Kell sai kuus ja Päevakaja võtab kokku esmaspäeva seitsmenda oktoobri sündmused. Mina olen toimetaja Reene Leas. Praegu turul olevad kalatooted on läbinud range kontrolli ja neid võib ilma igasuguse kahtluseta tarbida, kinnitab veterinaar ja toiduamet. Turul olev toit on ohutu, et see, mis on jõudnud tarbijani, peab olema ohutu ja selle eest heidavad nii tootja valmistaja kui kaavidena Tõdaat. Heimtalis hukkus kaevetööde käigus toimunud varingus inimene, teine kannatanu pääses eluga ja viidi haiglasse. Riigikogu väliskomisjon otsustab neljapäeval, kas toetab Urmas Reitelmanni kandidatuur Euroopa nõukogu parlamentaarse assamblee delegatsiooni liikme kohale. Siis me lõplikult otsustame, kas komisjon on sellega päri. Millises konditsioonis, kas me peame seda otsust hääletama. Seal on neid võimalusi. Kultuuriministri mõtte rahastada Kultuurkapitali kaudu Tallinna linnahalli kogub tasapisi konkurente. Neid objekte, mis hakkavad kerkima sõelale, neid tegelikult ju on, et see saab olema päris tuline debatt. Täna algas kolmandat korda filmifestival kino maale, festivali tulevik on aga ebakindel, sest toetusraha on üha keerulisem leida. Ja ma pean ka muidugi festivali tung tänaseks jõudnud vaheaasta või lõpetavadki töö. Eesti külgvankritega mootor rataste koondis saavutas nädalavahetusel Saksamaal peetud rahvuste krossil kõrge teise koha. See on koondise jaoks viimase 15 aasta parim tulemus. Ilm on ka homme pilves selgimistega, paljudes kohtades sajab vihma, sekka võib tulla lörtsi. Õhutempera natuur on neli kuni kaheksa kraadi, öösel langeb miinus nelja kraadini. Teed võivad paiguti olla libedad. Ja nüüd kõigest järgemööda. Riigikogu maaelukomisjon arutas täna toiduohutuse ja kalatööstusettevõtte MW vool probleeme. Uku Toom teeb ülevaate. Tegelikult jaguneb arutelu kaheks. Toiduohutuse probleemid ja nende probleemide kajastamine ühes küsimuses on praegu kõik üksmeelsed. Hetkel turul olev toit on ohutu ja seda võib täie kindlustundega osta. Mis puutub ette võttembeewool seostamisega konkreetsete haigusjuhtudega, siis teda kontrollitakse praegu rangelt ning veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda ütleb. Viimase paari kuu jooksul me ei ole selle ettevõtte ei toodetest ega tootmiskeskkonnast seda bakterit leitud aga et olla täielikult veendunud, et need meetmed, mida me nõudnud olema ettevõttelt, et need need need maha võtta, et selleks peab olema natuke lisaandmed veel ja need, Me loodame lähima paari nädala jooksul saada. Ning maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm lisab. Ega see hüsteeria kokkuvõttes kasuks ei tule, et siis tarbijad kõnnivad kalalettidest mööda ja ma loodan, et tarbija saab sellest ehmatusest üle ja aga põhjust muretsemiseks ei ole, sest et toit on poes puhas, tänasel päeval pole ühtegi toiduainet nii tihedalt paremini kontrollitud kui praegust kalatooted on siis väga erilise tähelepanu all. Siin peitubki põhiküsimus, mille üle praegu vaieldakse, kas on hüsteeria ja kes selle põhjustas. Ende kuulan veterinaar ja toiduameti kohtusse kaevanud, mida soovitas tegelikult ka maaeluminister Mart Järvik, kes ütles, et ministeerium asjasse ei sekku, kuid leiab samal ajal, et just VTA poolt on meediakajastusega üle pingutatud. Ta on läinud üle võlli, minu arvamus on see. Kui räägitakse surmajuhtumitest ja need ei ole tõestatud, siis on üle võlli läinud, sellega hirmutatakse rahvast, see on minu arust kõige halvem selle asja juures. Olev Kalda lisab omalt poolt Kindlasti on sellise informatsiooni avalikkuse toomine juhul, kui on tegemist otsese ohuga inimeste elule tervisele. Kui väga tõsise kahtlusega siis see informatsioon Darwini jõudnud. Kui on probleeme, siis menetlusega räägime. Maaelukomisjoni aseesimees Urmas Kruuse ütleb, et minister on poole valinud ja süüdistab teda poliitilises sekkumises. Ma pean silmas siin seda eelmise kolmapäeva pressiteadet, kus ta tegelikult viitas sellele, et ametnikud on oma võimupiire ületanud. Ning maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm Ma ütlen, et see oleks väga rumal, kui poliitikat akad hinnanguid andma veterinaar ja toiduameti tööle, sest veterinaar- ja toiduamet on sõltumatu asutus aga hästi Euroopa liidu poolt aktsepteeritud ja nemad lähtuvad oma normidest ja Nemad oma tegevust ei pea kuidagi avalikkusele ka iga kord nagu seletama, et tuleb usaldada veterinaar- ja toiduametit, ei tohi kuidagi nende tööd kahtluse alla seada. Politsei ja piirivalveamet tunnistas, et eksis Danske panga eksjuhi Aivar Rehe otsingute läbiviimisele, kui jättis põhjalikult kontrollimata mehe kodumaja hoovi, mis on väike ja suhteliselt lage. Edaspidi pööratakse vahetu lähiümbruse uurimisele rohkem tähelepanu. Rehe surmajuhtumi asjaolude kirjalikus ülevaates märgitakse, et mehe otsinguid alustades lähtuti esmasest infost, et mees on kodust lahkunud. Aivar Rehe surma seostamine Danske panga rahapesu uurimisega välistati. Viljandimaal Heimtalis varises kaevetöödele muld kahele töömehele peale, kellest üks päästeti, teine suri üheksa minutiga. Kohale jõudnud päästjatel õnnestus kannatanu elusalt välja kaevata ning ta anti üle kiirabitöötajatele. Õnnetuse asjaolude ja täpsemate põhjuste selgitamisega tegeleb politsei ning tööinspektsioon, ütles päästeameti Viljandi operatiivkorrapidaja Rainis leer. Ilmselgelt oli tegemist teod nõuete eiramisega ja kraavi ei olnud toestatud. Kõigepealt kui me kohale jõudsime, oli üks mees oli täielikult mullale kattunud ja teine mees oli poolenisti mulla alt väljas ja teda aitasid koha peal, et minu jaoks ei ole see sündmus kahjuks esimest korda. Samalaadne sündmus toimus ka pea 10 aastat tagasi Viljandimaal Mustlas kus tee-ehituskäigus siis kaevati kraavi ja ka seal toimus varing ning ka sellel sündmusel hukkus kahjuks inimene, et inimesed võiksid sellistest sündmustest õppust võtta. Nüüd aga Brüsselisse, kus Euroopa Parlamendi komisjonides jätkusid ka täna uue komisjoni volinikukandidaatide kuulamised. Täna pidi selgitusi andma välispoliitika kõrge esindaja, Federica Mogherini võimalik mantlipärija Josep orel. Telefonil on meie korrespondent Epp ehand, mis küsijaid kõige enam huvitas. Tere õhtust, jah, seal separelle oma avakõnes rääkis siis kõigepealt sellest, et maailm ja rahvusvahelised suhted on muutunud üha sellisemaks, keerukamaks ja reeglitepõhine kord on surve all, selle asemel on üha enam tegemist sellise jõupoliitika ette määramatusega. Ja Euroopa Liit peab neis oludes enda eest ühtselt ja jõuliselt seisma. Korduvalt tõusis esile Venemaa teema, mis ka Eesti kuulajate jaoks kindlasti on huvitav. Ja Venemaa teemat kommenteerides ütles forell, et tema meelest ei tohiks sanktsioone Venemaa vastu enne kaotada, kui siis muuta käitumine, mis seni ei ole juhtunud. Küll aga rääkis ta seejuures ka siis dialoogi vajalikkusest ja teatud mõttes Venemaaga rääkimisest ja koostöö tegemisest. Aga jah, et seda ühtsus sanktsioonide küsimuses, seda tema hinnangul tuleks säilitada jätkuvalt. Siis oli huvitav see, kui tema käest küsiti Kataloonia iseseisvumise kohta, sellepärast et Josep forell on ise katalaani. Aga ta on siis seisnud võtta vastu piirkonna eraldumist püüdlustele ja siin saalis jättis sellele küsimusele vastamata, et ilmselt pidas ta seda siis sellesse ametisse kandideerides ebasobivaks ja natukene sellega seotult. Ta tõusis üles või räägiti ka sellest, et Hispaania on üks vähestest Euroopa Liidu riikidest, kes ei tunnusta Kosovo iseseisvust. Et kuidas nüüd Borell, asudes Euroopa Liidu välispoliitikajuhi kohale selle küsimusega siis edasi läheb või kuidas ta palka kanil dialoogi peab, sellele vastuseks hüppas siis tulevane tõenäoliselt tulevane välispoliitika juht. Et igal riigil on tõesti ise õigus otsustada, tunnustavad aga tema omalt poolt igal juhul dialoogiga kavatseb edasi minna ja lubas ka Kosovo pealinna priskinat külastama minna. Esimese kohana. Kui siin mõnede volinikukandidaatidega ei ole olnud nagu päris selge, et kas ta läheb komisjonist kohe läbi või on seal lisaküsimusi, siis kuidas täna läks? No tegelikult see kuulamine praegu alles käib, et see ei ole veel lõppenud. Forell on tõeliselt staažikas, päris poliitik ka tegija, tal olnud varem ka Euroopa Parlamendi president kogemuse ja esinemiskindluse poolest temas kindlasti kahtlusi ei teki. Mille üle võib-olla parlamendi liikmed siin enne kuulamist või mille üle arutati, oli see Ta ei ole olnud just kõige diplomaatilisem alati, et on lubanud endale ka üsna teravaid väljendeid väljendusviisi aeg-ajalt. Et aga ma arvan, et tema puhul ikkagi selliseid küsimusi ei teki. Suur aitäh sulle, et. Ja tagasi Eestisse EKRE fraktsiooni liige Urmas Reitelmann jagas täna väliskomisjoni ees selgitusi, nimelt lahkus Euroopa nõukogu parlamentaarses assamblees Eesti delegatsiooni liikme kohalt Jaak Madison, kes läks europarlamenti. EKRE esitas uueks liikmekandidaadiks Urmas Reitelmanni. Mitmed põhiliselt opositsiooni kuuluvad riigikogu liikmed on aga öelnud, et Reitelmann ei sobi sellesse delegatsiooni, sest ta on teinud halvustavaid märkusi pagulaste ja venelaste aadressil. Aktuaalne kaamera palus pärast väliskomisjoni istungit kommentaare. Komisjoni esimees Enn Eesmaa. Igal fraktsioonil on täielik õigus esitada see inimene, delegatsiooni koosseisud, keda nad peavad õigeks. Seejuures me ei tee oma poolt mingeid ettekirjutusi, et see sobib ja teine ei sobi. Küll aga on meil jälle komisjonis õigus seda asja uuesti üle küsida, avaldada oma arvamust ja seda me ka tegime. Nii et praegu me otsustasime niimoodi neljapäevaseks istungiks, meie nõunikud valmistavad ette siis otsuse projekti. Ja siis me lõplikult otsustame, kas komisjon on sellega päri? Millises konditsioonis, kas me peame seda otsust hääletama? Seal on neid võimalusi. Eesmaa sõnul jäävad Reitelmanni halvustavad väljaütlemised aega, kui ta veel poliitikas ei olnud. Urmas Reitelmann ise ütles Tiina Jaaksonile aktuaalsest kaamerast, et ei usu, et tema väljaütlemised mõjutaksid kuidagi tema tööd. Elbas Ta lisas, et on oma väljaütlemiste eest ka vabandanud ja uuesti vabandamist ei pea ta vajalikuks. Mis te arvate? Ja mismoodi teie need kunagised ütlused, mis puudutasid, siis tiblasin ja prussakaid ja inimrämpsu, et kuidas need mõjutaksid Eesti delegatsiooni Impas mitte kuidagi. Miks? Sellepärast, et kui venelased on otsustanud kedagi süüdistada, siis nad leiavad selle ajendi nii või teisiti. Aga kas te olete mõelnud, et vabandada nende nimetuste osas avalikult? Ma olen ju seda teinud. Kuskohas? Eesti televisioonis, venekeelses aktuaalses kaameras siis kui, kui see jänt käis. Ei vaata, mida teie kolleegid teevad. Valitsusliidu soov kodakondsuse omandamist lastele lihtsamaks teha on loosung, mis tegelikus elus midagi ei muuda. Jüri Nikolajevi kommentaar. Eripalgeliste siga ja kägu tüüpi valitsusliitude püsimise põhimõtteks on alati olnud see, et suuri lahkhelisid tekitavaid teemasid ei näpita. Esiteks on oht tülli minna ja teiseks sünnivad ränkade maailmavaateliste kompromisside tulemusel eelnõud mille mõju seaduseks saades võiks võrrelda kärbsepesaga ja mis pole kaugelt see suurlinn, mida enne valimisi suuga ehitati. Halvemal juhul tekitavad need seaduseloome nüri sünnitised valijatest segadust ja küsimusi, et millega nad seal Toompeal maksumaksja raha eest üldse tegelevad. Seaduseelnõu SE 85, millega kodakondsuse seadust muuta tahetakse, on üks tüüpiline suure suuga tehtud kärbsepesa. Aga mis võiski sündida Keskerakonna valimisloosungist, et püsielanikke siin sündinud lapsed peavad saama Eesti kodakondsuse samal ajal kui koalitsioonipartnerid hoiavad kodakondsuspoliitikas konservatiivset tooni. Arvatavasti selleks, et midagi muutes midagi ei muutuks, võetigi ette väga kitsas lõige perekondadest, kus lapsevanemad on Eesti püsielanikud. Üks vanematest on mittekodanik ja teine kolmanda riigi kodanik. No tegelikult Vene kodanik, sest taolisi peresid on sihtgrupis valdav enamik seadusemuudatus annaks vanematele õiguse taotleda oma lapsele lihtsustatud korras Eesti kodakondsust. Kodakondsuse omandamise eelduseks on aga see, et laps peab Vene kodakondsusest loobuma. Teoorias ilus, praktikas võimatu. Miks vastused peituvad Venemaa kodakondsuse seaduses? Esiteks omandavad vene kodanike ja mittekodanike lapsed Venemaa kodakondsuse sünnijärgselt. Teiseks alaealine omapäi Venemaa kodakondsusest loobuda ei saa ainult mõlema vanema avalduse alusel ja sedagi siis, kui mõlemad vanemad omavad mingitki kodakondsust. Sellist olukorda, kus üks vanematest on halli passiga Venemaa kodakondsusseadus lapse kodakondsusest loobumise puhul Te ei näegi. Nii et jääb üle vaid nõustuda õiguskantsleriga, et vene kodanike lapsed on mängust väljas ja seadusemuudatused tegelik sihtgrupp pole mitte 1500 last vaid vaevalt 130. Ehk praegu püüab riigikogu seadusega üksikjuhtumeid lahendama hakata. Siinkohal võiks ju küsida, et miks jäeti sihtgrupist välja perekonnad, kus mõlemad lapsevanemad on Vene kodanikud. Vastust paraku eelnõu seletuskirjas pole. Võib-olla seepärast, et kuidagimoodi katta ka teist Keskerakonna valimisloosungit. Hallid passid peavad kaduma. Kuidas kaob vanemal hall pass lapse kodakondsuse muutudes täiesti aru saama. Kokkuvõttes on SE 85 piisavalt segane, et sihtgrupp sellest aru saaks. Seaduse täitmine reaalelus ülemäära raske, kui mitte võimatu. Pigem jäetakse asi sinnapaika ja laps saab enne täisealiseks ja otsustab ise, mida ta oma kodakondsusega ette võtab. Ja lisaks on eelnõu sihtgrupp nii tilluke, et see laias laastus Eesti kodakondsusmaastikul midagi ei muuda. Tüüpiline kärbsepesa Uudistele Jüri Nikolajev, Narva. Alates 2023.-st aastast on kultuurkapitalil enam kui kaheksa miljonit eurot aastas, et rahastada riiklikult oluliste kultuuriobjektide ehitamist. Uute prioriteetide nimekirja võivad kandideerida nii Tallinna linnahall kui Tartu kultuurikeskus. Madis Hindre LUGU. 96. aastal otsustas riigikogu, et valmis tuleb ehitada kolm olulist kultuuriobjekt. Eesti Rahva muuseum, kunstimuuseum ja muusikaakadeemia. 2002. aastal paika pandud rahastusreeglid seisavad seaduses tänini ning nende reeglite järgi maksab Kultuurkapital kuni 2023. aastani veel Eesti Rahva Muuseumi ning muusika- ja teatriakadeemia saali eest. Siis võib ühele etapile joone alla tõmmata ning ettevõtte uued suurobjektid, aga see nõuab uut prioriteetide nimekirja ehk uut riigikogu otsust. Kultuurkapitali juhataja Kertu Saks usub, et arutelu tuleks avada vaatena. Ei otsustatakse asju ära vaikselt kuskil ainult ametnike poliitikute laudade taga, vaid et on võimalus selliseks aruteluks debatiks, et mis üldse on need objektid. Tänaste reeglite järgi rahastatakse riiklikult olulist kultuuritaristut hasartmängumaksust aastas enam kui kaheksa miljoni euroga. Avalikult on uuest prioriteetide nimekirjas rääkinud kultuuriminister Tõnis Lukas. Tema viskas õhku mõtte anda osa Kulka rahast Tallinna linnahallile. Kertu Saks ütleb, et nendeni on jõudnud teisigi ideid. Kindlasti on paljud kuulnud filmilinnaku või kinokeskusest, mis oleks selline kompetentsikeskus, mis pakuks stuudiote kompleksi Singas, seriaalide, Filpiseks või muuks kui ka nii butafooria kui tehnika kompetentsikeskust. Et sellist Baltimaades ei ole ja seda igatsetud, et see muidugi ei ole sugugi odav objekt. Aga näiteks spordivaldkonnas on räägitud laskesuusakompleksist Või ka mõeldud sellele, et kas ei võiks olla see meedega pigem regionaalse suunitlusega, et teha on nii vägev spordiobjekt, jalgpallistaadion või midagi sellist kuhugi mõnda teise regiooni koolid on Tartu ja Tallinn. Samas oma unistused on ikkagi ka Tartu linnal. Paar aastat tagasi kohalike omavalitsuste valimiste aegu lubati tartlastele südalinna kultuurikeskust. Õige pea sai selgeks, et linnal endal 20 kuni 30 miljoni eurose hoone tarvis raha ei ole. Tartu abilinnapea Madis Lepajõe ütleb, et Kultuurkapitali abi kuluks kindlasti marjaks ära. Sinna suure tõenäosusega tulevad näituseruumid näiteks Tartu kunstimuuseumile Tartu linnaraamatukogule ja palju siis avatud ruumi linnakodanikele. Tartu kunstimuuseumi endine juht, riigikogu kultuurikomisjoni liige Signe Kivi pooldab samuti tartlaste kultuurikeskuse mõtet. Neid objekte võiks olla kaks ja nad oleks pigem pealinnast väljas neid objekte, mis hakkavad kerkima sõelale, neid tegelikult ju on, et see saab olema päris tuline debatt. Täna algas kolmandat korda toimuv filmifestival kino maale, mis jõuab kogu oktoobrikuu jooksul kõikidesse maakondadesse rohkem kui 70-le ekraanile. Festival keskendub esimest korda lühimängufilmile. Samuti on esimest korda fookuses Taani filmikunst. Valikuid, selgitas Kadri Põlendik, ole festivali korraldaja Indrek juurtšenko. Lühifilmi kasutamist oleme soovinud juba varem, aga eelmisel aastal tekkis hea kontakt Taani saatkonnaga, sealhulgas Taani filmiinstituudiga ja kuna ma teadsin ka, et Valdemas teie siis täna büroo 800. aastapäev on ja meil on ühiseid momente, et siis võiks tegelikult omavahel koostööd teha. Ja kui me valikuid olime tegemas, oli peale animatsiooniga üksjagu lühimängufilme, siis põhimõtteliselt sisuliselt kaks-ühes variant tekkis, et edaspidi soovikski kõike selliseid lühis anda, mis on filmikunstis kasutuses. Festivali linastada. Mida te veel tänavuselt festivalilt esile tooksite, On teil mõni eriline pärl? Filmid on kõik erilised, aga üks selline kliin võib olla, mis on ka nii-öelda kriitikutele heas mõttes silma jäänud ja žüriiliikmetele on Taanis tehtud film. Heelium räägib kaheksa aastasest poisist, kellel on vähk. Tegemist on väga kurva looga iseenesest, kuid see, kuidas ta on tehtud, ma soovitan seda vaadata kindlasti. Tegemist on siis lühifilmiga, mis aastal 2014 on võitnud lühifilmide Oscari. Tegelikult tal oli selle festivaliga jätkamine eelmisel aastal küsimärgi all, kuna ei olnud kindel, et kas finantsiliselt see õnnestub. Vastab tõele ja ega tegelikult ka järgnevatel aastatel on keeruline ja ma usun, et me ei ole ainukesed missifestivalid, kellel on see küsimus. Ja ma tean ka mõned missifestivalid on ka tänaseks kassid võtnud vaheaasta või lõpetavadki töö, on ta siis erinevate fondide lõpetamisest need toetusperioodid Euroopa Liiduga Eestis hakkavad ära võtta maha alates järgmisest aastast. Eks näis, mis tulevik toob igal juhul sellise minimaalse programmi, mida me näiteks tegime esimesel aastal siin, mõnel vahalastal ka teise filmifestivali raames oleme suutelised tegema. Aga mõningaid korrektiive tuleb teha, kuid siiski päris ära ära jäta, nagu ei taha, et kogemuste põhiselt võib öelda, et et kui maapiirkonnas see huvi on endiselt suur nagu ainukene selline motivatsioon mulle endale, et tuleks kindlasti jätkata ja proovida kuidagimoodi leida need ressursid ja siis noh, ilmselt maapiirkonnas selle žanri võrra õnnelikumaks, eriti lapsed ja noored. Ilmast räägib sünoptik Ülle Jõemaa, palun. Ööl vastu homset on meil muutliku pilvisusega ilm, kohati on sajuhooge nii vihma-lörtsi kui lumena, siin-seal tekib udu. Tuul on muutliku suunaga üks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur langeb pluss ühest kuni miinus nelja kraadini. Rannikul on kuni pluss neli kraadi. Homme päeval tuleb pilves selgimistega ilm ja paljudes kohtades sajab vihma, sekka ka lörtsi. Tuul pöördub lõunakaarde kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur tõuseb nelja kuni kaheksa kraadini. Sadu ja temperatuuri langus muudavad teed ja tänavad täna hilisõhtul, öösel ja ka homme hommikul kohati libedaks. Johannes vedru vahendusel saame osa aga olulisematest spordiuudistest. Ole hea. Kregor Zirk püstitas Ameerika Ühendriikides Indianapolises peetud rahvusvahelise ujumisliiga võistlusel lühiraja Eesti rekordi 400 meetri vabaltujumises. Varasemat tipptulemust, mis oli samuti Sirgi nimel, parandas kahekümneaastane noormees pea kolme sekundiga. 25 meetri basseinis on Eesti rekord nüüd kolm minutit ja 44,75 sekundit. Võistluses andis tulemus kuuenda koha. Eesti meeste jalgpallikoondis reisis täna hommikul Minskisse, sest neljapäeval peetakse EM-valikmäng Valgevene koondise vastu. 2020. aasta Euroopa meistrivõistluste valiksarjas pole Eesti viie kohtumisega punktiarvet avanud. Valikgrupis hoitakse viimast kohta, septembris kaotati kodus ka Valgevenele. Jalgpallikoondise peatreener Karel Voolaid. See võib juhtuda, et me jääme ilma punktita, aga sellest ei saa pingeid endale peale panna, vaid tuleb mõelda, mis on need võimalused selleks, et punktiarve avada ja kui me anname endast maksimumi, mängime nii hästi kui võimalik ja mingid asjad õnnestuvad jalgpallis alati kõik ei õnnestu ka. Ja, ja me ei saavuta siis neid punktist loomulikult, ma olen nagu treenerina ja mängijad on konsena pettunud, aga spordis on väga palju asju, mis on sinu võimuses, on mingid asjad, mis ei ole praegu meie võimuses minna Valgevene vastu kõvasti võitlema ja hästi mängima seal, kui see tagab edu sisse, tagab ka punktid ja ja me oleme õnnelikud. Saksamaal Schvetis toimus läinud nädalavahetusel külgkorvidega mootorrataste ja quadreisserite rahvuste kross. Eesti külgkorvi krossikoondis tegi viimase aastakümne parima tulemuse, lõpetades võistluse Hollandi järel teisena. Koondise eest võistlesid kolm krossi paari Kert Varik ja Lauris taiders Markus Normak, Karl-Albert Kasesalu ning Gert kordejeviakeid. Kivaste edu tõi stabiilsus. Koondise mänedžer Aare Noorma. Ütleme, et üle ootuste hästi esinesid meie poisid, teleka eesmärgiks oli meil ka enne seda võistlust seatud koht ikkagi õnnestumise korral top kolme. Nagu teada, kuulub meie tiimi esinumber ikkagi maailma top kuude praegult. Teised poisid on ka ikkagi kogenud võidusõitjad juba, nii et ütleme, üllatavalt midagi olnud, üllatav oli see, et tuli teine koht, stop kolme ikka salamisi kohta lootsime. Aitäh selline oli tänane Päevakaja rahulikku õhtut ja kuulmiseni.