Hetk hiljem istusime kõik mugavas Landoos ja logistasime läbi vana omapärase devanšeri linna. Inspektor Gregory, kes mõtles üksnes käsilolevast juhtumist, laskis kuuldavale terve sõna- valingu ning Hols katkestas tema jutu vahetevahel mõne küsimuse või hüüatusega. Kolonel Ross lajatas vastu istme seljatuge, käed rinnal, vaheliti ja kaabu filmile tõmmatud. Mina kuulasin huviga kahe detektiivi dialoogi. Gregory kirjeldas oma teooriat ning see kõlas peaaegu täpselt nõnda, nagu Holmsoli rongis ennustanud. Võrk Fitz Roy Simsoni ümber koomale tõmmanud, ütles inspektor. Ning ma ise usun, et tema ongi mõrtsukas. Samal ajal saame aru, et tegemist on üksnes kaudsete tõenditega. Mingi uus avastus või minu teooria pea peale pöörata. Mida te arvate Jonstreikeri noast? Me oleme jõudnud järeldusele, ta haavas end ise kukkudes. Mu sõber Watson oletas sedasama, kui me siia sõitsime. See seisukoht tuleks Simsonile kahjuks. Kahtlemata. Tal ei ole luga ega mingeid haava. Asitõendid on täiesti kindlalt tema vastu. Ta oli favoriidi hõbelaugu kadumisest väga huvitatud. Teda kahtlustatakse tallipoisi mürgitamises. Ilma mingi kahtluseta käis ta väljas vihma käes. Tali relvastatud raske kepiga ning surnud mehe pihust leiti tema kaelasid. Ma arvan tõesti, et meil on asja eeluurimiskohtusse andmiseks piisavalt tõendeid. Hols raputas pead. Tark advokaat ei jäta sellest kõigest midagi järele, ütles ta. Miks oleks Simson pidanud hobusetallist välja viima, kui ta tahtis looma vigastada, miks ta ei viinud seda tallis teha? Kas tema asjade hulgast on leitud teine võti? Milline apteeker müüs talle oopiumipulbrit ja mis kõige tähtsam. Kuhu võistlema siinkandis võõras inimene, peita hobuse ja veel säärase hobuse mida ta ise ütleb kirjakohta, mille ta palus teenijana tallipoisile anda. Ta ütleb, et see oli kümnenaelane rahatäht. Tema rahakotist leiti 10 naela. Aga teised teie loetletud komistuskivid ei olegi nii hirmsad, nagu nad paistavad. Ta ei ole siinkandis võõras. Taylos kahel suvel Taavi stockis oopiumi ostis ta tõenäoliselt Londonist. Kui võti oli oma otstarbe täitnud, visatakse minema. Hobune võib olla nõmmel mõne augu või vana kaevanduse põhjas. Mida ta kaelasideme kohta ütleb. Ta tunnistab, et see on tema oma ja väidab, et kaotas selle ära. Mõned uued andmed võivad seletada vajadust hobune tallist välja viia. Holm 100. kõrvad kikki. Oleme leidnud jälgimisnäitavad, et esmaspäeva öösel olid mustlased miili kaugusel mõrvapaigast laagris. Teisipäeval olin mustlased kadunud. Kui eeldada, et Simpsoni ja mustlaste vahel oli mingi kokkulepe kas ei võinud ta siis parajasti hobust mustlaste juurde viia, kui streikerdale järele jõudis. Ning kas ei või ratsu praegugi mustlaste käes olla? See on muidugi võimalik. Praegu otsitakse neid mustlasi tervel nõmmel. Ma olen vaadanud läbiga iga talli ja kõrvalhoone Davistokis ja 10 miili raadiuses linnast. Küllalt lähedal on vist veel teinegi hobusetall. Ning seda asjaolu tuleb meil kindlasti arvestada. Kuna selle talli hobune despuru on kihlvedude arvu poolest teisel kohal, oli talliomanikud huvitatud favoriit hõbelaugu kadumisest. On teada treener Sailos. Braun on nendel võiduajamistel suuri panuseid teinud ning teda küll vaese streikija sõbraks nimetada ei või. Kuid Me oleme tallid läbi otsinud, teda ei saa kuidagi selle looga seostada. Aga kas Simpsoni ja Meybeltoni tallide vahel ei ole mingit seost? Mitte mingeid? Holmsnajatus vastu istme seljatuge ja vestlus vaibus. Mõne minuti pärast peatas Kutsar Lando väikese korraliku punastest tellistest ja eelduvate rastastega villa ees. Veidi kaugemal, teisel pool koplit asus pikk halli kivikatusega kõrvalhoone. Ümberringi ulatusid silmapiirini nõmme kolletavatest sõnajalgadest pronksikarva künkad. Eemal paistsid veel vaid Davistoki tornid ja läänes üks maja, kobar. Meybeltoni tallid. Hüppasime kõiklandoost välja istuma jäi ainult Holms, kes naljatas ikka veel vastu, seljatuge, pilk taevasse suunatud ja ise täielikult mõttesse vajunud. Alles siis, kui ma tema käsivart puudutasin, rebis ta end õpetades oma mõtteist lahti ja astus Landoost välja. Andke andeks, ütles ta kolonel Rossile, kes oli teda üsna imestunult vaadanud. Ma vajusin mõttesse. Tema silmis oli läige ning olekus talitsetud erutus, mis veensid mind, kes ma tema kombeid teadsin. Et tal oli saladuse võti käes. Kuigi ma ei suutnud mõista, kust tuli ta selle leidnud. Võib-olla soovite kohe kuriteo paigale minna, härra Hols, küsis inspektor Gregory. Ma pigem sooviksin veidikeseks siia jääda ja paari üksikasja uurida. Ilmselt toodi streiker koju ja ta on ülemisel korrusel. Eeluurimiskohtuistung toimub homme. Kolonel Ross, seal streike on arvatavasti aastaid teie teenistuses olnud. Ma olen teda alati suurepäraseks treeneriks pidanud. Inspektor, küllap te vaatasite, mis surnult taskus oli. Kõik need esemed on võõrastetoas, kui te neid näha peaksite tahtma vaataksin hea meelega. Läksime kõik üksteise järel eestuppa ja istusime toa keskel laua äärde. Inspektor aga keeras lukust lahti kandilise plekk-karbi ja asetas meie ette väikese hunniku esemeid. Seal olid tikutoos kahe tolli pikkune rasvaküünal puiseerika juurest piip. Hülgenahast tubakakott, milles oli pool untsi jämedalt lõigatud Cavendishi tubakat. Kuldketiga hõbekell viis kuldmünti alumiiniumist pliiatsitoos paar paberilehte ja väga õhukese paindumatu teraga nuga, millele oli kirjutatud Vaiss ja Kompanii. London. See on väga haruldane luga ütles Hols luga kätte võttes ja seda üksikasjaliselt uurides. Kuna ma näen noateral vereplekke, siis eeldan, et just see luga leitigi surnud mehe pihust. Watson, see riis peaks vist olema teie erialaga seotud. Meie nimetame seda kae eemaldamise noaks, ütlesin ma. Nii ma arvasingi. Väga kitsas tera, mis on loodud väga peeneks tööks. Kummaline, et inimene võtab selle välja kaasa eriti veel arvestades, et nuga ei käi taskunoa kombel kokku. Tera otsa kaitses kurgist silinder, mille me leidsime streikeri laiba kõrvalt, ütles inspektor. Streikeri naine ütles meile, et nuga oli olnud tualettlaual ja mees oli selle välja minnes kaasa võtnud. See oli nigel relv, aga võib-olla ei hakanud talle sel hetkel midagi paremat silma. Mis paberid, need on? Kolm lehte on Hiina kaupmeeste makstud arved. Ühel lehel on kolonelrossi juhtnöörid. See aga on 37 naela ja 15 pinni suurune arve, mille on saatnud õmblejannal asurier bonstriidilt William taabisele. Roostreiker ütles meile, et taabisse oli tema mehe sõber ning mõnikord saadeti tema kirjad nende juurde. Madam Dhabisse käis üsna kallilt riides, märkis Hols arvele pilku heites. 22, kinni on ühe kostüümi eest üpris kõrge hind. Kuid paistab, et midagi rohkem me siin enam teada ei saa. Ning võime nüüd kuritööpaika minna. Parajasti siis, kui me võõraste toast väljusime, astus üks koridoris oodanud naine sammu ettepoole ja pani käeinspektori käsivarrele. Naise nägu oli otsa jäänud, kõhn ja erutatud. Sellel lasus hiljutise õuduse pitser. Kas te saite nad kätte, kas te leidsite nad üles? Hingeldas ta? Ei, proua streigi, aga härra Holms on meile Londonist appi tulnud ning me teeme kõik, mis meie võimuses. Kas me ei kohtunud mitte hiljuti ühel Playmafi aiapeol, proua streiker küsis, olemas? Ei teeksite. Hall taevas. Ma oleksin võinud seda vanduda. Teil oli seljast tuvihall jaanalinnusulgedega ääristatud siidkostüüm. Mul ei ole kunagi säärast kostüümi olnud, vastas naine. Ahnii ütles. Ta palus vabandust ja läks inspektori järel välja. Pärast lühikest jalutuskäiku nõmmel jõudsime lohuni, kust laip oli leitud. Lohuserval kasvas astelhernepõõsas, mille küljes oli rippunud vihmamantel. Nagu ma aru saan, ei olnud sel ööl tuult, mainis Holms. Tuld ei olnud, aga 100. tugevasti. Sellisel juhul ei olnud tuul mantlit astelhernepõõsasse kandnud, see oli põõsa peale pandud. Ja see oli põõsa peale laotatud. Sääratate minus huvi. Paistab, et siin on üsna palju trambitud. Kahtlemata on siin esmaspäeva ööst saadik palju jalgu astunud. Siia kõrvale asetati mat ning me kõik seisime selle peal. Suurepärane. Siin kotis on üks streikeri saabas, üks lits, Roy Simpsoni king ja hõbelaugu rauavaluvorm. Kullainspektor Te ületate iseennast. Hols võttis koti ning lükkas lohku, laskudes Mati rohkem keskpaiga poole. Laskunud siis kõhuli ja toetanud lõua kätele uurista segi trambitud pori oma nina ees hoolikalt. Ei. Hüüatas ta äkitselt, mis esisel. See oli poolpõlenud vahatikk, mis oli nii porine, et näis alguses nagu väike puu. Vilbas. Ma ei suuda mõista, kuidas on mul kahe silma vahele jäi, ütles inspektor. Ja tema nägu tõmbus, pilvetikk oli pori sisse vajunud ega paistnud välja. Mina märkasin seda ainult seetõttu, et ma seda otsisin. Kuidas te lootsite seda leida? Ma pidasin seda tõenäoliseks. Hols võttis kotist jalanõude, võrdles nende jälgi jälgedega maas. Siis ronistan näoservale ning roomas sõnajalgade ja põõsaste vahel ringi. Kardan, et seal ei ole enam jälgi, ütles inspektor. Ma olen maapinda 100 jardi raadiuses väga hoolikalt uurinud. Ahnii lausa Sols püsti tõustes. Ma ei tohiks olla nii häbematu, et hakkaksin seda pärast teie kinnitust uuesti uurima. Aga ma tahaksin enne pimeduse saabumist nõmmel väikese jalutuskäigu teha. Paik mulle homme juba tuttav oleks ning ma panen vist hobuseraua taskusse, et see mulle õnne tooks. Kolonel Ross, kes oli minu kaaslase, vaikse ja süstemaatilise tegutsemisviisi peale mõningaid kannatamatuse märke ilmutanud heitis pilgu kellale. Oleks targem, kui te koos inspektoriga tagasi tuleksite, ütles ta. Tahaksin teilt mitmes asjas nõu küsida. Eriti huvitab mind see, kas me peaksime oma hobuse nime publiku huvides karikavõistlustest osavõtjate hulgast kustutama. Muidugi mitte, hüüatas Hols veendunult. Mina jätaksin nime alles. Kolonel kummardas. Olen väga rõõmus, et sain teie arvamust kuulda, ütles ta. Kui te olete oma jalutuskäigu lõpetanud, leiate meid vaesest Reekeri majast ning siis võime koos Tabistoki sõita. Ta hakkas koos inspektoriga tagasi minema, Holmsi ja mina aga kõndisime aeglaselt üle nõmme. Päike hakkas Mei Boltoni tallide taha vajuma ning meie ees laiuv avar, pisut längus, lage nõmm sai kuldse varjundi, mis tumenes sügavamaks ruugeks tooniks, kui õhtuvalgus kuivanud sõnajalgadele ja põldmuraka väetidele langes. Kuid ümbritseva maastiku toredus ei avaldanud mingit muljet minu kaaslasele, kes oli sügavalt mõttesse vajunud. Võtame seda asja haige, nõnda, Watson ütles Holmse. Lõpuks. Jätame hetkeks kõrvale küsimuse, kes tappis Johannes streikeri ja piirdume selle selgitamisega, mis on saanud hobusest. Kui oletada, et loom ennast kurbmängu ajal või pärast seda lahti tõmbas? Kuhu võista sellisel juhul minna? Hobune on väga seltsiv olevus. Oma pead jäänuna oleks ta vaistlikult kas king paljandisse tagasi läinud või Boltoni suundunud. Miks peaks ta nõmmel ringi jooksma? Nüüd oleks teda juba kindlasti märgatud. Ja miks peaksid mustlased hobuse ära röövima? Mustlased lasevad alati jalga, kui nad mingitest pahandustest kuulevad, sest nad ei taha, et politseini tülitaks. Neil poleks lootustki säärast hobust maha müüa. Hõbelaugu varastamisega riskiksid nad palju ega võidaks midagi. See on täiesti selge. Kus see hobune siis on? Ma ütlesin juba, et ilmselt läks ta Kinks paljandisse võimeitultoni king, paljandis teda ei olnud. Järelikult on ta Meipoltonis. Võtame selle tööhüpoteesiks ja vaatame, kuhu see meid viib. Nõmme see osa, nagu ka inspektor ütles, on väga kõva ja kuiv. Aga maapind laskub Mei Boltoni poole ning siit on näha, et eemal asub üks pikk nõgu, mis oli esmaspäeva öösel ilmselt väga märg. Kui meie oletus on õige, siis pidi hõbelauk nõost läbi minema ning just sealt me peamegi tema jälgi otsima. Vestluse ajal olime kärmelt edasi kõndinud ning jõudsime paari minuti pärast kõnealuse näo juurde. Holmsi palvel läksin ma kaldast alla, keerasin paremale, Holmsise keeras vasakule. Aga ma ei olnud veel viitkümmet sammugi astunud, kui kuulsin hõiget ja nägin Holmsi mulle viipamas. Tema ees pehmel maapinnal olid selgesti näha hobusejäljed. Ning hobuseraudu, mille Holms taskust võttis, sobis jäljega täpselt kokku. Näete nüüd, kui väärtuslik on kujutlusvõime, ütles Holms. See on üks omadusi, mis inspektor Gregorail puudub. Me kujutlesime, mis võis juhtuda, toimisime vastavalt sellele oletusele ning leidsime, et meil on õigus. Lähme edasi. Kõndisime läbi niiske nõu põhja ja käisime veerand miili mööda kuiva kõva turvast. Maapind hakkas taas langema ning Me sattusime uuesti jälgedele. Siis kaotasime need pooleks miiliks, kuid leidsime jälle üsna Mei Boltoni lähedalt. Hols märkas neid esimesena ja osutas neile võidu rõõmsal ilmel. Hobusejälgede kõrval olid näha inimese jalajäljed. Enne oli hobune üksi, hüüatasin ma. Nii. Enne oli hobune üksi. Hei, mis see veel on? Topeltjäljed tegid järsu käänaku ja võtsid suuna Kinks paljandile. Hols vilistas ning me hakkasime mööda jälgi minema. Tema pilk oli maas, aga mina juhtusin veidi kõrvale vaatama ja nägin oma üllatuseks, et needsamad jäljed tulid vastassuunas tagasi. Üks punkt teie kasuks, Watson, ütles Holms kuma jälgedele, osutasin. Te, olete säästnud meid pikast retkest, mis oleks meid omaenda jälgede juurde tagasi toonud. Lähme nüüd mööda tagasi pöördunud, jälgima. Meil ei tulnud kaugele minna. Jäljed lõppesid asfaltkattel, mis viis Meypeltoni tallide väravasse. Kui me lähenesime, jooksis üks tallipoiss väravast välja. Siin ei tohi ringi luusida, teatas ta. Ma sooviksin esitada ainult ühe küsimuse, lausus Holms. Pöial ja nimetissõrmevestitaskus. Kas ma oleksin liiga varajane, kui tuleksin homme hommikul kell viis teie peremehe härrassailase Brauni juurde. Helde taevas, härra. Kui sel ajal üldse keegi üleval on, siis on see peremees. Tema on alati esimene. Aga sealt ta tulebki ja, või teie küsimustele ise vastata. Ei, ei, ei, ei. Kui ta näeks, et ma teilt raha vastu võtan, jääksin kohast ilma. Kui te just tahate anda, siis pärastpoole. Kui Sherlock Holmsi vestitaskust võetud poolekroonise tagasi pani, sammus väravast välja vihase näoga eakas mees, kelle käes kõlkus ratsapiits. Milles asi, Tolson, hüüdis ta. Jätase lobisemine, tee oma tööd. No kurat võtaks, mida teie siit üldse tahate? Teiega 10 minutit juttu ajada, kulla härra vastas Hols mesimagusa häälega. Mul pole aega iga ringi hulkujaga juttu ajada, võõrad ei tohi siia tulla. Tegi minekut, muidu saadan teile koerad kannule. Holms kummardus ettepoole ja sosistas midagi treenerile kõrva. See võpatas tugevasti ja punastas kõrvuni. Vale. Hüüdis ta. Põrgulik vale. Väga hea. Kas me vaidleme selle üle siin väljas või arutama asja teie võõrastetoas? Ah, eks tulge siis sisse, kui tahate. Holms naeratas. Watson, ma ei lase teil oodata kauem kui mõne minuti, ütles ta. Niisiis, härrad Raul, ma olen teie käsutuses.