Kahe orkaan ja Kristjan Port tere. Eetris on portaal tehnoloog, kommentaari sitab Kristjan Port. Aastal 2040 on kõik planeedi elanikud aastas korra lennukis või siis on keegi mitu korda rahvusvahelise lennutranspordiliidu IATA hinnangul. Selleks ajaks sõidab lennukiga kaheksa ja pool miljardit inimest aastas. Arvudena, seda siis tänasega võrreldes kaks korda enam. Need, kes juba niigi palju lennukiga reisivad, võrratu on ta ängi. Et edaspidi peab kaks korda. Hakkame sõitma, olgu neile lohutuseks, et reisijate kasvu ennustused Rajanevad Aasias elavate reisijate hüppeliselt tõusule tänu majandusarengu toodud võimalusele asuda rahvusvaheliselt reisima. Näiteks lisandub hiinast miljard lennureisijat lisaks tänasele 600-le miljonile. Kindlasti lisandub natukene üle 400 miljoni ja tänas umbes kaheksasajamiljonilise ameeriklasest lennureisijale lisandub veel juurde umbes pool ja nii edasi. Taevasse lennutatud asjade maale tagasi jõudmise kohta leidub mitmeid rahvalikke tarkuseteri. Sama kehtib ka edu puhul. Lennunduse kasvu pöördumist languseks võivad põhjustada kiiresti arenevad alternatiivsed transpordiviisid. Mõnedel hinnangutel kond lennundusel kriips peol juba aastaks 2060. Muutuste teguritest ei oskakski tänar arvata, hoolimata monumentaalsetest, mõõtmetest ja meedia tähelepanust. Samuti harjumuspärasest hirmust, mida taolise transpordiga seni kavatsetud kohale toimetada. Sellise raketi koormaks on enamasti mõeldud vastuvõtjad tabab lõhkepea. Ülejäänud rakettide. Kas on aga kosmosetransport? Ilon maskis SpaceX plaanib 10 aasta pärast pakkuda umbes 1000 inimest mahutava raketiga reisi teenust tunni ajaga suvalisse maailma punkti. Pileti hind kõigub 500 ja 1000 dollari vahel. Eelduseks on. Ujuva maandumisplatvormi olemasolu ja siis veel seadused ja nii edasi. Küsimus polegi takistuste, vaid nende ületamise huvis ning tegutsemise motivatsioonist mida toidavad lubadused lennata näiteks Londonist New Yorki poole tunniga. Reisijateveoga tegelevate lennufirmadega kasumist üle poole kogutakse. Tööks äriks reisijatelt klientidelt neid tavareisijatest kordades vähem umbes 12 protsenti nahaga, sellest toodavad nad kaks korda rohkem tulu. Natukene allapoole kasumist hangitakse aga kaudselt mees näiteks krediitkaardifirmadele lendude boonuspunkte, kes müüvad neid edasi klientidele kiiremini ja kaugemale klienti lennutada lubab raketiteenus Kasuks sööma siis lennufirmade ärireisijatest koogitüki hammustus ei peagi olema suur. Piisab ju, kui natukene kõige tulisemaid kliente raketi peale meelitatakse. Lennunduse kasvu ja tulusust ähvardavad veel kaks tehnoloogilist uuendust. Raketiga võrreldes nendesse ka palju lihtsam uskuda. Kuigi üks neist oli veel mõne aasta eest samuti ulme. Kõikjal maailmas arendatakse kiirrongiliiklust. Hiinas on tänaseks arendatud umbes 30000 kilomeetrit kiirraudteed ja võrgustiku areng jätkub. Enamus kiirrongidest liiguvad 250 kuni 300 kilomeetrise tunni. Kiirusega arendamisel on kaks korda kiiremad rongid. Traditsioonilisemat raudribast kandva tee kõrval arendatakse seal ka maaklev tehnoloogiaga magnetitel hõljuvaid ronge, mille sõidukiirus ulatub kuni 1000 kilomeetrini tunnis. Sellised kiirused eeldavad liikumist suletud torustikus, mille väljaarendamine kiireneb. Tabab lennundust siis selle kuuma arengu ajal. Kiirrongid konkureerivad lennukitega suhteliselt lühikeste vahemaade taha reisivate klientide ja kauba eest. Aga mida kiirem rong? Kaugemale reisiva kliendi nimel võisteldakse. Maakleb rongiga, joob lühikese ajaga 1000 ja kaugema kilomeetri taha. Mõnedel hinnangutel konkureerib kiiresti arenev rongiliiklus Hiina lennundusega umbes poolte reisijate nimel. Järgmiste aastate valikuteks ongi investeeringud kas rongiliiklusesse või lennujaamade arendamisesse. Kolmas grupp lennukist maha jäävatest reisijatest taga ei kiirust ega sõida väga kaugele. Kui nad saaksid valida lennuki ja ise juhtima. Sõiduki vahel kui nendeks Teslale õnnestub lahendada isejuhtimise tarkvara probleemid kavade järgi kusagil järgmise paari aasta. Sest siis muutub tarkvara uuenduse teel isejuhtivaks üleöö umbes kolm miljonit sõiduautot. Linnadevahelised piirded võivad lühikese ajaga muutuda isejuhtivate sõidukite pärusmaaks sest need sõidavad kiiremini ja ohutumalt, kui ideedel pole inimestest juhte. Sõidukiiruse kasvades pikeneb mugava ja töise magava einestama või meelt lahutama reisija sõidude pikkus lühema lennutee pikkuseks. Autod rongid, raketid seega lennuki vastu. Kuula varasemaid portaale R2 L2 koordi.