Mul on rõõm tervitada delta külalist. Tere tulemast saatesse, Jaan Remmel. Tervist. Täpselt nädal aega tagasi, rahvusvahelisel muusikapäeval anti sulle Eesti muusika ja teatriakadeemia uues kontserdisaalis üle Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia viljaka töö eest Eesti muusikaajakirjanduses. Palju õnne, aitäh. Ja siit kohe traditsiooniline küsimus, mida taoline. Tunnustus sinu jaoks, tähendab see oli mulle väga-väga oluline tunnustus Taali Austrias, ootamatu, kui ta tuli, sest et noh, ma nagu ei, ei osanud ise kujutleda või nii hinnata. Tore, et mis siis on nagu tehtud ja ja kus ma parasjagu omadega olen, tähendab iseenda jaoks küll, aga olen ma seda nagu hinnanud, aga kuidas see välja paistab, seda ju ise ei kujuta. Nii et see andis nagu väga palju sellist usku ja julgust ja mingit sihukest kindlust edasi minna ja edasi teha seda, mis ma olen siiani teinud. Sinu tegevus on olnud väga lai ja mitmekülgne pianist, pedagoog, muusikaajakirjanik, muusikaakadeemiast on sul pianisti diplom ja neid teadmisi ja kogemusi annad edasi otsa koolis klaveriõpetajana ja osakonna juhatajana. Kuidas need erinevad positsioonid ja poolused 11 täiendavad? No tegelikult see praktiline klaveriõpetaja töö, mida mul muidugi väga palju ei ole, see on üks niisugune, mõned õpilased, mis ma jõuan teha ikkagi oma põhilise töö ja ajakirja muusika tegemise kõrvalt ja siis kirjutamise kõrvalt see mu meelest väga hea, sest see hoiab kontaktis reaalse eluga reaalse muusikaeluga. Ja ma näen lähedalt, mis rõõm, tootmismured on selles valdkonnas just näiteks klaveriõpetuse, see mitte ei seganud klaver õpetuses, vaid üldse muusikaõpetuses ja pilliõpetuses laiemalt. Et kapseldunud nagu ühtegi kitsas maailma ja kirjuta nagu kuskilt kaugemalt positsioonilt, vaid ma olen ise selle elu sees, nii et ma tegelikult väga hindan seda, et ma et mul on see teine tegevus ka seal kõrval, kuigi ma hoolega vaatan, et see paisuks liiga suureks, et see võtaks liiga palju aega ära. Aga kahtlemata oled sa just meie pianism pianismiga kõige kõige paremini kursis ja ja meiegi siin oleme olnud väga tänulikud. Kui sa tuled arvustama seda, mis toimub siin klaverimängijatega kontserdisaalis. Aga kui palju sa ise aega praegu klaveri taga veedad, kui palju sa mängid klaverit? No väga palju ma ei soovita, sest et seda aega ei jää nii palju ja kirjutamine võtab ka täitsa palju aega, eriti seal suuremate intervjuude tegemine, noh, rääkimata ajakirja ettevalmistamisest jälle uute numbrite. Aga nii palju, kui seal koolis vaja läheb, vahel ja, ja vahel oma klaverikontserte saata teisel klaveril ja vahel on muidugi ette mängida, siis nii palju mänginud Aga enne kui me jutuga edasi läheme, võib-olla kuulame ühes ühe väikese klaveri palakeses sinu esituses on Eino Tamberg. Moose kandid sammuvad mööda ja muuse kantide seas oled sa ju kõigis oma tegevusvaldkondades. See väike Palace Eino Tambergi kui Moose kandid marsivad, on pärit eesti heliloojat laste klaveripalade albumilt, mis on välja antud aastal 2006 siis sa ilmselt mängisid veel rohkem klaverit, aga kuidas toimus? Siis kaldumine sinna, publik Systica poole nagu praktilisel teel, ütleme nii, vat paljud meie muusikast, Ajad ja arvustajad on ju tegelikult nii-öelda nagu pakti praktikud, kes on selle asja peale läinud? Päris palju, onu interpreet, kes kirjutavad arvustusi ja kirjutavad suuremaidki tekste ja ja kes intervjueerivad teadega häid intervjuusid, et meie selliste kirjutajate arv on isegi valdav, ma ütleksin. Ja mina siis samamoodi, kuna mind on alati huvitanud keerutamine kõigepealt endale alati huvitanud kirjandus, aga päris noorest peale ma olen olnud niisugune tohutu Su lugeja suur kirjanduse fänn. Ei noh, eesti kirjanikud muidugi, ja siis maailma kirjandus ja, ja kuidagi see maailm, mind on tohutult võlunud alati. Ja muidugi, ma olin ka usin sirbi lugeja juba noorest tüdrukust peale, siis mul oli nagu silme ees, kuidas seal kõik need asjad olid ja siis kui tuli see esimene võimalus sirbile kirjutada noh siis siis sealt sai asi alguse ja siis Tiina Mattiisen, kes ju pikka aega oli sirbi muusikatoimetaja, tema siis nägi, et seal võib olla midagi on ja siis pakkus mulle siukseid väikseid kirjutamise järjest välja nii-öelda kasvatas mind kirjutajana siis üles niimoodi väga targasti, et algul olid väiksemad ülesanded, siis tulid järjest suuremad ja ja nii see siis läks muudkui edasi ja siis tulid veel suuremad väljakutsed ja siis tulid ka jällegi mõningad intervjuud ja nüüd olen ma siis siiamaani jõudnud oma kirjutamisega. No üks asi on kirjutada mingi tutvustus, ülevaade või ka intervjuu, aga hoopis teine asi on arvustus, et see on selline delikaatne teema, eriti siin Eesti väikeses muusikute kogukonnas. Et kuidas sa oled endale kaks lahendanud selle dilemmad öelda välja kõik oluline, sealjuures. Haiget tegemata ja selle üle ma olen palju mõelnud ja olen ka mingisugustele järeldustele jõudnud päris pikka aega kõigepealt ise kirjutades ja veega väga pikka aega lugedes kõikvõimalikke arvustusi. Kõigepealt arvustus on väga raske žanr. Raskem kui intervjuu tegemine või ükskõik, mingisugune muu variant muusikaajakirjandusest. Et mulle tundub, et arvustades võib-olla liiga vähe süvenetusse sellesse, mida muusika on tahtnud oma esinemisega öelda või et mis on muusiku kontseptsioon, ütleme, mis on näiteks ka ühe muusikalavastuse kontseptsioon. Et Ma leian, et on natuke vale nagu kõiki kõiki arvamusi avaldada iseenda isiklikust meeldimisest, et noh, et mulle nii meeldib või, või nii, mulle ei meeldi. Ma näiteks arvustan positiivselt ka asja, mis mulle võib-olla isiklikult nii tohutult ei meeldi või mis mulle väga lähedane ei ole, sest et kõigepealt ma pean nägema, mida on muusik tahtnud teha, mida on näiteks teater tahtnud teha oma ooperi lavastusega. Ja ma püüan sellest maksimaalselt aru saada. Muidugi on alati see, kui kriitik või, või kes iganes inimene kuulab saalis ega ta ei saa ju 100 protsendi mitte kunagi aru, mida muusik täpselt mõelnud oma kontseptsiooniga. Aga mingisugune ettekujutus tal tekib. No ma ei tea, ma ütlen, et see ei pruugi kokku langeda, võtluse langeb mingite protsentide ulatuses kokku sellega, mida ammusik mõelnud. Aga ma väga mõtisklen selle üle, miks on miski asi nii ja siis püüan sellest lähtuvalt oma arvamuse öelda ja sealjuures ei ole siis nagu enamasti põhjust ka mingisugust, väga lahmivad kriitikat teha. Sellepärast et kui näiteks inimene mängib nii nagu mul ei ole lähedane, aga ta mängib jällegi igasugustest aspektidest perfektselt, korralikult on täitnud kõik vajalikud ehituslikud nõuded, võib-olla lihtsalt ütleme, tõlgendus on, minul ettekujutus on teistsugune, siis ma ei näe põhjust hakata teda kritiseerima, sellepärast et temal on teistsugune tõlgendus, kui mina teosest ette kujutan. Või kui teine on näiteks mingid seda tüüpi interpreet, kes mulle ei ole isiklikult nii huvitav. Nii et ma olen nagu seda siis aegade jooksul õppinud, et eelkõige vaata seda, mida muusik teeb mõtiskle, selle üle sellesse süveneb. Ja siis sellest lähtuvalt kirjuta. Ja noh, see jällegi ei tähenda seda, et sa ainult kiidad vahetpidamata ja me oleme vähemalt püüdnud oma kirjutistes koma kiidan midagi või räägin hästi, ma olen püüdnud analüüsida, lahti, mõtestada mis seal oli, hea, kui mul midagi on, kritiseerides ma ka nagu püüan ikkagi analüüsida ja selgitada, Ta ta, miks ma niimoodi arvan. Noh, mulle näiteks kriidikas, mis mulle ka ei meeldi kui kritiseeritakse näiteks seal mingit kontserdikavad, mis kavas, oli see või teine teos, väga harva on seal kavas ikkagi sellist teos, kus siis nagu siin õigustatud nurin on siis nagu võimalik, et enamasti on ikkagi ju muusikul oma kindel põhjus, miks ta selle sinna võttis, selle nii võib jõuda. Miks ta selle võttis, nii et seda ma ei kritiseeriks samuti mitte, nii et nagu aega kohaneda ala, et mina oleks selle koha nii või naamoodi teinud, et no ei, kui muusik mängis, niisiis, ma ei hakka rääkima, kuidas mina oleks seda teinud. Et see, ma leian ka, ei ole nagu koht, võib olla kriitikas niimoodi öelda. No kahtlemata iga muusik tahab anda parimat. Ja täpselt nii see ongi, et kõik tahavad anda oma parimat. Ega keegi ei lähe ju lavale halvasti tegema. Sellest tulebki lähtuda kritiseerides ja siis analüüsida seda, mis on, mida sa kuuled seal. Aga see ei ole niisama lihtne ennast sellise kõrvalvaataja positsioonile panna, sest me oleme ikkagi emotsionaalsed inimesed ja lähtume sellest iseendast. No seda kindlasti, aga, aga siiski on võimalik natukene ennast kontrollida, et sa ei hakka nagu täiesti ülisubjektiivselt. Ma olen lugenud selliseid arvustusi, kus kus arvustaja nagu täiesti lähtub ainult sellest, mis mulle meeldib. Kuni selleni välja kavas olid ka valed teosed temalt ka teistmoodi koostanud, kuni selleni välja, et tempo oli kas liiga kiire või liiga aeglane, tema oleks võtnud kas kiirema või aeglasema, selline halvustamine muutub ka juba absurdiks. Tegelikult muusikud ju väga ootavad tagasisidet. No ma usun, et kindlasti ootavad, et muusika mängibki publikule inimestele ja sellepärast on muidugi igasugune tagasiside on väga oluline. Ja ma saan ka aru, et muusikud on ju väga tundlikud inimesed, et et jällegi sa ei saa minna kohe mingisuguse käratseva kriidikaga muusiku juurde, kui ta endast parima andnud. Ja sellepärast ma arvangi, et see tagasiside peab olema väga läbimõeldud ja väga selline iseendas nagu läbi kaalutud. Aga ei, ja kui paljud tagasisidet oled sa saanud oma kirjutistele ja arvustustele? Ikka olen, aga ega kirjutistele saab ilmselt ikka vähem tagasisidet kui muusika esitustele. Noh, on ka igasugust tagasisidet olnud, on väga positiivset olnud ja ka kriitikat ka on olnud. Siin konkreetselt ei meenugi võib-olla jagu. Kriidikad, meil ikka armastatakse rohkem teha kui kiita, aga mul on väga-väga häid ja sisukaid südamlikke kiitusi ka tulnud, mis südantsoojendavad ja mis aitavad teda edasi teha, seda asja. Aastast 2002 on meil olemas selline tore ajakiri nagu muusika. Ja sina oled selle ajakirja peatoimetaja, kuidas praegu läheb muusikal? Noh, ma ütleks, et stabiilselt läheb ajakirjal muusika sellepärast et kui vaadelda nüüd kogu seda meie muusikaajakirjandust tervikuna või kultuuriajakirjandust siis on ju selge, et kultuuriajakirjandus kunagi ei levi sellise plahvatusega nagu noh, ma ei tea, et Eesti esimene Päevaleht, Postimees või nagu mõni selline naisteajakiri ja ta ei saagi levida sellises ulatuses. Ja selle pildil on päris hea, et need arengud on sellised stabiilsed. Muidugi ma tegelikult tahaks, et muusika jõuaks rohkemate inimesteni ja teda rohkem takse oma toimetusega ju väga mõtleme. Ja räägime ka oma tuttavatega, kellega võimalik, et kuidas see ajakiri võiks olla huvi odavam ja parem. Sealsamas jälle ei saa teha ajakirjale, mis meeldiks absoluutselt kõigile, noh, on nii, et mõnele meeldib rohkem, mõnele meeldib vähem. Et seal on nagu väga palju keerulisi küsimusi sellest muusika muusikaajakirja tehes. Aga selge on see, et me väga mõtleme, väga pingutame ja väga tahame teha võimalikult huvitavat ajakirja. Ja kui ma nüüd võiks minna Eestist natuke kaugemale laiemale. Kuidas on lood muusikaajakirjadega, näiteks Euroopas? On riike, kus on neid muusikaajakirju päris tublisti, näiteks Inglismaal on mitmeid eri tüüpe. Noh, üldmuusika aja Kirna, võtame grammofon ja BBC nuusik mäda siin ja siis on hästi palju ka erinevatele instrumentidele pühendatud ajakiri, noh alates juba klaverist, kus on juba Inglismaal, on mitu klaverile pühendatud ajakirja saudi Prantsusmaal on päris hea lugu muusikaajakirjandusega aga et sellist imet, et see on riiklikult toetatud, see väljaandmine ja seda ei ole muidugi Inglismaale ka Prantsusmaal, muudest maadest rääkimata. Ja kui seal ilmuvad ajakirjad veel laias laastus isegi kord kuus, kuigi mitte alati mõned ilmuvad ka koht kvartalis, aga paljud ilmuvad juba kord. Mis siis, et Eestis on võimalik nii mitmekesine ja rikkalik muusika, ajakirjandusel üldse kultuuriajakirjanduse, see on tegelikult väga oluline tugevus Eestil mis on ka sealjuures väga tähtis sellisele riigile, nagu me oleme. Nii et tegelikult me võime rahul olla selle olukorraga, mis praegu on. Selles mõttes küll, et on selline riiklik arusaamine ja toetus igasugustele erinevatele kultuuriilmingutele. Et kas teil kirjutajaid jagub? Kirjutajad muusikaajakirjanduses kunagi ei jagu, alati on puudu ja palju on puudu ja kogu aeg otsime, võtsime juurde ja oleme toimetusega, ma usun ka mitmed nii-öelda noh, võiks öelda, üles kasvatanud, siis võiks näiteks üks kirjutaja, kes meie juurest sai alguse ja arenes nagu meeletu kiirusega väga heaks noore tool kelle üle me oleme väga uhked. Praegu on meil väga tubli noor kirjutaja Taavi hark, kes ka väga hästi areneb ja väga-väga huvitav, huvitav poiss on jalaga huvitavalt kirjutab. Ja veel ja veel on meil selliseid noh, väga võimekaid inimesi, kes on hakanud sealt ühest hammustusest peale ja siis liikunud sealt järjest edasi. Aga noh, kuna on ju mitu mitmeid kohti, kus tuleb kirjutada, siis on jälle nii, et tuleks jälle leida juurde neid arvusta, eriti arvustamist osas on raske, sest et nagu seal eelpool sai räägitud, seal on palju keerulisi küsimusi, mida noh, eriti kui inimene alustab arvustamisega, siis on väga raske seal alguses niimoodi kõigi nende aspektidega arvestada ja, ja kirjutada sellist head arvustust. Et kuidas tundub, kas sealt päris noorte hulgast on ka niimoodi järelkasvu tulemas? Need ongi kõik puha noorem, jah, on ikka tulnud. Ja kogu aeg tuleb. Kas seal oli, see on isegi nii olnud, et kui ma olen ikka olnud iga kord meie vabariikliku muusikaolümpiaadi žüriis, siis seal üks osa sellest on muusikaessee või sellised oma muusikaelamuse kirjutamine ja seal on ka alati, leiab ta. Mõned sellised väga andekad siuksed, säravad kirjutajad ja ausalt öeldes, ma mäletan üks aastaid tagasi üks selline särav kirjutada oli Johanna Mängel, kes praegu on teil särav-särav kaastööline. Raadios nii, et sealt noortest aastatest saab kõik alguse. Aga kuidas õpitakse kirjutajaks või kuidas see protsess toimub, kas ikka praktikasse? No vot, see on nüüd üks selline omamoodi keerulisem küsimus ja ma arvan tegelikult, et et selle muusika publitsistika, piim ise ka peaks, võib-olla õpetamise õppimisega peaks natuke veel aktiivsemalt tegelema, sellepärast et see on üks täiesti spetsiifiline valdkond. Ja selge on see, et seda nagu päris noh, klassitoas ka selgeks ei õpi, et noh, antakse mingid juhtnöörid kätte. Et see muidugi see praktika osa on seal väga suur ja see tõesti hakkadki praktiliselt kirjutama, kirjutama, kirjutama, siis tuleb midagi välja, muidu on küll, et sa saad seal nagu ala ütlema, et on mingi kursus, sa läbid selle, sa saad mingid juhtnöörid, et aga kus sa siis praktiliselt ei kirjuta edasi. Siis asi ei arene. Aga samas oleks sellist kursust või sellist aktiivsemat õpetust ikkagi väga vaja. Ma kogu aeg näen, et need noored andekad noored, kes tulevad nagu väga kiirelt nagu ise panevad oma selle asja paika, aga, aga vaat kui hea oleks, kui seal taga oleks seal mingi sihuke Ok, aktiivsem, sihuke publitsistikaõpetus. Kui palju siin mõjutavad need isiklikud eeskujud ja, ja suhted? No Ma näiteks toon paralleeli, et te olete head sõbrad, Jüri Reinvere ka, keda on ajakirjandus ja publitsistika huvitunud ja ja ja rääkimata nendest muusikalistest sidemetest, et. Kuidas, kuidas taolised mõjud edendavad? Sellised mõjud muidugi väga edendavad ja väga inspireerivad. Noh, Jüri Reinvere ma muidugi eelkõige algul sain tundma, kui puhtalt heliloojad sisse publitsistika pool tuli ka üsna ruttu talle juurde, kuna ta on lihtsalt väga andekas inimene ülevoolavalt andekas, siis tal need kõik, need valdkonnad on väga-väga erilised ja ka väga sellised omamoodi, mida ta teeb, nii et sealt on teatud nagu palju vaadata, imetleda küll. No selle jutu riskisin siia selleks, et et mängida siin meie intervjuu lõpetuseks üks Jüri Reinvere pala, mille sa oled salvestanud, on Urvaste õhtud. Mida sa ise sellepale kohta ütleksid? No oli muidugi väga põnev seda mängida, sellepärast et see on siis Jüri varasema loomeperioodi teos. Ta on selline nagu väga selline mingite sihukeste koloriitidele, atmosfääridega, mingites riste, loodus, piltide ja selliste Hiiastustega, sest et Jüril nagu Eestimaal on mingid oma huvitavad ja lemmikpaigad mis on talle äkki nagu tohutult mõjunud ja, ja, ja siis see kajastub selles palas ka nii, et et üldse töö nagu helilooja, sellise värske palaga seal midagi väga erilist, et saad, miks sa täitsa uue asja juures ja saad sellele siis ka mingisugust kuju anda. Suur aitäh ja Remmel selle vestluse eest. Ja kuulakem nüüd Jüri Reinvere pala Urvaste õhtud.