Mitu hiirt sul praegu laual on? Mul on praegu laual kaks hiirt, üks üks neist on selline, mida ma kasutan aktiivselt. Teine on lihtsalt passiivselt mu laua peal. Üks hiir magab siis põhimõtteliselt ja ja teine siblib ringi mööda lauda, aga mitu sul on? Mul on kolm, aga see ei ole võistlus. Ma ei, ma ei taha, et sellest nüüd nagu mingi hull võistlus sind, tola. Ma helgelt jään alla. Ei, me ei ole sellised inimesed, kes võistleksid, et kellel on rohkem hiiri. See oleks hale. Ma ei tahaks olla. Ma ei. Kõik, mis ma elus olen siiani teinud on, on selle nimel, et et hoiduda selliseks inimeseks muutumist, kes hakkab sõbraga võrdlema, kummal on rohkem hiiri laual, oleks lihtsalt traagiline. Ma, ma lihtsalt ei tahaks olla hale. Tere, minu nimi on Ivo krostok. Tere, mina olen Jim Ashilevi ja te kuulate saadet. Popkulturistid. Ma hakkasin täna mõtlema, mis on alati selliste vestluste algus ja, ja alati üldse nagu väga paljude probleemide algus, et inimene hakkab järsku lihtsalt mõtlema. Ja muidugi. Ma ei hakanud siis mõtlema millelegi toredale, ma ei, ma ei ole selline inimene, kes saab lihtsalt hakata mõtlema. Ja mõte, mis tuleb, on, on, on tore. Ma ei ole ühtegi sellist inimest kohanud, kas, kas mõni selline, kas meil on mõni kuulaja, näiteks, kellel on mõni tore mõte vahel peas või? Lihtsalt tuleb järsku mõte on ja hakkad mõtlema ja ilmneb, et see on tore, ma ei tea, kas see kõlab natukene uskumatult, tahaks näha seda inimest tahaks näha. Ja, ja see mõte tuli nagu niimoodi jalutades mõtlesin, et paganas, et me siin aasta alguses leppisime või kas nüüd leppisime kokku, aga vähemalt rääkisime omavahel. Mis meie, mis meie aasta plaanib või eesmärgid on, noh, nagu ikka, eks ole, uuel aastal mõtled välja, et mis, mis siis need, mis, mida siis see aasta paremini teha, kui, kui eelmisel ja me just nagu tol ajal rääkisime, kui, kui väga õnnelikud selle üle oleme, et, et eelmiseks aastaks seatud plaanid meil mõlemal kuidagi niimoodi väga hästi läksid ja, ja toime tulid, et need eesmärgid, mida me endale olime eelmiseks aastaks seadnud need Need olid meil kuidagi nagu välja tulnud ja, ja see tekitas mus tol hetkel väga suurt optimismi, et mul Mul on väga suur muutuste aeg ja ja, ja olin just mõned kuud enne aasta algust kolinud uude linna ja, ja hakanud tegema uut tööd, et, et mida kõike ma võiks, võiks siis nagu sellega selle kogemusega saada. Ja ma mäletan, et ma seadsin omale endale eesmärgiks, et see aasta ma tahan olla pädevam või noh, nagu eriala erialaliselt nagu tugevam Ma kaotan oma podcasti rakendusest ära, sellised Bootkestid, mis, mis mind nagu erialaselt ei, ei, ei. Siis hari ja lisan rohkem selliseid, mis mis räägivad mulle just keskkonnateemadest ja, ja, ja kestlikkust arengust ja muudest sellistest asjadest. Ja hakkan ka lugema rohkem sellel teemal üldse oluliselt nagu targem ja parem inimene selle kõige lõpuks. Ja nüüd, kui aasta hakkab aasta hakkab nagu lõpule jõudma, seda kuidagi isegi natukene raske öelda, alati saasta lõpp tuleb sellise suurema üllatusega, kui, kui, kui tahaks. Ta on juba nagu november käimas. Siis ma hakkasin mõtlema. Pagan, ta nüüd oli, mis, mis ajavööndis? Ajavööndisse oled Ma ütlesin november ei, sest et see oleks väga huvitav, kui Brüsselis oleks praegu juba november, see oleks väga huvitav oleks kui selguks, et ma pole seda siiamaani märganud. Vaiko Eplik lauset Tallinnas November kallis niisugune lauldav. Tallinnas ja sest et Tallinnas ka ükskord oli november aga, aga seda, et Brüsselis on praegu november, kui Tallinnas on oktoober, see on väga huvitav juhtum. Isenesest. No oletame, et on november juba, aga tegelikult reaalsuses me teame, et ei ole. Ühesõnaga, ega seal suurt vahet ei ole. Ma tunnen, et ma ei ole oma eesmärgi poole liikumisel väga edukas olnud, ma isegi mäletan, et mingi hetk suvel ma otsustasin, et see eesmärk ei toimi, et lihtsalt see, see siht, mille ma endale panin, ei ole olnud mõistlik, me võime sellest hiljem natuke lähemalt ka rääkida, miks see nii oli, aga aga jah, ma, ma leidsin, et ma olen vähemalt pool aastat sihitult elanud. Ja see mõte natukene tekitas minust minust natukene kurbust, kuidas sul endal on olnud selle aasta sihtide või sihitusega? Väga hästi, sellepärast, et ma ei mäleta enam, mis see siht oli. Ja kui sa alustasid oma juttu sellega, et peaaegu kõik probleemid saavad alguse sellest, et inimene hakkab mõtlema, siis mul praegu lihtsalt ei ole ühtegi pidepunkti, ma ei oska, mul ei ole millestki mõelda. Sihitus kulgeb väga kenasti, minu jaoks ei saa kurta, pole sihtprogrammid. Mis seal juhtus, siis miks sa miks sa loobusid või miks sa, miks sa toime ei tulnud oma suurte eesmärkidega? Ma olin liig naiivne, ma arvan. Sest, sest nii palju kui ma ennast tean, siis mu aju vajab variatsiooni, et mul võib-olla hästi kiire näiteks tööga. Aga see ei takista mul tegemast igasuguseid muid tegevusi seal kõrval, mis kuidagi nagu toidavad aju teistmoodi, ehk siis mul Mu aju vajab nagu erinevaid teemasid ja erinevate asjadega tegelemist korraga ehk siis, kui mul on töö juures väga palju teha ja, ja nii ehk naa juba uue, uue, uue töökoha, uute väljakutsetega tuleb pidevalt sellist uut infot või pidevat õppimist ja arenemist selles erialas siis mulle tundus selle kõige juures täiesti vastuvõetamatu veel lisaks nagu kulutada oma vaba aega täpselt sellesama asja peale, et kuidagi minna nagu pärast tööd õhtul koju, kuulata täpselt samadel teemadel audioraamatuid või Bootkest lugeda õhtul täpselt samadest teemadest raamatuid, näha sellest kõigest ainult und ka. Lugeda ainult sellel teemal ajaleheartikleid ja, ja lihtsalt nagu olla ülekülluses selles teemas. See tundub nagu hästi mõistlik asi, mida teha, et enda pädevust tõsta või, või noh, olla kursis kõigega, mis toimub vähemalt nii palju kui võimalik. Aga, aga ma väga kiiresti enda puhul õppisin, et, et see ei toimi, et ma saaksin nii teha, et ma, ma teen töö osas midagi muud. Ja siis sellega tegelen vabast ajast, aga aga nagu teha ühte ja sama asja korraga, et see ei toimi, pigem siis juba õhtul lähen koju ja ja kuulan tehnoloogiauudiseid või, või mängu mängumaailmas toimuvaid uudiseid või, või lihtsalt mingisugust huvitavat lugu, näiteks ma hiljuti avastasin podcasti nimega Extremidis, mis räägib kõige kaugematest kohtadest maailma nurkades, ehk siis igasugused saared ja, ja, ja, ja linnad ja piirkonnad, mis on võimalikult kaugel tsivilisatsioonist. Ehk siis kuidas seal elatakse, hakkama saadakse, et siukest nagu General intrest värki, ma võin täiesti vabalt kuulata. Aga, aga noh, nagu väga tõsiselt siukest erialast kui veel veel lisaks, et see, see ei toimi. Ja see on natuke nagu siis, kui ma olen olnud olukordades, kus ma olen osalenud kahes samalaadses projektis korraga näiteks olen olnud seotud kahe erineva teatri lavastusega paralleelselt ja see lihtsalt muutub liiga raskeks mingil hetkel kuidagi, kui kui on vaja teha kuskil pingutus millegi nimel. Ja siis pärast seda kohe on vaja minna teise kohta, kus on vaja teha põhimõtteliselt sedasama pingutus aga, aga teistmoodi siis lihtsalt kurnab kuidagi. See kurnab rohkem, kui võiks arvata. Ja see võib olla petlik, vahel isegi, et ah, mis seal ikka, et ma teen asja, mis ma, mida ma oskan ja mida ma tahan teha ja nii edasi. Aga vaheldus on tõesti elu alus või terve mõistus, ahnus. Nii nagu vaheldusrikas toit, see on hea tervise alus ja ja ma ei tea, mitmekesine suhtlusringkond on, on hoiab, hoiab seltsielu värskena. Et nii see lihtsalt on jah, et selles mõttes ma nüüd kui sa seda. Ma ei taha öelda läbikukkumist, aga nüüd, kui sa oled kirjeldanud seda, et mispärast sa ei suutnud oma sihist Oma sihile truuks jääda, siis see kõlab täiesti arusaadavalt ja loogiliselt muidugi muidugi see oleks olnud liig. See paneb mind mõtlema üldse laias laastus sellele et, et noh, kõik need eesmärgid, asjad, mida, mida me endale või teistele seame, et seal peab ikkagi mingi sihuke reaalsustaju säilima, sest kui ma tegelikult noh, ma praegu tunnen, et kui ma läksin ennast nagu ausamine analüüsinud selle juures et siis selline vaimustusega mingisuguse hästi ülla ja, ja, ja, ja loogilise tunduva eesmärgi paikapanemine oleks juba eos nagu kuidagi ära kadunud, sest kuulasin nagu ma, nagu ma ikka ikka teen selliste Bootkest nagu korteks, mis oli ka kui me, kui me popkultuurist välja mõtlesime, siis oli üks üks nendest Bootkestidest, mis ma sulle saatsin, kui selline, et näed, et et midagi sarnast võiks teha, kus siis sigi Bigrei ja makrelli omavahel räägivad. Ah, igast asjadest noh, peamiselt ette ettevõtmistest ja seal nad on ka nendest aasta eesmärkidest asjadest rääkinud ja ja üks üks hiljutine osanud rääkisid sellisest Netflixi dokumentalist nagu kriimsus sushi. Kas sa oled seda näinud? Korda seda pealkirja. Kiru kirun rõõmsalt sushi sellest kellelegi on ka hea väga kuulsast sushi kokast ilmselt maailma kõige kuulsamast sushirestoranipidajast Jaapanis, kelle, kelle restoranil on kolm Michelini tähte. Ma ei, ma ei ole kuulnud sellest Nad, nad vaatasid seda, seda dokumentaali podcastis, rääkisid sellest ja ja Syczypycray rääkis ühest väga nagu väga huvitavalt ütles selle dokumentaali kohta, et et on, on tõsi, et sellistest nagu noh, ekspertidelt on, on võimalik õppida aga sellisel tasemel inimestelt nagu Shiro, kes on oma oma asjas nagu maailma kõige parem. Et noh, tõesti kõige tipus, et sellistelt inimestelt põhimõtteliselt on, on võimatu midagi õppida, sellepärast et nad on nii nii eripärased ja nii nii teistsugused, et neid lihtsalt ongi maailmas ainult üks, nendelt ei ole midagi võimalik õppida. Ja, ja seoses nagu endale liigselt ambitsioonikate või valed eesmärkide seadmisega. Ja, ja sellesama Chirodokumentaaliga tuleb mulle meelde, et ma just hiljuti vaatasin Bill Gates'i Ja mina vaatasin talle ka ära, sest et see oli mu kodune ülesanne, sest sa ei olnud nõus minuga seda teemat käsitlema enne, kui ma pole tutvunud materjalidega, mis on väga lahe, sest et tase tõuseb. Ma olin mitu nädalat siin, enne saate salvestamist küsisin Chimmilt igasse just juhtumisi nüüd ei ole jõudnud vahepeal vaadata seda. Ja olen ausalt, olen poolteist osa, vaatasin ära kolmest. See on pool, see on täpselt see nagu, nagu Eesti nii-öelda kultuuriloos omane, kui tervet tükki ei jõua, tee pool. Sängi tervet rehkendust teha või mida iganes. Minu jaoks on see plõgin poolkõva sihuke kolmevärk. Ja no ma olen eluaegne kolme kolmepoiss. Õige suhtumine et Bill Gates on minu jaoks täpselt selline inimene, kellelt ei ole otseselt võimalik midagi õppida, aga vaadata, kuidas ta, kuidas ta oma asju seab ja teeb ja, ja on kogu oma karjääri läbi noh, nii Microsofti üles töötanud kui ka siis täna nagu tegeledes heategevuse ja, ja, ja keskkonna päästmise ja inimeste päästmise ja tervishoiuteemadega, et see kõik on nagunii uskumatu minu jaoks, et et kuigi ma selle ilmselt seda eesmärki seades tahtsingi olla täpselt selline inimene, kes kes seab omale mingid kindlad teemad, millest ta tahab võimalikult palju teada ja siis loeb nende kohta pidevalt ja räägib nendel teemadel pidevalt ja kuulab nendel teemadel pidevalt ja ja on nagu täiesti fokusseeritud selle eesmärgi poole, siis tuleb välja, et mina ei ole Bill Gates. Minust ei saa kunagi Bill Gatesi, aga väga huvitav on vaadata dokumentalist, kuidas selline inimene toimib ja kui teistsugune see tegelikult see toimimine on. See paljastab ka midagi väga sügavat sinu olemuse kohta sest et inimestel on harilikult teadvustatud sihid ja soovid ja vajadused ja siis neil on teadvustamata sihid ja soovid ja vajadused ja näiteks filme või, või romaane või, või ükskõik milliseid muid. Loo jutustamise vorme on võimalik niimoodi analüüsida ka vaadates karaktereid just läbi sellise prisma, et mida ta pealtnäha üritab saavutada oma loos ja, ja mis võib olla Se teadvustamata siht, mida ta tegelikult nii-öelda tahab. Nii et kui sa panid oma aasta sihid paika, et sa tahad saada mingi spetsiifilise teema eksperdiks, mitte tegeleda 100 asjaga korraga ja lõpuks sale võhik igal teemal siis see teadvustatud siht sul oli see, et, et sa tahad olla lihtsalt sihuke pädevam inimene ja võib olla see, kelle poole kelle jutule tullakse, kui on vaja mingit spetsiifilist teemat kuskil avada või, või lahata. Aga su teadvustamata siht oli see, et sa tahtsid saada pill Keitsiks. Jah, täitsa mõistlik analüüs või kokku võtta või vähemasti siis siis Bill Gatesi sarnaseks või mul on kogu aeg endal olnud selline ilmselt noh, teatud mõttes teadvustamata, aga samas nagu ma saan sellest aru, et minus on mingi selline Mingi selline isegi võib-olla piinlikkusega tunnistatav pool, kes ütleb, et ma tahaksin olla nagu nii pädev inimene, et mind aetakse nagu taga, et mind, ma ei pea nagu teisi otsima, vaid et mind aetakse taga, et ma, ma olen kuidagi seeläbi oluline, et mul on mingisugune teadmine või, või pädevus, mis, mis mind teeb nagu hästi oluliseks. Ja noh, see ongi selles suhtes huvitav, teatud mõttes on seda väga piinlik tunnistada. Aga teisest küljest ma ise noh, kasvõi sellesama Bill Gates'i dokumentaalfilmi puhul, et ma ütlesin, et, et vaata seda Chimm, mina ise nagu väga Idoliseerin, selliseid inimesi nagu nagu Bill Gates, kes tegelikult ongi saavutanud mingi teatud täielik unikaalsuse maailmas, lihtsalt selliseid inimesi nagu teisi ei ole enam. Või, või ei olegi üldse. Ja seda on, seda on nagu huvitav niimoodi mõelda, kas, kas ma nüüd olen? Kas on päris tõsi öelda, et ma tahan saada pill Keitsiks? Ilmselt mitte. Aga jah, seal on mingi oma tõde mängus. Ilmselt sellepärast ma tahtsingi. Nii väga, et sa seda vaataks, ma tahtsin mu fännluses kaasa, elaksid. Ja ma elasin kaasa, aga enne kui me selle doksarja juurde tagasi jõuame ma reageeriksin sinu ülestunnistusele, et natukene on piinlik isegi kõva häälega välja öelda, et tahaks olla mingil teemal nii pädev ja, ja nii osav. Ma ei tea eksperdistaatuses, et inimesed lausa ajavad taga sind, et see on piinlik. Siis, kui võtta seda mingisuguse egomaniaki projektina või, või mingisuguse edeva. Edevuse rahuldamiseks põhimõtteliselt, et tahaks, tahaks olla nii tähtis, et kõik märkavad mind. Aga samas. Ma ei kujuta ette, kas on üldse olemas inimest, nii nagu ma ei kujuta ette, kas on olemas inimesed, kellel on rõõmsaid mõtteid peas, on ju meie kuulajate seas, kindlasti ei ole ühtegi sellist inimest. Samamoodi ma ei suuda ette kujutada, et oleks inimest olemas, kes ei sooviks olla mingil moel vajalik. Noh, teistele et. Ükskõik, kuidas see ka ei avalduks, see soov siis me ju kõik iga päev astume väikseid ja suuri samme selleks, et olla vajalikud teistele ja selles mõttes ma arvan, et see sõltubki inimese sõltub sellest keskkonnast, kuhu ta juhtub sündima, sõltub sellest ühiskonnast, sellest tehnoloogiast, mis teda ümbritseb ja nii edasi, et mis need võimalused on, et igaüks tunneb ära, et mis on tema mingid eeldused milliseid oskusi oleks tal mõttekam kuidagi edasi arendada, nii et, et temast võiks saada tänu mingisugusele erioskusele näiteks teistele vajalik inimene. Ja nii edasi, et igaüks noh, otsib seda oma nišši ja mõnel õnnestub see leida. Aga mõni peab pidevalt tundma seda kõrvalejäetuse valu. Nii et see on jah, veider, et et, et miks on piinlikkustunne esimene, mis esile kerkib, kui, kui öelda välja midagi sellist, nagu, et ma tahaks olla näiteks mingis teemas nii pädev ja, ja eksperdi tasemel, et inimesed lausa otsivad kontakti minuga. Aga mis puutub Bill Gates'i, siis? No igatahes jah, see see, et sa nüüd seda kõiki käskisid mul vaadata juhib mu mõtted vaikselt juba sellele, et juba meie tutvuse alguses ma imestasin, kui lojaalne sa oled. Microsofti Microsoftile, kuidas see oli kodus Windowsi arvuti, mida polnud näinud aastaid. Kodus, kui tuli välja Microsofti tahvel nimega surfis, mida sai ka sülearvutiks ümber kombineerida, kinnitades sinna klaviatuuri siis siis sa kuidagi kiitsid seda, sa ütlesid, et see on mingisugune hea asi Siis tema, sa hülgasid oma Aifooni siin vahepeal ja, ja läksid okei, mitte Windowsi telefoni peale, küll aga aga minu jaoks nagu androidi inimesed on umbes samas getos, kus on ka Windowsis inimesed. Kirjutage filmile. Aga õnneks tulid ikkagi õuna õunatsunfti tagasi. No ma ei tea, et teha ja sul on prillid. Tark, sa oled tark, sul on doktorikraad, see teeb minu arust Windows inimese, arvestades et Bill Gates näiteks jättis ülikooli pooleli, aga sina oled doktorikraadiga, siis võiks ju mingite mõõdikute järgi öelda, et sa oled Bill Gatesi ees ühemõõdikuga ja vähemalt ühe mõõdikuga kre, et ei pea. Aga kui ma vaatan lugusid, mis kuidagi idealiseerivad mingisuguseid inimesi ja räägivad, kui, kui kui head ja, ja suuremeelset nad on ja ei puuduta ühtegi selle inimese hämarat külge, siis see tekitab minus ka umbusaldust. Sest et mul tekib kohe huvi, et mis on see Bill Gatesi hämaram pool, aga ma kardan, et kolmandas episoodis vist ei jõuta selleni ja, ja ainult kolm osa ongi seal. Doc sarjal. Ma arvan, et dokumentaalfilm nagu filmina Bill Gates-ist ei ole väga hea. Ma ma arvaks või vähemalt nagu, kui ma, kui ma näen ka seda, et et mida, nagu teised on sellest filmist arvanud, siis ütleme selles osas, et, et mis oli Bill Gatesi ajalugu ja, ja kuidas ta inimesena välja kujunes ja kõike seda nagu puudutatakse, aga see ei ole nagu just suurepärane, ma saan aru, et režissöör, mis ta nimi nüüd oligi, ma saan siin ühte oma oma mitmest hiirest kasutada ja võtta selle lehe ette. Davis guugen Haim üritas oma selle dokumentaalfilmi stiiliga monteerimise stiiliga natukene nagu näidata, kuidas Bill Gatesi aju töötab, et ta nagu hüppas väga palju teemade vahel, et sul ongi nagu ta ta oli kuidagi väga segane selles ülesehituses ta püüdiski, et Bill Gates on selline inimene, kes suudab mitme teemaga nagu kuidagi korraga laveerida igas asjas nagu minna süvitsi. Et üritas siis seda ka nagu selle montaaži ja kõigega mingil määral näidata, aga noh, see, see ei ole võib-olla kõige parem alus ühe hea narratiivi kokku Monteerimiseks. Aga jah, see oli stiilne, iseenesest lahe. Mina nagu väga kriitiline selle filmi osas ei oleks, aga tõesti, kui, kui soov on näha ka, ütleme seda Bill Gates'i, keda tunti siis ütleme, Microsofti tipphetkedel, kes, kes oli vähemalt tol ajal niisugune kirjelduste järgi enam-vähem saatan maal, kes üritas nagu kõiki oma konkurente välja süüa ja, ja oli vahetult arrogantne ja ja, ja väga nagu sihikindel ainult Microsoft edu poole. Siis ütleme, see film nüüd nüüd selles just suurepärane. Siis tasuks vaadata mängufilmi nimega barretisad Silicon Valley, mis on minu arust üks paremaid mängufilme, mis kunagi tehtud. Apple'i asutaja Steve Jobsi st ja samal ajal ka siis Bill Gates Sist, et see film kajastab siis nii Apple'i kui Microsofti algusaastaid ja seda, kuidas need firmad siis suureks kasvasid ja, ja mis selle kõige nimel siis siis tehti, et võib-olla võib-olla see, see annab sulle nagu parema ettekujutuse, milline oli Bill Gates noorena või vähemalt mingisuguse ettekujutuse. Aga noh, see film ikkagi tõesti näitas Bill Gates'i pigem kui selline vanem versioon sellest sellest väga sihikindlast mehest, kes nüüd selle asemel, et domineerida maailma ühe tarkvarafirmaga siis tegeleb heategevusega ja üritab parandada siis maailma suurimaid probleeme, sealhulgas siis hügieen, tervis ja ja energeetika. Et need, need olid nagu pigem rohkem keskmes. Ja ma ei mäleta, kust ma selle teemaga alustasime, kuhu ma tahtsin sellega jõuda. Aga sa ütlesid, et ma olen microsofti fänna ja ühesõnaga ikka veel Windowsi arvuti. Mul on õunatelefon. Ma ei tahaks ennast pidada ühegi NAGU firma tõsiseks fänniks. Ma jälgin täpselt sama suure huviga Apple'i üritusi ja tooteid, kui ma jälgin Microsofti üritusi, tooteid, aga ma tahaks mõelda, et ma olen selles osas tasakaalukam, et vähemalt jälginud mõlemaid. Miks sa, miks sa jälgi linuxi? Glamuur said etendusi? Jälgin ma jälginga Google'i. Regan Linuxil on olemas need asjad või ma mõtlesin, et ma teen lolli nalja. Android Linux, Android Linux. Et sa oled selles suhteliselt Kui aastaid ja noh, ütleme see oli, kunagi oli kunagi põhiline selline tarkvarameeste nali, et see aasta on, on, on linuxi aastat see aasta jõuab Linux arvutitesse ja vallutab maailma või noh, mitte mitte arvutitesse, vaid ma isegi ei oska seda tõlkinud tisse stiir for desktop lineks, et nüüd lõpuks saab Linux lauaarvutitest, siis siis olid veel lauaarvutid nagu see põhiline teema saab lauaarvutites domineerivaks ja seda nalja nüüd tehtud juba aastaid, vahepeal tuli välja, et keegi tahagi, ei lauaarvuteid tänapäeval ilmselt ei taha keegi enam õieti isegi isegi tahvelarvuti või neid sülearvuteid ja linux on tegelikult domineeriv platvorm telefonides, et see oli see koht siis lõpuks, kus Linux võitis nii-öelda. Aga, aga jah, ma jälgin Google'i üritusega Linux noh, ütleme laua- või sülearvutil on suhteliselt kasutu, ärge kirjutage mulle, ma olen proovinud kahtekümmet erinevat linuxit, 20-le erinevale. Vaimud. Kas sa linuxit Pentium peal oled proovinud? Pean mõtlema ilmselt küll viimane Pentium oli, mida ma kasutasin, vist oli Pentium neli. Kas ma sellele arvutile linuxi kunagi peale panin, ma tahaks uskuda. Jah kas seal Linuxiga varustatud Pentium arvutis mängis ka vahel artist nimega Uioidal jänkovic. Kindlasti mitte, siis kama linuxit kasutasin, sest linuxi ajal oli tol hetkel kindlasti mingisugune väga sügav probleem helikaardi seadistamisega ja ilmselt sealt heli välja ei tulnudki. Ärme kuula seda järgmist pala, mis meil oli kavas lihtsalt edasi jutuga. Täna. Toovad kõik mõistlikke mõistlikke seadmeid, millel helimängimisega probleemi ei ole. Kui te meid kuulate oma oma Linuxi arvutis, olete selle kõik tööle saanud või oma Linuxiga telefonis või, või siis ka, miks mitte Unixiga varustatud telefonis laiemalt võttes siis näiteks Apple'i seadmed juurde, et miks mitte, kuulake, kuulakem. Jajaa, ma panen sulle kohe mängima, kui sa lõpetad. Okei, aga kas nüüd? Ja panengi, jah, no ma arvan, et jah või ei, sest jah, jah. Hääl jänkovic jänkovitš jänkovic Jenkovic alade autot Hentsi on, ehk siis. Nohiku räpp oma kõige tuumakama kujul. Minu arust on virde lenkovickil veel üks, üks veel nohiku likum lugu või lausa võiks öelda nohiku räpi nagu hümn, mis on vait, nöödi. Aga see oli siis it soola, paute pendiumins loo paroodia, mille originaallaut Tal oli siis Pahv tädi, sellises kujudel jänkovicki tõlgendus, sellest, see Bill Gatesi film, millest me siin rääkinud oleme, kuidagi praegu just meenus, et me ei olegi selle nime kordagi öelnud, see on siis Insaid pill, sprein tiik, Huding, Bill Gates, mis on kolmeosaline dokumentaalsari, mis esilinastus siis Netflix siis kust seda kõike meie kuulajad, kellel on Netflixi võimalus vaadata, ka vaadata saavad? See film oli mulle nagu kuidagi veel sellepärast väga, väga meeltmööda, et, et Bill Gates on, on kuidagi, tundub vähemalt minu jaoks, et on saavutanud mingi sihukese huvitava olukorra, kus ta saab olla korraga nagu diletandid ja ja ekspert või, või noh nagu diletantide samas kõige tähtsam mees nendel teemadel maailmas või vähemasti üks tähtsamaid mehi. Kui sa siin ennist rääkisid sellest, et miks selliseid aspiratsioone see ei ole vist eestikeelne sõna või on. Miks selliseid aspiratsioone seal meie keel tunnistada on keeruline, et see seda võib nagu vaadata kuidagi Kygo Monjaklikult või, või, või edevalt, siis, siis ma tean, et noh, minu puhul vähemasti osa sellest on kindlasti edevus ja võib-olla sellepärast on seda ka siis selle võrra piinlikum tunnistada. Aga, aga ma tean, et ma olen diletant. Ma. Ma arvan, et see on teatud mõttes isegi tugevus, aga ma kipun tegelema nagu 10 asjaga korraga. Jõudmata sealjuures siis olla see, see päris sügav sügavuti minev ekspert erinevates asjades, aga aga ma, kui ma jälgin seda, kuidas Bill Gates toimib, kuidas Bill Gates töötab, siis ta suudab nagu samal ajal rääkida ülimalt pädevalt ja, ja noh, nagu teadvustada endale väga sügavalt probleeme näiteks korraga hügieenis korraga, siis samal ajal näiteks võitluses mingisuguste kohutavate haiguste vastu nagu ebola või malaaria. Ja, ja sealjuures veel ka lisaks energeetikas, näiteks ja kliimateemadel, et see et need on väga üksteisest väga erinevad asjad ja kui ma vaatan, kuidas ta käis seal filmi vältel ringi, pidevalt mingisugune suur kotitäis raamatuid, kogu aeg, kaaslased, väidetavalt ta, tal on kogu aeg kaasas, siis pidevalt nagu täienev kott raamatuid, et kust võetakse siis neid, mis tal läbi lugenud välja ja lisatakse uusi huvitavaid raamatuid sisse, et see, see kõik oli nagunii uskuma juttu ja ma jõuan tagasi jälle selle Syczipi Gray mõtte juurde, et sellisel tasemel inimestelt nagu pole midagi õppida. Et ükskõik kui palju ma võib-olla ei tahaks olla sama võimekas ennast teemadega kurssi viima kui kui Bill Gates siis mul, mul ei ole talt nagu midagi õppida. Ja Bill Gates'i sõber mainis ühes intervjuu lõigus, et et Bill Gates suudab lugeda 150 lehekülge tunnis. Ja ühtlasi sai seal dokfilmist siis näha, kuidas Bill Gates on seal oli, vist mainis seda, et 90.-test saadik ehk on tal harjumus käia või, või traditsioon käia lugemisnädalatel, mis tähendab ta siis läks nädalaks väiksesse, sellisesse majakesse mere ääres või jõe ääres või ma ei saanudki aru, mis tüüpi veekogus oli, aga igal juhul kadus ära väiksesse majakesse väiksesse hütti ja veetis nädala lugedes ja, ja maailma asjade peale mõeldes ja, ja tuli sealt siis välja justkui mingite uute seostega või, või, või uute mõtetega lahenduste osas ja ta nimetas seda aega veel nagu protsessori ajaks põhimõtteliselt, et see on see aeg, kus, kus ta teeb seda tööd, mida teeb arvutis protsessor. Siis intervjueerija veel küsis talt, et kas vajuvam protsessori, siis ta ütles, et jah protsessor. Ei tea alustades juba sellest, et 150 lehekülge tunnis lugeda ja teha seda veel väga erinevatel teemadel vaheldumisi ei ole suuremale osale inimkonnast jõukohane. Aga huvitav oli see, kuidas see välja tõid, et mitte see, kuidas sa selle välja tõid, vaid millal sa välja tõid, oli huvitav, et Bill Gates on positsioonis, kus ta saab korraga olla nii dileta ainult kui ka ekspert või nii diletandid kui ka arvamusliider. Et see oli tõesti, see on üks põnevamaid aspekte selle kolmeosalise dokumentaalsarja juures, et jah, me ei saa otseselt midagi teada Bill Gates'i enda kohta või kui, siis sellised plakatid plakatlikul võib-olla veidi sentimentaalse moel, aga siiski noh ka see on puudutamise, perekonna lugu ja tema suhe emaga ja nii edasi, et see tegelikult on, puudutan ma, ma ei ole nii küüniline inimene, ma ei ole nii küüniline, mul poleks üldse korda läinud, aga põhiline mis sellest doksarjast ikkagi kõlama jääb, on just nimelt see maailma parandamise projekt või need maailma parandamise projektid ja sellepärast jäi ka mulje, et võib-olla see doksari ongi selle tagamõttega ellu kutsutud veelgi kaugemale levitada Bill Gatesi sõnumit. Või kuidagi aidata tal leida veel rohkem helgeid päid, kes tema projekte ellu viiks, noh, see võib olla täiesti arvestatav selline kõrvalprodukt või selline kõrvalmõju sellele doksarjale peale selle, et nad on lihtsalt põnev vaatamine paaril õhtul, sest et seal seal, et tuleb välja, kuidas ta tikutulega tegelikult on aastaid ja aastaid otsinud inimesi, kes oleksid piisavalt targad, leidlikud ootamatu lähenemisega erinevatele erinevaid lahendusi otsides kelle, kellega koos siis maailma paremaks muuta kas siis tervishoiukoha pealt või, või tervishoid oligi tegelikult see põhisiduv element ju nende kõigi projektide puhul kokkuvõttes inimese heaolu ja inimeste heaolu tervise pärast. Et, et ja ühesõnaga vägev vägev näide sellest, mida on võimalik teha, kui, kui raha on üüratult palju ja sinna juurde tuleb ka tahe muuta maailma paremaks kõigi kõigile inimestele. Aga noh, muidugi, see on niivõrd grandioosne püüdlus et paratamatult lisaks sellele, et see tundub kuidagi liigutav teeb see ikkagi natukene küüniliseks või skeptiliseks või see natuke ikkagi noh, kui sa näed, seal neid näed Bill Gates'i kohtumas teiste maailma rikkaimate inimestega ja kuidas nad koos siis nagu räägivad, et kui väga neile läheb korda see, mis maailmas toimub, kuidas inimesed kannatavad seal noh, see, see tekitab mingisuguse kummalise tunde ka lisaks sellele, et see tundub lahe. Et, et inimesed, kellel on võimu päriselt asju liikuma panna. Seda seda võimu ka selle nimel rakendavad. Aga ma ei tea jah, mis see nagu. Ühesõnaga, võib-olla siin nii sügavale me ei jõua minna, et millest tuleneb see skepsis, sest et see ei ole ainult kadedus. Aga võib-olla samas on ka võib-olla võib-olla seal kade kadedus ja üleüldine sihuke pessimistlik hoiak inimkonna suhtes võimu suhtes ja nii edasi. Pigem see, et meil on nagu sisseharjutatud see eelarvamus, et võim ju igal juhul korrumpeerib inimest kokkuvõttes ja kui keegi teeb kolmeosalise Netflixi sarja sellest, kui hea inimene ta on ja kuidas ta kasutab oma võimu ainult selleks, et kõigil hakkaks parem siis lihtsalt hakkab närima sees ka see tunne, et oota nüüd, aga kuidas võimu kuritarvitad muidu? Sest sa pead seda tegema, see isa kasutada, kui sa tahad seda sõda. Ja sellepärast, et olla veel rikkam ja veel võimsam. Bill Gatesi kann, see huvitav asi, et, et need, need eksperdid, keda ma tean valdkondades, millega Bill Gates kõige aktiivsemalt tegeleb, kes ei ole sellised diletandid nagu mina noh, nende nendel ikkagi on nagu see teemaga Bill Gatesi ka, et noh, et aedne tegelikult ta täpselt ei saa nendest asjadest ikka õigesti aru ja, ja ma ei usu, et see, mis ta teeb, on nagu õige suund või noh, mis iganes, aga noh, see lõpuks jõuabki sellele tasemele välja, et need eksperdid, kellega töötab Bill Gates ja noh, eks eksperdid maailma ütleme sellistel kõige kõige arenduses olevat kõige innovaatilisemad suundades. Nad ei olegi kõik ühel meelel, et igalühel on see oma arvamuse oma nägemus, mis see järgmine samm peaks olema ja noh, siin nagu leida leida nagu maailmas terve hulk eksperte, kes kihutavad jah, see on nüüd see kõige õigem viis, kuidas neid probleeme lahendada, see ongi väga raske. Aga teine pool, et see noh, nagu, et kuidas ikkagi inimene on oma selle suure rikkuse saanud ja ja, ja kuidas ta ikkagi nagu tõesti siis head tahab, et see, et noh, pigem alati jah, nähakse seal taga sellist nagu mingit mingit nagu lisamotiivi, et noh, et ei ole ju võimalik, et rikas inimene, suur, võimas, rikas inimene tahab maailmale ainult. Tead, ma tean, mina olen, ma olen küllaltki selline optimistlik ja sinisilmne inimene, et ma, ma tõesti Bill Gatesi puhul nagu ma näen seda soovi maailma parandada, noh, huvitavad jah, nagu sa ütlesid, on need kohtumised, näiteks vorm pahvetiga, kes pigem tundub selline inimene ka tahab, et asjad paremaks maailmas läheksid, aga siis tema nägemus ongi, et annab nagu Bill Gatesil oma raha kasutada, et noh, et vaata, et sa siis vaatad, see siis maailma paremaks, teeksid siis ta kuidagi võib-olla tunneb, et ka tema pärand maailmale nagu tähtsam ja suurem ja aga noh, Bill Gates tõesti tundub see, et ta nagu näeb probleeme, ta tahab aru saada nendest probleemidest, ta tahab aru saada nende probleemide lahendustest ja, ja minule see minule siis alati on tema puhul väga imponeerinud. Ja kui ma jätan kõrvale oma vajaduse näha Heades asjades ikkagi ka seda varju siis kokkuvõttes loomulikult ja Bill Gates tundub pigem sümpaatne inimene, ta tundub pigem inimene, keda usaldaks ja, ja kelle moodi tahaks ise ka olla. Absoluutselt selles mõttes, kui ma norimise lõpetan, siis siis mu arvamus lõpuks taandub ikkagi sellele, et ta tundub sümpaatne või, või noh, inimese ja kokkuvõttes inimese. Noh, headus või, või, või, või see, kui halb ta on väljendubki ju tegudes, et noh, me võime kõik rääkida mida iganes. Aga kokkuvõttes see, mida me teeme, ja see, millise jälje me jätame endast maha määrab ju kokkuvõttes selle, et noh, et kas, kas see inimene siis pigem tegi head või, või tegi halba ja Bill Gatesi puhul no ei saa öelda, et ta on halb, et meil on olnud arvutid kodus näiteks terve elu meie põlvkonnal juba terve elu ei saa öelda, et, et see oleks nagu eriti isekas ja jaa jaa, halb tegu, et ta võitleb selle vastu, et, et lapsed ei sureks haiguste kätte millel pole 21. 20 esimeses sajandis kohta. Ja nii edasi, et need on, need on kõik väga suured teod, mis noh, mille, mille mõju on lausa võimatu mõõta. Selle mõju kohta saab ainult öelda seda, et, et see mõju on, on vägev ja, ja väga-väga teretulnud. Kui meil ei oleks inimesi, kes oma võimu kasutaks heade eesmärkide nimel noh, siis me elaksime kehvemini. Noh, kokkuvõttes võib öelda nii. Jah, see on huvitav, et selle, selle raha ja võimu ja, ja tegelikult ekspertteadmisega Bill Gates on täna nendel teemadel võitluses sama tugev või kohati tugevamgi kui mõni riik ja, ja see on ju, see on väga huvitav olukord. Aga see viib mind ikkagi nagu selle teemani, et mul puudub nagu sellel aastal lõpptulemusena siht. Ja, ja me ikkagi nagu mõtlen, et kuidas siis olla nagu natuke nagu Bill Gates, et samal ajal nagu diletant, aga, aga siis ka vähemalt selline kasulik diletant. Oota, aga, kas sa Bill Gatesil ennast vajalikuks ei saaks teha? Ei, ma, ma ei, ma ei tea, ma ei tunne, et ma ma võiksin töötada Bill Gates'i organisatsioonis. Ma ei ole niisugune maailmarändur, kes tahaks nagu. Ometi, sa oled elanud mitmes riigis. No, ega siin ongi vähemalt kolme hea, et kui sa, kui sa Eestis elad, siis ametnikuna pead sa tihti Brüsselis käima, aga Brüsselis kohal olla, siis sa käid lihtsalt siin pead lendama, kui oleksite vahet, aga. Ma pigem mõtlengi, et mitte, mitte niivõrd, et ma tahaks töötada Bill Gatesil, vaid pigem ma mõtlen, et kuidas, nagu jättes nüüd kõrvale selle, et ma ütlesin, et see on võimatu, nii, ehk naa, aga kuidas siis olla rohkem nagu Bill Gates, vähemalt mingeid neid omadusi nagu arendada. Kas, kas ma peaks lugemas käima kuskil kuskil onnis vahepeal? Kas sa mitte ei uurinud midagi sellist oma doktoritöös, mis oli ka Bill Gatesi, mida, mida Bill Gates taga ajas tegelikult, püüdes seal ülireostatud vett puhtaks saada kohtades, kus puudus kanalisatsioon? Mitte päris natukene mingisuguseid mikroorganisme. Ja ja puhastavad reovee reoveepuhastite süsteeme, mis kasutavad lisaks bakteritele siis ka mikrovetikaid. 100 protsenti Bill Gates otsis sind tegelikult. Aga pigem tema otsis nagu, nagu seda tualeti poole lahendust, et me üldse ei, ei looks mingit väga suurt taristut kohtadesse, kus seda ei ole võimalik luua, et me pigem nagu lahendame selle võimalikult lihtsa kompaktse odava tualetiga, mis ei vaja mingeid suuri vee, vee reoveepuhastusjaamasid, selline kui temasse suurim point, et noh, meil ei ole võimalik ehitada nii kompleksseid suuri reoveepuhastussüsteeme, nagu meil on läänemaailmas vaid meil on vaja nagu pigem mingeid siukseid, lokaalsemaid, väiksemaid, odavamaid lahendusi, mis on, suudavad tagada samasuguse hügieeni. See sinu vetikaid ei oleks saanud tarnida teistesse riikidesse. Ütleme selles suhtes, et kui kasutada neid nagu sellise Mikrovetikasüsteeme, mis, Sucro vetikas Microsoft märkatsi. Jah, ühesõnaga ma olen, nüüd on juba liiga hilja õhtul, et hakata mõtlema selle peale võib-olla, võib-olla tõesti. Kunagi pole liiga hilja mõelda mikrovetikate peale. Kuidas töötada Bill Gatesil, vaata, sa saad nagu vale taktika, et minu küsimus on see, kuidas olla ise rohkem nagu Bill Gates, mis, mis sihtmärgi. Ma küsin sinult, Chim sihtmärgini ma peaksin järgmiseks aastaks siis seadma, et ühest küljest oma oma suurt ambitsiooni väljendada ja täita, aga teisest küljest jääda realistlikuks. Ma ütlen sulle, too oma mikrovetikad keldrist või sahtlist või kus iganes sa neid hoiad, tualetthooned välja saada. Bill Gates-ile back mikrovetikaid. Tee mingi vahva Microsofti ja mikrovetikate nali seost esindav logo sinna pappkarbi peale. Ja, ja algab ja algab uus elu. Kuidas vetikas inglise keeles haudi makro-makrovalsi Microsoft ei, mikrovetikas kõlab lahedalt. Mikroalgahese ei näe nii hea välja. Ühesõnaga hea, et selline ettepanek ja ja siis võib hakata juhtuma erinevaid asju ja võib-olla te kohtute ja uurite koos neid vetikaid ja siis ühel hetkel selles hütis, kuhu te olete mõlemad läinud lugema nädalaks ajaks. Ta järsku paneb raamatu käest, vaatab sulle otsa ja ütleb, et tead, ivo, ma sain nüüd aru, et terve elu, kõik, mis ma olen teinud, ma olen teinud ainult sellepärast, et ma tahan olla sina. Kahvate nulliate vetikatesse kuivatada pisaraid vetikatega ja vetikad puhastavad kõik soola sealt vee seest ära, nii et seda seda pisara vett saaks ka juua. Seal hütis. Ent Sten väga huvitav, väga huvitav. Nojah. Ma olen sõnatu. Sa oled sõnatu, sellepärast, et su elu loksus paika lõpuks. Mul on ka see tunne real realistlik, realistlik sihtmärk, järgmiseks. Ja nüüd ei ole muud teha kui lihtsalt pihta hakata. Nagu hakati pihta aastal 95, kui tuli välja Windows 95, kuigi ma ei ole nüüd, ma pean nüüd korra vaatame, kas aastal 95 tulid hästi välja. Windows 95 tuli tõesti aastal läksin, siis tuli välja Windows 95 ja sellega käis kaasas suurmarketing kampaania selleks tähtsamaid asju, mis maailmas kunagi juhtus, et tuli välja Windows 95. Ja lisaks sellele tehti video nimega Saiburs sitcom, kus mängisid Jennifer Anistoni Matthew Perry, kes olid tol hetkel kuulsuse kuulsuse harjal või, või tegelikult 95. aastal vist sõpradega päris kuulsuse harjal nad veel ei olnud, igatahes nad olid sihuke sihuksesed Apen kamin nagu, nagu komöödiastaarid, et siis microsoft tegi nendega siukse õpetusvideot, kuidas kasutada Windows Nende kahe näitlejaga siukse väikse komöödia. Sellele paneme saate märkmetes, selle paneme siis õieti, see on uskumatult naljakas asi. Lehele popkulturistid punkt com. Sinna tasub vaadata. Lisaks sellele naljakal videole tuli ka välja selline Rolling Stonesi lugu nagu start, kuigi ei, see oli see singel tuli ammu välja, lihtsalt Microsoft maksis neile meeletu summa raha väidetavalt kuskil kaheksa kuni 14 miljonit dollarit. Et seda kasutada siis reklaamikampaanias ja ma arvan, et see on hea lugu, millega täna