Olen mõnel puhul rääkinud laulust jää vabaks Eesti meri ja tema autorist Viktor Oxfordist. Kirjutasin temast koos pildiga raamatus vaibunud viiside kaja ent aeg-ajalt tuleb jälle keegi ja küsib, kes see autor ikkagi oli. Hiljuti sain vahest kõige täpsemad andmed tema ristipojalt, keda hea raadiokuulaja hästi tunneb. See on meisterfotograaf, Kalju Suur. Tema lahkel loal annan siinkohal edasi tema jutustuse. Viktor Oxford sündis esimesel oktoobril 1893, suri 15. veebruaril 1983. Ta oli väga mitmekülgne ja andekas mees, mängiskla klaverit, viiulit, kitarri, esines kinodes tummfilmide ees. Lõigu pleesid ja kirjutas luuletusi. Mahukas poeem suri 280 salmi valmis tal pika aja jooksul 1916 kuni 1939. Selles oli ka esimene variant nii-öelda orjalaulust vabaks Eesti meri. See laul levis alates 1900 neljakümnendaist aastaist üle maailma eestlastele vabadust nõudva hümnina Viktor Oxford sündi samblast, kus vanaisa pidas talukoht Ta Viktor isa oli Jaan üks viiest pojast Dali Jänedal kingsepp. Siis sai Viktor kupli lauludeks sobiva pseudonüümi Jaan needa kunstnikunimeks. Oma graafilistel reklaamtöödele kirjutas ta inglispäraselt Oxford. Repressiivorganid teda taga ei otsinud, vist arvati, et Vabaduse laulu autor oli inglane. Victor Oxford oli joonistaja, konstruks tor, vedurijuhttehnik, reklaamiagent, trükkal, trükimasinaehitaja, nootide ja pisitrükiste valmistaja. Peale selle oli ta graafik, karikaturist tõlkis prantsuse, saksa ja vene luulet. Oskas kududa, heegeldada. Ta päris talutavalt tasemele õmmelda tundis end koduselt. Kulinaaria tegeles laatadel rändkinomehaanikuna. Tal oli teadmisi tograafiast, mida oskas ka teistele edasi anda. Tauliga valmistanud ise endale täiesti korralikud proteeshambad. Sõja ajal tegi ta nõutavaid riidevärvija tualettseepi Silva pärast sõda püüdistatestilleerida puskari puhast piiritust jäi aga passikontrollile vahele ning sai kuus aastat vangilaagrit seda lühenda Stalini surm. Harku vangilaagris õppis ta selgeks veel projekteerija arhitekti ameti joonistas kuure garaažiaiamajakesi ohvitseridega, peredele. Selle eest sai vabanemisel kahe kindrali allkirjaga tänu diplomi. Too paber tõi talle pagari tänavalt elamisloa, Tallinnas Victor Oxfordi ehitatud värviline rota trükimasin, konfiskeeriti ja lammuta stati. Ta ise kadus mu vaateväljalt, kirjutab Kalju. Suur, sest korterisse Tartu maantee 35 oli kolinud võõras perekond. 1962. aastal märkasin teda ootamatult Viru tänaval maalimas kaupluse uksele silti nimega siluett. Pildistasin teda selle töö juures, kahjuks on see negatiiv nüüd kadunud. Tema uus elukoht oli hilisema kohvik, kaupluse maiasmokk, pööningukamber. Pildistasin teda sealgi, kirjutab Kalju. Suur üks foto ilmus albumis, aknad, teine fotovihikus, 28 fotot. Oleksin öelnud koostajaile, kes on modell. Poleks pildid trükivalgust näinud. Victor Oxford töötas reklaami valitsuses klaasi maaliana 70. sünnipäevani. Ta pidi kolima pliganti, kuid asus maale Lagedile. Hiljem elas ta Endel sepa juures, kes oli abiellunud Oxfordi kunagise turu agendid. Trega Nad põlesid 1944. aasta märtsipommitamisel paljaks ja Oxford võttis nad siis oma trükimasina tuppa elama. Endel Sepp mattis Oxfordi rahumäele. Muretsesin oma ristiisale tavalise nimeplaadi asemele rikkama hauakivi kuid selle pidulik avamine jäi ära seoses Estonia katastroofiga. Ongi avamata. Tema viimase sünniaastapäeva tähistamisel sain teada, et ta oli kirjutanud luuletused oma hauale ettekandmiseks. Nii jutustas legendaarsest heliloojast Victor Oxfordist, tema ristipoeg Kalju Suur.