Küllap oleme kõik kuulnud, väidet ei saa me läbi Lätita. Tõsi see on ja üks kinnitus sellele on detsembris esitletud koguteos minu, sinu ja meie Riia. Selle koostanud Lätist ja Eestist pärit autorid Liivia Viitol, Karl Kello, toimetanud Jüri Valge välja antud Vanemuise selts. Raamat on paks, 400 leheküljeline koguteos ning sisaldab rikkalikult fotosid pajatanud raamatust eeskätt põhjusel, et üks lõik sellest on eesti naine läti jazzmuusika hälli juures. See lõikonna ainule õhusest, kes alustas Jaan Rannapi ansamblis integraal laulis 1950.-te aastate algul metronoomis ja nõmme tuuri majas Horretseigeri orkestriga. Ta õppis ka balleti ja oli Kalevi võimlemisrühma liikmena eestiku koondises. 1957. aastal siirdus ainuLõhmus Raimond Paulsi Riia estraadiorkestri äri o solistiks ja on Lätis tuntud abiellumisel saadud nime Paalina all. Tema tütar Ilona on Läti kaitseministeeriumis asekantsler. Endooli ka noorena laulja näiteks ansamblites Krasneemaki ja eoliga. Kuuekümnendail aastail oli Aino Paalina pikemat aega olek Lunstremi suure džässorkestri solist. Seal tehtud plaatidel on kaks pala. Heisija piitsiigeri oleks mul vasar ja Vello lipandi vana türklane. Viimast on riskantne raadios mängida, sest selle tekst, olgugi eestikeelne, võib erutada moslemeid. Pärast Moskva perioodil untsu. Meie orkestris oli Ainobaalina Riias varietees laulja naasnud Eestisse viis saatus teda aastate pärast kokku Heldur karmuga kelle nime ta lesepõlve pidades kannab. Kahjuks ei leiame teda ei Lõhmuse Paalina Karmo nime all Eesti muusika biograafilisest leksikonist. Kirjutasin temast küll ajakirja kultuur ja elu muusikasõbra ABC-s. See oli väga ammu. Tema esimene raadiolindistus leidis aset kummaliselt Taali proovimas Kalju Terasmaaga kammipilli polkat, kui stuudiosse astus Georg Ots ja küsis, kes on seegi neiu, kes nii ilusasti laulab. Lugu lõppes sellega, et laulu salvestasid ainuLõhmus ja Georg Ots. Teame nüüd tänu selle laulu tõlkinud Heldur Karmo pojale, kes on isa arhiivi täiendanud ja internetti riputanud. Et laulu esmaesitaja oli Torist ei, originaalpealkiri on beibe Poka aasta on 1952 ja autorid on tervelt neli Vanšviisi fiilsja hollander nõidaga laulise. Võõras aias kõnnib üks noormees õhtutunnil ja mängib kandme. Telli seal omane jõule. Ei mängida trombooniflööti saksofoni, ta mängib kammipilli seal oma jõule. Ta mängib seal. Söödame. On ka oli seal ainult mõni üksik puna. Noores saad aknal käsikäes. Meeli. Võõras aias trennid, üks noormeesteõhtutunnil mängib tammepilli seal humaanne jõule ei mängida trombooniflööti saksofoni, ta mängib kammipilli seal oma jõule. Ta mängib seal.