Olin kas viie või kuueaastane, kui isa tõi mulle kandle ja siis muidugi esimesed viisid olid need, mis ema laulis, praegu hakkasin koolis käima, siis sealt juba sai meeldivaid viise, mida mõistsin sõrmedega välja noppida kandle pealt kedagi näitamas ei olnud. Kuidas mängida? See oli 1936. aastal, kui Jänedal olid maanoorte suvipäevad ja siis oli see omaaegne kuulus Kandle-Juss, mängis seal. Ja siis ma pugesin temal nii õige ligidale ja siis ma nägin seda tehnikat ja sealt ma sain nii palju juurde. Ma ei tea ütelda, erilist oskust on tarvis püsivust, tahtmist. See on kõik. Minu arust võtan kätte midagi. Mõni ütleb, et maa pole õppinud seda tegema, et ma ei mõista teha. Aga kui ma kõiki asju oleks pidanud õppima tegema, siis millal ma siis teha saan? Kõiki õpin tegema, alles kätte võtta ja lihtsalt teha diviisi õpetad. Ja kui ütleme, üks asi läheb natukene Tehremast siis vaatad järgi, mõtled järgi, kus viga, teised paremini. Valss, mida te nüüd praegu mängisite, mis aastale te olete seda mänginud? Ei tea ütelda, aga võib-olla kas üks paarkümmend aastat juba, kas on päris sellisena kuuldud või kuidas te olete talle ei tohi ütelda, siin on oma kombineerimist oma seal jah, jah, ja. No mis lugu veel, proovime ühe polkad hakkama saada. Kuidas teil pillivalmistamise mõte tuli, see tuli lihtsalt vajadusest oli tarvis, teised mängisid, ostmisvõimalust ei olnud küllaltki kallid tol ajal. Ja tuli hakata ise tegema. Tööriist oli olemas, mu isa oli kunagi Mölder vesiveski peal ja siis sellest ajast veel pinki siin ja mõned höövlid, saed, puurid, peitrid ja nii et mõndagi väikest asja sai, nokitseb enne ja. Ja siis hakkasin viiuliga pihta, esimene tuli küll nigelavõitu, aga mängida sai, oli umbes kolmveerand riiulisuurune, teise tegin juba siis täpsete mõõtude järgi ja sellega sai siis ligemale 10 aastat orkestris mängitud. See oli pagarikeelpillitool tester, praegust nimetatakse ansambliga seal seitse-kaheksa mängijat, kus need esimesed teie tehtud riiulid praegu on? Neid, et enam ei teagi, kus nad on, ühe müüsin ära, aga selle tükke ma nägin sõja ajal tee peal oma esimest viiulit ja nii et ära lõhutud ja teine viiul läks sõjal kaduma. Mandoliini läks sõja ajal kaduma ja siis tegin kitarriga praegust kah alles, aga ta nii rivist väljas, ta ei ole töökorras, aga esimese viiuli tegemisel oli teil midagi eeskujuks kah või lihtsalt niiviisi olite näinud misuke viiul välja, näeb, lihtsalt olin näinud, missugune ta välja näeb ja joonistasin kõigepealt paksu laua peale. Lõikasin selle välja. Öeldasin laua õhukeseks umbes pooleteise millimeetri paksuseks, selle lõin pliidi peale suurde patta vee sisse, keetsin ta pehmeks ja painutasin ära esimesed küljed, kaelapoolsed küljed ja keskmised lõiked, tagumist küljed liimisin kokku. Põhjakaane joonistasin välja, on pool kummeria ja saigi wir valmis. Ise ei saa aru, et midagi erilist kunsti oleks seal olnud, peavad osavad sõrmed, oleme loe seda küll ja mängida sisse Boscazette ei oskanud, siis alles hakkasin õppima selle omatehtud viiuliga. Kuidas teisendada viiulipoognad, aitäh. Ei pruugi, said niimoodi puu osa tegid muidugi see, et vindid ja kruvid, mis seal taga on tellimise jaoks, pingutamise jaoks said ka isetehtud ja, ja siis jõhvisain siit ühe naabrimehe valgehobusesabast hästi pikk valge saba leia. Ja sealt sain. Ja mängis küll kannel, millega te olete mänginud, saanud ilusa maheda kõlaga. See on ka oma töö, see on ka oma töö tehtud septembris 1955. Mis kunst, et siin on olnud, et ta on ilusa kõlaga saanud ei tea ütelda, lihtsalt juhtunud vist siis, kui ma riigi mul ei olnud mingisugust mõte ei olnud ees. Lihtsalt nii mälestuse järgi, kas sellel esimesel kandlel, millega te mängisite oli samasugune keelde ei tee, ühe ühekordsed keeled olid. Aga siis ta oli muidu nii ilusti välja nikerdatud nikerdustega, nii. Aga kostja selle mõtte peale tulite, kahekordset keele, anna annab tugevama kõla. Ma olin kuulnud, te olete ise siit jõhvi, kandi inimene ei ole päriselt. Minu sünnikoht on Pikasilla Väikse Emajõe ääres, minu isa oli tol korral parvemees pikas, siis ei olnud veel seda silda üle Väikse Emajõe. Ega ma ilmaasjata seda Kahekordse keeli ei hakanud küsima, kahekordselt keeled on põhiliselt Võrumaal ja Lõuna-Eestis levinud, mis poosson ehitatud? Raha on kask, põhi on kasevineerist peamine laud on kuusk muidugi valitud tihedama süüga. Ja ongi kõik pulgad nüüd ka omatehtud talle otsa vint lõigatud, et siis peab puus paremini kinni. Aukude puurimisega oli kõige suurem töö. Sellepärast vastavaid puure ei olnud korjatud õmblusnõelu terasnõelu, said need siis nii puuri moodi ära teritatud. Töökohas oli seal puutreipink padruniga, need lõid selle puujunni sinna padruni sisse, teine otsin lahtine Saise treila koonusesse sinna koonuse teravikku sai sisse teritatud puuri moodi hauapuuri moodi tellitud, õmblusnõela sisse löödud. Ja sellega sai siis puuritud augud sisse keelte jaoks no ja andnud 20 aastat 20 aastat vastu pidanud ja nii et päris päris tähtassess ja juubel ka ja tal oli endal Kailiate juubel. Jah, oli küll. Kui vanaks te saite? 65? Peale kandle-viiuli on veel pille, mida te mängite? Suupill on jah, see on tegelikult kõige esimene pill, mida ma hakkasin mängima. Mõneaastane oli, kui isa tõi suupilli, palju neid, kellele on läbi mängitud. Mitte väga palju, võib öelda, et üks, neli või viis, see on nüüd juba 20 aastat vastu pidanud. Kas suupilli olete tantsuks mänginud? Olen küll läbi võimendi, see oli möödunud aastal oma vennapoja pulmas. Kas te kodus sageli kannelt mängite? Mitte väga sageli, vaata nüüd on inimesed mugavaks läinud. Kui päeval Rässid väljas ära, siis õhtu-is, kui ei viitsi enam midagi teha, tuleb tuppa ja kõhu täis ja keerad nuppu. Vaatad siis ka veel või kuulad niisama. Ja vahest tuleb päris ilusat muusikat, kui sageli teises umbes te võtate seda nüüd raske ütelda. Nädalas paar korda, kord, teinekord läheb rohkemgi aegamööda, et on niivõrd väsinud, ei viitsigi kätte võtta. Kus te olete mängimas käinud, koolimajas, kooli lastepidudel, lapsed tantsisid, rahvatantse, seal sai mängitud, siis oli tantsurühm, oli, seal sai mängitud, seal on rahvamajas sai, mängid sedasi jõhvis kultuurimajas, Tallinnas sai käidud Arraka korrusele puldiga sellisesse ülevaatusel, jah, ülevaatusel ja esinejate praegu ka rahva ees vähe. Narva-Jõesuu sanatooriumis mängitud. Kindlasti paljud paljud mäletavad, olite seal sanatooriumis? Pill oli kaasas ise, seal oli pildule seal pill olemas, sanatooriumi vilja, mängimise edasi.