Möödus 20 minutit ja punakad värvitoonid olid juba kõik hallikaks tõmbunud. Kui Hols ja treener lõpuks uuesti nähtavale ilmusid. Ma polnud kunagi näinud inimese juures nii suurt muutust, nagu oli toimunud Salias Brauniga selle lühikese aja jooksul. Tema nägu oli tuhkjas ja kahvatu, laupäeval läikesid higipiisad ning tema käed värisesid, nii et ratsapiits võnkus nagu oks tuule käes. Jõhker ja võimukas käitumismaneer oli samuti kadunud ning tal lömita mu kaaslase kõrval nagu koer peremehe ees. Ma toimin teie juhtnööride järgi, kõik saab tehtud, ütles ta. Ei tohi juhtuda mingit eksitust, lausus Holms treenerile otsa vaadates. See võpatas, märgates Holmsi pilgus ähvardust. Ei, ei, ei, mingit eksitust ei tule. Ta on kohal. Kas ma peaksin teda kõigepealt muutma või kuidas? Hols mõtles natuke ja puhkes siis naerma. Ei, ärge muutke, ütles ta. Maa, kirjutan teile. Ja ei mingeid trikke või. Te võite mind usaldada. Võite mind usaldada. Ja võin vist küll. Homme saate minu käest teate. Hols keeras kannal ringi, jättes märkamata väriseva käe, mille treener talle sirutas. Ning me asusime teele Kings paljandi poole. Olen harva näinud täiuslikumat segu jõhkardist, argpüksist jallurdiusest, kui seda on härrassaylos Braun märkis Hols, kui me koos edasi rühkisime. Hõbelauk on siis tema käes. Ta proovis teha nägu, et ta sellest midagi ei tea, aga ma kirjeldasin nii täpselt, mida ta oli sel hommikul teinud, et ta on veendunud, et ma teda jälgisin. Te panite muidugi tähele, millised imelikud nurgelised ninad olid jalajälgedel ning Salias Brauni saapad vastasid neile täpselt. Ja muidugi ei oleks ükski lihttööline midagi niisugust teha julgenud. Ma kirjeldasin talle, kuidas ta nagu ikka esimesena talli tulles üht võõrast hobust nõmmel hulkumas nägi. Ta läks hobuse juurde ning mõistis favoriidile nime andnud valge laugu järgi oma jahmatuseks. Et juhus oli andnud tema võimusesse ainsa hobuse, kes suutis võita looma, kellele tema oli panuse teinud. Siis kirjeldasin ma, kuidas tema esimene mõte oli olnud hobune Kinks paljandisse tagasi viia. Aga kuidas kurat oli näidanud talle võimalust varjata hõbelauku võiduajamiste lõpuni ning kuidas ta oli siis hobuse Mei Boltoni viinud ja seal ära peitnud. Kui ma talle kõiki üksikasju kirjeldasin, andis ta alla ja mõtles ainult oma naha päästmisele. Kuid tema tallid otsiti läbi. Oht emasugusel vanal petisel on igasuguseid riukaid. Aga kas te ei karda nüüd hobust temaga jätta? Ta on ju looma vigastamise eest väga huvitatud. Kulla mees, ta valvab hobust nagu oma silmatera. Ta teab, et tema ainus lootus armu leida on hõbelauk tervena tagasi toimetada. Kolonel Rosse jätnud küll muljet, et ta võiks kellelegi armu heita. See ei sõltu kolonel Rossist. Ma kasutan oma meetodeid ja räägin nii palju või nii vähe, nagu ma tahan. See on mitteametliku juurdluse eelis. Ma ei tea, Watson, kas teie seda tähele panite, aga mulle tundus koloneli käitumine õige pisut upsakas. Kavatsen end nüüd natuke tema kulul lõbustada. Ärge talle hobusest midagi rääkige. Ilma teie loata ei ütlema sõnagi. Ning muidugi on see kõik teisejärguline võrreldes küsimusega, kes tappis Jonstreikeri. Ja te pühendate nüüd selle uurimisele. Vastupidi, me sõidame mõlemad öise rongiga Londonisse. Sõbra sõnad mõjusid mulle nagu pikselöök. Me olime viibinud, need on sees ainult mõne tunni ning ma ei suutnud kuidagi mõista, miks ta loobus uurimisest, mida ta oli nii hiilgavalt alustanud. Mul ei õnnestunud kuulda temalt enam sõnagi, enne kui jõudsime treeneri juurde. Kolonel Ross ja inspektor Gregory ootasid meid võõrastetoas. Mu sõber ja mina läheme öise ekspressiga linna tagasi, ütles Hols. Nii kena oli natuke teie kanget tart Muri õhku hingata. Inspektor ajas silmad pärani ja koloneli suukõverdust pilkavalt. Nii et te olete kaotanud lootuse vaese streikija mõrvar tabada, lausus ta. Selles asjas on kahtlemata tõsiseid raskusi tekkinud, ütles ta. Mul on alust loota, et teie hobune sõidab teisipäeval võistlustel ning ma palun teil soki valmis seada. Kas ma võiksin saada Jon streikerifoto. Inspektor võttis ümbrikust foto ja ulatas selle Holmsile. Kulla, Gregori, Teeennetate kõiki mu soove. Kui ma tohin paluda, et hetke ootate, siis esitaksin meelsasti teeniannale ühe küsimuse. Pean ütlema, et olen meie Londoni konsultandid üsna pettunud, lausus kolonel Ross keerutamata, kui mu sõber oli toast väljunud naine, et me oleksime tema saabumisega selles loos kaugemale jõudnud. Vähemalt on teile tema lubadused. Teie hobune võistleb lauseksima ja mul on tema lubadus, vastas kolonel õlgu kehitades. Ma eelistaksin hobust. Pidin just oma sõbra kaitseks midagi ütlema, kui ta tagasi tuppa tuli. Niisiis, härrased, sõnas ta. Ma olen valmis Davistoki sõitma. Kui me tõlda istusime, hoidis üks tallipoiss melust lahti. Näis, et Holmsile tuli äkitselt mingi mõte pähe, sest ta kummardus ja puudutas poissi varrukast. Teil on koplis lambad, ütles ta, kes nende eest hoolt kannab. Mina. Kas te olete märganud, et nendega on viimasel ajal midagi lahti? No midagi olulist just ei ole. Kolm lammast lonkama hakanud. Nägin, et Holmsi jäi vastusega väga rahule, sest ta kõhistas naerda ja hõõrus käsi. See oli küll suur vedamine, Watson, väga suur vedamine. Ütles Holms mu käsivart pigistades. Gregory, lubage mul juhtida teie tähelepanu sellele erakordsele epideemia le lammaste seas. Kutsar, lase käia. Kolonel Rosi ilme näitas ikka veel, kui halval arvamusel oli ta mu kaaslase võimetest. Aga inspektor Gregori näost nägin ma, et temas oli tärganud elav huvi. Kas te peate seda tähtsaks, küsis ta Holmselt äärmiselt tähtsaks. Kas te sooviksite juhtida mu tähelepanu veel mingile seinale koera veidral käitumisel, öösel koeri teinud veel midagi? Just selles seisneski tema veider käitumine, märkis Sherlock Holmes. Neli päeva hiljem olime Holmsi ja mina taas rongis ja teel Winchesteri Wessexi karikavõistlusi vaatama. Olime leppinud kolonel Rossiga kokku kohtuda jaama ees ning sõitsime tema tõllaga linna taha hipodroomile. Koloneli nägu oli tõsine ja tema käitumine väga jahe. Ma ei ole ikka veel oma hobust näinud, märkis ta. Arvatavasti te tunnete oma traavli ära, kui teda näete, küsis Hols. Kolonel sai maruvihaseks, ma olen 20 aastat võiduajamistega tegelenud, aga säärast küsimust pole mulle veel kordagi esitatud kähvasta. Iga lapski tunneks hõbelaugu tema valge otsmiku ja laigulisi parema esijala järgi ära. Millised on panused? Nuia seal küll asja juures imelik. Eile oleks võinud saada 15 ühele, aga nüüd võid saada vaevalt kolm ühele. Kosti Sols. On selge, et midagi on läbi imbunud. Kui tõld jõudis Tarandikuni suure tribüüni lähedal, heitsin pilgu kaardile, et näha, millised hobused seal kirjas on. Uuesseksid karikas 50 Robrinite igale lisaks iga võidetud jala eest 100 sobrinit nelja ja viie aastastele hobustele. Teine koht 300 naela, kolmas 200 naela. Uus sõidurada üks miilia 1100 jardi. Esimene härra hiid Newton'i neeger, punane müts kaneelikarvakuub. Teine kolonel Worlo rusikavõitleja roosa müts sinimust kuub. Holmas noor täkk mootoridesporov, kollane mütsi varrukad. Neljas kolonel Rossi hõbelauk, must müts, punane kuub. Viies Valmorali hertsogi iiris kollane mustade triipudega kuub. Kuues nordsingel Fordi Rasper lilla müts, mustad varrukad. Jätsime teise hobuse välja ja jäime teie sõna peale lootma, ütles kolonel Ross. Kuidas aga mis see siis on? Hõbelauk on favoriit. Viis neljale hõbelaugule möirgas, publik viis neljale hõbelaugule. Viis, 15-le tõesparale viis neljale rajal. Numbrid on välja pandud, hüüdsin ma. Kõik kuus, hobustan kohal. Kõik kuus kohal. Mu hobune võistleb siis tõesti, hüüatas kolonel erutatult. Aga ma ei näe teda. Minu värvid ei ole veel möödunud. Seni on viis hobust välja tulnud, nüüd on ilmselt tema kord. Minu sõnade ajal sööstis võimas kõrb hobune kaalumist alandlikkust välja ja kapas meist mööda. Choki koloneli tuntud värvides, mustas ja punases. See ei ole minu hobune, karjus omanik. Sellel loomal ei ole tervel kehal ühtki valget karva. Mida te ometi teinud olete? Hals? Lolo, vaatame, kuidas ta jookseb, vastas mu sõber häirimatult. Ta tõstis minu väli binokli mõneks minutiks silme ette. Hiilgab suurepärane start, hüüdis ta äkitselt. Sealt kurvi tagant, nad tulevadki. Meile avanes tõllas oivaline vaade, kuidas hobused sirge peale jõudsid. Kuus hobust olid nii tihedasti koos, et nad oleksid ühe vaiba alla mahtunud kuid poole maa peal Suurus Boltoni kollase mütsiga Chokiend ette. Aga enne, kui nad meieni saabusid, rauges desporo jõud ning koloneli hobune tegi äkilise sööstu ja jõudis finišisse tubli kuue kehapikkuse võrra rivaliste ees. Talmorali hertsogi iiris saavutas vaevaliselt kolmanda koha. Mina igatahes võitsin ähkis kolonel Ross käega üle silmade tõmmates. Sest ma ei saanud sellest asjast üldse sotti. Kas teile ei tundu, et te olete oma mõistatust juba küllalt kaua enda teada hoidnud, härra Holms? Muidugi saate kõik teada, kolonel. Lähme ja vaatame, õige hobust. Siin ongi, jätkas Holm. Kui me läksime kaalumist Tarandiku, kuhu lubatakse ainult hobuste omanikke ja nende sõpru. Teil tuleb ainult tema laupa jalga, veini piiritusega pesta ning avastate, et ta on ikka seesama vana hõbelauk. Jääb üllatusest hing kinni. Ma leidsin ta ühe petise juurest ning söandasin lasta tal võistelda just sellisena, millisena ta siia saadeti. Kulla mees, te olete teinud imet. Hobune paistab olevat väga heas vormis. Ta pole kunagi paremini jooksnud. Võlgnen teile 1000, vabandust, et kahtlesin teie võimetes. Te olete mulle suure teene osutanud ja mu hõbelaugu tagasi toonud. Teie usutaksite mulle veel suurema teene, kui te Johnstreikeri mõrtsuka kätte saaksite. Ma olengi ta kätte saanud, vastas Hols vaikselt. Kolonel Ross ja mina vahtisime teda jahmunult. Mõrtsukas on teil käes, kus ta siis on? Ta on siin siin, kus praegusel hetkel minu seltskonnas. Koloneli nägu lõi vihast punetama. Ma saan aru küll, härra Holm, et ma olen teile tänu võlgu, ütles ta. Aga seda, mida Te just äsja ütlesite, saan ma pidada ainult kas väga halvaks naljaks või solvanguks. Serlogols puhkes naerma. Kinnitan teile, kolonel. Et teid ei ole ma selle kuriteoga seostanud sõnasta. Tegelik mõrvar seisab otse teie selja taga. Holmsastus meist mööda ja asetas käeratsu läikivale kaelale. Hõbelauk hüüdsime mina, kolonel korraga. Ja hõbelauk. Ja tema süüd vähendab ilmselt see, kui ma ütlen, et ta tegi seda enesekaitseks. Ja see on streiker, oli mees, kes teie usaldust põrmugi ei väärinud. Aga kell juba helises ning kuna ma loodan järgmises jooksus natuke võita, siis lükkan ma pikema seletuse edasi sobilikumale ajale. Kui me sel õhtul tagasi Londoni poole kihutasime, oli meie päralt. Pulm on vaguni üks nurk ning ma kujutlen, et see reis tundus kolonel Rossile niisama lühike nagu mulle. Sest me kuulasime minu kaaslase jutustust sündmustest, mis olid leidnud aset esmaspäeva ööl tark luuri talli juures ning sellest, kuidas ta oli probleemi lahendanud. Tunnistan, ütles Hols, et kõik teooriad, mis ma olin loonud ajaleheartiklite põhjal olid läbinisti ekslikud. Ja ometi oli artiklites vihjeid. Aga tühised üksikasjad varjasid nende tegelikku tähtsust. Läksin demontšeri veendumusega, et Fitz Roy Simpson on süüdlane kuigi mõistsin muidugi, et tema vasturääkivad süütõendid pole mingil juhul täielikud. Just siis, kui me istusime tõllas ja jõudsime treeneri maja juurde, taipasin ma, kui olulise tähtsusega oli see vürtsikastmes lambaliha. Te võib-olla mäletate, et ma olin hajameelne ja jäin istuma, kui teie kõik olite tõllast väljunud? Imestasin mõttes, kuidas ma ometi võisin jätta kahe silma vahele, nii ilmse tõendi. Tunnistan, ütles kolonel, et ei suuda isegi praegu mõista, mis abi meil sellest seigast on. See oli minu arutlusahela esimene lüli. Oopiumipulber ei ole kaugeltki maitsetu. Maitse ei ole ebameeldiv, aga tuntav. Kui oopium oleks segatud tavalise roa hulka, tunneks ja kahtlemata selle maitset ja jätaks toidu söömata. Karri oli just sobilik oopiumi maitse varjamiseks. Mitte mingil kombel ei saanud see võõras vits Roy Simpson seada asja nõnda, et treeneri peres oleks sel õhtul karrit serveeritud. Ja see oleks kindlasti liiga koletu kokkusattumus, kui oletada, et Simson sattus oma oopiumipulbriga sinna just sel õhtul, kui serveeriti rooga, mis varjab oopiumi maitset. See on mõeldamatu. Seega jääb Simpson loost välja ning meie tähelepanu keskendub streikerile ja tema naisele ainsatele inimestele, kes võisid sel päeval valida õhtusöögiks karri kastmes. Lambaliha oopium lisati siis, kui tallipoisile pandi portsjon kõrvale, sest teised sõid sedasama sööki ilma mingite halbade tagajärgedeta. Kellel neist on siis ligipääs tallipoisi toidule, ilma et teenijanna seda näeks. Enne selles küsimuses otsusele jõudmist olin ma mõistnud, kui oluline oli see, et koer ei haukunud. Sest üks õige järeldus toob tingimata kaasa ka teised vahejuhtum. Simsoniga oli mulle näidanud, et koera hoiti tallis ning kui keegi oli tallis käinud ja hobuse välja viinud ei olnud koer haukuma hakanud ja kaks lakkas magavat tallipoissi ei olnud ärganud. Ilmselt oli kesköine külaline keegi, keda koer hästi tundis. Olin juba veendunud või peaaegu veendunud, et Johnstreiker läks keset ööd talli ja viis hõbelaugu välja mis eesmärgil? Ilmselt alatute kavatsustega, sest miks muidu pidi ta oma tallipoisi loopimit andma. Ja ometi ei suutnud ma põhjust mõista. Ennegi on olnud juhtumeid, kus treenerid on kindlustanud endale suuri rahasummasid tehes agentide kaudu omaenda hobuse vastu panuseid ning takistanud pettuse teel hobust võitmast. Mõnikord on tegemist Choki mõjutamisega. Mõnikord kasutatakse kindlamaid varjatumaid vahendeid, millega oli tegu siin. Lootsin, et streikide taskute sisu võib aidata mul arvamust kujundada ja aitaski. Kindlasti ei ole ta unustanud seda erilist nuga, mis leiti surnud mehe pihust luga, mida ükski täie aruga inimene endale relvaks ei valiks. See oli nagu doktor Watson meile ütles nuga, mida kasutatakse kirurgias kõige peenemate operatsioonide sooritamiseks ja ka sel ööl pidiseda kasutatama peeneks operatsiooniks. Küllap teie, kolonel Ross teate oma suurte võidusõidukogemuste juures, et hobusekintsu kõõlustele on võimalik teha naha alla väike täke, nii et sellest ei jää üldse mingit jälge. Niiviisi töödeldud hobune hakkab kergelt lonkama ja seda seletatakse liiga suure treeningukoormusega või kerge reumaga. Aga sulitempu ei kahtlustata mingil juhul. Lurjus kaabakas, hüüatas kolonel. See ongi põhjus, miks John streike tahtis hobuse välja nõmmele viia. Nii tuline loom oleks noatorget tundes kindlasti ka kõige raskemas unes inimesed üles ajanud. Oli hädavajalik tehase operatsioon vabas õhus. Ma olen olnud pimedusega löödud, hüüdis kolonel. Sellepärast tal oligi küünalt vaja ning sellepärast ta tõmbaski tikku. Kahtlemata. Aga tema asju üle vaadates ei õnnestunud mul lavastada mitte ainult kuriteo tood ma ikka selle motiiv. Kolonel Teie kui seltskonnainimene teate, et inimesed ei kanna taskus teiste arveid. Neil on enamasti küllalt tegemist oma arvete tasumisega. Ma jõudsin kohe järeldusele, et streiker elas kaksikelu ja pidas veel teistki maja. Arve näitas, et asjasse oli segatud naisterahvas ja see naisterahvas armastas kallilt riides käia. Te võite küll oma tööliste vastu helde olla, aga seda ei saa nad ilmselt oodata, et võiksid osta oma naistele 20 kinniseid kleite. Ma esitasin provostreikerile kleidi kohta küsimuse, nii et ta ise sellest aru ei saanud ning veendunud, et kleit ei olnud kunagi temani jõudnud. Kirjutasin õmbleja aadressi yles ja uskusin, et sinna minnes saan ma välja mõeldud taablissest kergesti lahti. Sestpeale oli kõik lihtne. Streike oli viinud hobuse nõkku, kus küünlavalgust poleks näha olnud. Simpson oli põgenedes kaelasideme maha pillanud ja streiker oli seal üles võtnud. Võib-olla mõtles ta sellega hobuse jalga kinni siduda. Nõkku jõudnud, oli streiker läinud hobuse taha ja tikku tõmmanud, aga loom ehmus äkilisest valgusest. Tundis loomadele omase vaistuga plaanitsetakse midagi kurja ning virutas jalaga, kusjuures hobuseraud tabas treilerit otse vastu laupa. Ta oli vihmast hoolimata juba mantli seljast võtnud, et oleks mugavam seda peent tööd teha. Ning kukkumisel lõikas nuga talle reide. Kas mu jutt on küllalt selge? Suurepärane, hüüdis kolonel. Suurepärane, te oleksite justkui ise seal viibinud. Tunnistan, et minu viimane oletus oli küll hea õnne peale tehtud. Mulle tuli pähe, et nii nutikas mees nagu streiker ei võta peent kõõluste takistamist ette ilma harjutamata kelle peal ta võis harjutada. Mu pilk langes lammastele ning ma esitasin küsimuse, mis mu suureks üllatuseks näitas, et oletus oli olnud õige. Tagasi Londonisse jõudnud läksime õmbleja juurde, kes tundis streikeris ära taabisse nimelise suurepärase kliendi kellel oli väga silmatorkava välimusega ja hinnalistest kleitidest huvituv naine. Mul ei ole vähimatki kahtlust, et see naine oli streikeri üleni võlgadesse mässinud ja viiluta nõndaviisi selle näruse sepitsuseni. Te olete seletanud kõik peale ühe asja. Hüüatas kolonel Ross. Kus oli hõbelauk? Oo, hobune jooksis minema ja tema eest hoolitses üks teie naaber. Talle peaks andeks andma. Kui ma ei eksi, on see klappami sõlmjaam ja me jõuame vähem kui 10 minuti pärast Victoria jaama. Kui teil on tahtmist meie pool üks sigar suitsetada, kolonel, räägin ma teile rõõmuga kõikidest üksikasjadest, mis võivad teile veel huvi pakkuda.