Rahvusvahelisel muusikapäeval selgusid tänavused muusikapreemiad laureaadid ja kevadel toimunud erakordse muusika sündmuse ESM World Music Days korraldamise eest pälvis Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia kogu festivali töökas korraldusmeeskond. Ja täna ongi oma rõõmu ja läbielamisi siin klassikaraadio otsestuudios jagamas festivali korraldusjuht Mari-Liis Rebane ja festivali kunstiline juht Märt-Matis Lill. Märtin, ma saan tervitada siinsamas klassikaraadio Tallinna stuudios üheksandal korrusel ja Mari-Liis on meiega Tartu stuudiost. Tere teile mõlemale. Tere. Tere. Tere. Ja mis asjaoludel? Mari-Liis hetkel Tartu seebid. No Tartu on tuleval kahe, 2024. aastal üks kultuuripealinnadest, et tuleb ka Tartu linna väisata aeg-ajalt, et olla kursis siinsete tegemistega. No seda on rõõm kuulda. ESM World Music Days on nüüd paar kuud rahulikult puhanud. Me oleme saanud lugeda toredat rõõmustavat järel ka ja nii Eesti kui välismeediast. Öelge, kas teie jaoks on see periood viimased kuud olnud rahulik või on mingisugused järellainetused veel asjade kokkuvõtete statistika tegemise päralt? No mina võin öelda, et minu jaoks kindlasti festival festivali järellainetused veel kestavad nii-öelda siis Sellised korralduslikud otsade kokkutõmbamisega. Eks ikka. Korraliku sündmuse juurde käib ka palju paberimajandust, kahjuks ei pääse. Millisena ta seda festivali ise kokku võtate? See, et see Eestis toimus, on erakordne ja võib-olla isegi uskumatu. Kas praegu ikka veel tundub? Ma ei teagi, pigem nagu andis sündmus nagu mingisuguse väga suure enesekindluse, et vaatamata oma väiksele oleme me ikka väga nagu head ja tõsiseltvõetavad tegijad. Et noh, tegelikult on huvitav, et kui sa elad siin kohapeal sellist nägu, regulaarset muusikaelu jälgiv, jälgivad elu, et siis noh, võib-olla ei teadvusta seda nagu laiemat pilti. Aga selle ESM-i ajal noh, kõiki neid kontserte ise läbi käies kuidagi natuke tekkis ka kõrvalpilt nagu see pilk, et mis võiks olla inimesel, kes tuleb kusagilt muide Uus-Meremaalt väga kaugelt ja kes võib-olla isegi Euroopas palju ei tea. Ja siis ausalt öeldes väga positiivselt üllatas mind ennastki, et kui palju meil on näiteks kasvõi häid saale väga selliseid huvitavaid ja, ja uusi vanu noh, väga-väga erinevaid kui palju neid kollektiive, kui palju neid heliloojaid et et ka iseendale selles mõttes oli see hämmastaval kombel vaatamata tohutule töömahule oli see ikkagi väga nauditav sündmus ja, ja ma arvan, et minu jaoks võib-olla ikkagi see on see, mis on kõige rohkem siiamaani jäänud nagu kuidagi pinnale sellest asjast. Et selline ühelt poolt selline suur rõõm ja teiselt poolt mingisugune Oluline kogus enesekindlust, lisaks. Niivõrd suure nüüdismuusika festivali korraldamise kogemust tegelikult meil siin ei olnud ja ka see meeskond, ma arvan, kasvas kokku alles selle festivali ettevalmistusajal. Et sellist aastatepikkust koos teil omavahel ei olnud, et mis oli see kõige õpetlikum asi või, või see lähtepunkt, et millest üldse niivõrd rahvusvahelist festivali korraldama hakata, kas näiteks ka need eelmised festivalid mööda maailma, mida te, et erinevatel aastatel väisanud valitsemiseks õpetuskohaks või mida mitte teha näiteks? No mingil määral kindlasti, aga noh, eks eks see ikka natuke oli nagu selline noh, võib-olla nagu keskajal katedraal ehitati, vaatasid, kuidas mingid uued tehnoloogilised lahendused käigu pealt käiku ja et noh, õnneks meelse katedraal tuli tugev ja ei kukkunud kokku, aga nagu me teame, et keskajal paljud kukkusid kokku. Et ikkagi seal oli nagu, noh, ma ei tea, kuidas Mari-Liisile see tundub, mulle küll tundus, et see oli ikka väga selline käigu pealt mingite uute asjade otsustada, seda otsustab minna sellepärast et ega seda kogemust ja selles mõttes ei ole kusagilt võtta, meie igasugused võimalused ja tingimused on hoopis teised kui näiteks Kanadas, kui näiteks Hiinas on ju et see kõik tuli ikkagi ise välja mõelda ja, ja noh, ma arvan, et selles mõttes nagu suur au ja kiitus ka Mari-Liisile, kes nagu super hästi noh, kasvõi selle inimtoimkonna nagu niivõrd võrratult sai nagu kokku Ma usun, et kiitust väärib muidugi kindlasti rohkem inimesi, et ja tõepoolest ütleme see aiast Tseeemmi Kogukond, kui nii võib öelda oli siiski toetav ja me saime ikkagi eelnevat korraldaja riikidega siiski kogemusi ka jagada. Et ütleme, täpselt enne meid toimus festival Pekingis, Hiinas, kus oli näha muidugi suuri puudujääke korralduses. Aga jällegi positiivne näide oli festival Kanadas Vancouveris ja nemad olid, ma arvan, meile nagu kõige suuremaks selliseks mentoriks, kes, mis puudutas praktilisi küsimusi. Ja sellist, selliseid korralduslikke asju kindlasti tuli ette selliseid täiesti ootamatuid olukordi või, või nüansse, mida, millega me pidime iseseisvalt hakkama saama. Aga aga kindlasti, mis, mis oli eriline sel aastal oli ikkagi ka see kunstiline tase, mis oli väga-väga lai ja meil oli üks mahukamaid, et kavasid üldse Aiestseeemmi ajaloos. Võib-olla Märt võib seda kommenteerida. Jah, me tegime nagu väljavalitud teoste rekordi, tegelikult, et ühesõnaga see maht oli tõesti nagu väga suur ja see kuidagi noh, see ei olnud mingi taotlus omaette, et sa lihtsalt nagu kujunes nii. Ja, ja tegelikult on see jällegi ju väga-väga positiivne, sest selle festivali eesmärk on nagu võimalikult laiapõhiselt pakkuda seda, mis antud hetkel, nagu maailmas väga paljudes kohtades tehakse. Ise näeb ka ette väga suures osas just oma maa, muusika ja muusikute esitamist. Kuidas ta selle rolli täitsid, et kust, kust alustada sellist enda maa reklaamimist, et see ka üle piiri ei lähe. Noh, ma ei tea, mul, minul see ESM-i kogemus on natuke pikemalt, mul tegelikult oli selliseks väga suureks eeskujuks oli just Sloveenias toimunud nagu viies tsem, Sloveenia on väga paljudes parameetrites nagu meiega võrreldav, onju, et Kanada ja Hiina tundub isegi absurdne võrdlus kohale meie nagu suurus ja võimalus, et täna ei ole, et noh, ligilähedaseltki kui seal aga Sloveenia, kes käis, sai ka suurepäraselt hakkama. Mulle väga meeldis just see, kuidas nemad enda muusikat presenteerisid, et see oli nagu väga orgaaniliselt ja samas nagu ikkagi väga ohtralt sinna kavasse sisse põimitud ja tervikuna jättis sellise väga vahelduseks ka aga kõrgetasemelise ja väga hea mulje. Sloveeneli looming, et võib-olla ma nagu teadlikult alateadlikult üritasin natuke nagu samas suunas ka seda meie festivali viia, et ühesõnaga, et oleks nagu väga erinevaid erinevaid nägusi sellel eesti muusikal, mida me pakume ja samas, et see oleks kuidagi noh võimalikult sujuvalt ja orgaaniliselt sellesse festivali tervikuks kangasse kuidagi sisse põimitud. Mari-Liis, kui sa ennist ütlesite, et viimastel kuudel on tulnud tegeleda ka paberimajandusega siis ütle, kas sa oled pannud ka kirja mingisuguseid rõõmustavaid numbreid või teinud sellist statistikat, mis veel ei ole kusagil avalikkusest läbi käinud, aga kindlasti vääriks nagu tähelepanu. Oi, numbritega on olnud tõesti palju tegemist. Ma ei võtnud küll sellist kokkuvõtet numbritega kaasa täna siia eetrisse, aga aga mida me tegime, oli tegelikult selline tagasiside. Küsitlus meie rahvusvaheliste külastajatelt. Ja, ja sealt saime ikkagi väga positiivset tagasisidet, seal oli võimalik siis nii-öelda hinnata kunstilist taset ja korralduslikku taset ja ütleme, et ikkagi kuskil Üle kuuekümnekülastaja andis meile tagasisidet ja oli oli meie festivaliga väga rahul. Et noh, ma arvan, Need numbrid ei ole nagu need põhilised indikaatorid või näitajad meie endi jaoks, et numbreid me peame küll koguma ja, ja teinekord numbritega tõestama. Mõningatele rahastajatele, kes kultuuri rahastavad, et me ikkagi oleme. Populaarsed publiku seas, aga ma arvasin, tegelikult see ei ole see mõõdik, mille järgi me peaksime hindama või analüüsima seda, kas Eestis näiteks peaks korraldatama nüüdismuusika festivali. Et need numbrid on toredad, aga, aga ma arvan, et ei ole põhiline. Kas juba ka mõned järgmised festivali korraldajad on teie poole abipalvega pöördunud või võib-olla isegi värvanud teid oma meeskonda? Ninud otseselt värvanud keegi ei ole, aga tulid küll, nüüd on tulemas Hiinas, varsti jälle järgmine aasta toimub Uus-Meremaal, aga pärast seda on nagu Hiinas. Nii et tulid jah, lausa diktofoniga mulle kolm. Kolm Hiina esindajat küsima kõikvõimalikke erinevaid küsimusi, festivali ajal oli näha, mis neid huvitas. Tead, see festivaliaeg oli nii intensiivne aeg, et ma pean ausalt ütlema, et ma enam ei mäleta, et eks nad nagu noh, Ma ei tea väljavalimise teoste väljavalimise ja mingite selliste asjade majutuse ja seal on nii palju sihukeseid, erinevaid kunstilisi ja tehnilisi küsimusi, et. Pikk jutt, mis majas? Mari-Liis, kuidas sinul on olnud selle tagasisidega või just järgmistele aastatele mõeldes kogemusega, kas on küsitud nõu ja, ja abi korraldamisel. No just mida Märt mainis, et meie nii-öelda hiina kolleegist, siis kes ongi kuidagi tegutsevad, et nii teises kultuuriruumis ja, ja. Kelle puhul võis näha eelmisel aastal? Võib-olla natukene puudujäämisi sellises organisatoorse essoskuses, et siis jah sealtpoolt küll tunti huvi, aga ei, ei ole veel selliseid asjalikke vestlusi toimunud nende tulevaste korraldajatega, aga jah, järgmise aasta korraldajad on, on vist ise küllalt pädevad et saada iseseisvalt hakkama selle korraldusega. Aga, aga kindlasti oli tähelepanekuid, mida meie sel aastal tegime, mida tulevased festivalid lubasid kindlasti rakendada. Eks meil oli väga läbimõeldud kättesaadavus festivaliprogrammile ja kavale meie veebilehel. Meil oli väga põhjalik kataloog, mida koostöös Maria Mölder mis oli väga mahukas ja tegelikult väga hästi organiseeritud ja struktureeritud ja meil oli väga palju infot vaja ära mahutada ja tegelikult see paberkandja formaat on tegelikult natukene aegunud, aga noh, see on siiski väga oluline selline. Abivahend kuulajale või ütleme ajakirjanikule, sest et ka neid oli siin Eestis päris mitmeid välisajakirjanikke kajastamas festivali. Et, et ikka muusikat ka nüüdismuusika kuulajad on harjunud ikkagi kontserdisaali mitte kaks kätetaskud taskus sisenema, vaid ikkagi, et neil on, neil on mingisugune infobukletis näpu vahel. Et ja, ja noh, seal oli veel korralduslikke nüansse, mis mis jäid silma ja, ja mida, mida kindlasti lubati nii-öelda rakendada. Jah, ja ma ise käigu pealt tegime ka mitmeid ettepanekuid, muut, muudatusettepanekuid eelkõige just selle buketi suhtes, kuna tõesti seal olid mingid üldpõhimõtted, mis olid juba üsna vanad, et me leidsime, et seal võiks natukene midagi ümber mõelda ja õnneks seda võeti väga tõsiselt neid ettepanekuid ja oldi nendega nagu päri, nii et ma arvan, et pärast meie festivali tõenäoliselt see kontseptsioon võibki olla mõnevõrra mõnedes mõnedes asjades muutunud. Et selle kataloogiga tõesti, me olime väga rahul, seal ei, peaaegu 250 lehekülge paks nagu piibel ja, ja minu meelest ka kajastus väga ilusasti seda tänavust festivali teemat, milleks oli läbi laulude metsa. Ja me palusime siis heliloojat del kirjeldada oma suhet metsaga ja lisasime ka need tsitaadid sinna kava raamatusse, mis andsid sellist võib-olla sellist poeetilisemalt ja emotsionaalsemat lisaväärtust veel sellele väga praktilisele abivahendile. Nakkusele, kes oli see kava? Mis te arvate, kui tõenäoline on, et ESM teis taas mõnel aastal Eestisse naaseb? Kui jah, siis millal see võiks juhtuda? No ma ei tea, mina küll mõtlesin, et mulle selleks eluks võib olla. Sedalaadi asjadest, aga ma teiste eest ei oska muidugi ette öelda, ega noh ega võib-olla isegi noh, nagu öeldakse, never say never Rainejad isasse. See edukogemus oli ikkagi väga, väga nagu julgustav. Aga ma ikkagi arvan, et noh, me peame olema realistid, et Eesti võimalused on oluliselt piiratumad kui paljudes muudes kohtades, et et aga mine sa tea, võib-olla kui siin Eestis endaski näiteks on tulemas mingisuguseid jälle suuremaid tähtpäevi. No meil oli EV100 periood, näiteks oli ka üks, üks põhjus, miks ma väga väga surestasin teisi maid mitte meiega konkureerima, et meil just see ära kasutada seda. Aga noh, selline väga praktiline asi, kallid see Euroopa Liidu eelarveperiood, mis nüüd kohe-kohe lõpeb. Et väga raske on teada, mis näiteks juhtub pärast aastat 2020, et siin mingid pessimistid arvavad, et elu võib minna oluliselt keerulisemaks, et ühesõnaga sellised erinevad aspektid, aga ma ei tea, kui näiteks Eestil peaks hakkama nagu tohutult hästi majanduslikult minema kultuuri peaks nagu laviinidena raha juurde tulema, siis miks mitte? Jah, see eelarveliselt on ka väga kulukas projekt, et, et see on ikkagi suuresti korraldajamaa rahakotist. Tulev eelarve et et seetõttu iga riik toimetabki oma võimaluste piires ja meie pidime hakkama saama ikkagi kaks korda väiksemad eelarvega kui, kui näiteks kaks eelmist festivali enne neid, aga ma arvan, et et selle taseme poolest me ei jäänud millegiga alla. Korraldajariigi kohustus on siis siin vastu võtta kõik heliloojad, kelle teosed on valitud programmi heliloojad tulevad siis korral korraldajariiki ise omal käel. Aga siis festival pakub neile võimalust majutada siin. Meie pakkusime siis võimalust siin majutada ja ja, ja meid külastas ligi 100 heliloojate, et see oli peaaegu täielikult kattis selle selle programmi, kes olidki valitud tänavus ütleme siis festivali kavasse. Nii et kõik tulid kohale. Ja alati ei ole nii Est. Igal juhul teie töökas festivali meeskond tõi väga ilusa lõpptulemuseni, et me kuulsime siin festivali jooksul üle 170 teose ja seda, kas 50-lt, maalt või igal juhul suurel osas ja esiettekandeid siis on väga rõõmustav ja märkmetes. Ma olen põhjustel sind topelt õnnitleda, sellepärast et sulle anti muusikapäeval üle veel teinegi muusikapreemia selle erakordse loominguaasta ja eeskätt ulatusliku teose suitsusaunasümfoonia eest. Kuidas üldse oli võimalik meid kahte asja korraga nautida ja korraldada seda suurt festivali kunstilist poolt juhtida ja oma loomingule mõelda? Jah, see on tõesti hea küsimus, ei oskagi muud vastata, et ju siis tervis on meil nii hea. Et see on võimalik, aga tõesti, eks, eks see oli raske ja, ja kohati ka väga-väga raske. Aga teistpidi ma ei tea, noh, selline olukord, kus sa nagu oled mingis mõttes justkui nurka surutud. Et sa lihtsalt pead, siis, siis ilmnevad mingid täiesti hämmastavad jõuvarud, et ma olen seda kuulnud ka mitmetelt teistelt kolleegidelt, ka teistelt kunsti aladelt. Et, et noh, teistpidi selline nägu asjadega tegelemine on ka ikkagi väga inspireeriv. Et. Ikkagi selge on see, et mingi hetk tuleb, tuleb endale aega anda, tuleb, tuleb aeg maha võtta, ma pärast ta suitsusauna sümfooniat, ta mängib nüüd täiesti teadlikult nagu enda jaoks loominguliselt sellise pausi nagu võtnud, et öelnud see ei tähenda, et mõned asjad ära ja et lihtsalt on vaja natuke tagasi tõmbuda. Korraks muidugi festivalid, toimkond ei, ei vihka oma oma, kuidas öelda eraldusoskusi nurka, vaid ikkagi Eesti muusika päevade tuleb taas järgmisel aastal. Nii et nii et loodame, et oleme selle rahvusvahelise festivali suure kogemusega siis saanud oskust juurde oma sellist lokaalset festivali ka ikka hästi edasi korraldada. Ja teistpidi, eks meil ikkagi hammas natukene jäi verele, aga, aga noh, sellises natuke inimlikumalt mastaabis, et meil tegelikult on päris tõsised plaanid oma balti kolleegidega nagu sellist nagu balti ühisnüüdismuusika festivali teha, et loodetavasti lähiaastatel saab teoks. Aitäh Märt-Matis, Lill ja Mari-Liis Rebane ja palju õnne veel kord ESM teist festivali väga toimekkele töökele kollektiivile. Aitäh kutsumast.