Watson, ma pean ikka minema, ütles Hols, kui me ühel hommikul koos einetama asusime minema, kuhu nart Moore'i Kings paelandisse. See ei üllatanud mind. Tegelikult pani mind imestama hoopis see, et ta ei olnudki veel sekkunud erakordsesse juhtumisse, mis oli kogu Inglismaal ainsaks kõneaineks. Mu kaaslane oli uidanud terve päeva mööda tuba pea rinnal ja kulm kortsus täitnud oma piibu üha uuesti kõige kangema, musta tubakaga ja jäänud täiesti kurdiks kõigile mu pärimistele ja märkustele. Meie uudisteagent oli saatnud meile kõik värsked ajalehed, kuid Hols heitis neile vaid ühe pilgu ja viskas need siis nurka. Hoolimata tema vaikimises teadsin ma ometi hästi, mille üle ta pead murdis. Avalikkuse ees oli ainult üks probleem, mis võis tema analüüsivõime proovile panna. See oli Wessexi karikavõistluste favoriidi hõbelaugu erakordse kadumise ja hobusetreeneri mõrvalugu. Kui Holmes teatas äkitselt oma kavatsusest sõita sündmuspaika, siis oli tegemist üksnes sammuga, mida ma olin juba oodanud ja lootnud. Kui see teile tüli ei tee, tuleksin meelsasti teiega kaasa, ütlesin ma. Kulla Watson, minuga kaasa tulles osutaksite mulle suure teene. Ja minu meelest ei ole see ka aja raiskamine, sest teatud asjaolud näitavad, et juhtum tõotab kujuneda täiesti ainulaadseks. Me jõuame vist praegu parasjagu Padinctory jaamas rongile ning ma räägin sellest loost pikemalt sõidu ajal. Te olete nii lahke ja võtate oma suurepärase väli binokli reisile kaasa. Ja nii juhtuski, et umbes tund aega hiljem leidsin ma end ekset tripoole kihutava rongi esimese klassi vaguni nurgas. Ferlogolmsaga istus teravate joontega innukas nägu kõrvaklappidega, reisimütsi raamistuses ja lappas kiiresti värskete ajalehtede patakad, mille ta oli pädingtoni jaamas hankinud. Me olime riidingi juba kaugele maha jätnud, kui ta viimase ajalehe istme alla pistis ja oma sigarikarbi minu poole sirutas. Me sõidame kiiresti, ütles Hollandis aknast välja vaadata siia oma kellale pilku heites. Meie kiirus on praegu 53 ja pool miili tunnis. Mul ei ole veerand miili poiste silma hakanud lausa silma. Mulle ka mitte. Aga selle raudtee ääres on telegraafipostid üksteisest 60 jardi kaugusel ning selle põhjal on lihtne arvutada. Te olete John streikeri mõrva ja hõbelaugu kadumise looga ilmselt juba tutvunud. Ma olen lugenud, mida kirjutati telegrafis ja kroonilis. Tegemist on säärase juhtumiga, mille puhul juurdlemis kunsti tuleks kasutada pigem kombineerimiseks kui värskete tõendite leidmiseks. See tragöödia on nii ebatavaline, nii ränk ja nii tähtis paljudele inimestele, et me kannatame kahtlustuste, oletuste ja hüpoteeside ülekülluse all. Raskus seisneb selles, kuidas eraldada faktide kondikava tõelisi ümber lükkamatuid fakte teoreetikute ja reporterite täiendustest. Olles seejärel kindlale pinnale asunud, on meie kohus näha, milliseid järeldusi me võime teha ning millised on need olulised punktid, millest kogu saladus sõltub. Teisipäeva õhtul sain ma telegrammi nii hobuseomanikult kolonel Rossilt kui ka inspektor Gregorilt, kes seda juhtumit uurib. Ning mõlemad tegid mulle koostööettepaneku. Teisipäeva õhtul hüüatas ilma. Ja täna on neljapäeva hommik. Miks te eile sündmuspaigal ei sõitnud? Sest ma tegin ränga vea, kulla Watson. Mida ma kardan, tuleb ette sagedamini, kui võiks arvata inimene, kes mind ainult teie mälestuste põhjal tunneb. Ma ei suutnud nimelt uskuda, nagu võiks Inglismaa kõige silmapaistvamad hobust kaua varjata. Eriti veel nii hõredalt asustatud paigas nagu tart Moore'i põhjaosa. Eile lootsin ma iga hetk kuulda, et hobune on leitud ning tema röövija on John streikeri mõrvar. Kui jaga saabus uus hommik ja ma kuulsin, et tehtud ei ole midagi peale Fitz Roy Simsoni vahistamise mõistsin ma, et mul on aeg tegutseda. Ometi tunnen ma, et mõnes mõttes ei läinud ka eilne päev raisku. Te olete siis mingi teooria loonud? Olen vähemasti põhilised juhtumiga seotud faktid endale selgeks teinud. Ma esitan need teile, sest miski ei selgita juhtumit paremini kui selle jutustamine kellelegi teisele ning ma ei saa teilt kuidagi koostööd oodata. Kui ma teile meie lähtepositsioonist ülevaadet ei anna. Nõjatusin vastu istme seljatuge ja pahvisin sigarit. Holm saga kummardus ettepoole, kõverdas pikka kõhna nimetissõrme iga mainitud fakti korral peopessa ning andis mulle lühikese ülevaate sündmustest, mis olid viinud meie retkeni. Hõbelauk ütles ta on sõnumi järglane ning tema saavutused on niisama hiilgavad nagu tema kuulsal esivanemal ta nüüd neljaaastane ja toonud kolonel Rossile tema õnnelikule omanikule järgemööda kõik ratsavõistluste auhinnad. Kuni selle õnnetuseni oli ta Essexi karikavõistluste kindel favoriit ja tema peale tehti panuseid üks kolme vastu. Võiduajamiste publik on teda alati oma lemmikuks pidanud ning ta pole pealtvaatajatele veel kunagi pettumust valmistanud, nii et isegi praeguses ettearvamatus olukorras on tema peale pandud tohutud rahasummad. Seega on ilmne, et paljud inimesed olid vägagi huvitatud, et hõbelauk oleks kohal, kui stardilipi järgmisel teisipäeval langetatakse. Seda tõika muidugi arvestati king spaylandis, kus asub koloneli võistlushobuste treenimistall. Favoriidi kaitseks võeti tarvitusele kõik abinõud. Treener John streike Ron endine Choki, kes sõitis kolonel Rossi värvides, enne kui ta kaalumistoolil liiga raskeks läks. Ta on olnud koloneli teenistuses viis aastat šokina ja seitse aastat treenerina ning alati on ta end näidanud aga raja ausa mehena. Talle allus kolm tallipoissi, sest tall oli väike ja tegemist oli üldse ainult nelja hobusega. Üks tallipoiss valvas igal ööl tallis, teised magasid lakas. Kõigil kolmel olid suurepärased soovituskirjad. Johnstreiker, kes on abielus, elas väikeses majas umbes 200 jardi kaugusel tallist. Lapsi tal ei ole. Majas on üks teenijanna ning ta elab üsna lahedalt ära. See on väga üksildane kant, kuid umbes pool miili põhja pool asuv väike grupp villasid, mille ehitas üks Tabistoki ettevõtja, invaliididele ja teistele inimestele, kes tahavad tart Moore'i puhast õhku nautida. Taristok ise asub kahe miili kaugusel lääne pool, teisel pool Nõmme, aga samuti ligikaudu kahe miili kaugusel on Meiputtoni suurem treenimiskeskus, mis kuulub lord Päkvaatorile ja mida juhatab Sailas Braun. Igas teises kaares laiub tühi nõmm, kus peatuvad ainult ringirändavad mustlased. Selline oli olukord möödunud esmaspäeva öösel, kui õnnetus aset leidis. Hobused olid õhtul sõidus käinud, neile oli antud juua nagu tavaliselt. Kell üheksa pandi talliuksed lukku. Kaks tallipoissi läksid treenerimajja, kus nad sõid köögis õhtust. Kolmas tallipoiss need Hanteri aiaga valvama. Mõni minut üheksa läbi tõi teenijanna Edit Baxter talli juurde ka õhtusöögi, mis kujutas endast lambaliha karri kastmes. Midagi juua teenijanna ei toonud, sest tallis oli veekraan ja eeskirjade kohaselt ei tohtinud tallipoiss töö ajal kangemat kraami pruukida. Teenijanna oli latern kaasas, sest väljas oli pime ja tee viis üle lageda nõmme. Editakster oli tallist 30 jardi kaugusel, kui pimedusest ilmus nähtavale üks mees ja hõikas talle, et ta peatuks. Kui mees astus laternavalguse kollasesse sõõri, nägi tüdruk, et tegemist on härrasmeheliku hoiakuga võõraga, kellel oli seljas hall, viid ülikond ja peas sonimüts. Mehel olid jalas kedrid ja käes raske nupuga kepp. Kõige sügavama mulje aga jättis editaksterile see, kui kahvatu oli mehe nägu ning kui närviline oli tema olek. Vanuse poolest oli ta teenijanna meelest pigem üle kui alla 30. Kas te oskate mulle öelda, kus ma viibin? Küsis mees. Ma olin juba peaaegu otsustanud nõmmel ööbida, aga nägin siis teie laterna valgust. Te, olete Kinks Paylandi hobusetalli juures, vastas editaksler. Assoo. Kas tõesti? Milline vedamine, hüüatas mees. Tallipoiss vist magab öösiti tallis. Võib-olla te viitegi talle parajasti õhtusööki? Kuulge, te tahaksite endale kindlasti uue kleidi raha teenida või kuidas? Mees võttis vestid taskust kokku murtud valge paberilehe. Toimetage see täna õhtul tallipoisi kätte ja te saate endale osta ühe ilusa kleidi. Teenijanna hirmutas võõra tõsine jutt ning ta jooksis mehest mööda akna juurde, läbi mille ta oli harjunud poisile toitu andma. Aken oli juba lahti ja hanteristus tallis väikese laua ääres. Teenijana oli just hakanud talle juhtunust rääkima, kui võõras jälle tema juurde astus. Tere õhtust, ütles mees aknast sisse vaadates. Ma tahtsin teile paar sõna öelda. Tüdruk on vandunud, et märkas mehe rusikasse surutud, käes paberisse mähitud pakikest. Mis teil siia asja on, küsis tallipoiss. See asi võib teile midagi taskusse tuua, vastas võõras. Teil on kaks hobust, kes võistlevad, võistleksid karikale, hõbelauk ja meie Ard. Rääkige mulle nende kohta tõtt ning te saate ka sellest kasu. Kas on tõsi, et lisaraskusega sõidus võib leiard 1100 Jordisel vahemaal hõbelaugust 100 jardi ette minna ning kõik tallipoisid on tema peale oma panuse teinud? A, te olete üks neist kurradi kihlvedude meestest hüüdis tallipoiss. Küll ma teile näitan, kuidas me neid Kinks Paylandis kohtleme. Ta kargas püsti ja tormas talli teise otsa koera lahti päästma. Tüdruk lippas uuesti maja juurde, aga jooksu pealt vaatas tagasi ja nägi, et võõras kummardus aknast sisse. Hetk hiljem, kui Hanter koeraga välja tormas, oli mees kadunud ning kuigi tallipoiss jooksis ringi ümber hoonete, ei õnnestunud tal mehest jälgegi leida. Üks hetk katkestasin Holmsi. Kas tallipoiss jättis ukse lahti, kui ta koeraga välja jooksis? Suurepärane, Watson, suurepärane. Pomises mu kaaslane. See küsimus tundus mulle nii tähtis, et ma saatsin eile asja selgitamiseks Start Moore'i Telegrami. Poiss pani tallist lahkudes ukse enda järel lukku. Võin veel lisada, et aken ei olnud nii suur, et mees sellest läbi oleks mahtunud. Hanter saatis siis treenerile juhtunu kohta teatel streike. Erutus poisi juttu kuuldes, kuigi näib, et ta ei mõistnud vahejuhtumi kogu tähendust. See tekitas temas aga ähmast rahutust ning kui proua streikija öösel kell üks üles ärkas, nägida, et mees pani end parajasti riidesse. Vastuseks naise pärimisele ütles mees, et mure hobuste pärast ei lasknud tal uinuda ning et ta kavatseb minna talli juurde vaatama, kas kõik on korras. Naine palusid mees koju jääks, sest ta kuulis aknal vihma rabinat, aga mees pani tema palvetest hoolimata vihmamantli selga ja läks. Proua streikija ärkas kell seitse hommikul ja avastas, et tema mees ei olnud veel tagasi tulnud. Ta riietus kiirustades, kutsus teenijanna ja läks talli juurde. Uks oli lahti. Tallis tooli peal istus täiesti oimetu Hanter. Favoriidi later oli tühi ning hobuse treenijat polnud kusagil näha. Kähku aeti üles tallipoisid, kes magasid riistaruumi peal Aganikus. Nad ei olnud öösel midagi kuulnud, sest nad olid mõlemad raske unega. Hunter oli ilmselt mingi tugeva arstirohu mõju all ning temalt ei olnud võimalik mõistlikku vastust saada. Ta jäeti ennast välja magama, teised tallipoisid ja naised aga jooksid kadunud hobust ja meest otsima. Nad lootsid ikka veel, et treener oli hobuse mingil põhjusel varasele treeningsõidule viinud, kuid ronides maja lähedal väikese künka otsa, kust paistis kogu ümberkaudne nõmm ei näinud nad jälgegi kadunud favoriidist. Seest märkasid nad midagi, mis hoiatas neid, et aset on leidnud tragöödia. Umbes veerand miili kaugusel tallist laperdas Johnstreikeri vihmamantel astelhernepõõsa küljes. Kohe selle taga oli nõmmel kausikujuline lohk ning lohu põhjast leiti õnnetu treeneri surnukeha. Tema pea oli mingi raske esemega metsikult puruks löödud ning tema Reyes oli pikk, puhaste servadega ilmselt mingi väga terava relvaga löödud haav. Oli aga selge, et streiker oli end kallaletungijate vastu ägedalt kaitsnud, sest paremas käes hoidis ta väikest nuga, mis oli pidemeni verine. Vasakus käes oli tal punase ja mustakirju siid kaelaside, mida nähes ütles teenijatüdruk, et säärane kaelaside oli olnud eelmisel õhtul kaelas võõral mehel, kes talli juures käis. Kui Hanter uimast toibus, kinnitas temagi teenijatüdruku sõnu. Ta oli ka täiesti kindel, et seesama võõras oli akna all seistes tema lambaliha sisse mingit uimastit pannud ning vabanenud nõnda tallivalvest. Mis puutub kadunud hobusesse, siis näitasid arvukad jäljed saatusliku lohu muda seal põhjal, et hõbelauk oli võitluse ajal seal olnud. Aga sellest hommikust saadik on ta kadunud. Ning kuigi looma leidjale on välja pandud suur tasu ja kõikide art Mouri mustlasi on hoiatatud, ei ole hobusest mingeid teateid. Lõpuks on analüüs näidanud, et tallipoisi õhtusöögi jäänustes oli märkimisväärne kogus oopiumipulbrit. Et majas aga sõid inimesed samal õhtul seda rooga ilma mingite halbade tagajärgedeta. Niisugused on põhilised selle juhtumiga seotud faktid, mis on esitatud võimalikult selgelt ja ilma igasuguste oletusteta. Nüüd jutustan ma lühidalt, mida politsei selles loos on ette võtnud. Inspektor Gregory, kelle hooldejuhtum anti, on äärmiselt asjatundlik politseinik. Kui tal oleks veel ka kujutlusvõimet, jõuaks ta oma alal kaugele. Sündmuspaika saabunud leidis ta üles ja vahistas kohe mehe, keda kuritöös kahtlustati. Teda oli kerge leida, sest ta elas ühes neist villadest, mida nad ele mainisin. Tema nimi on Fitz Roy Simson. Ta on hiilgava päritolu ja haridusega mees, kes on võiduajamistel terve varanduse raisanud ning elatub nüüd vaiksest ja osavast kihlvedude sõlmimisest Londoni spordiklubides. Tema kihlvedude registriga tutvumisel ilmnes, et ta oli registreerinud favoriidile kuni 5000 naela suurusi panuseid. Kui ta vahistati, tunnistas ta üles, et oli tulnud tart Moore'i lootusega saada andmeid kingiks paljandi hobuste jaga respuru kohta, kes oli teine favoriit ja keda hoiti Sailas Brauni hoole all mehitultoni tallis. Ta ei püüdnud salata, et oli eelmisel õhtul kirjeldatud kombel käitunud, kuid väitis, et tal ei olnud halbu kavatsusi ja ta oli lihtsalt tahtnud koha peal informatsiooni saada. Kui talle kaelasidet näidati, tõmbus ta näost kaameks ega olnud kuidagi võimeline seletama, miks kaelaside mõrvatud mehe käest leiti. Tema märjad rõivad tunnistasid, et ta oli eelmisel ööl vihma käes käinud ning tema tinaraskusega kepp oli just säärane relv, mis võiks korduval löömisel põhjustada treenerile tekitatud hirmsaid vigastusi. Samal ajal ei olnud tema kehal ühtki haava. Verejäljed, streik eriloal aga viitasid, et vähemalt üks kallaletungija pidi selle märki kandma. Niisugune see lugu kokkuvõtlikult ongi Watson. Ja kui te suudate sellele mingit valgust heita, olen ma teile lõpmata tänulik. Olin kuulanud suurima huviga aruannet, mille Hollandis oli mulle temale iseloomuliku selgusega esitanud. Kuigi suurem osa fakte oli mulle teada, ei olnud maa pööranud piisavalt tähelepanu nende suhtelisele tähtsusele ega ka nende omavahelistele seostele. Aga kas on võimalik, olete sinna, et streiker haava seinast ise oma noaga, kui tema keha haaras kramp, mis on ajuvigastuse puhul tavaline? See on rohkem kui võimalik, see on tõenäoline, lausus Holms. Sellisel juhul langeb ära üks peamisi süüdistatava kasuks kõnelevaid asjaolusid. Ja ometi saama veel nüüdki aru, millist teooriat poolda politsei. Ütlesime. Kardan, et kõigile välja pakutud teooriatele võib esitada väga tõsiseid vastuväiteid, kostis mu kaaslane. Minu meelest kujutleb politsei, et kui Fitz, Roy Simson oli andnud poisile oopiumit ja mingil moel teise võtme saanud siis tegi ta ukse lahti ja viis hõbelaugu välja. Kavatses ilmselt looma varastada. Hobusevaljad on kadunud. Nii et arvatavasti pani Simson endale pähe. Jätnud ukse enda järel lahti, talutas ta hobust üle nõmme, kui treener talle kas vastu tuli või järele jõudis. Loomulikult järgnes tüli. Simson lõi treeneril oma raske kepiga pea lõhki. Ise aga ei saanud kriimugi väikesest noast, mida streikija enesekaitseks kasutas. Seejärel viis varas hobuse kuhugi salajasse peidupaika või jooksis loom võitluse käigus minema ja huvitab nüüd nõmmel ringi. Niisugune on politsei ettekujutus sellest juhtumist. Kuigi säärane sündmuste käik ei ole kuigi tõenäoline, on kõik teised seletused seda veelgi vähem. Ma kontrollin ise asjaolusid niipea, kui olen sündmuskohale jõudnud. Enne seda aga ei saa me minu meelest kuidagi oma oletustest kaugemale minna. Me jõudsime alles õhtul väikesesse Tabistoki linna, mis asub nagu kilbi nupp keset Art Moore'i tohutu suurt sõõri. Jaamas ootas neid kaks härrat. Üks oli pikk, heledapäine, lõvilakka meenutavate juuste ja habemega ning kummaliselt läbitungivate helesiniste silmadega mees. Teine oli väike ja elav, väga korralikult riides ja nobe. Tal oli seljas satter, kuub, jalas kedrid ning lisaks ehtisid teda ilusti pügatud põskhabe ja monokkel. See oli kolonel Ross, tuntud ratsaspordihuviline. Esimene Aga inspektor Gregori mees, kes oli endale inglise kriminaalpolitseis kiiresti nime tegemas. Mul on hea meel, et te tulite, härra Holms, lausus kolonel Ross. Inspektor on teinud küll kõik, mida üldse soovida võib, aga ma tahan, et ei jäetaks kasutamata ühtki võimalust vaese streikeri eest kätte maksta ja mu hobust tagasi saada. Kas on selgunud midagi uut? Küsis Hols. Pean kahjuks tunnistama, et me ei ole kuigi kaugele jõudnud, vastas inspektor Gregory. Meid ootab lahtine tõld ning kahtlemata soovita enne pimeduse saabumist sündmuspaiku näha, siis võime kõigest sõidu ajal rääkida.