Kuulsite teist osa Georg Philipp Telemanni kontserdist neljale viiulile esitasid Lemmo erendi, Mati Kärmas, Priit Bernhardt ja Aleksander saburulco. Kolm esimest interpreedi mängisid Felix villaku poolt valmistatud riiulitel. Tänases saates helisevad tema tehtud pillid kõigis muusikalõikudes. Viiulimeister ise. Eesti NSV teeneline kunstitegelane Feliks Villak on muusikalise tunni külaliseks. Kui palju on neid instrumente, mille sees on silt Feliks Villak? Pille anding tegelenud 60, aga kõigises silt ei ole ja esimesed hobused on läinud aia taha, aga, aga nii umbes 40 sees on ikka moletike. Seisavad juba siin mõned aastad ja siis räpaselt, kui ma nüüd tahaks hakata ka viiuleid tegema, mis siis tuleks teha, tuleks üks koorem laudu kõigepealt muretseda, vähe? Ei laua koormav ei ole midagi teha. Kõigepealt ikka natukene materjali tundma, see on tegelikult on pikaajaline asi, jah, materjali valikust, allupile ehitamine. Muidugi tuleb haridus niisugune mudel muidugi soovitavamani suure meistripill eeskujuks võtta. Ja siis selle järgi hakates jeru kopeerima. Eks need omapärased jooned ja oma käekiri tuleb hiljem, nii nagu iga loomingulise töö juures. Teie hakkasite ka nii peale, mina hakkasin ka, jah, tegelikult ma hakkasin täitsa nii. Umbes mul vennal oli üks sõber, kes siuksed tuli seal jutuks et tema olla karjapoisipõlves noaga teinud viiuli valmis, mina olen kasvanud üles puutööstuses ja puutööd lapsest peale nokitseda armastanud ja siis mõtlesin, tema tegi pussnoaga, mul on kõik tööriistad olemas, et ma proovin ka teha. Eks ma siis tegingi ja õnnetuseks esimene pill kukkus liiga hästi välja. Ja vot, ja siis ongi kuradile sõrme andis ja tahan seda kätte jätta ja siis ma hakkasin muidugi uurima seda asja täpsemalt nii kirjanduse järgi ja siis teiste pillide järgi. Aga noh, võtsid enam aastaid ennem kui see saladus pole nii-öelda ligemale iva pääsesin siis öeldakse, et iseõppija raiskab seitse korda rohkem aega kui see, kes õpib meistri juures. Veel kord telefon, seekord kaanon sonaadiga kahele sooloviiulile esitavad lemma erendi ja Mati Kärmas. Kes selle esimese pilli endale sai selleks tuleroaks, selle ma tegin, 37. aastal sai valmis kolm, 67 midagi poisikene. Aga siis see on mul ka igav oli alles, aga siis neljandal aastal käis meil Tallinnas kontserte andmas, siis ma tulin kontserdilt koju ja siis tema mängis seal tuntuks bana lisapakis ja mina oskasin Kasada mängida, võitsin kodus faasis viiuli kätte, võtnud Browniga mängida maakowistra, mängisin suppovi Stradi vari peal ja oma pilli võtsin kätte, siis vaatasin NAGU Hanija Klein vast ahju puruks. Et kui ei ole pilli, siis niisugust pilti pole ka vaja. Selleks ajaks olid juba vanad juurde tulnud ja paremad või kui see esimene, seda küll juba siis ma olin kolm pilli teinud. Kolmas pill oli mul veel siin, hiljaaegu oli veel alles avama kolimise ajal läks katki ja siis ma vaatasin, jaagul sündis saatusias. Saatsin sellega minema, aga üks biljonit ennem sealset pildil peab mul veel kuskil ringi rändama, ekspillidele natukene nagu oma lapsed, et tahad ikka teada, kus nad on ja mis nad teevad, aga nad kahjuks ei teata niimoodi nagu lapsed, kes sealt maailma laiali läinud. Seda küll. Ega ma kõiki ei teagi täpselt, kus kohta on läinud esimene film, mis ma üldse andsin, mis mängumeeste käte raktsioni värikule leks pill, see oli juba 56. aastal. Siis läks, siis sai Rudolf milli, sai omale viiulipool viiul söödaks sepale. Siis esimene film, mis mul kontsertsaalis esines avalikul kontserdil, on lipuse käes. Pill see on plaadistatud ka Ester Mägi serenaad viiulile, sümfooniaorkestrile, siis on järgmine. Bernhard sai pilli, siis nooremad mängijad sõnal soodiseptee aru, siis tee taas aasa sai pilli, mainis kohe kvartetis koos Lippusega siis Purgalam, viiuli Alt, mõlemad praegu mängib alti orkestris, minu pilli peal ei saanud domingolon, minu pill. 10 pilli praegu või 12 minutit. Vihmased pilves sai on Andrus Järvi sai alt teise, mis mul Moskvas viimati seal aukirja sai lindistatud on see Johann Christian Bachi? Päris õnnestunud Lippmaa, kuulsin kammerorkestrile raadiosse. Estonias on vist viis kuus Pill, Moskvas on üks pill. Kiievis on üks pill. Vilniuses on vist kaks pilli. Kaliningradis on Argolm pill. Isegi Soomes, et nad ikka rändavad ringi, saad tahad järjest kaugemale? Kolmas osa Johann Christian Bachi andi kontserdist c-moll esitab Andrus Järvi. Kas te oskasite enne viiulit mängida, kui hakkasite esimest pilli meisterdama? Jah, ma ikka natukene mängisin, aga muljeid mängija õppimine jäi pooleli, lõikasin noaga oma sõrme on läbi ja siis sõrm oli kaua aastaid oli sirgeid, ei töötanud esiaga, ei tea, millal see jaol võib-olla siis poleks mustmeistrist saanud, kui ma oleks paremini mängima õppinud avani? Pilli proovimiseks ma ikka mängin, aga oma esinema ikka ei kõlba. Te ütlesite, et materjalivalik on nagu üks kõige olulisem, kuidas see töö siis peale käima? Materjal on mitmesugused, on pehmemad, materjalid on kõvemad, materjalid on kergemad, on raskemad ehk siis vastavalt nende materjalide kombineerimisega. Juba lähtutakse ka, missugust kõla keegi tahab, meister tahab saada, sest tegelikult meistrile peab ennem juba teadma, missugust pilli ta tahab ehitada? Mitte me ei pea mitte ehitamine pillimis välja, tuleb vaid tabab juba teadma, niisugust pillide tahab saada, sellest ongi see asi, et hea meister teeb erinevast materjalist, teeb samamoodi, kõlavad pillid, aga halb meister teeb samasugust materjali, iga pilvisem oli võla. Olen kuskilt kuulnud või lugenud, oli ka üks viiulimeister, kes niimoodi ostis vanu heinaküüne kokku. Selleks et nendest palkidest leida sobivat puit. Ja te ütlesite ka, et ikkagi viiulitegemine algab puidu valikust. Kust saada siis ideaalset puud? Viiulitegemiseks peab olema ikka enam-vähem vana materjal, mitte värskest madalast teha. Sest materjal vananedes ta muudab oma kõlaomadusi ja kaas on kuusest, põhjen vahtrast, aga vananedes nende materjalide kõlaomadused muutuvad erinevalt ja meil võib olla uuest peast pill võib-olla ideaalsed ehitatud, aga ta erinevalt muutudes Tekvid kaotavad oma esialgse tasakaalu ja pill enam ei kõla. See on väga paljude uute pillide saatus, on just seal, sellepärast just nad kaotavad oma hääled nõnda värskest materjalist tehtud. Kui vana see materjal siis peaks olema? Mina arvan, et nuus 15 kuni 30 aastat, umbes see on ideaalne materjal. Mõned ministrid armastavad väga vana materjali. Aga mina isiklikult ei poolda väga vana, sest kui kuusk on juba väga vana ja ta vananedes veel tuleb nõrgemaks apramaks ta kaotab oma tugevuse koefitsiendist. Jälle kahjulik. Aga niisugune hästi kuivanud, kahe kolmekümneaastane materjal, see on kõige parem materjal seal küüni jutt, mis te rääkisite siin? Kõik viilu, naised on selle oma naha peal läbi elanud. Ja muuseas mulle mitu pilli, mis on just krini materjalist tehtud kunagi. Töökaaslane Albert, vaht ja õigus ostsid Lihulast ühe vana küüni ära, et mehele ehitasid oma suvilad seal ja siis nominatiiv tegelesime pillidega ikka seal ja ja üks päev olin seal vahtil, olin külas ja vaatame, et üks palk on vaatamata on täitsa pillipuu moodi. Et sellest pildi saama, tegin siis kaupasid, mis jumal, ma aitan sul natukene siin tööd teha ja sarnase valt mulle ma tegin osaliste tööd ja sain selle palgi omale ja saaks neist tükkidest ja ma teen sellest in kolmneli villi ja kõik kõlavad. Meie kliimas tegelevad ideaalset materjali ei kasva. Meie kliima on natukene liiga niiske ja meil on liiga rikas pindkuuse kasvamiseks. Ideaalne kuusk tahab saada vaesemat pinda ja ta kasvaks aeglasemalt, mitte nii kiiresti, nagu meie kuused kasvavad ja meil on talvine periood on liiga pikk. Ja selle tõttu läheb see vaigusisaldus läheb liiga suureks, on teadet puu, kõlaomadused on paremad kui vaikum, vähem vähem puus. Sest Vaik sumbutab kõla levimist. Ja selle tõttu ideaalset materjali meie maal ei kasva, ikka seal mägedes kasvab või siis ka kuskil karjala kivisel pinnasel sealt karja poolt ja Uuralist ja sealt saadakse head kuuske. Ja siis Kaukaasias on väga hea kuusk ja siis on Al-tais tensiooni kuusk, see on praegu liidus kõige parem. Mis seltsi meil saada on, aga siis vahtrad, vahtrad, Ungari lõunapoolsed. Ideaalne Vaher on Jugoslaavias sel bokovina viiul või tšello või ükskõik, mis ta ei oleks. Ei koosne mitte ainult vahtrast ja kuusest. Siin on ka musta puitu. Päris eebenipuu või? Jah, seansi heidan Holts. Saksa nimetatakse mustu. Krohvlauaks läheb vaja keeltehoidja pulgad ja pulkadeks võib vabalisandlit väga edukalt, isegi parem on veel polüsander, palasendronulisem tehakse ka palmipuust, heledad pulgad, väga head. Ja nii et igasugust materjali kasutatakse muidugi sisse läheb nende protsideks ja astu äärt, eksin, vastatakse paju või pärnapuud ja. Aga need saavad ju meie oma koduna. Georg Philipp Telemann fantaasia sooloviiulile number üheksa esitab Endel Lippus. Kui te kuulete kedagi mängimas oma pilli tunneksite ära. Ega alati ei tunne, sest pillil on siiski need erinevused on niivõrd väiksed. Aga kui ma olin konservatooriumis, siis need pillid, mis mul seal õpilaste käes olid mängida, kui ma läksin klassist mööda, ma tundsin hääle järgi, kes seal parasjagu just harjutama. Aga üldiselt mitte, sest tiljoniga nii tohutu palju. Ja ega me kõik kaasaegsed meistrid, kõik püüame kaika saavutada nende vanade meistrite pillidega sarnanevat ämbrit või omapärast midagi erilist tämbrit keegi ei tahagi saavutada, sest kui on liiga erineva tämbriga pill, siis seda juba pillimehed nagu hinda, sest nad pole selle tämbriga harjunud üldsegi. Kui näiteks tegemist on kvartetiga, siis need ämbrid peavad omavahel lähedased ja sobivad olema. Kvartett on hoopis isemoodi asi sest seal tuleb juba valida Jodembrite järgi, seal on kaks viiulit, aga nad ei ole veel teine, on esimene viiul, teine on teine viiul. Nii nagu ideaalses orkestri sky valitakse esimese viiulisse, valitakse säravama tämbriga pillid, teise viiuliste natukese noorsemat niuksed, laiemad ämbriga. Sülemine Kaldile või sa oled seal, oli nii maitsev, mängib seal ka suurt rolli. See on ideaal, kui meister on saavutanud niukse ideaalse kooskõla. Mina olen kahekvartetti teinud ja see on isegi on plaadil olemas. Solomoni jututame ideaalselt, kõlab, aga siiski nad kõlavad ühtemoodi, nad ei söö 11 ära ja see on kvartetis. Põhiline. Siin on mängus neli Felix villaku tehtud instrumenti, mis on mõeldud kvartetile mängimiseks. Praegu kõlab kolmas osa Rudolf Tobiase keelpillikvartetis number x esitajad lemma järjendi Jossif Šagal Ants toomingas ja Ivo Juul. Kui palju võtab ühe pilli tegemine aega? Pilli võid teha ju erinevalt mitmet moodi. Karbi tegemine ei võta palju aega. Selle võib kuu-poolteisega teha valmis, aga oleneb kõik meistrist. Kui meister on kõrge kvalifikatsiooniga, siis ta teet pilli kohe, mis kõlavaga, kui tuleb seal pärast pilli kallal veel täiendavaid kombinatsioone ette võtta ja täiendusite teha, nuputada ja siis võtab palju aega. Nii et ma ei oska ütelda, täpselt, palju aega võtab. Kas tšello võtab rohkem aega, näiteks kui viiul? Eks ta natukene võtab, sellepärast et ta on lihtsalt rohkem, on lihtsalt tööd ja on teada, et ega kõik meistrid ei olegi teinud selle pärast lihtsalt füüsilist jõudu, Õiat, aga aeg on väga palju, rohkem ei võta. Palju teie olete tšellosid teinud? Mina olen kolm tšellot teinud, kuus alti. Ja siis ülejäänud viiulid. Eksin, oleks võinud rohkem olla, valist. Tšello tahab suuremat ruumi saada. Peab olema kõnet, saad ümber, pilli käivad nii palju ruumi olema. Aga kui ruumi ei ole, siis jääb tegemata. Jaan Reinaste esitab rondo Beethoveni kvarteti Steph tuur klaveril Bruno lukk. Millist kõla siis teie olete püüdnud kõige enam saavutada? Mulle isiklikult meeldib, heledal küll, aga viiul on meistrit, kes armastavad laia mahlaka aldipärase tämbriga viiulite ja, aga mulle meeldib heleda kõlaga pill. Ideaaliks on praegu Franco kulli viiul, mis väga ilusti minu arvates kõlab heledalt ja selgelt. Mis sellele viiulile siis hinge sisse puhub, vanade meistrite pildide puhul räägitud, et neil olid mingid erilised nipid. Kas teil ka niisugused nipid on? Ma ei tea, ma ei ole vist veel nii targaks saanud, et ma oskaksin midagi nippide süüks panna seal. Mina arvan lihtsalt, et viiuli Meister ise peab olema väga. Me külgne inimene. Tal on väga mitmest vallast, peab olema teadmisi ja kogemusi, tabab puutehnoloogiat tundma tavat puutööd väga hästi ei tunne siis ta peab keemiat tundma, et lakid, krundid valmis teha. Siis ta peab kunstnik olema, et ilus välimus pillil anda. Ja peab ta oskama arvestada tugevust. Pille Raivajuks aastate jooksul jääb ta liiga jäik, ei oleksistajatele kõlama voolema akustik teatud määral, nii et väga palju nõutakse on, sellest tulenebki see, et üks meister on parem kui teine, lihtsalt, kellel on neid omadusi rohkem. See teeb ka paremat pilli taga, kes lihtsalt nii käsitöölisena lihtsalt teeb ainult viiuli moodi karbi valmis, siis jääbki. Juhuslikkuse moment, üks pill kõlab enam-vähem pillimoodi, teine ei kõla üldsegi peale selle peab vist kole hea kõrv ka veel olema. Kõrv on niikuinii ja ta peab oskama pillise mängida. Ja peale selle ta peab olema kõlameel arenenud, et ta oskab head kõla halvast eraldada. See on esimene eeldus, et üldse pillimeistriks saada, peab arendama kõrva, muud oskused on kõik kergemini õpitavad kui see muusikaline kuulmine ja muusikaline maitse. Seda peab hakkama juba lapsest peast kasvatama. Katkend Händeli orelikontserdist sõlmi noor viiulisoolo brilt Bernhardt, orelil Hugo Lepnurme. Teie hakkasite ka juba lapsest peale muusikaga tegelema? Muusikaline perekond, kõik kõigul laulu inimesed, mina hakkasin ka juba seitsmeaastaselt, hakkasin juba kooris laulma, laulan tänapäeval juba üle 40 aasta nii-öelda pidevalt koorilaulja, ega ta ei ole solist solistiks, no võib-olla oleks võinud saada ka, kui oleks õppinud, aga mina lihtsalt oma häälematerjali ei pidanud selle vääriliseks. Prince hakata laulmist õppima. Mulle ei meeldis jänesehääl. Mul on antud annetuseks lüüriline tenor. Nüüd vanaduses natukene dramaatilisemalt läinud, aga ja mulle üldse enese lüüriline tenori meeldisid tema repertuaar ega midagi alles tahtnud olla hoopis bariton. Ehk siis dramaatiline tenor. Ja sellepärast ma lihtsalt ei hakanud üldsegi muusikaga tegelema. Õppima soovitati küll mitmel puhul, kui mitte lauljaks, siis vähemalt lase koorijuhiks, aga mul ei ole seda esineja närvi ja ei ole ka huvi olnud, rohkem. Ikka nii praktilise töömees kõigi aeg raadio kooris. Mul on pealelõunane tööaeg ainult hommikupoolikul, kõik vaba, see paremini valge aeg. Et sellepärast, võib-olla niisugune on ka nii kaua seal vastu pidanud juba ligi 30 aastat. Milliseid preemiaid te olete saanud oma heade pillide eest? Esimest korda ma võtsin konkursist osa 1000 92. aastal. Ja siis mul oli kaks biljoni välja pandud ja mõlemad said kolmanda preemia. See oli üleliiduline konkurss Moskvas Tšaikovski konkursside raames ja need korraldasse iga nelja aasta tagant paralleelselt sekkovski nimelise interpreetide konkursiga. Iga kord, kui on midagi saanud et päris ilma ei ole jäänud, 1966 sain ma diplomi, 1970 sain tšello eest, sain teise preemia ja 1000 974. aastal sain tšello eest sain teise preemia ja riiulist sain diplomi. Nii et viis Laura diplomite tänini. Peale selle on mul vabariigi rahvana saavutuse, näituste esimese järgu diplom on olemas ja läti rahvamäel South strippareid rahvusvaheliselt konkurss, mul ei ole õnnestunud osa võtta. Lihtsalt kui need on toimunud, siis mul ei ole midagi parasjahu valmis olnud ning kuidas need konkursid üldiselt toimuvad. Seal on niimoodi, et kõikidel pillidel mängib üks ja sama esineja, et oleks võrdsed võimalused kõigil, nii et ühtemoodi. Võrreldakse etalonpilliga ja siis hinnatakse lahinguomadusi, tema välimust ja kõlaomadusi. Siis vaidluse summeeritakse, et paljud ja siis, kes rohkem palju saab, see on võitja. Aitäh ja loodame siis, et kui järgmine kord juttu ajama, siis võib juba rääkida näiteks 80-st pildist. Mozart sonaat number kolm, esimene osa allegro esitavad Mare Teearu ja Helju Tauk.