Tõsta kell on kuus ja Päevakaja teeb kokkuvõtte reedest, neljandast oktoobrist ja stuudios on toimetaja Margitta. Otsmaa-ametiühingud ja tööandjad alustasid täna uuesti alampalga läbirääkimisi. Kui oktoobris kokkuleppele ei jõuta, otsitakse abi riiklikult lepitajat. Swedbanga nõukogu esimehe Ashtoni sõnul peab panka rahapesuskandaali ja sellega kaasnenud mainekahju selja taha jätma ja välja selgitama rahapesuskandaali põhjused. Tallinna Linnahalli tulevik sõltub eelkõige Euroopa Komisjoni riigiabi otsusest. Taotlust menetletakse edasi ka uue komisjoni koosseisuga. Ooperiteatritoomine Linnahalli teeks ehituse kallimaks. Kui see nüüd tõesti hakkab võtma väga konkreetseid piirjooni, lapse olukord ümber hinnata, ilmselt eeldab see siis ka selle riigiabi loamenetluse lähteandmete ümbervaatamist. Saaremaa vald otsib lahendusi Ventspilsi vahelise laevaühenduse loomiseks kaks hanget on pakkujate puudumisel läbi kukkunud. Selle teeb keeruliseks väga mitmed asjaolud, et lühike turismihooaeg, mis läheb, siis teeb väljaspool hooaega. Briti valitsuse dokumendist selgub, et peaminister Boris Johnson taotleb Brexiti tähtajapikendust, kui Euroopa Liiduga oktoobri keskpaigaks uue lahkumisleppeni ei jõuta. Omavalitsused kardavad oma rolli pärast maavarade üle otsustamisel. Keskkonnaministeerium kinnitab, et omavalitsuste sõnaõigust vähemalt praegu ei puuduta. Dirigent Kristiina Poska andis esimese kontserdi Flandria sümfooniaorkestri peadirigendina. Millega ma ise olen väga rahul, on see, et see tunne on täpselt seesama, see keemia on täiesti sama ja see tahtmine koos musitseerinud on sama, nii et kõik on seal, kus on suurepärane. Ott Tänak on valsi kruusateedel peetaval MM-rallil seitsmenda kiiruskatse järel neljandal kohal. Sebastiani Alžeeriat, Riina lill asetsevad paremustabeli teisel ja kolmandal real. Ilm on öösel ja homme päeval pilves selgimistega. Hooti sajab vihma ja lörtsi, pärastlõunal laieneb sajuala Peipsi poole. Õhutemperatuur on 10, kolm kuni kaheksa, öösel langeb aga miinus kahe kraadini, mis tähendab, et teed muutuvad libedaks. Ja nüüd kõigest järgemööda. Ametiühingud otsivad tööandjatega sel aastal juba teist kokkulepet alampalga suhtes. Augustis kokku lepitud 578 euro suuruse alampalgaga ei nõustunud ametiühingute keskliidu volikogu, soovides 600 euro suurust alampalka. Täna ütles ametiühingute juht Peep Peterson, et ametiühingut tahavad 40 protsenti Eesti Panga prognoositud keskmisest palgast. Tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas ütleb, et täna peetud läbirääkimistel kokkuleppele ei jõutud. Meie vaatenurgad on piisavalt erinevad veel et ametiühingud näevad oma soovides kõrgemat palgatõusu kui ettevõtjad peavad ratsionaalseks võimalikuks. Ettevõtjate silmis on majanduses ees pisut raskemad ajad. Üks suuremaid riske on tegelikult tööpuudus tööpuudus kasvama, sest ettevõtjad ei suuda sellist palka maksta kõigile ja, ja pigem lähevad ettevõtte pankrotti või need töökohad kaovad. Ja ümbrikupalga risk jääb ka teoreetiliselt, kuigi see ei ole nüüd kõige-kõige kesksem küsimusi. Meie arvates seitsme protsendine kasv 578 euroni oli väga hea pakkumine, ars ka seda, et nüüd majandusprognoosid on läinud kehvemaks, siis noh, pole väga palju ruumi selle selle numbri tõstmiseks ka. Ma usun, et me mängime kusagil selles suurusjärgus. See selgub kahe-kolme nädala pärast. Loodetavasti. Tallinnas oli visiidil Swedbanga nõukogu uus esimees, Rootsi kunagine peaminister Göran Persson. Läbirääkimistel Eesti võimuesindajatega keskenduti paljus rahapesuga, seotule euron. Persson andis Tallinnas ka lühikese pressikonverentsi. Mall Mälberg jälgis. Jeren Persson rõhutas, et aasta algul üles kerkinud rahapesuskandaal on panga jaoks tõsine olukord, sest pank rajatud väärtustele tänaga seostavad paljud inimesed Swedbanka rahapesuga ja seda tuleb muuta või in. Estonia. Meil on kindel kavatsus mitte üksnes jääda Eestisse, vaid ka kasvada Eestis. Nagu pääs on, rõhutas, tuleb rahapesule koos lõpp teha. Rootsi pool ise hakkab uurima aastaid 2005 2007 miljoneid kliente ja enam kui kahtekümmend miljardit tehingut ja seda nii läbipaistvalt kui võimalik. Kammerkisi Aram päästyoned Swedpangal on neli koduturgu. Lisaks Rootsile, Eestile, Läti ja Leedu ning kuulujutud, et sa kuidagi muutuks, ei vasta tõele. Puudutades koondamisi, ütles Swedpanga nõukogu juht. Puhastamist alustati tippjuhtkonnast ja seda jätkatakse, kuni see on ühel päeval lõpule viidud. Panga vallandatud tippjuht ei visatud tema sõnul bussi alla, vaid nende lepingute lõpetamise põhjused olid reaalsed. Reeglite rikkumised. Tulevikust rääkides ütles Persson etanaptimist. Optimistlikke iive. Isegi kui ma olen optimistlik, pole ma naiivne. Ei tasu loota, et rahapesuskandaali viinud probleemid maailmast kuhugi kaoksid. Võitlus jätkub ja see on saanud mõnikord alguse kuskil vä kaugel Rootsi või Eesti piiridest. Aga seal on otsene mõju meie igapäevategevusele, ütles Klaassen. Tallinna Linnahalli tulevik sõltub eelkõige Euroopa Komisjoni riigiabi otsusest, taotlust menetletakse edasi ka uue komisjoni koosseisuga. Tõnu Karjatse räägib sellest lähemalt. Mis Linnahalli täpsemalt tuleb, peab otsustama valitsus. Kultuuriminister Tõnis Lukas on öelnud, et linnahall võib saada peale konverentsikeskusega ooperimaja funktsiooni. Tallinna Linnahalli aktsiaseltsi juhatuse esimees Anu liinsoo kinnitas, et seda otsust pole veel tehtud. Praegu ma räägin, kogu menetlus ongi ehitatud üles sellele, et tuleb kontserdi- ja konverentsikeskus. Et see rahvusooperiplaan on ka olnud taustal kogu see idee, et kui see nüüd tõesti hakkab võtma väga konkreetseid piirjooni, et siis ilmselt lapse olukord ümber hinnata. Ilmselt eeldab see siis ka selle riigiabi loamenetluse lähteandmete ümbervaatamist. Liinsoo sõnul läheks linnahalli rekonstrueerimine maksma esialgsete plaanide järele kuni 115 miljonit eurot. Ooperimaja sisseseadmine teeks selle kallimaks, sest kohandama peab siis lavamahutavust. Milline seis on erainvestoritega, Anuliinso? Täna ei ole kindlasti konkreetseid huvilisi välja tuua, et see plaan ikkagi ja kõik arvutused näitavad, et tegelikult see lähteinvesteering tuleb teha avaliku sektori poolt, et kui see maja on nii-öelda valmis ehitatud, et siis ta võiks ära tasuda ka erainvestorile või noh, eraoperaatorile pigem igatahes on riik omalt poolt lubanud, kui tuleb konverentsikeskus ja kontserdisaal 40 miljonit ja teine osa siis peaks nii-öelda linna kata olema. Osaliselt rahastatakse Linnahalli ümberehitust ka Kultuurkapitali vahenditest. Kultuurkapitali juht Kertu Saks ütles, et Kultuurkapital soovibki ühiskondlikku kokkulepet, millised oleksid järgmised suured kultuuriobjektid, mida Kulka aitaks rahastada. Kuni 2023. aastani teenindab Kultuurkapital veel Eesti Rahva Muuseumi ning muusika- ja teatriakadeemia uue kontserdisaali ehitust. Kertu Saks. Kultuurkapital saab neid kultuuriehitisi rahastada seisasartmängumaksu laekumist, sest millest siis kindel osa on just nendele ehitustele mõeldud, et siin ka ära öelda seda, et see ei tule meie toetuste arvelt, et selleks on eraldi rahakott ja see laekumine on täna kusagil umbes kaheksa miljonit aastas. Kas kultuurkapital saab võtta samal ajal ka nagu mitu objekti, nagu noh, praegu on EMTA ja hirm Et meil tõepoolest on seaduse järgi selline võimalus, et rahastada korraga kahte objekti, et ka selle Enta saali, siis sa ei võtagi töösse siis kui kumu oli juba täitsa valmis ja ainult Termoli rahastamisel. Et 96. aastal jah, need üleriigilised objektid KUMU ERM ja MTA sai siis riigikogu poolt kinnitatud. Kultuuriminister Tõnis Lukas on lubanud arutada Linnahalli ehitusega seonduvat valitsuskabinetis ülejärgmisel nädalal. Majandus- ja taristuminister Taavi Aas tegi maanteeametile ettepaneku lisada Tallinna-Kuressaare lennuliini hankesse kvaliteeditingimusena lennuki maksimaalne vanus juba välja kuulutatud hankes, et polnud, kuid lennuki vanuse nõue on nii Saaremaa valla kui ka kohaliku kogukonna soov. Uuem lennuk võimaldab paremini kinni pidada, lennugraafikust on ilmastikukindlam ja reisijatele ka mugavam. Saaremaa soov oli, et lennuliini teenindama hakkava lennuki vanus ei ületaks kahtekümmet aastat. Vanadel lennukitel on kõrgemad hoolduse ja remondikulud, mis omakorda tähendanuks kõrgemat hinda ühe lennureisi kohta. Saaremaa vald otsib ka võimalusi ja peab juba esimesi eelläbirääkimisi lennuühenduse loomiseks Kuressaare ja Rootsi vahel. Samas saarlaste ja lätlaste ühisest huvist ehk laevaühendusest Saaremaa ja Ventspilsi vahel lähiajal asja ei saa, kuna korraldatud hankele ei esitatud ühtegi pakkumist. Kihnu veeteede pakkumine küll kvalifitseerus, kuid konkreetset pakkumist see ettevõte siiski ei esitanud. Saaremaal valla abivallavanem Marili niits ütleb Margus mullale, et hetkel veel täpselt ei teata, kuidas edasi minna. Ka Saaremaa. Läti laevaühenduse teemast ei loobuta. Oodatud tähtajaks pakkumust ei esitatud, see oli teine etapp, millele me peame tunnistama, et jah, Me tühistame hanke. Kas siit võib ikkagi järeldada seda, et see on niivõrd keeruline ühendused, see risk ei tasu ettevõtetel. Ta on loomulikult. Keeruline, et seda on alati ka väitnud, et, et kui see oleks lihtne siseliin töötaks, selle teeb keeruliseks väga mitmed asjaolud, et lühike turismihooaeg siis ka see, et et kuna, kui on liigahooaeg, mis laev, siis teeb väljaspool hooaega, et see nagu sammas nii lühike, et ei ole majanduslikult mõistlik jällegi laeban üheksaks kuuks, siis talveperioodil seisma, kus luud. Ma täna veel ei saa kindlasti öelda, et me ei prooviks uuesti, ma arvan, et meil on selliste tahtmiste südikust veel, et katsetada. Nüüd me oleme juba teistmoodi targemad, oleme ise ühe korra selle läbi teinud. Maat siiski arvan, et võib-olla tuleb katse kaks ka kutsekoks, siis järgmisel aastal või juba lähikuudel. Seda on veel vara öelda, aga me arutame seda. Mis on need kriteeriumid, argumendid, mida te võib-olla muudaksid? Et ikkagi ka võib-olla see teavitustöö ja veel rohkem vaadata siis ka piiri taha. Et ehk on rahvusvahelisi ettevõtteid, kes ise on juba nii suur, et see, et sellise ühe väikse liini avamine ja neil oleks need varulaev olemas, et võib-olla lihtsalt teavitustöö veel mahukamalt ette võtta. Omavalitsused kardavad, et keskkonnaministeerium püüab nende rolli maavarade üle otsustamisel pisendada. Ministeerium rahustab ja ütleb, et praegu veel midagi ei muutu. Madis Hindre räägib lähemalt. Tuleval neljapäeval hakkab riigikogu arutama seaduseelnõud, millega muudetakse geoloogilise uurimise tingimusi. Täna on maavarade uurimiseks kaks võimalust. Üht neist nimetatakse üldgeoloogilise uurimistööks ja teist maavarade geoloogiliseks uuringuks. Mõlema kohta tuleb enne loa andmist küsida omavalitsuse arvamust. Jõelähtme vald on aga mures, sest seaduseelnõu järgi Neist esimese ehk üldgeoloogilise uurimistöökohta enam omavalitsuse seisukohta ei võetaks. Räägime Jõelähtme vallasekretär Leho Kure. Et siis kohaliku omavalitsuse soovidega arvestamine nende erinevate uuringute või otsuste tegemisel, mis puudutab maavara, kas tulevikus arvestatakse vähem või siis on meie võimalus seal kaasa rääkida, muutunud vähemalt kitsamaks. Lisaks Jõelähtmel on oma mure kirja koostamas ka Harjumaa omavalitsuste liit. Asi on selles, et pärast geoloogilist uuringut saab maavara ametlikult arvele võtta. Meil on siin põhjarannikul ju päris palju erinevaid maavarasid arvele võetav, kui sinna nüüd tahta midagi ehitada, siis on see võimalik ainult keskkonnaministeeriumi volitatud isiku loal, kelleks täna on siis maa-amet ja need load ei tule nagu sealt väga lihtsalt. Niisiis on Jõelähtme, aga ka mitmed teised omavalitsused, kõikvõimalikud uuringuloa taotlused pigem tagasi lükanud. Keskkonnaministeeriumi keskkonnatehnoloogia osakonna nõunik Maria Karus ütleb, et seda õigust omavalitsus sealt ära ei võeta. Ta selgitab, et muudatus puudutabki ainult üldgeoloogilise uurimistöö luba ja see seotakse maavarade arvelevõtmisest põhjalikult lahti. Selles mõttes, et ei tehta seda tööd enam edaspidi sel eesmärgil, et sotsid maavara ja tahaksid maavarade registrisse arvele võtta, see on mingisugusel teadustöö eesmärgil tehtav noh näiteks tehakse kaardistamist, kirjeldatakse mingisuguseid väljendeid, noh, sellised tööd, mida teeb reeglina kas ülikoolid või meil Eesti geoloogiateenistus. Ehk maovarade arvelevõtmiseks jääb ainult üks võimalus, maavarade geoloogiline uuring ja selle puhul omavalitsuse võimalused ei muutu. Jõelähtme vald on siiski skeptiline. Sest praktikas on vähemalt Jõelähtme vallas üks olukord olemas, kus maa võrra on arvele võetud ilma, et seal oleks ühtegi geoloogilist uuringut läbi viidud, Jõelähtme vald küll selle arvele võtmise vaidlustas kohta säärase vaidlus on pooleli ja me ei tea täpselt, kuidas sellega läheb. Võimalikest muudatustest võib rohkem kuulda järgmisel aastal, siis kui maapõue seadus uuesti põhjalikult ette võetakse ja algab Harju maavarade teemaplaneering. Sellega pannakse paika riiklikult olulised maardlad. Praegu alles tehakse päris sellist alganalüüsi, mis esitatakse vabariigi valitsusel on nüüd järgmise aasta alguses. Edasi välisteemad ja Erle loonurm võtab päeva kokku. Šoti kohtus ette loetud dokumendi järgi taotleb Briti peaminister Boris Johnson Brexiti tähtajapikendust, kui Euroopa Liiduga oktoobri keskpaigaks uue lahkumisleppeni ei jõutud. Dokument viitab, et Johnson kavatseb pidada kinni Parlamendis vastu võetud seadusest, milles nõutakse ta taotleks Brexitile ajapikendust, kui 19.-ks oktoobriks pole leppeni jõutud. Iiri peaminister Leo varatcar ütles, et Euroopa Liidu liikmesriigid kaaluksid Brexiti edasilükkamist, kui briti valitsus sellele hea põhjenduse toob. Ühendkuningriik peaks Euroopa liidust lahkuma 31. oktoobril ning praegu proovivad osapooled pidada läbirääkimisi lahkumisleppe muutmiseks. Johnson on siiani avalikult öelnud, et ei taotle Brexiti pikendamist mingil juhul. Jääd blokist lahkutakse 31. oktoobril kas või leppeta. Komistuskiviks on saanud Põhja-Iirimaa ja Iirimaa piire. Briti peaministri Boris Johnsoni hiljutised ettepanekud piiriküsimuse lahendamiseks said leige vastuvõtu osaliseks. Pärast Gazpromi-ga sõlmitud lepingu lõppemist 2022. aastal kavatseb Poola Vene gaasist loobuda ja asendada selle Katari ja USA gaasitarnetega, ütles Poola ametnik. Peamised tingimused tarnija vahetamiseks on torujuhtme Baltic paik, ehitamise lõppemine ja ühe kohaliku gaasi terminali võimsuse suurendamine, lausus valitsuse esindaja. Norrast tuleb Baltic PayP tuleb kaheksa miljardi kuupmeetrise võimsusega. See läheb maksma umbes kaks miljardit dollarit. Gaasijuhe kavatsetakse kasutusele võtta ta 2022. aastal, mil lõpeb Poola leping gospromiga. Ukraina peaprokurör teatas, et riik vaatab üle 15 kohtuasja, mis on seotud Ukraina gaasifirmaga purisma, mille juhatuses oli ka USA demokraadi Joe Bideni poeg Hunter Biden. Purismal on keskne koht USA presidendi Donald Trumpi kampaanias, millega ta survestas Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskil uurima Bidenit tegemisi Ukrainas. Kampaania hõlmab aega, mil Joe Biden oli USA asepresident ning tema poeg oli puris maa juhatuses. Dirigent Kristiina Poska andis esimese kontserdi Flandria sümfooniaorkestri peadirigendina. Kontserdil kõlas Brahmsi astenhammari looming. Tulevikus jõuavad Flandria sümfooniaorkestri repertuaariga eesti heliloojad ja orkester plaanib järgmisel hooajal tulla Eesti tuurile. EPehanud. Eilne kontsert prüge kontserdimajas algas Rootsi helilooja Wilhelm Sten hammari loominguga. Rea sümfooniaorkestri peadirigent Kristiina Poska kõige esimene teos Sten hammerilt rootsi looja, keda kutsutakse Rootsi provintsiks ja ma arvan, et see on ka kõlaliselt suurepärane ettevalmistus topeltkontserdile Brahmsi topeltkontserdile, mis tuleb peale seda estele pausi tuleb trump. Duaari jõudma ka eesti muusikat. Flandria sümfooniaorkester on aga tema südame võitnud. Nad läksid päris suure riski peale, tegelikult et nii ruttu too otsustada ja minu poolt samamoodi, et see tunne oli lihtsalt tugev ja nii-öelda mõeldud, tehtud, et hetkel võib-olla oli, oli selline väike hirm võib-olla, võib-olla ka neile, et huvitav, et äkki see oli ainult ühekordne ja kas ennast õigustas ja nii edasi. Aga millega ma rahul on, see, et see tunne on täpselt seesama, see keemia on täiesti sama ja see tahtmine koos musitseerida sama, nii et kõik on seal, kus on suurepärane. Flandria sümfooniaorkestri direktor Frederick stents. Mul on taas suurepärane tunne nagu aasta tagasi, kui ta dirigeeris Schuberti sümfooniat nii paljude detailide ja paindlikkusega. See on muusika tegemine kõrgeimal tasemel ja me oleme väga õnnelikud. Järgmisel hooajal saab sellest koostööst osa ka Eesti muusikapublik. Nimelt kavatseb Flandria sümfooniaorkester tulla Eesti tuurile. Vikerraadioajaloosaade Eesti lugu on 15 aasta jooksul viinud kuulajad rännakutele Eesti ajaloo radadel. Jõutud on 600. saata Dani margust. Numbreid tähistati täna avaliku salvestusega Kärdlas Hiiumaa Muuseumis. Juttu tuleb sellest, kuidas keset merd elamine on hiiglase kujundanud Juhan Hepner küsis saatejuht Piret Kriivan käest, mis on tema arvates juubelini jõudnud. Saatesarja tähtsus. Ma arvan, et see tähtsus seisneb selles, et me jutustame meie rahvuse lugu. Tähtis on see, mis meile on enne meid olnud, sellepärast et me oskaksime tulevikku minna. Et me teaksime, missuguseid vigu me oleme teinud, et nendest õppida. Ja tark inimene muidugi õpib ka õnnestumistest, aga nende 600 saate jooksul, mis on võib-olla selline mõni kõige eredam, kas teema või saatekülaline olnud, kes on jäänud töö just eriti meelde, see on niisugune kiusuküsimus. 140 esinejat või rohkemgi on eesti lool olnud ja kõik nad on erilised oma jutustamise stiiliga oma lähenemisnurkadega. Nii et selles mõttes on mul väga raske öelda ühte nime 140-st ja teised eemale jätta. Aga võib-olla teemade mõttes on näiteks minu jaoks enda jaoks. Ma olen kõige rohkem õppinud oli vabadussõjasari, see oli 10 aastat tagasi alapealkirjaga täna 90 aastat tagasi, aga ma tõesti sain endale selge pildi sellest, missugune oli vabadussõda. Aga Eesti lugusid on palju, selliseid, mida tõepoolest on vaja kuulata just selleks, et kas praegu või tulevikus otsustada näiteks on eesti loos saated ka sellest, kuidas kliima on mõjutanud meie käekäiku, need on kindlasti huvitavat praegu kuulata. Mis teemad need siis siin Hiiumaal salvestatavates saadetes on, et kui paljude saateid kokku Hiiumaal olles Ki valmis teete, siis ja millal see 600-st saad eetrisse läheb? 600-st saade läheb eetrisse 19. oktoobril, aga siin me teeme täna avaliku salvestusega kolm saadet, aga lisaks veel pikale mujale, kus me praegu oleme. Oleme käinud juba kassaris Kassari muuseumis ja, ja läheme veel ka militaarmuuseumisse, nii et vähemalt viis saadet tuleb Hiiumaast ja ma kardan, et hiidlased ei jõua kõike jutte ära rääkida. Nüüd on aeg rääkida ilmast, sünoptik, maile Meius, palun. Täna õhtul on Eestis pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab hooti vihma ja lörtsi. Tihedam on sadu Põhja-Eestis ja Lääne-Eesti saartel. Puhub põhjakaare tuul kolm kuni üheksa, põhjarannikul puhanguti kuni 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on sisemaal pluss üks kuni pluss neli, rannikul kuni pluss seitse kraadi. Saabuval ööl on Põhja-Eestis ja saartel pilves selgimistega ilm, hooti sajab vihma ja lörtsi. Kesk- ja Lõuna-Eestis on muutliku pilvisusega ilm on üksikute sajuhoogude võimalus. Puhub põhjakaare tuul kolm kuni üheksa, rannikul puhanguti kuni 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss kaks, rannikul kuni pluss viis kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, peamiselt Põhja-Eestis sajab hooti vihma ja lörtsi. Pärastlõunal liiguvad sajupilved Peipsi poole. Puhub põhjakaare tuul kolm kuni üheksa, rannikul puhanguti kuni 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kolm kuni kaheksa kraadi. Spordisõnumid on ka Johannes vedru. Autoralli maailmameistrivõistluste etapil veel siis on sõitjat praeguseks läbinud seitse kiiruskatset. MM-tiitli eest heitlevad Ott Tänak ja tema kaardilugeja Martin Järveoja asetsevad neljandal kohal. Hommikupoolsetest kiiruskatsetest võitis Tänak kaks. Pärastlõunast veel katsetel on aga väga head hoogu näidanud valitsev maailmameister Sebastian nosi. Rallit juhib praegu Tänaku meeskonnakaaslane Toyotas Krismic. Ta edestab Ogier'd kahe ja poole Neuville'i 6,4 ja Tänakut 7,7 sekundiga. Need neli pilooti on konkurentidest selgelt eraldunud. Pärastlõuna järel on katkestanud kõrgete kohtade eest heidelda soomlased, Esapekka, Lappi ning Jari-Matti latvala. Reedest päevast jääb sõita veel kolm kiiruskatset. Walesi ralli eel, kolm etappi enne MM-sarja lõppu juhib sõitjate punktitabelit Tänak. Ta edestab Ogier'd seitsmeteistkümne ning Neuville'i 30 punktiga. Dohas jätkuvatel kergejõustiku maailmameistrivõistlustel on täna juba kaheksas võistluspäev. Tiitli omanikud saavad selgeks kuuel alal. Otsepildis näeb sündmusi telekanali ETV2 ja ERR-i spordiportaali vahendusel. Ülekanne algab kell 20. Null null. Ükski eestlane täna Dohas ei võistle, kuid seda suurema huviga ootame homset päeva. Siis tuleb meeste odaviske kvalifikatsioonis staadionile Magnus Kirt maailma hooaja edetabelijuhi Magnus Kirdi võistluse-eelsed muljed. Närv on sees see, see nagu hea märk, et kui ei oleks närvi sees, siis siis maks mures. Närv on sees ja läheks nagu esimest korda võistlema, et see on taas minu puhul Janar. Eesti naiste jalgpallikoondis avas 2021. aasta EM-valiksarjas punktiarve, kui Istanbulis tehti väravateta viik Türgi naiskonnaga. Nii eesti kui Türgi on kolmest mängust teeninud nüüd ühe punkti. 2021. aasta EM-valiksarjas kuulub Eesti naiskond ühte valikgruppi ka Venemaa, Sloveenia, Kosovo ning valitseva Euroopa meistri Hollandiga. Aitäh spordisõnumite eest ja selline saigi tänane Päevakaja saate pani kokku Margitta otsmaa kena õhtut ja kuulmiseni.