Vabariigi ehitusministri esimese asetäitja Uno Kiudsooga teisel detsembril, kui esimest korda istus koos riiklik komisjon ja siis avaldasime lootust, et veel selle aasta sees kindlasti kirjutatakse alla vastuvõtu aktile. Täna on see tähtis päev sündinud. Võib ütelda, et see on üks paremini ehitatud ja võib-olla üks suuremaid objekte, mida on ehitanud mitte ainult Kohtla-Järve ehitustrust, vaid tervikuna vabariigi ehitusministeerium. Peab ütlema ka seda, et tööde kvaliteet ja valmidusaste mida me praegu näeme, sellel objektil, on suhteliselt kõrge ja nii sai objekt tervikuna hindeks hea ja üksikute sõlmede ja objektide osas isegi väga hea. Nii et selles suhtes peab ütlema nii Kohtla-Järve ehitustrusti kollektiivile kui ka kuuenda ehitusvalitsuse kollektiivile ja kõigil allettevõtjatele. Suur tänu tehtud töö eest. Kas nii suure mahuga tööd on lähemas minevikus olnud ja lähemas tulevikus ette näha tööministeeriumil üksikut objekti, mis nii suure mahuga oleks? No võib-olla minevikus oli üheks selliseks suuremaks objektiks lämmastikväetiste tehase ehitamine Kohtla-Järvel. Maardu keemiakombinaadi laiendamine, muidugi need olid väiksemad mahud balti ehitusmaterjalide kombinaat, mis oli samuti väiksem. Nii et minu arvates see on praeguse etapini üks kõige suurem objekt. Ja mis puutub tulevikku, siis võib-olla võistelda saaks selles suhtes perspektiivis on ette nähtud mineraalväetiste tehase ehitamine Kohtla-Järvele, mille maht võib-olla oleks suurem. Aga järgmine aasta pikemate aastate jooksul võib-olla jõuavad sellise selle tasemeni peaaegu kolmas karjäär koos rikastusvabrikuga. Püssi, puitkiudplaatide tehas? No ja teisi võib-olla suuremaid momendil nagu ei paistagi olevat. Ma usun, te olete üldiselt ehitajate tööga rahul siin objektil, sellest me juba just nagu kuulsimegi. Keda te tahaksite võib-olla siiski tänasel pidulikul päeval kõige rohkem esile tõsta. No siin on muidugi töötanud väga palju häid ehitajaid. Ja ma tahaksin võib-olla esile tuua kõigepealt insenertehnilisi töötajaid selle pärast, mitte ainult otseselt töölisest ei sõltu kõik alates sellistest oma ala spetsialistidest ja juhtidest, nagu on kuuenda ehitusvalitsuse juhataja seltsimees Žisko, peainsener Katrenov ja peainseneri asetäitja Lenski. Peale selle vanemtöödejuhatajad, Škotnikov, Zoikanen. Eriti tahaksin esile tuua ka mõningaid allettevõtjaid ja nende juhtkondadi, nagu seda Kokso Himandaazi jaoskonna juhataja seltsimees Ivanov ja Anikin tahaks toonitada eriti elektrimontaažijaoskonna juhatajat seltsimees Šussakovi, sotsialistliku töö kangelane Erich Tui. Peale selle viimistlejate brigadir Vähejaus. Peale selle Vladimirov ja terve rida teisi väga tublisid töömehi. Tänane hommik algas siin Väike-Üõngerja piirimail. Hästi ilusti, päike tõusis selgesse taevasse ja juba enne päiksetõusu olid kümned mehed ametis kibekiires ametis paberitele allakirjutamisega kell üksteistpidi kokku tulema üheksanda kaevanduse riiklik vastuvõtukomisjon ja enne seda tuli vormistada ära alakomisjonide protokollid. Direktor Väino Viilup. Kui palju allkirju täna siin majas on, sellest kirjutatud. Allkiri on siin kirjutatud muidugi väga palju, sellepärast siin alul töötasid alamtöökomisjonid, siis oli muidugi päris töö komisjon, siis igasugused õiendid ja, ja muud dokumendid, mis oli selleks vaja, et jõuda riiklikku komisjoni, nii et kui neid kokku rehkendada, siis kindlasti üle pooleteist 1000 allkirja. Ja kuidas teil kui nüüd juba olemasoleva sünniõiguse saanud ettevõtte direktoril täna meeleolu on? Meeleolu on muidugi hea, siis seda rentisime, kaua, ootasime, millal me ükskord selle ettevõtte jõuab nii kaugele, et riiklik komisjon tuleb kohale ja vastu võtab? Muidugi me juba enne siin tegime igasuguseid katsetusi ja käivitusi koormusega ja andsime juba kolm korda isegi põlevkivitarbijatele. Nii et ettevõte on nagu öelda, liikuma hakanud. Kas teile ei tundu, mulle isiklikult on jäänud just nagu niisugune mulje et viimased kuud, nädalad, isegi päevad on väga kiiresti mööda läinud. Jah, nad on tõesti kiiresti läinud, sest siin viimane poolaasta lihtsalt ei olnud meil aega isegi puhkepäevi enam võtta, endale rääkima ja samuti ka paljudel töölistel tuli töötada puhkepäevadel. Õhtuti istusime me siin alati väga kaua, kuni 809 ja mõnikord isegi 10-ni viisime läbi operatiivnõupidamisi, sest ilma nendeta ei olnud võimalik koordineerida tööde käiku suure koormusega. Muidugi kõik see asi tundus, et see läks tohutult kiiresti sest ise me oleks tahtnud, oleks aega rohkem jäänud, oleks jõudnud rohkem ära teha. Kuid see aeg lendas nagu lausa. Ja muidugi jõudsime teha ka küllaltki palju. Ja sellepärast see need kuud läksidki nii väga kiiresti, et lihtsalt ei jõudnud vaadatagi, kui oli juba aasta lõpp ja akti allakirjutamise aeg. Ja teine asi veel. Kas teie olete selle peale mõelnud, et võib-olla me kõik ei oskagi praegusel momendil tänase päeva õiget tähtsust, hinnatagi see võib-olla kunagi paarkümmend aastat hiljem mäletatakse seda päeva. Jah, muidugi, sest sellist suurt ettevõttet üldse kogu Eesti põlevkivibasseini ajaloos ei ole ligilähedastki olnud ega ehitatud. Ja vaevalt saabki enam sellist suurt ettevõtet kunagi ehitatama, sest tarbijaid polegi, tarbijate arv ei kasva, vaid see jääb kindla arvu juurde. Kogus põlevkivi koos Üheksanda keavandusega muidugi ainult siin võib tulla see mõningate ettevõtete väljavahetamine, kes on juba oma aja ära elanud, nagu siin Sompa kaevandus või Kiviõli kaevandus. Tammiku kaevandus võib-olla kunagi läheb kinni, kui varud lõpevad. Nende asemel on muidugi midagi ehitatakse, kuid midagi sellist suurt ja võimast muidugi vaevalt enam ehitatakse, nii et see päev muidugi, mida aastad lähevad rohkem edasi see päev muidugi muutub võimsamaks, sest täna lihtsalt oli meil nii palju jooksmisi ja tegemisi, et meil lihtsalt ei olnud aega mõeldagi. Tänase päeva tähtsubja. Ühesõnaga, 28. detsember 1972 ütleme mõned arvud, mis selle ajani on ära tehtud ehitajate poolt, mis aitaksid võib-olla korraks veel kuulajalgi mõelda sellele, kui suure ehitusega tegemist on. No siin on kõigepealt kapitaalmahutusi on kasutatud 36 miljoni ulatuses, ehitusmontaažtöid on tehtud 24,4 miljoni ulatuses. Siis on rajatud kaks kallakšahti, üks vertikaalšaht ja Need on kindlustatud ja seadmetega seadmed nendesse monteeritud. Rajatud on 22 kilomeetrit ja horisontaalseid kaevuühendusi. Need on samuti monteeritud täielikult seadmetega tehtud mullatöid 800000 kuupmeetri ulatuses. Lintkonveieri liinisid on monteeritud 8,5 kilomeetrit. Torustikke on paigaldatud 65 kilomeetri ulatuses kaablid, igasuguseid on pandud paika 500 kilomeetri ulatuses ja nii edasi. Need on muidugi mahult väga suured, mis nii-öelda mõelda nende peale. Jätame sobivate võrdluste otsimise kuulaja hooleks, siin seal kaablite pikkused torustike pikkused, need kõik juba annavad Eesti mastaabid välja. Kuid küsin täna veel seda, kui kaua kaevandus töötab, millal võib tulla see päev, kus siin jäetakse hüvasti. No kaevandus on projekteeritud 50 aasta töö peale, kuid muidugi seda ei usu mina, usuga keegi teine, et see kaevandus 50 aasta pärast sulgeb, sest tal ümberringi väli on täielikult vaba, geoloogilised varud on niivõrd suured, et siit võib lõigata juuri talle välja veel küllaltki palju. Ja ma arvan, et see kaevandus arvatavasti töötab niikaua, kuni eksisteerib põlevkivibassein sest kuskil ütleme 100 aasta pärast või seal 80 aasta pärast kindlasti põlevkivi järgi võib olla vajadus kaob, kaob, ilmuvad teised odavamad energialiigid, nii et arvatavasti üheksa kaevandus suletakse koos basseini sulgemisega. Ja need kaevuripojad, kes näiteks täna ilmavalgust näevad, on sel ajal juba pensionil kindlasti. Üheksas kaevandus on juba peaaegu nädal aega olnud ametlikult ekspluatatsioonis. See tähendab, et on hakanud maksma riikliku plaani karm seadus. Ja elu tuleb sättida nii või teisiti. Rööbastele tuleb ehitatavast ettevõttest muuta kaevandus töötavaks ettevõtteks. Võib-olla kõigepealt paari sõnaga sellest, kui suured on plaaninäitajad jaanuarikuus aasta peale praegu plaanitud. No jaanuarikuus, meil ei ole tõesti suur plaan, sest me alul ei taha me siin põhiliselt veel töid ära lõpetada, mis siin lõpetamisel on, nii et meil plaanis on andnud 1000 tonni ööpäevas kuid aastapäeval on meil küllaltki viisakas plaan juba, see on miljon 30000 tonni aastas. Seda võib nii võrrelda keskmise suurusega. Aasta lõpus me loodame anda kuskil kuus kuni 7000 tonni ööpäevas. Võib-olla katsume iseloomustada ka läbindamistöid, läbindamistööd muidugi on see põhiline, mille peale, mis rõhku teemegi selle, sest sellega me loome endale võimsa tagala. Nii et meie peame tegema sel aastal 30 kilomeetri ringis läbindamistöid. See on muidugi rohkem, isegi kui seda on tehtud kogu ehitamise vältel, sest vältel, nagu on meil meeles, võib-olla oli neid tehtud horisontaalseid käikusid 22 kilomeetri ulatuses ja 30. Kilomeetreid seal sama hea, kui te kaevaksite ühe aastaga siit küllaltki kaugelt jõhvini välja. Seda küll, jah. Aga mis siis ikkagi muutub siin ettevõtte elus, selle aastavahetusega, millal ta sai endale eluõiguse? Nonii hakkame toodangut andma, kõik meie töö ja tähelepanu on pühendatud toodangule. Muidugi kapitaalehitus jätkub, sest ehitatakse teist järjekorda. Likvideeritakse neid mahajäämusi, mis on jäänud, kuid põhiline. Suur, et ei jätku fonde töötajate premeerimiseks. Sellepärast ongi meil võetud selline suund, et kuidas kiiremini on saavutayud projektvõimsus ja me ootame ka siia rahvast juurde. Põhiliselt teine kaevandus suletakse varude lõppemisega suletakse Neljas kaevandus. Et need inimesed leiaksid tööd meil ja sellepärast ongi meil plaanis projekteeritud võimsus nii nelja-viie aastaga saavutada kehtivate normatiivide kuue-seitsme aasta asemel.