Tere ja suur tänu, et olete tulnud kuulama. Täna kutsun teid kaasa elama ema ja tütre loole. Kaari sillamaa on kirjutanud sõnad väga paljudele poplauludele. Kas me seda endale igapäevaselt teadvustame? Aga kaudselt tunneb avalikkus teda eeskätt just nende kaudu. Pikki aastaid on Kaari olnud seotud laste triga ning juhib kaunite kunstide kooli. Kaaril on kolm last esimesest abielust Jaanika ja Virgo Sillamaa teisest abielust Franck Reisner. Saatesse tuli emaga tütar Jaanika, kelle kirg on sarnaselt kaarile seotud muusika ja teatriga. Ajaloolise koha. Meie muusikaloos on ta kindlustanud. Kui esimene eurovisioonile pürginud eesti solist. Saates käbi ei kuku, on aga esikohal teemad nagu kasvamine ja kasvatamine, põlvkondadevahelised sidemed ja inimsuhted. Mina olen saatejuht Sten Teppan, head kuulamist. Tere tulemast vikerraadiosse kaari. Tere, tere. Kaariga on kaasas üks lastest, seda puhkuses Jaanika. Rõõm näha, Jaanika. Tere. Aga Jaanika kaari ei ole teie ainus laps siin saates sissejuhatuses ma alati uurin, kes on teised ja kuhu nemad oma elus praeguseks jõudnud on, millega nad tegelevad? Mjaa Nikal on kaks nooremat venda, üks on Virgo, tema on õppinud muusik, samuti nagu Jaanika ja juhib praegu music Estoniat. Sellist ettevõtet ja teine poeg on mul Frank, kes on Jaanikaste virgast natuke rohkem noorem. Ja tema teeb helisalvestusstuudiot. Stuudio 89 salvestab seal bände ja meie kooli ka. Iseloomustage natukene oma lapsi mõne lausega igaüht eraldi just selles perspektiivis huvitab mind see, et kui erinevad või kui sarnased võivad lapsed olla ühel emal. Nad on muidugi kõik erinevad hakata välimuselt vaatama, siis meie peres on esindatud kõik juuksevärvid, Jaanika on tume, Virgo on hele ja Frank on punapea. See on selline nende erinevus ja iseloomult nad on muidugi niimoodi sättunud, et Jaanika ja Frank on natukene sarnasemad eriti nad väiksena, kui nad olid väikesed, siis nad siis nad olid sellised julged ja pealehakkajad ja sellist probleemi olnud, et nad kartsid üksinda toas olla või või nad hakkasid nii kergesti nutma. Ja selline oli mul Virgo, kes oli Hella iseloomuga ja ja talle läks kõik asi südamesse ja pisarad tulid kergesti ja siis ta kartis pimedat tuba ja nii ja tegelikult loogiliselt oleks võinud olla ju, et Jaanika ja Virgo, kes on mu esimesest abielust pärit lapsed, oleksid sarnased. Aga miskipärast on niimoodi juhtunud, et Jaanika Frankonna nagu rohkem sarnased aga ühine omadus meil kõigil on selline, et me oleme kõik sellised, ütleme natuke juhitüübid. Et ma olen olnud ühes bändiproovis, kus see oli Jaanika vist bändiproov kus hakkas tema plats valmima, siis korraga kogu bändi hakkasid juhendama Jaanika, kes oli laulude autor, kui ka Virgo, kes mängis siis nagu kidra seal. Ja siis ütles üks bändi liikmetest, et nonii, läheb lahti, Sillamäe mõlemad bändis ja Virgo Sillamaa ei olnud kunagi varem ta ei oma mitte mingisugust kogemust, kuidas mina nagu proovi läbi viinud, aga ma olen tegelikult elus on väga palju teinud, lihtsalt ma ei ole Virgoga varem teinud koos. Ja siis läksime mõlemad Eesti Muusikaakadeemia prooviruumis selles klassis sealist jaanis, Chaplin, tribuut, õllesummer jaoks aasta 2008 mingi sihuke aeg ja see oli väga naljakas. Siis me läksime sinna, mina olin teenutused, noodid võtnud maha kõik asjad. Siim Aimla vaatiliseks sellega tenor saks mängib niimoodi või mõtlesin, ma kirjutasin, mida ma kuulsin saksist suurt midagi teha, natukene irvitasid seal ja siis virutab jagunud, poisid aitab. Ja siis ütlesime täpselt korraga. Nii. Alustame, tekkis vaikus, siis ütleb Siim Aimla, mida kuradit Kumsis nüüd teeb? Ühesõnaga, et see selles mõttes me oleme sarnasel, tahtsin juba, aga ma arvasin, et see oli nagu tore lugu praegu. Oli küll, kui palju teil Virgoga vanusevahet on? Tegi teist mängukaaslased, kuidas vanusevahe nooremas põlves teie omavahelist läbisaamist? Nii, ja naa, et noh, selles mõttes ka Virgo pandi ikkagi haiglasse, näiteks kõrvapõletikus ma nutsin hirmsasti, elasin seda kohutavalt üle ja et seda armastust ja väga olnud, aga viskasime ka sellepärast, et see vanus vahel päris nii loll see neli aastat ühes toas elada noorema vennaga, kellel omad mingid autoteed ja asjad ja täiesti oma arusaama, kuidas asjad peavad paiknema sisemingi mina oma minu sõbrannat, kes tahtsime seal mängida nukkudega siis me üldiselt ikka kokkulepetele väga hästi saanud. Siis kui see vanusevahe oli niisugune, et mina olin 16, temal oli 12 ja, ja kui me olime Westholmi koolis, mõlemad tal seal oma klassis tekkisid mingisugused nagu arusaamatused silma küll rivistasid klassi poisid üles ja võtsin väga hinge seda, et tal olid sulandumise raskused ja tahtsin omade vahenditega need ära lahendada. Tegelikult lahenes ilusti isaga. Nende momentide juurde sina ja cool tahame kindlasti tagasi jõuda, sellepärast et kusagilt ma lugesin, et mingil hetkel pidi teatud osa seltskonnast sulle külg ees lähenema või sinust mööda minema, mis tähendab sinu üsna jõulisest natuurist märku, mis on. See jällegi jõulisest natuurist tegelikult täiesti normaalne tütarlapselik enesekaitse, mis viis sellepärast et kui sa satud sellisesse keskkonda, kus sa tuled nagu linnakeskkonnast, kus sul avatakse uksi ja, ja kus ma olin harjunud, et ma astun bussist maha, ma vaataks käsi ja sa lähed, satud sellisesse maakeskkonda, kus tüdrukute poistel selles osas ei tehta vahet, et kui paremsirge vaja anda, siis on parem kirge anda, kamaksin tüdruku poiss, aga lihtsalt tüdrukud on selleks noh, tüdrukud on litsid on ju näitab sõimata, juhtisid tiridega ja ma olin suhteliselt rabatud sellest suhtumisest ja käitumisvormistasime lihtsalt õppisin kaklema ja, ja ma ei võtnud neid poiste oskamatuid külge, löömiskatseid, nii õlakehitused võib-olla oleks pidanud ja ma läksin väga kurjaks, kui nad endale liigseid vabadusi lubasid. Mis muidugi tekitas täpselt vastupidise efekti, ehk siis ehk siis ma olin veel rohkem hädas. Hästi, nüüd on see koht kaari, kus me läheme teie lapsepõlve. Kui te mõtlete ajas tagasi, siis mis te arvate olevat oma esimesed mälestused, mida te päriselt lapsepõlvest mäletate? No ma arvan, et ma mäletan mingi, kui ma olin kolmeaastane ja meil oli hästi väike elamiskoht. Ema ja isaga kolmekesi olime ühes üürikorteris ühes väikses toas. Ma mäletan, et mul olid nukud, Kaie ja Maie isa tõi mulle nukuvoodi ja siis ma neid panin seal teke peale ja õhtuti panin magama ja, ja mul on see praegu sellepärast nii hästi meeles, et täpselt sama juttu nendest nukkudest Kaiast ja maiast rääkisin paar õhtut tagasi, oma lapselaps Almale kes küsis, et mana, kui sina olid väike, et missimänge siis sina mängisid ja siis ma täpselt neid asju rääkisin. Harmon siis Jaanika tütar vist jah. Alma on minu esimene ja ainus siiani lapselaps. Nii kaari teie lapsepõlve tagasi millega ise jama tegelesid? Isa oli kunstikombinaadis Ars peakonstruktor. Tema alluvuses töötas seal mingi 14 15 joonistuslauda, hästi suur ruum oli. Tema siis kamandas neid mehi ise ta joonestaskaajaga kodus oli meil joonestuslaud. Ja kui isal oli mingisugune tähtis töö teha, siis meie ei tohtinud sinna tuppa minna, kus isa joonestas. Ja ema oli meil kodune ja enne seda, kui ta meiega koju jäi, oli ta naisterätsep, töötas ateljees, õmbles mantleid minu niisukesed, mürsiku jaani või 14 15 veel sellises vanuses olid kõik meie mantlid ja välisriided. Ema õmmeldud. Millega te oma päevi täitsite, mis tegevust te leidsite, mis tüüpi laps üldse olite et oma elu huvitavaks muuta? Minu kohta öeldi, et ma olin nii tõsine lapsed, et ma olin rohkem täiskasvanu, kui mõni muud täiskasvanud isegi olid, et ma olin. Kui ma juba kooli läksin, siis ma põhiliselt tegelesin koolitööga ja õues ma eriti teiste lastega väga jooksnudki Vaidma, siis harjutasin klaverit, klaver oli mul minu erialapill muusikakeskkoolis ja siis kui olid lastevanemate koosolekud, siis minu vihikud, milles oli väga ilus käekiri, olid kõik näitusel ja käisid mööda klassi ringi ja näidati, kui korralik minu käekiri kõik on ja nii et ma olin selline niuke, selles mõttes muster, kui ma juba vanemaks sain ja juba läksin keskkooli või gümnaasiumiossa siis muidugi hindades ei olnud enam selliseid nii kõrged, siis ma põhiliselt panin oma aja ikka klaveri harjutamisele ja ja siis väga palju. Me käisime teatris ja siis kontserdil, nii et see Estonia kontserdisaal oli ka minu ja meie klassi paljude õpilaste jaoks nagu teine kodu. Miks üldse Pill teile koju sattus, isa ema otseselt ei kumbki muusikainimene ei olnud. Kõigepealt oli nii, et nad viisid mind katsetele muusikakeskkooli esimesse klassi ja niimoodi mind siis võetigi vastu ja klaverit, sest ma ei olnud kunagi mänginud, ise ma olin näinud ja ma olin klaveri saatel laulnud korteri perenaine, kelle juures me siis nõnda öelda, nagu ma rääkisin, et alguses me olime sellises väikses korteris korteri perenaine oli selline natukene aristokraatlik daam, tookord tädi ambra, tema mängis klaverit väga hästi ja ta andis kodus klaveritunde, noh, me läbi seina ja kuulsime kõike seda. Ja siis ta tegi minuga paar laulu ja saatis mind klaveril ja siis ma sattusin niimoodi pisikesest peast siis televiisoris sega. Ja muidugi tänu sellele tädi habras öelnud mu vanematele, et laps on musikaalne, et viige ta kuskile tegelema muusikaga. Noh, ja siis nad kasutasid juhust, et see muusikakeskkooli loomine nagu algas ja siis mind viidi siis ka. Nagu öeldakse, edasine kõik on juba ajalugu. No edasi on ajalugu, siis kui mind võeti klaveriklassi, siis olid vanemad sunnitud klaveri ostma. Mulle. Olite te oma emale isale hea laps või kõige senikuuldud arvesse võttes võis teie kasvatamine ikkagi lustida. Ma olin üsna hea laps ja ma olin sõnakuulelik ja, ja tunnistasin reegleid ja aga samas oli mul üks selline suur viga, et majapidamistöödes olin ma üsna saamatu Tallinna sisemises korralik, aga ma ei saanud kõikide asjadega hästi hakkama ja ja siis ma ikka sain ema käest nahutada ka, kui mingi nõude pesemine või mingi asi aega võttis liiga palju ja, ja siis ise põdesin ka seda, et ma kõiki asju ei osanud ja ei teinud nii kiiresti, nagu mu õde näiteks oli, majapidamistöödes oli väga siiamaani ongi, on ta ka selline, et kui me koos midagi suguvõsale korraldame, siis tema on alati seal köögis ja mina vaikselt hiilin sealt minema ja mingid toidutegemise laua katmise juures lähen mina kaugemale ära. Ma parema meelega teen hoopis midagi muud, hoian last, lapselast, mina olen jälle seal köögis, eks ole. Te mainisite, et järgisid reegleid koduseid üsna hoolega, kas neid on võimalik kuidagi sõnadesse ka panna, et mida vanemad siis ootasid või mis oli see põhimõtete rida, mida mööda tuli käia, et, et asjad laabusid? Põhimõtete rida oli selline, et laps peab kodus aitama majapidamistöödes see oli nagu, ütleme, emapoolne nõue, ka teda oli niimoodi kasvatatud ja ma ikka püüdsin teha nii palju, kui ma sain, lihtsalt, et minul ei tulnud lihtsalt nii hästi välja, kui tema oleks lootnud. Isa oli mul palju leebem kui ema. Aga isa jaoks oli väga tähtis, et koolis oleks asjad korras. Ja kuigi ma olin selline korralik õppija, siis ta ikkagi kontrollis ja vaatas ikka üle, kui ma olin väiksem. Kui ma suurem olin, siis tal ei olnud vaja seda teha, aga üldiselt talle oli see tähtis, et mul olid koolis asjad korras. Ja siis ma veel mäletan selliseid seiku ka, et väga väsinud pikkadest tööpäevadest isa püüdis käia kõikidel nendel õpilasõhtutel, mis muusikakeskkoolis korraldati, õpilasõhtud need olid sellised avalikud esinemised, kus vanemad siis käisid ka vaatamas, ema mul kunagi läinud aeg-ajalt tulla, aga isa käis kõik need tahad vaatamas, kui esinesin mina klaveriga või esines kaija õde mul viiuliga ja siis vahest seal isegi tukkuma. Ja see oli nagu tema tundis sellist kohustust, et ta peab külastama oma laste esinemisi. Ja siis, kui ma olin juba nii vana, et ma olin abielus juba ja, ja minu mees Ivo Sillamaa, kes oli ju päris kontsertpianist, siis mu isa käis ka kõik tema kontserdid Estonia kontserdisaalis, mis olid, need olid nagu sellised erinevad reeglid, mis mul olid vanemad püstitanud ja nad käisid ise terve oma pika elu oma nende reeglid, Bergi mina paneks selle nagu, nagu sellesse lausesse, et vanaisa oli lihtsalt see mees, kes väärtustes põhimõtteliselt neid inimesi, kes oma tööga on kuhugi jõudnud ja saavutanud midagi ja tema oma selle kontserdil käimisega. Ta lihtsalt avaldas seda tunnustust, et keegi on olnud nii töökas, ta nii kaugele jõudnud, see oli tema selline üks ma tean ka, et noh, nii palju ütlen, et et üleüldse, et tema jaoks see, et kui keegi pääses lavale, pean ikkagi nii nõukogudeanime oli või, või kellestki kirjutati ajalehes, siis see oli väga suur tunnustus millestki niisugusest tuli lihtsalt lugu pidada. Põlvkonniti ilmselt on see asi erinev. Vanavanemad suhtuvad tõenäoliselt lapselapsesse mõnevõrra teistmoodi kui oma tütresse näiteks, eks, et aga kuidas sa kommenteeriksid seda ema poolt räägitud just oma pilgu läbi, et vanaema ja vanaisa, kuidas. No vanema sõrmed emaliselt hästi leebe oma oma väljendus, et vanaema oli, ta oli päris korralik tulehark, Taliberscury aga temas oli nagu ka mingisugust, olid tohutult elujõuline ja, ja ta oli selline niuke muhu jändrik juurikas. Ja meie panime hästi suuri lahinguid omavahel, sest et mina ei olnud kuulekas ja ka minul õnnestus ühe korra, kui ma tulin, kui me tulime maalt tagasi Tallinnasse elama, siis ma elasin varases vanaema vanaisa juures ühe terve aasta, kui ma käisin Westholmi koolis. Ja siis hommikul kell kuus ärkas vale selles suhtes, et Janika tõuseles, kas kamban, kas sul taskurätik on? Kas pliiatsid ilusti kotis, saavatel äkkinud, lähevad tellitamist, et kõik sihuke käis üles. Vanawa ärkasin, temal olid hoopis muud asjad. Ja. Lumi on ära koristatud, meie pere pole tükk aega näinud. Selles mõttes tõusen, tõusen nagu pool seitse üles, et nad, et lähen, lükkasin selle lume kokku, vahest oli vaja ja siis ta kumbki vastavalt vanaisa vaatas toll seal rahul seal ära, mina kiiresti seal lükkasin selle lume ära, et meie pere poolt oleks ka tehtud ja kogu aeg teks vanaisa ja vanaema vahest minaga teeks midagi. Tegelikult oli see muidugi õige kasvatus mõttes, me valame, tülitsesime üsna palju. Aga mis me selle, selle seal ütleme, selliseid tülitsemise jutuna vaja läheks sinna peale nagu näiteks, et tema ei lasta meid kunagi kööki, sest ta leidis, et me kõik valesti vanasti tehtud nii. Ja, ja ma võtsin seda väga hinge sellepärast et mulle meeldib süüa teha ja ja praegu on nagu elu on näidanud, et mul tuleb hästi välja ka ja, ja ma mõtlesin seda väga südamesse ja me panime need lahinguid päris hästi maha ja siis, kui vanaema oli väga-väga vana, juba hakkas ära surema ja tal oli tal oli Alzheimer ja, ja siis, kui me käisime lihtsalt, et kallaveres ja kõik kutsunud, käisime teda vaatamas ja hooldamas ja hooldekodus hooldekodus ja siis hoolimata sellest, et me olime nagu terve elu olnud suhteliselt nagu konfliktse seisus just sellepärast, et ma olin nii, Ani visa, sa oled nii kohutavalt, isa, oli minu suureks üllatuseks just need kõige suuremad selguse hetked olid siis, kui me oleme koos. Jaanika, kuidas ta minu tundis alt ära. Ta minu puhul teadis täpselt küsida, kuidas Villu läheb, mehel läheb. Ja kõige, kõige kõige lõppu üldse mitte kedagi ei kuulanud, seda oli niisugune lapseks tagasi lapse dementsus on ju, viib siis millegipärast mind ta kuulas. Ja kuidagi see pöördus nagu teistpidi, seal lõpus me tegime väga-väga suuresti rahu. Ja see rahud kuidagi tegemine päädis lõpuks sellega, et võin oma lapsele nime. Ta oli kuri, ma tean, et ta oli, ta oli kuri ja ma tean, et minu ema oli tänu sellele võib-olla minuga väga-väga leebe. Sest et ta ei tahtnud olla minuga nii kuri kui vanemal temaga. Saate te seda kinnitada, et asi sünnibki kuidagi teadlikult, et olles näinud ühte elu, siis ma lihtsalt hoolitsen selle eest, et enda kodus oleks teistmoodi. Jah, täpselt see sellest tuli, no mina sain iga vahest vitsaga ja emal oli nagu kerge käsi tõusis kergesti vitsaga. Ja siis mina ise endale lubasin, et kui minul on lapsed, siis ma kunagi laste vastu kätte tõsta. Ja pole ka kunagi ühelegi lapsele vitsaga rihmaga annud. Põhjendusi. Aga te olite piisavalt, mis see sõna võiks olla allaheitlik, et noh, nii-öelda kodu uksed paukuma ei hakanud sellistes olukordades, kui te olite kodus midagi niisugust korraldanud, et tõesti vits oli vaja välja võtta, et siis sellele reaktsioonina Iseenesest, kui me juba suurem olin, siis ma lihtsalt marssisin kodust minema ja ma näitasin. Selles mõttes ma näitasin küll oma halvakspanu, et ma ei pidanud seda õigeks aga käsipidi kokku oma emaga ju ei läinud. Võimalik jah, iial tegelikult niimoodi tema oli harjunud, et kui laps on, ta laps, andakse vitab ja siis juhtus niisugune lugu, et teavitš vitsa välja panime, sähvaka viskas pikemaajalist hästi. Dramaatiline läks dramaatiliselt üle õue ja mina panin viie aastal umbes. Võtsin selle vitsa, rätan, jooksin talle järgi ja panin selja peale kaks. Kaks lähvakalt ära, valame totaalse šoki, sellest. Nad olid täielikus šokis. Aga ta ei olnud mul pärast seda mütsi. Mina sellest ei tea siiamaani midagi, ma esimest korda kuulsin seda lugu päriselt ka vä, aga pärast seda ta minu vastu enam kätte tõsta, aga vanaema mulle ka seda ei rääkinud, ise väga huvitav. Mõtlesin küll esimesena sulle ka, et ei ma olen ise praegu selline emakese sihukese lapsega, tähendab, mina teen oma lapsele küll vitsa ei anna. Aga meie hommikune, mina ärkasin täna hommikul kell kuus ja lapse lasteaia uksest sisse üheksa null kaheksa. Terve selle aja oli meil tõsine argumentatsioon sellel teemal, mis see, kuidas ja mismoodi, alates sellest, kuidas selga, kuidas uksest välja, kuidas trepist alla, kuni sinnamaani välja, et näe, võisin lapse trepist alla kaenlas ja ta tuli trepist üles tagasi ja uuesti alla ja loomulikult nii et terve maja kajas, nii et kõik seal seal tagasi, mis seal ise oled teinud, täpselt sellesama praegu tagasi seda ütlesin sulle, mina. Kas sul endal on olnud tunne mõnikord Jaanika, et et selles olukorras Ma tegelikult oleksin võinud Ikkan nähvaka ära saada ema käest. Ei seda, et ma ise oleks pidanud saama eiei siukest tunnet mul loomulikult ei ole kunagi olnud. Aga see, et ma lähen, mõnikord tahaks virutada, see tunne on küll tulnud, aga no ma üldiselt ikkagi nagu püüan seda mitte teha. Ma põhimõtteliselt olen üldse igasuguse vägivalla, nii vaimse kui füüsilise vägivalla vastu. Aga lapsega tuleb ära lihtsalt vaielda vaidlemise, et sinna ei ole midagi teha. Ja ta teab suurepäraselt, et ükskõik kui palju ta jonnib justkui paljude jaurab, et see ei vii, selle lahendusena mäletan ta lasteaiast koju. Seda ei ole mitte kunagi veel juhtunud. Aga millegipärast ta nüri järjekindlusega teeb seda kogu aeg uuesti. Kuidas te kaari omalajal lahendasite ära need pimeda viha hetked, ma arvan, enamuse lapsevanemate jaoks on see tunne tuttav ikkagi ma lihtsalt laps krutib olukorra nii kaugele, et sõnad saavad otsa, lihtsalt kõik jutud on räägitud selle koha peal ja siis peaks järgnema mingi järgmine samm. Tee seda sammu ei teinud. Aga kuidas te pöörate selja läksite minema või kuidas? Vahest pöörasin selja ja läksin minema, vahest ma olin ise nii nõutu, et vahest tuli tuli endal nutt peale ja kõige rohkem pidin ikkagi puid ja maid jagama, just Jaanikaga poisid olid rahulikumad. Jaanika oli mul see, nagu ta ütles minu ema kohta paras tulehark, no tema oli lapsena selline paras tulehark, kui ta kooli juba läks, siis ta juba oli vähemalt vähemalt kodus oli ta nagu parem laps ja leebem sellepärast et ilmselt ta siis kogu oma energia ja kui tal mingit viha hood tulid mingisuguse lolluse või kiuslikkuse või mistahes asja vastu, mida need kas osad poisid või niuksed, klassivennad või kiuslikud keegi korraldasid, siis ta elas ennast seal rohkem välja ja ja kodus läks meil oluliselt rahulikumaks sellest ajast, kui ta, kui ta läks kooli, noh, inimesed ka muidugi kasvavad, inimesed kasvavad ka ja, ja ja mina ka, ütlen praegu kogu aeg, et pole hullu midagi, Alma ju kasvab kogu aeg. Rääkisime natukene reeglitest, teie kodus, kaarid, kui ma küsin niimoodi, et et kas te mäletate või oskate sõnastada põhimõtteid, mida vanemad eeldasid, et nende tütred teie siis kaasa arvatud esindaksid või kannaksid kodust väljapool, et kuidas nad tahtsid, et nende laps paistaks või mida saavutaks, kas nendel teemadel oli kunagi kodus juttu? No kui me olime koolilapsed, siis muidugi ei olnud, aga kui me juba suuremaks saime ja kasse, ülikooliaeg ja, ja meheleminemise aeg tekkisid need küsimused, et miks just see mees ja kas mitte see, kellel on siin maja ja auto ja see oli nagu vanaema ema, ühesõnaga oli mul selline, kelle jaoks olid, et need asjad paika pandud, nii et kui ma juba tütre mehele pane, need, siis peaks tal olema, eks ju, selline mees, kellel on tähtis töökoht ja selline mees, kellel on ka varandust, üks Jakootika oleks nagu kindel koht, kuhu elama minna ja, ja kindlasti no väga suur tähtis asi oli auto, mis oli väga suur näit ja ja tema ei olnud tegelikult väga rahul minu kummagi mehega. Aga isa kaali, teine asi, isa Jaanika sõnastas selle väga hästi ära, et isa hindas inimestes töökust ja edasijõudmist ja edasipüüdlikkust ja just seda, et mis on tööga saavutatud ja kuhu on edasi jõutud ja sellepärast hindast, aga minu mees Timo silla mad kõrgelt, kes oli kontsertpianist ja muidugi ka oma õe esimest meest, kes oli tubli insener ja isa oli mul muidugi, nagu ma ütlesin ka enne metalli nagu rahulikuma meelega ja isegi kui tal oli mingeid asju, millega ta rahul ei olnud, siis ta seda nii väga ei avaldanud valjuhäälselt ja need olid nagu temas peidus. Ta püüdis ikkagi olla meiega niimoodi, et aktsepteerida meie valik. Kuid kui vana te olite, kui sündis Jaanika? Oi, ma olin noor, kaks 20 olin ühesõnaga 11 olin, kui hakkasin ootama teda kohe esimesel konservatooriumi esimesel kursusel ja siis sain 20, mina jaanuaris ja Jaanika sündis juunis jaanipäeval. Jaanilaupäeval see sündmuste areng oli niimoodi nagu planeeritud kuidagi või olite valmis selleks? Ei, loomulikult mina olin, mina käisin oma klassivend Ivo Sillamäe aga, ja siis lihtsalt juhtus niimoodi, et hakkasime last ootama ja siis no siis oli veel igavene suur komöödia käis selle ümber, et ivali tõusev täht klassikalise klaveritaevas ja valmistus kontsertideks ja siis tema ema oli ka niuke šoki ääre peal, et mis siis küll sellest tema karjäärist kõik saab, kui ta saab nii noorelt lapse ja kusjuures mina tegelikult oma tulevasele ämmale hästi meeldisin, sest ta oli võlutud minu pikkadest valge heledates juustes, sest tema oli ukrainlanna ja tema olise brünett ja ja ma olin nende kodus nagu Ivo pruudina külas üsnagi palju käinud ja lõpetades sellega, et kui ma hakkasin muusikakeskkooli lõpetama, siis tema kinkis mulle kleidiriide ja ütles, et ma tahan, et sa oled selle kleidiga seal laval klaveri taga, kui me kõik esinesime seal ja oma lõpuaktusel. Aga jah, et siis kui asi niimoodi läks, Ta hakkas laps tulema, siis ta oli üsnagi kohkunud ja, ja kaalus ka igasuguseid teisi võimalusi ja lahendusi. Ja siis tuli Ivo Sillamaa range isa, kes oli dipi prohvet, siis ta veel professor ei olnud Hanno silla manama ja ütles tähtsa näoga poiss. Naisega tegelemine on nii nagu malemäng, sa oled ühe käigu teinud, seda tagasi võtta enam ei saa ja nüüd on pulmad ja kõik ja siis minu äi pani mind siis oma pojale mehele, niimoodi sündis meil siis Jaanika. Virgo juba sündis, nii et Virgo oli meil Ivoga väga planeeritud laps. Sellepärast et me üritasime sõjaväest vabaks saada joot, sest me teadsime, et Rein Rannap oli kahe lapsega sõjaväest vabanenud ja Ivo saidi vabaks. Et me planeerisime Virgo täpselt selleks ajaks, ta sündis täpselt sellel ajal ja, ja Ivo ei läinud. Seda palatit sa siiski ise isiklikult ei mäleta, ma arvan, vähemalt ei saa niimoodi olla, aga et esimesed mälestused ja seal kusagil on ja kuskohast nad algavad? Algavad sellest esimene shokate, sõitsin pesukausiga trepist alla ja ema ütleb, et ma ei saa, siis näete, sest meil umbes üheaastane ei olnud, see oli ikka suurel ja mingist hetkest oli see, et selles suures kee trepi ette pandi siukene nagu aedik, et me ei saanud sealt läbi kuidagi ja ei olnud harjunud, sellepärast see trepikoja ettevaatlik olema. Ja ühel hetkel nägime saadiksetest kuidagi keegi unustas lahtisele ja pesukausis, sõitsin seal trepi alla. Vaat seda ma mäletan suhteliselt õnnelikult, aga see oli nagu see šokk oli väga suur, aga ma olin noh, selles mõttes see on nagu esimene mälestus, mida mõttes mäletan seda kausisõitu. Ma mäletan, et emal olid hästi pikad juuksed, ma mäletan näiteks seda, et, et minu jaoks iluklausel see, et on, peavad olema heledad, pikad juuksed. See oli minu jaoks juba oluline. Ma mäletan, et ma olin hästi õnneta, kui ta maha lõikas, kude Virgo sai. Ja kui ta lõikas järgmisel korral maha, kui ta minu teine vend sündis siis ma olin suurema, olin 12 ja ma tegin ikka, ma tegin sellise skandaali, et ma ennast tuppa luku taha nutsin selle pärast, et ma ema pikad juuksed on olnud minu jaoks mingisugune selline mingi turvaelement. Nüüd on jälle pikad, mul tähendab mul endal pikad. Mõningate kirjeldatud intsidentide põhjal mulle tundub, et nii kui sa kõndima hakkasid, hakkasid ka kohe korraldama. Laulma ja tantsima vist ennem kui rääkima ma vaat selleks oli väga suur soodumus, sellepärast et isa ema kvarts mulle klaverit ta isa nagu eriti kodus suur tiibklaver ja ma roomasin seal all ja ma ronisin mööda seda klaverit ja miks meil olid sellest vabal ajal olid siis noh, vana Marizzarfi teisel korrusel ja siis oli vasikaplaadid käisid. Ja siis kui olid popmuusika plaadid, olid sihukesed noh, VSS toorile tohutu popmuusika ikkagi selle maja kohta. Ja äärmisel juhul ema salaja, kuna Zapata ja umbes oli nii, see elu oli selles mõttes, et mina olin tõesti see laps, kes ikka läks esimesse klassi, mina ei olnud suveniiri kunagi kuulnud. Selline vestlus, stoori, Straussi valsid Prokofjevi, see oli nii normaalne kasvukeskkond. Hilisesin neid Straussi valss asju ja, ja läksin lasteaeda, ma mäletan, et ma lasteaia seda kasvatajat kamandasin ka, et kuna ma tahan laulda, mängib klaverit ja siis ta küsis, et ma ei oska klaverit mängida, minu jaoks arusaamatut eksisteerib täiskasvanud inimene ei oska klaverit mängida. Ma ei olnud niisugust kohanud oma elus. Ma ei teadnud, et see on üldse võimalik ja rääkimata sellest, et noh, igasugune selline keeleline värk oli minu jaoks üldse natukene natukene sassis, sest et üks minu alkastes kasvatajatest oli minu ukrainlasest, mitte veel vanaema maid, vanavanemad, lapsi, kes elas meie juures seal alguses ta emigreerus Ameerikasse, kui olin nelja aastane. Aga Marek, hakkasin ukraina keeles ennem rääkima kui eesti keeles, sest et tema hoidis mind, tema oli minu kõige esimene lapsehoidja. Niimoodi minu esimesed mingi Viisraed, ukrainakeelsed, esimene eestikeelne sõna blil loll, mis annab tunnustust minu valama, minu valas omavahelistest suhetest. Ma ei tea, kas kohe korraldama, see vist ei olnud nagu päris õige, ma tegin hästi palju teatreid ja tema ütleb, et ma olin nagu iseseisva sain hakkama, tegelikult see ei ole tõsi, ma ei olnud argpüks. Ma kartsin lasteaeda. Ja ma kartsin neid poisse, ma mäletan. Ma kartsin kõike ja kõiki ning kohutad kartlik. See, mis jättis sellise mulje, et ma korraldan või et ma olen õudselt tugeva iseloomuga tuleneb võib-olla sellest, et see saladusi oma lapsel praegu on. Et kuma kartsesime väljas ja seda väga kõvahäälselt väga kindlameelselt. See hirmu väljendus oli lihtsalt väga häälekas ja mulle tundub, et Alma praegu samasugune Isa võrdluses emaga või ema võrdluses isaga, ehk kuidas sa kirjeldaksid Jaanika oma kodust korda ja kasvatust nüüd distantsilt? Neil oli kasvatamiseks polnud väga aega, sellepärast et emal isal oli väga palju tegemist kasvatasid ikkagi poistelt vanavanemad, nemad kasvatasid, ma ei saaks öelda, et emal, isal oleks minu jaoks aega olnud, noh, ema lisaks sellele, et ta oli Eesti kõige noorem kooli direktor, läks vara, tuli hilja, aga emal oli näiteks omadused. Kui kui ta võttis selle aja meiega olla pilguga, siis ta oli meiega. Mõni ema on selline, kes päev otsa kodus trikitas, vahib seebikaid ja ta ei ole selle lapse jaoks olemas või sa ütled selle lapsega on, aga, aga mul oli nii emad, muide kaku isa on sellised, et kui nad selle aja võtavad, et nüüd me oleme lastega, siis on 100 protsenti. Ja vaat see on see, mida ma õudselt hindan. Ja samas selline kasvatamine võiks seda ikkagi vahest tuli, et aga ma kardan, et see põhiliselt vanavanematele õlgadele noh, eriti minu vanaisa Hanno oli isegi õpetas mulle väga tugevalt seda kunsti, et ega sa ei pea kõigele alluma alati sa pead suutma sõlmida kokkuleppeid ja vot see kokkulepete sõlmimise kunst. Vaat see on nüüd küll see asi, millega ma siis kasvasin, üles, okei, jonnisin, jaurasin, aga ma ei saanud mitte kunagi oma soovitut jonnimisega, vot seda mulle nagu, nagu anti mõista, et ma pean vähemalt läbi rääkima, et läbirääkimine on see, millega on võimalik saavutada mingisugustki tulemust. Et sa pead alati arusaamad läbirääkimises on kaks poolt. Et sa pead alati millestki loobuma, kui sa tahad midagi saada, et see on kokkulepe, et kõik peavad sellest midagi võitma. Ei, ma ei ole väga kompromissialdis inimene, aga see teadmine, et seda tuleb teha. Kas sa tahad kuhugi jõuda? Vot see nüüd see kõige olulisem raam tegelikult absoluutselt üldse kõiges, mida sa elus teed. Kas sulle meenub praegu niimoodi käigu pealt mõni eriti mage lugu, mille sisse sa sattusid? Ma tahan nuusata, natuke, näitab inimese hirmud ja kompleksid. Ma olin teises klassis, meil oli üks hästi äge, siis tundus asi hull, õpetaja õpetas Herman seal kodus range õpetaja ja me laste kordunud. No ja mina mingit kasse vaatama kuskile, noh ma siis juba käisin ise koolis esimest klassi sind vette ja siis ma käisin ise ja, ja jäin hiljaks, otse minu ees. Alis tütarlaps, kes rääkis, aga ost ära jäin magama, venitasin, jäi magama ja siis õpetaja rääkis hästi, vaat kus on inimene, aus tuleb ikka ära, mõtsin dile mageda tulla samamoodi ja rääkida, et oh, vajan tegelikult magama ja siis luuletasin mingi täiesti idiootse paugu, hukkusid kõik küpsised hommikul kell seitse. Ja siis loomulikult, millele järgnes koju helistamised, asjad ja kõik oli nii šokis, onju. Aga tegelikult hästi ise mõtlen, et mis mind, seda tegu ajendas tegema mingit sihukest iba suust välja ajama. Et ma põhimõtteliselt ei saanud minna sama stoori peale, millega esines minule eelnev, mis sest, et see oli tõsi. Ma olen mõelnud, et miks mul nii idiootne joon on, ma lihtsalt põhimõtteliselt ei saanud midagi samasugust teha. Jäljendada kedagi, mis sest, et see oleks olnud teelt nagu Aus ülestunnistus, et jah, ma veetsin tee peal, vahtisime kassi koeri esimest bussist, laadin järgmisele. Kaari, miks see suhe Ivo gara lõpes Ta sai lihtsalt otsa, võid ammendus või väsisime üksteisest ära, jah. Seitse. Ma mäletan seda isale saga kodust välja. Lähed kontsert, Estonia teatrisõbrad, noormees ka on ja mis ta oli, 27 jäänu suhteliselt, pidutses ja ikka stseeni ja ema autosse, käisite iial trepi peal, külmetas seal ja siis minu vanaema käis kasvatama. Et kui täna kusagil Gutki pidu teiste naistega, siis sa ei teagi, mida istume. Sa pead, sa pead talle saatekausiga, sellele vastu peab viskama. Ja minu ema muidugi ei läinud seda tegema ja siis tahab selles mõttes, et siis minu vanaema järeldas, et järelikult minu ema ei armasta teda ja siis seal tekstidelt konfliktidesse vanades nägudes mu ema niipalju, et ema lihtsalt väsis ära, sellest väga-väga konflikt, sest pereelust, mis seal oli, et selle õudsat temperamentne ja veename, vanasti tülitsesid plaanovikaid ikka palju. Imposantne ukraina vana maharullik peas, kindad käes, korsett käes, kuskil üleval riided seal. Mina sinuga kakelda, minuga ei kakle. Tuura. Ja niimoodi see asi lakkamatult selline asi ja siis vanaisa midagi seina, kas sa oled lõpetanud? Väga tore, ma olen keldris ja selline see kodunenud. Me oleme seal vahel nivoode, vahtisime üles-alla ja minu ema ei olnud ka päris nagu harjunud sellega, et see oligi normaalne elu või selles mõttes, et kari ei armasta konflikte. Ja aga selles majas nagu avatud konflikt kogu aeg, sa pead olema nagu pidevalt avatud konflikt kõigi suunas, kavakse konfliktsus, see oli nagu nii loomulik elu osa. Et ühelt poolt see oli nagu vaja, hea Taurlasti kohe välja, nii kui mingi asi õhku tekkis, midagi kudema jäänud kõik kohe kõik räägiti selgeks, aga keegi nagu vaevunud ka eriti väga viisakas olema. Ja, ja inimesega, kes üldiselt on nagu kasvanud, keda endale kasvatanud nagu sellises suunas, et et sa pead suutma käituda nii palju viisakate, teine inimene halvasti tunneks. Või piinlikute tunneks ühel niisugusel inimesel sellist maastaga raske olla. Mina arvan, et seal oli üks peamisi põhjuseid, miks mu emalist otsustas selle selle asja lõpetada. Isase ehmata olidki väga kohkunud. Alguses väga ehmunud sellest ma isegi ei saa aru, kas ta võib olla kurb, aga ma arvan, et see asi pidi nii ehk teisiti lõppema ära. Pealegi on mu isa nüüd praegu nagu teises abielus, mis on kestnud kaua, milles ta tutus Olaga võib-olla kolmast hiljem ja, ja siis nad nagu suhtlesid alguses listelt, kolleegid kassasid kuidagi kokku, nad elasid 30 aastat, koosnes lõpuks abiellusid ka. Kuidas teil kaari oma edasise eluga läks? Mina peale seda, et ma olin ära kolinud, oma vanemate juurde lapsed kaasa võtnud siis läks vist umbes aasta või kui ma kohtasin oma teist meest, kes oli Indrek ja see oli muidugi omaette skandaal jälle meie suguvõsas ja kohtasin meest, kes oli minust üheksa aastat noorem. Ta oli väga noor, mina olin 29, kahe lapse ema. Ja tema oli 20 aastane, sportlik noh, ütleme selline spordimees, kes tuli Tallinnfilmist, tema oli Tallinnfilmis valgustaja. Ja, ja mina olin jällegi nagu ma olin selline aktiivne, eks ju. Harjukultuuriosakonna. Mis ma ei mäletagi, kes ma seal olin. Lõdvemikulturnixalid no ühesõnaga jäi minu korraldada see kultuuritöötajate suusalaager, mis oli puha kõik naistekari. Siis üks hea kolleeg Olev, roosa Olev roosa ütles, et hästi, et ma vaatan, et tema tegi mingisugust koostööd selle Tallinnfilmiga, vähemalt ta ütles, et seal on kõik puha mehed. Et võtame sealt mehi. Ja siis jäigi niimoodi, et mina võtan sinna suusalaagris ja naised ja tema võtab siis mehed. Ja niimoodi me saime siis kokku, saabus siis sinna üks, tal oli kauboikübar peas Indrek ja siis ja minul olid ja paljudel naistel olid lapsed kaasas, mul olid Jaanika ja Virgo oli kaasas ja ja siis, kuna mina nagu väga suusataja ei olnud, suusad olid mul kaasas küll, aga lapsed olid mul palju aktiivsemalt, siis Indrek võttis sappa ja võttis, läks Jaanika ja ja Virgoga suusatama. Ja pärast tegeles nendega ja kuidagi niimoodi me saime tuttavaks. Ta oli väga hea siukse jutuga ja ta oskas nagu oma tegevust väga hästi välja reklaamida, nii et ta ikka tõesti suutis meile need suusad panna alla ja meiega minnagi välja ja tehase tegevus nagu huvitavaks meeldivaks teeks tegevus, mida ma tõeliselt vihkasin. Ja me abiellusime niimoodi vaikselt, et ainult meie teatrilapsed olid vaatamas ja oma vanematele. Me ütlesime alles järgmisel päeval ja siis kõik said soki. Kuidas Jaanika, sina teda kutsusid? Lõpuks tegelikult ja ütleme, et noh, meie edasi suhteliselt nagu väga head ei olnud, ma kolisin ikka ära kodust aga, aga Frank oli mul hästi armas, seda siiamaani. Ma endal natuke vist nagu teine emaga. Aga see sa kodust välja läksid, oli märk, millest lihtsalt. Lasime Eiljakuga me ikkagi panime, sõdisime. Ega ma mingi tore teismeline ka muidugi, ega ma olin päris vastik, meil oli väga erinev arusaam õiglusest ja temal oli omal saab saksakasvatust, Indrek oli Reislersete, oli saksa verd ja väga Śaksa liku kasvatusega niuke põlvili herneste peale niine, mina olen vabakasvatusega ja mul on muidugi absoluutselt jõudnud kohale, et mingisugune mees tuleb, üritab kolmeteistaastase tüdrukule mingeid rihmanda või öelda, et sa ei tohi minna sõpradega välja mingil hetkel, kui olen otsustanud, et ma sinna lähen. Või et sa pead mingi kellades kodus olema. No ma saan aru, et keegi ütleb sulle, et sa pead kodus olema mingisugune, ma ei tea, 10 või 11, aga mingi umbes oled kell kaheksa kodus või noh, seal mingisuguse pere ühiskassat või isa andis mulle taskuraha, et et siis tuleb pere ühiskassasse annetada, see oli see, mille peale me läksime niimoodi tülli. Et need olid lihtsalt nii erinevad arusaamad kasvatusest aga franguta väga hoidis kuni lõpuni seda ei ole enam. Ja võib-olla ka Frank oli selles mõttes meiega tüliõun, et mulle tundus vaestitali natukene armukade, sellepärast et trantni õudselt hoidis mind. Tseegaari kõlab küllaltki jubedalt, mulle tundub, võib-olla ma võtan ette, aga, aga te saate kohe kinnitada või ümber lükata, et kusagil alguses te pidite vanematele või eeskätt emale tõestama, ma ei tea, mida oma elukaaslaste valikutega, eks. Ja siis ühel hetkel, kui tüdruk on teismeliseikka jõudmas tuleb talle ka, ma ei tea, mida seletama hakata või et ta nagu ei aktsepteeri seda olukord. Tulite jälle mingis mõttes samas seisus tagasi vä? No eks ma tegelikult olin, aga no Janika oli juba nii suur, et ta siis juba kolis kisa juurde ka. Ja siis kõige talt vareselt sinna vanaema vanaema juurde, kus täpselt elasin aastaid sa seal siis ma läksin ise enam-vähem aga meil on temaga tülli kunagi, aga kui minu kahte meest omavahel võrrelda, siis siis Ivoli niukene rahumeelne, aga Indrek oli ise ka üsnagi riiakas või tema tema, kas juhtus nii, et et mina olen ju ka väga rahumeelne ja isegi isegi meie riidlesid temaga üsnagi palju? No iga väikese asja pärast tekkisid tülid ja ja eks me lõpuks väsisime ise sellest ka ära, et ma läksin temast galakuju, aga muidugi selle mehe teene on muidugi kogu see meie teatritegemise elusai sellest ajast alguse. Ja muidugi see laps ka. Mis Jaanika sinu elu endast kujutas siis, kui sa olid isa juurde kolinud, et kas isal oli aega ja tahtmist teismelist kuidagi nii-öelda jalgadega maa peal hoida ja nende noorepiga küsimustega? Aga ei olnud vaja selles mõttes, et selleks etest ma olin. Tähendab, isa on siiamaani hingelt suur laps, kui mina, isa, kogukolisin Smeeder ja täiskasvanul minagi tegin süüa ja isa isa oli küll selles mõttes tema tegeles jah, debamaksis kommunaalid korteris ja kõik siuksed asjad. Ma olin siis kuueteistaastane ja edasi läks seal olnud isal enam midagi kasvatada, sellepärast et siis ma läksin juba otsa, koolides on 17, siis ma oleks kohe juurusioonile. Isased toetas mind, me ei elanud kunagi koos nagu niimoodi, et isa paneb käed puusa, hakkab last kasvatama, vaid me olime kaks täiskasvanud inimest, kellel kummalgi oma tuba. Ja täpselt niimoodi me elasimegi nagu, nagu korterikaaslased. Ja aga kui mul oli vahest nagu mures, ma kuulsin teda ära ja tulid sõbrad külla siis mulataksin hommikul välja, ütlesite, jookseb piir ja tegin, võileib on elanud, tulin hommikul kell kaheksa, stuudios, tegime lootuse plaati. Seal viiuldajad ja muudest koe. Tüdruk tuli koju, tee paar võileiba, mis tegi mõned veel ära, ütlesin nii tund aega, lihtsalt ei ole siin siis on minek. Ja täitsa normaalne. Sest mul oli väga noor. Sel ajal, kui mina olen 17 ja tegin oma lootuse plaati, oli minu isa 36. Kaari, kas te olete kunagi pidanud väga muretsema selle pärast, kuidas lapsed ja noh, eeskätt Jaanika, kuna ta on siin saates oma eluga nii-öelda hakkama saab, ehk ikkagi ema süda, on ju ka ema süda. Kogu aeg muretsen nende pärast, kuidas nad hakkama saavad ja ma aitan neid kõiki. Kui teil on häda käes. Kõik saavad aru, see on noh, ongi jah üldises plaanis. Aga niimoodi päriselt, et kas te olete näinud Jaanikat ikkagi noh, niimoodi kriisis tahaks nagu aidata ka hästi ei oska võib-olla ka või. Üks neist oli see lavakast ära tulemine mis tulemine, väljaviskamine see oli, küll siis see oli, ma mäletan küll, et isa lillegi kummuli suhteliselt šokis üksikasjad olid siis. No see, et mind üldse välja visati, see tuli selles mõttes ootamatult, et ma ei olnud mingisugune niisugune taga mingi õpilane ega selline peksupoiss ega, ega ega, kui Välgi kui klassika kiretult öeldi, et üks inimene, jätka siis seet. Et see oli mina, see tuli paljudele üllatusena mulle endale ka selles mõttes, et neil oli teisi, selliseid, kes olid siuksed, kõikusid kelle puhul teated neli on säilinud, et ja nii edasi. Ei no selles mõttes, et ei, mitte hinnete pärast, vaid minut tööd ja aktsepteeritud ja see ei olnud mingisugune algstaadiumis, kolmandal kursusel, kus tavaliselt enam ei visata kedagi välja. Aga, aga seal oli väga palju ilmselt ka mingit kooli intriige ja sellel teemal on väga palju sõna võetud ja tegelikult ma ei arva, et päriselt mul on nagu, ära tehti, sest tõesti selle asjaolude kokkulangemise. Ja seal oli asjaolude kokkulangevus Nii, aga mis see seis siis sinu jaoks? See oli see, et lavastasin tüki ja eksamikomisjon ei lasknud seda läbi ja viskas mu koolist välja ja siis oli seis, oli see, et ma olin väga tükkideks, noh, tegelikult ma panin koguma kõik, mis mul oli kogu oma karjääri seisma lavaka pärast. Ma olin kolm aastat eemal olnud, ma teadsin, ma ei saa enam ree peale tagasi. Ma tahtsingi oma elu siduda teatriga ja minna jäädagi teatrisse. Sest et oma ja tegelikult ma ju siiamaani oleme, sest et olen koolis. Ja see otsus ei olnud nagu vaistlikult vale, sest et tegelikult laastangi üldse ise, mida me kõige rohkem üldse teen. Ja ma kirjutan muusikat, kirjutan näidendeid, libreto, siit kõiki asju kirjutan ka, võib-olla isegi veel rohkem, aga põhiliselt minu igapäevane töö noortega, et ma ikkagi nüüd viimased sellest, et kes mind välja visati aasta 2003 kuni siiamaani 2019 lavastan seal mu põhitöö, aga lihtsalt see, et ma pedagoogide nimesid ei hakka ütlema, ütlesid, et noh, et kui sa tahad muinasjutte muusikale teha, siis selleks ei pea sul mingi koolikraad olema. See tol hetkel tegi mulle haiget. Aga ja ma elasin seda kohutavalt kaua väga-väga kaua ja väga pikalt, sest et lavakas on see koht, kus näitlejad võetakse õltsi, inimesed võetakse lahti tükkideks lahti. Ja siis pärast pannakse need kokku. Et nad siis läheksid nagu ellu. Mind jõuti lahti võtta, mind lammutati korralikult, sest et noh, ma olingi sihuke juurikseni teksti päris kõvasti lasin hästi alla, hirmsasti tööd, muidugi pysti tööd palju ja lugesime palju ja ja siis lihtsalt ühel hetkel öeldakse, et nüüd paneme siia kokku või noh, kaund minema ei sobi enam siia. Siis ma olingi tükkideks, ma olin, ma olin rakk Aurora tükkideks ja vot seda nüüd küll ema isa nägi pealt ja minu isa, kes, kes oli täiesti loobunud alkoholist, suitsetamisest mõneks ajaks. Siis ma helistasin, isa, isa elas seal Toompea kohe kõrval, isa annab siiamaani tuvi tänavaliselt. Ütlesin isandiski, luud visati välja, kuulist, isa ütles. Tule siia, ostis konjaki müümisel kuuse. Ja ma olin siis 27 aastane. Elu täitsa tükkideks mitte midagi teha ei oska, kuhugi salakuhugi ei võeta ja, ja nagu lauljana ka oled reelt maas vanuseni mõni loll, onju. Siis siis oli küll see, et Mati Unt ulatas mulle selle sõbra käänulised. Kuule ma tegelikult juba ammu tahtsin iidased Ivan Inga lubanud Normeti lubanud tundidega ikka ei saa nagu muusikali teha, et ei ole ikka sobilik. Aga nüüd ta võidu tulla. Sina aitad tegutsete, lähete? Ja siis nad Tarmo Leinatammega, et ma sain kohe siin otse nagu peaosa. Ja ma mängisin Vanemuises lauluväljakul niimoodi, et ühel etendusel oli lausa vist mingi 4000 inimest. Tegin suurelt Jansa Tim rass, ilmeti luuletus pole kätte niimoodi. Selline nagu mingis mõttes kompositsioon. Et ma sain aru, Te, võite mind välja visata, te võite otsustada minu meelest, sest mulle öeldi ka, et sinu koht ei ole teatris saatusliku võita, kes ütles, et siis mul tekkis see tunne, et et ei ole jumalad, et inimene peab ikka ise ka natuke mõnumisele. Aga üldiselt jah, ma, mul on hästi kahju, sest et see kursus oli nii tore. Armastasime 11. See oli nagu okei, emotsionaalseks siiamaani nõuded. Su ema pilgu läbi, missugune tütar sel perioodil oli? Ta oli löödud ja, ja siis oli nagu see, et kui igasugused ajakirjandus ajakirjandus helistas, siis mina võtsin telefoni vastu ja ütlesin, et Jaanika ei anna intervjuusid. See oli päris pikka aega. Vahepeal elasin tema juures ja aga siis ma võtsin ta enda kooli niimoodi tasapisi siis jällegi läks emal lask alguses, sest ma olin nii kuri lavastaja alguses, sest et olin saanud väga range kasvatuse, kuidas peab olema selline väga, kasvatavad nii olema ja siis muidugi eks mask õppisin kasarmu, õpetaja, lint, katan, lastega ei saa nagu täiskasvanud, aga nad ei saa raha selle eest. Nende töö ja nendel on kood ja muud asjad on tähtsamad ja need ei ole teater kõige tähtsam. Võtis õppimist siiamaani, vahest tähendab õppimist. Me oleme päris pikalt rääkinud juttu kuidagi kokku, et emaks olemise teemal see küsimus Jaanika sulle kõlada, et me oleme kuulnud Kaari suust, kuidas tema püüdis olla siis emana natukene teistmoodi teha asju muul moel. Kas sulle emotsioon mingis võtmes sarnane või ka silme eest läbi jooksnud, et ühel hetkel, kui sa emaks said, sul siis on kogemus teistmoodi? Sul on kogemus oma emaga, eks oma koduga siis vanavanemad ka üsna seiklusrikka minevikuga, mida sa selle kõigepealt enda jaoks nii-öelda järeldasid, kui sa oled seda teinud üldse, et ma ei tea, kas niisugused asjad üldse teadlikult sünnivad või käib see alateadlikult kuidagi, et sa kujundad oma siis käekirja. Ma ei tea, ma arvan, minu käekiri on lihtsalt kujunenud, sest ma olen lihtsalt saanud lapseni küpses eas. Pigem maist püüan olla oma lapsel nii hea emale kui minu ema mul oli lihtsalt alates ei tule välja, sellepärast et ma olen palju kärsitu. Ukraina veri vemmeldab, ma olen püüdnud olla lapsega nagu mitte kuri, vaid pigem nagu pahandada. Et ta saaks aru, et pahandanud tema tema teguviisi pärast ja tal ei peaks kunagi tekkima seda tunnet, et ma ei ole ta sõber. Ja ma olen talle öelnud ka, et Alma, kusjuures kolmene ma ikka ütelda selliseid asju, et ma armastan sind ükskõik mida sa ei teeks. Kas sa pead leppima sellega, et kasutan hästi keeruliseks, et ma ei aktsepteerinud kõike, mida sa suust välja, et näiteks täna hommikul selline jutt, et sa pead leppima sellega, et on tegu, on tagajärg? No me oleme nii palju rääkinud, palju, palju mulle mulle ei meeldi, tagajärg, mulle meeldib ainult tegu. Ja ja siis ma ütlesin, et vaata, kui sa teed mingi pättus sigaduse, siis sellele järgnevad sanktsioonid. Tükk aega mõtlesin kas see tähendab seda, et ma siis ei tohi seda ühte või teist asja teha ja sanktsioonid tähendab seda, et see on nagu karistus millegi eest. Kas see karistus on hetkel väga väikese, oli see, et, et talle meeldib autos ta mulle niux totoplaat, talle meeldib mussangar hirmsasti ja ma ei pannud plaat mängima, sõitsime vaikuses, mõtlesin, et see nüüd karistus selle eest, et sa hommikuni inetult käitusid, käisid, solvasid, see oli tema jaoks väga-väga suur karistuse. Ta oli, ta oli väga solvunud ja ta sai aru, et see on väga-väga-väga-väga tõsine sanktsioon, sellepärast et see, et me läheme hommikul lasteaeda ja ma panen talle tema plaadi mängima ja panen selle number viis selle jalgadelt otra, plaadi pealt. Sellega sõit algab, see on midagi, mis seal vast piina. Aitäh teile nende lugude eest, kaari oli väga tore. Jaanika, samamoodi hoian pöialt pärituult ja aitäh. Selle saate pealkiri on, käbi ei kuku. Meil olid täna külas ema ja tütar Kaari sillamaa ja Jaanika Sillamaa. Aitäh kuulajatele ka ma olen Sten Teppani nädala pärast kohtume taas. Pikema versiooni vestlusest kaari Jaanika Sillamaaga leiate vikerraadio koduleheküljelt või mobiilirakenduse kaudu. Otsige saadete seast üles, käbi ei kuku, seal asuvad ka kõik varasemad jutuajamised lasteaia, nende vanemad.