Tere õhtust, kell on kuus. Päevakaja võtab kokku pühapäeva, kuuenda oktoobri. Stuudios on toimetaja Brent pere. Just praegu algas Rakvere volikogu istung, kus on kavas linnapea valimine. Rakvere jäi linnapeata eelmisel nädalal, kui umbusaldati eelmist linnajuhti Marko Tormi. Kus ta oli siin võib-olla viimaste kuude jooksul natuke konarlik, nii sündisid otsused, et kes pooldas ühte variante, kes teist Ajakirjanik Toomas Sildam ütleb nädalakommentaaris, et ärgem kartke vaidlusi tuumajaama ehitamisest kuni rahvusooperi uue saalini Tallinna linnahallis selgunud luuletaja Kalju Lepiku mälestusmärgi konkursi võitja skulptor Elo Liiv kujutab Kalju lepikut kivil istuva raamatut lugeva noormehena. Komisjoni enamuse poolt väljendas kõige paremini Kalju Lepiku koeraga seotud perioodi, mil ta siin selles mõisamajas õppis. Ilm on öösel ja homme päeval pilves selgimistega, kohati on sajuhooge nii vihma-lörtsi kui lumena. Õhutemperatuur langeb öösel kuni miinus viie kraadini, päeval on kolm kuni kaheksa kraadi. Siseministeeriumis plaanitakse koostada seaduseelnõu, millega kohalikud omavalitsused saaksid senisest suuremad õigused korrakaitses osaleda muuhulgas ka paigaldada oma hallatavatele teedele kiiruskaameraid. Kiiruseületamine on üks kolmest võtmetegurist, miks inimesed liikluses viga või hukka saavad, ütles siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Veiko Kommusaar Vikerhommikusse. Kommusaare sõnul ei ole karistamine eesmärk omaette aga see on üks meede, millega ohjeldatakse kiiruseületamist. Rakendamisel on teil siis kiiruskaamera või mõni muu asi on tegelikult see, et kiiruse tuua nendesse piiridesse, milles on lubatud ja milles me oleme Eesti riigis kokku leppinud. Kiiruskaamerad meil on suuremate maanteede ääres ja kohalikel omavalitsustel on siis puudu võimalus oma kohalikele teedele, mis on siis nende hallata ja vallata kiiruskaameraid tegelikult paigaldada, et kui me võtame statistiliselt andmeid, siis viimase nelja aasta jooksul inimkannatanutega liiklusõnnetust enam kui pooled juhtuvad nendel teedel, mida haldab siis kohalik omavalitsus. Need kohad, kus kiirust vaja alandada on või kus suure tõenäosusega õnnetused juhtuvad, need on loomulikult teada, et edaspidi juhul kui kohalikud omavalitsused sellise meetme endale saavad siis kiiruskaamerate paigaldamine kohalikele teedele käib koostöös kohaliku omavalitsuse, maanteeameti ja politseiga. Siseministeerium soovib anda kohalike omavalitsuste korrakaitseüksustele ka suuremad õigused korrarikkujate ohjeldamisel purjus inimeste ja sõnakuulmatut noortega toimetulekuks ning näiteks ka taksonduse kontrollimiseks. Kell kuus algas Rakvere volikogu istung, kus on kavas linnapea valimine. Rakvere jäi linnapeata eelmisel nädalal, kui umbusaldati eelmist linnajuhti Marko Tormi. Enne volikogu istungi algust rääkis Renee Kundla uue koalitsiooni linnapeakandidaadi triin Varekuga. Miks oli vaja Keskerakonnal ja erakonnal Isamaa välja vahetada, Reformierakond, Sotsiaaldemokraatide ja valimisliidu Rakvere heaks vastu? No tegelikult siis Keskerakond nii-öelda sai tuge juurde, et meie fraktsioon laienes ja sellega seonduvalt tulidki uued otsused, et eks see koostöö oli siin võib-olla viimaste kuude jooksul natuke konarlik, nii sündisid otsused, et kes pooldas ühte variante, kes teist Te olite abilinnapea Marko Tormi linnavalitsuses. Millal te tundsite, et see koostöö hakkab lõpule jõudma? Minu koostöö isiklikult oli küll positiivne endise linnapea Marko tormiga ja ka abilinnapea Neeme jakk paabuga ka, ütleme siis linnamajandusvaldkonnas need mured, mis tekkisid, et need nagu laiemalt passid ikkagi silma, et noh, võib-olla inimesed ootasid probleemide tekkimisel sellist tugevamat sekkumist. Uus linnavalitsus date tra esitama, kes on teie meeskonnas? Erakond Isamaa on esitanud Rainer Miltopi, sotsiaaldemokraatlik erakond on esitanud Laila taluniku ja Keskerakond. Andres Jaadla. Mis muutub, on inimestel oodata muutusi just linnavalitsuse struktuuris. Tuuri otseselt rohkem hetkel muutma ei hakka, et meil on väga tublid inimesed majas ametnikud, kes oma igapäevast tööd teevad ja usun, et nendega koos Me positiivselt jätkame. Ajakirjanik Toomas Sildam ütleb nädalakommentaaris, et ärgem kartkem vaidlusi tuumajaama ehitamisest kuni rahvusooperi uue saalini Tallinna linnahallis. Meid ootavad kirglikud arutelud, alates tuumajaama ehitamisest ja tuuleparkide rajamisest rannikumerre kuni uue ooperimaja mahutamisse senisesse Tallinna Linnahalli. Peaasi, et suudame saada lahti kiusatusest, tõrjuda neid diskussioone rehmava ütlemisega. Siin pole midagi arutada, kõik on niigi selge. Aga ei ole ju põlevkivist elektritootmise vähenemine ja millalgi selle lõpetamine tähendab paratamatult küsimust, kas ja kuidas tagada Eesti enda energiavarustuse. Pime usk, et saame elektrit alati osta. Soomest ja Norrast võib ühel halbade asjaolude kokkulangemise päeval tähendada pimedat riiki. Septembri lõpus andis keskkonnaminister Rene Kokk intervjuu ERR-i uudiste taadile. Rahuliku ja selge jutuga mees on ta nimetanud meie üheks probleemiks. Et jääme tihti tabudesse kinni, ei taha asju arutada. Räägime, et põlevkivienergia on paha, aga alternatiivsetest lahendustest ei jõua rääkima hakatagi, sest enne muutume väga närviliseks. Peame kindlasti arutama rohkem ühiskonnas, on Renee koka soovitus mõistlik. Nagu on igati asjakohane ka näiteks majandusküberneetika Toomas Petersoni tabudest välja astuv ette vaade, et majandustempo aeglustumise ja uute kliimapoliitikate ajal on tähtis uurida põhjalikumalt meie maavarasid, et neid efektiivselt ja loodussäästlikult kasutusele võtta. Just nimelt esmalt uurida sellist lähenemist vajavad loodus ja kliimaküsimused päris lihtsates asjades. Ka siis, kui Tallinna linnavõim annab loa Pirita-Kose rohelisse piirkonda ehitada hooldekodu ja selleks saetakse maha nooremapoolne männitukk siis mõtledki, kas valitsuse tasandil kliima neutraalsus ega nõustunud Eesti pealinnas sätitakse mõne uusehituse vundamendijooned looduse järgi või muudetakse loodust kellelegi ehitusplaanide järgi. Selles on suur loodusesse suhtumise vahe. Samamoodi ei tasu ilma tõsise arutamiseta kohe omaks võtta ilusat ja populaarset arvamust, et me vajame uut ooperimaja ja see tuleb kultuurikapitali Kulka toel ehitada jõude seisvasse murenevasse Tallinna Linnahalli. Muidugi näeb see kunagi suursugune mereäärne hoone praegu õnnetu välja ja on väga hea, kui valitsus koos pealinnavõimudega leiab talle uue otstarbe mis eeldab ka linnahalli renoveerimist. Ent samuti eeldakse uue ooperimaja hilisemat ülalpidamist, mis lisanduks Estonia teatri jooksvatele kuludele. Kas aga Kulkast üldse peaks selliseid arhitektuuriprojektid raha saama? Kulka on mõeldud ikka loomeinimeste rahastamiseks ning Eesti Rahva muuseumi ehitus lükati sinna lihtsalt raha puudusest ja vabanduseks võib öelda, et oli ka masu aeg. Tegelikult pole Kulka Kultuuriministeeriumi reservfond nagu poliitikutele meeldib, vahel miskipärast mõelda. Niisiis arutage, ärgem kartkem vaidlusi tuumajaama ehitamisest kuni rahvusooperi uue saalini Tallinna linnahallis. Ja välismaalt Kiievi kesklinnaväljakule kogunes täna umbes 10000 inimest, kes avaldasid meelt Donbassi eristaatuse andmise seaduse vastumeeleavaldus, mille juhtkiri oli peategi kapitulatsiooni, algas keskpäeva paiku, ütles Interfaxi korrespondent. Protestijad pidasid ka Donbassi sõjas hukkunute mälestuseks vaikuseminuti. Politsei sõnul oli kogunenuid umbes 10000 ning üritust valvas 300 politseinikku. President Volodõmõr Zelenski ütles neljapäeval, et uuest Donbassi eristaatuse andev seadus jõustub pärast praeguse seaduse aegumist 2019. aasta teises pooles. Suurbritannia Brexiti-minister Stephen Barclay ütles, et London on valmis minema Euroopa Liiduga kompromissile. Põhja-Iirimaad käsitlevates uutes ettepanekutes, kuid rõhutas, et Brüssel peab ilmutama loovust ja paindlikkust. Euroopa Liit on aga senini suhtunud ettapanekutesse leigelt. Liit ärgitab Londonit ettepanekud üle vaatama ja teostatavate edasi teed pakkuma. Ilmnenud on teine teavitaja, kellel on esmaallika infot USA presidendi Donald Trumpi väidatavatest katsetest survestada Ukrainat omaenda poliitiliseks kasuks, teatas Ühendriikide ajakirjandus. Ei. BBC Newsi ütles, et advokaat Mark slaidi sõnul on teine rikkumises teataja luureametnik, kellel on esmaallika teadmised, mõnedest petest Nis algses kaebuses välja toodi ning kellele on üle kuulanud luurekogukonnasisese järelevalveameti juht. USA-s vältab skandaal ühe luurekogukonnast pärit teavitaja kaebuse pärast, milles ta rääkis, kuidas president kuritarvitas oma ametikohta isikliku sisepoliitilise kasu eesmärgil ning kutsus sellega välisriiki sekkuma. USA 2020. aasta presidendivalimistesse ja tagasi koju selgunud luuletaja Kalju Lepiku mälestusmärgi konkursi võitja skulptor Elo Liiv kujutab Kalju lepikut kivil istuva raamatut lugeva noormehena. Mälestusmärk avatakse aasta pärast Kalju Lepiku sünnikohas Koerus Aruküla mõisapargis luuletaja 100. sünniaastapäeval. Homme möödub Kalju Lepiku sünnist 99 aastat. Olev Gengile jagas selgitusi mälestusmärgi toimkonna juht Aldo Tamm. Konkursile esitati kolm tööd ja võidutööks osutus skulptor Elo Liivi töönimetusega maakera keskpunkt, kus on kujutatud kivil istuvat teismelist noormeest lugemas raamatut komisjoni enamuse poolt väljendas kõige paremini Kalju Lepiku Koeruga seotud perioodi, mil ta siin selles pargis liikus, mil ta siin selles mõisamajas õppis. Kas tegemist ongi sellise eluloolise faktiga, Kalju Lepiku elusteta, armastaski kusagil kivil istuda ja raamatut lugeda? Jah, see selgus konkursi käigus, sest hindamiskomisjoni liikmeks oli kaasatud ka Kalju Lepiku tütar Aino Lepik von migreen. Ja kui me töid vaatlesime ja kaalutlesime, ta ütles, et, et isa meenutas tihti koerus üht toredat kivi kalmistu lähedal, kus ta armastas istuda ja lugeda. Orienteeruvalt maksab see lahendus 30000 eurot. Villalt raha loodate kokku saada ja millal see mälestusmärk püsti saab? Me tahaks need vahendid kokku saada vähemalt kevadeks, kui juba töö läheb lahti, aga lõppdaatum on, et Kalju Lepiku 100.-ks sünniaastapäevaks seitsmendaks oktoobriks, järgmisel aastal toimub avamine ja me kuulutame välja annetuste kogumise kunstiinimeste ringis, kirjanike ringis, raamatu- ja kirjandushuviliste ringis ja laiemalt ja juba ka kohalikud inimesed. Tänud, ma loodan inimeste toetusele ja arvan, et me saame sellega hakkama. Kutsun kõiki üles kaasa elama, mõtlema ja ka võimalusel siis oma panust andma. Sellel nädalavahetusel peeti 20 kuuendaid rahvusvahelisi linnuvaatluspäevi euro pöörduvatš Juhan Hepner jätkab. Põõsaspea neem on Eesti mandriosa loodepoolseim punkt. Alates 2004.-st aastast teevad ornitoloogid siin iga viie aasta tagant arktiliste veelindude seiret. Tänavune rändeloendus algas juba juuli alguses ja kestab novembrini. Jätka parktiliste veelindude rändeloenduse projektijuht Margus Ellermaa. Siia koondub Põhja-Venemaa tohutul tundra ja taiga alal pesitsevate veelindude ränne eriti sügisel see ala, kus nad siia koonduvad, rändel on ülejäänud Euroopa suurune, et see on üle 100 korra suurem kui Eesti. Ja see teeb unikaalseks siis, et siin saab need kokku lugeda, palju neid seal on, kuidas neil pesitsusedukus on olnud ja nii edasi. Põõsaspea neem on tähelepanu väärne asukoht loodusturistide silmis jätkab ühendkuningriigist Eestisse tulnud loodusturism. Stiibenn. Fans olen siin esimest korda, see on fantastiline koht, kus on palju liike, mida meie tavaliselt ei näe. Siin on palju rändlinde. Võrreldes 2004. aastaga, kui projekt algas, on Margus Ellermaa sõnul näha suurt muutust auli populatsioonis. Auli populatsioon on kokku kuivanud, et see on nagu selge ja ta on ka globaalselt nüüd ohustatuks tunnistatud ja baseerudes ka osaliselt siin meie kogutud informatsioonile. Ellermaa sõnul ei ole täpselt teada, mis on aulide kadumise põhjus. Selle taga võib olla nii kliimamuutus kui ka toidubaasi vähenemine Läänemerel. Rahvusringhäälingu raadiouudistele tuuliselt Põõsaspea neemel. Juhan Hepner. Ja ilmast teeb ülevaate Eva-Mari Anul. Esmaspäeval nihutab kõrgrõhkkond oma kaguserva meilt Rootsi kohale ning mööda Venemaad valge mere suunas liikuv tsüklon saab ilma kujundamisel rohkem sõna sekka öelda. Nii eelolev öö kui homne päev on muutliku pilvisusega. Kohati tuleb hoovihma, lörtsi puhub nõrk põhjakaare tuul. Õhutemperatuur on öösel miinus viiest kraadist sisemaal pluss nelja kraadini rannikualadel. Päeval tuleb sooja kolm kuni seitse kraadi. Teisipäev tuleb muutliku pilvisusega ja nii öösel kui päeval on oodata hoovihmahooge. Tuul on nõrk, puhub öösel läänekaarest, päeval muutlik. Termomeetri näit jääb öösel miinus nelja ja pluss nelja kraadi vahele, liikudes sisemalt rannikule. Päeval kerkib kõikjal kolm kuni kaheksa kraadi, nullist kõrgemale. Selline sai pühapäeva, kuuenda oktoobri Päevakaja kena õhtu jätku.