Tere hommikust. Olen luteri kiriku vaimulik Toomas Paul ning olen pidanud lõppeva nädala raadio hommikupalvused. Nendel hommikutel olen rääkinud seitsmest surmapatust. Kui esimene surmapatt oli kõrkus, see tähendab enese ülehindamine siis seitsmes on selle vastand. Enesealahindamine ja käegalöömine. Ladinakeelset terminit Atseedia võib tõlkida kui laiskust, loidust, tuimust, pahurust, tuska või halba tuju. Tegemist on käegalöömise meeleoluga elu tüdimusega, kurbuse surutisega, milles ei soovita ta enam midagi teha. Püsiva meeleseisundina väljendub see morni tujutsemisena. Taas on nii, küllap teoreetiliselt ollakse päri, et laiskus, enesehaletsamine ja tujukus ei ole kellegi ei enese ega teiste puhul meeldiv omadus. Aga ometi nad on olemas eesti rahva seas esineb üsna massiliselt depressiooni mis oma tugevamas vormis on selgelt haigus ja vajab protsaki tablettraviks. Kui me nüüd mõtleme esimesele ja viimasele surma patule, siis võime öelda. Kõrkus ja käegalöömine on mõlemad ühest ja samast juurest. Kord on enesehinnangus ühele poole, kord teisele poole üle pingutatud. Kui järgi mõelda uhkus ei ole ju iseenesest laiduväärne inimene, võib ja peabki tundma rõõmu ja rahulolu oma saavutuste pärast, karisti inimene. Paulus kirjutab Timo tõusele. Ma olen tänulik Kristusele Jeesusele, meie issandale kes on mu teinud vägevaks sellega, et ta oma teenistusse pannes on pidanud ustavaks mind. Endist jumala teotijat ja taga kiusati julmurit. Nii ülemäärane enese alandamine kui ülendamine on kurjast. Surmapatud ei ole üks-üheselt kardinaal vooruste vastandid. Aga on selge, et kus voorused puuduvad, astuvad nende asemele pahed. Teine näljast kardinaal voorusest on mõõdukus ehk mõõdupidamine. Mõõdukuse puudumine, enesehinnangus kallutab liialdama. Aga tegelikult on enamiku pattude puhul tegemist üle määrasusega ja liialdamisega millegi loomupärase hüper, troofiaga. Näiteks nälja kustutamine on loomulik hõgimine liialdus. Niisiis tegemist on tavaliste ja loomulike inimese kui sellise ellu kuuluvate tungidega. Vähem või rohkem valitsevad nad meie kõigi elus ühel, üks, teisel teine. Aga miks nendega liialdamist nimetatakse nii süngelt surmapatuks? Pealegi kui bioloogiliselt võttes on taoliste tungide pärssimine isegi pigem ebaloomulik? Bioloogiliselt vaadates on indiviidi geeni oleneb analüüsi taseme valikust. Eesmärk suurendada enda ellujäämise tõenäosust ja järglaste saamise võimalikkust. Meie aja kangelane Mark Lewis, kes on uhke, et kuigi ta pole sooritanud ainsatki küpsuseksamit jaan tosin korda töölt vallandatud oli 28.-ks eluaastaks loonud 30 miljoni naelase kompanii Ooep maaketing. Ta näitab oma menukas eluõpikus. Pat viib võidule edukuse seitse surmapattu mis on tõlgitud ka eesti keelde trükitud 2003. aastal. Kuidas kunagi surma pattudeks peetud hoiakuid võib muuta võidu võtmeks. Lewis rebib end lahti aegunud usudogmadest ja kehtestab kui tänapäeva eduka äri manifesti, nagu ta ise ütleb. Ta leiab, et Meie religiooni vorm, tarbijalik evangelist on arenenud üsna loomulikult kooskõlas Darwini teooria parimate reeglitega. Uhkus annab eneseusu, kadedus selle, mille poole püüelda. Apluss võtab piiri soovidelt. Iharus tasub lühiajaliste eesmärkide saavutamise eest. Viha annab kirglikkuse seada asjad korda. Ahnus hoiab asjad joone peal ja laiskus silma laiskusetan pingutamise üldse mõtet. Keegi peab selle bravuurselt välja ütlema, mida kõik salamisi teevad. Sest on selge, et tõsiselt võetud kristlus ei aita kaasa äriedule. Mark Lewis sai kodunt range kristliku kasvatuse. Aga ta käsi hakkas käima hästi alles siis, kui ta selle üle parda heitis. Niisugust siirast tarbijaliku evangeeliumi tuleb rahulikult võtta valikuvõimalusena meeles pidades, et me ei saa korraga taotleda. Üks välistab teise. Püha Paulus ütleb selle räigelt välja. Kristuse risti vaenlased, kelle elu otsun, hukatus, kelle jumal on kõht ja kelle au on nende häbis. Need, kes mõtlevad maapealseid asju. Meie kodupaik asub aga taevas. Õpetus kaheksast surmapatust, millest Gregorius Suure ajaks oli kristalliseerunud seitse. Tekkis egiptuse Monkluses nende meeste juures, kes olid patusest hilisRooma maailmast eemale tõmbunud ning püüdsid kõigest väest elada vaga elu. Nende jaoks oli patt kõik see, mis lahutab jumalast, mis tuleb meie ja tema vahele. Mulle meeldib väga Sankt Victori huugo seletus surmapattude koostoimele. Kõrkus röövib inimeselt jumala kadedus röövib temalt ligimese ning viha, röövib temalt enda loidus ja tujutus, peksab röövitud ahnus, viskab läbi, peksta välja apluse, ajab väljavisatu eksitusse. Ning lõbudega liialdamine orjastab eksitusse aetud. Mida siis teha? Üks juudi rabi on öelnud. Inimeste suur süü ei ole patud, mida ta teeb kiusatuse kange ja ta jõud, tühine. Inimese suur süü on see, et ta võiks iga hetk meelt parandada. Aga ta ei tee seda. Palvetagem. Meie isa, kes oled taevas, pühitsetud olgu sinu nimi. Sinu riik tulgu, sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal. Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev. Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele. Ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast. Sest sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti. Aamen.