Mõni eesti džässisõber mäletab ehk veel kunagi Pärnus Tallinnas esinenud saksa muusikud Friviš Sternbergi kellega mind seob juba umbes 40 aasta pikkune sõprus. Ta oli endise Saksa DV parim džässi klarnet-ist saanud klassikalise hariduse oma kodulinna Dresdeni muusikaülikoolist mängis bigbändis Dresdeni tants, sümfoonikud plaadistas ka oma ansamblitega. Ühtäkki lahkus ta aga treestenist ja asus elama Lääne-Saksamaa kuurort linna vaat peederkiesasse et olla toeks seal elavale liikumisvõimet. Tule õele. Mullu suri õde, kuid uus elukoht on saanud sõbrale armsaks oma rahu ja vaikusega. Vahel käib ta mõne kolleegiga kohalikus kirikus või mujal mängimas ja naudib maaelu, nagu ta ise ütleb. Hiljuti saatis ta mulle CD-albumi, mis on pärit vederkeesa sõpruslinn last Bodminist. See asub Inglismaal põhja konn roolis ja pakub muusikat sealse kolledzi õpilastest 11 kuni 18 aasta vanustest poistest tüdrukutest koosnev džässorkestrilt. Orkester oli mullu vederkeesas esinenud ja palju sõpru. Võit. Ühinen oma sõbra arvamusega, et selles vanuses noored mängivad väga vapralt ja säärase orkestri olemasolu annab koolile palju plusspunkte. Valisin plaadilt pilli džauli kauni ja just nii, nagu oled plaadil. Nimepidi mainimata jäänud neiu võlub esituse lihtsuse ja siirusega kahe meeldiva omadusega, mida just igal sammul ei kohta.