nagu partnerid. Selles vanuses on kindlasti saa seisus või noh, noorem võib-olla natuke ka kindlasti lastega, tähendab, sealt tulevad inimene on välja kujunenud, eks ole, seal väga-väga niukene. Perspektiivitu asi, aga siis nagu elu keerab hätta, selliseid üllatavalt äkkkäikese äkki nagu saad aru, et see on mõlemile, tähendab see võimalus algul nagu tundus, et noh et võib-olla see on nagu projekt, tähendab, et ühel hetkel lõpeb ära, aga ei lõppenud, nüüd on seal juba 13 aastat, me oleme ka koheselt 14. Ma arvan, et mul on selles suhtes kaks korda vedanud. Kohtasin Kaietise, kohtasin algat. Martin, mis pilguga te vaatasite isa kõrvalt, siis, kui see nii-öelda uus algus Tuli enne sõda oli see vahepealne periood, kus, kus ema oli ära läinud ja Ja noh, ega seal mõtled ette, mis võib juhtuda, eks tõlgendades neid situatsioone, mis sa näed, noh siis said aru, et noh, üks variant on see, et isa ei tule sellest välja, öeldakse et see, mis, mis nagu neil algaga on juhtunud kus eraelu ja looming on nagu ühildunud ja noh, ma olen talle öelnud, et õudselt kihvt, et mul on isa, kes on vanuselt nagu Mick Jagger, aga ta peab kogu aeg uusi lugusid ja need on paremad kui vanad, et uus energia on kasvatanud teda ka loominguliselt, et seda ei osanud keegi kujutada ennem, eks see hetk, kui kui sulle öeldi, et sulle tuleb viis aastat noorem ema on ju noh mõtlen, kas see tundub hõõnest tunne küll oli võõras. Sai sellest suurepäraselt aru, eks ole, et seal ei saa muud mõtet olla. Et kui nüüd vana on lolliks läinud, eks ole. Ja noh, ega kui ma ütlesin, et minu naine teisest kultuurist siis ka Olga on, on teisest kultuurist, eks alguses seal see oli ikkagi väga võõras, aga tegelikult üsna kiiresti see kuidagi sulandus aasta-kahega sulandus selliseks loomulikuks alustuseks aktsepteeritavamaks siis täitsa ägedaks olukord. Ma arvan, Priit nagu te ütlesite, vanamees on lolliks läinud seda emotsiooni, tõenäoliselt saite te tunda kusagil sees endast läbi lasta korduvalt. Kui see algas ja mitte ainult suhtluses, siis nagu oma oma kõige lähedasematega. Tähendab. Küllalt huvitav tähendab, et lisaks, et on vanus vale, Olga on eest 15 senti pikem. Ja siis, kui me olime nagu alustasime, siis nagu kõik vaatasid. Ja siis, kui meil endil kuidagi see, noh, me ei vaadanud enam. Inimesed vaatavad siis äkki vaadatud ka seal ilmselt nagu pigem meie hoiakust lähtus. No ma ei tea, seal näiteks meil nüüd on tähtud seal Viimsis nagu suured poed tähendab, osad kassatädid, need on ka väga head sõbrad näiteks siis olid nagu väiksema poed ja ja millegipärast me olime neile ja nagu väga tähtsad tegelased seal olid, käisime kuskil festivalil toime paar nädalat ära, tähendab, ja, ja siis üks kassiir ütles, et kuhu te olete, olete tagasi, me olime nii mures, et siukest asja kuulda. Märt Rudolf oli vist Märt Rudolf noorema lapse nimi, eks, et seitsmeaastane poiss. Et saab ta teistsugust kasvatust kuidagi kui vanemate poolvennad ja õde. Kunagi omal ajal, nagu ma üritasin seletada Ega meil kui öelda, et kasvatus siis peaks olema nagu mingi süsteem, eks ole, tähendab mingit mingit põhimõtet tähendab, mingit põhimõtteliselt olid, aga nad ei olnud nagu pedagoogilised põhimõtted, eks ole. Ma arvan, sama asi jätkub nüüd ka meil. Kuigi eks ole noh, ei ole kolm last. Aga ma nagu mõlemad õpetama, ega see tähendab ja see nõuab üha rohkem aega, pluss me kogu aeg veel midagi, kas filmi või mõlemad me illustreerima raamatuid. Nii et et meie päevad on küllaltki tihedalt, et seal ei jää nagu aega selleks, et noh, istud maha ja nüüd hakkame kasvatama, täheldab jällegi Me üritame situatsioonidega hakkama saada. See küsimus on teile mõlemale, kuna teil mõlemal on abikaasa, teisest rahvusest, siis olete te märganud, et seletatud, too lapsi kuidagi? Noh, ma pean jälle kasvatama, seda kasvatatakse teistmoodi või et nendega tegeletakse muud moodi, kui me eestlastena oleme harjunud, et Martin teil siis nende Ungari-poolne puude sinna juurde on see midagi niisugust, mida te olete märganud. Et tänu sellele, et abikaasa Ungarist lapsed saavad mingit teistsugust kohtlemist Ma arvan, et kuna abikaasa teisest perest teistsuguse lastetoaga, sest ta toob nagu selle teistsuguse kaasa, et kas, kas ja kui palju seal on Ungarit, siis ma ei julge seda öelda. Aga see, see mõte abielus on, et kuidagi see kaasavõetud asi areneks, tekitaks mingi uue sümbioosiks. See on ikkagi Euroopa kultuur selles mõttes, et siukseid drastilisi asja, ma arvan seda. Aga teil siis? Olga on valgevenelanna, eks. Et sama küsimus tuleb selle valgevene taustaga midagi väga-väga spetsiifilist mängu. Ma arvan. Pole, see on inimese loomus, mis on, kaasa, tuleb paratamatult Volga on väga emotsionaalne, tähendab ja võib-olla see on jällegi mitte nagu kultuuriliselt, tähendab temale on ütleme, nagu perekondlikud suhted, tema perekond on, eks ole. Minu perekond, tema nagu hoolitseb selle eest rohkemat kasvama, riial olete helistanud, kas Martin seda küsis, meie nagu suhe lastega on üldiselt see, et et kui noh, nagu kaks nädalat ei ole. Ma ei ole, helistan teile rääkida, see tähendab, kõik on hästi, tähendab ei ole probleeme. Rääkimise teema on võib-olla niisugune, aga noh, on ka eestlasi, kes kogu aeg räägivad, aga sest ma tean, lapsed pidid käima iga pühapäev lõunal. Sihukest kohustust, isegi kui ise tahaks, ei tohi lastele panna, eks ole, et nad peavad jätma kõik oma sõbradeni ära, sest sa peategi vanematega lõunat sööma. Väga tore oli seda vestlust teiega siin läbi viia. Suur-suur, aitäh, Priit ja Martin. Samamoodi oli rõõm. Soovin pärituult. Aitäh, aitäh kutsumast. Selle saate nimi on, käbi ei kuku. Külas olid isa ja poeg Priit ja Martin Pärn. Minu nimi on Sten Teppan ja nädala pärast kuuleme taas.