Tere õhtust, kell sai kuus ja ERR-i uudistetoimetus võtab kokku teisipäeva, 15. oktoobri. Mina olen toimetaja Mart Linnart. Tartu Ülikooli kliinikum taotleb arstiõppe läbiviimisega seotud kulude hüvitamiseks makstava toetuse kahekordistamist. Täna on kliinikum nii-öelda subsideeritud leidnud neid võimalusi näiteks teiste teadusprojektide õuerrheedide arvelt. Kaks erinevat pensionitõusu käsitlevat eelnõu läbis riigikogus esimese lugemise. Ei peaks siin tegelikult tundide viisi rääkima nendest Narustes sentidest, mida valitsus pensionäridele annab. Poliitiline kompromiss Brexiti asjus on võimalik, edasi liigutakse juriidiliste probleemidega, ütles välisminister Urmas Reinsalu. Vene võimud hakkasid läbi otsima kümneid opositsiooni kontoreid ja opositsiooniliik. Olete kortereid. USA on kehtestanud Türgile Süüriasse tungimise eest mitmed sanktsioonid ning sooviv NATO liitlasstaabi Hankarasurvestamisel. Kunstnikud pole rahul valitsusega plaaniga teha suur investeering järjekordse teatrisaali rajamiseks kuid samal ajal on suur hulk kunsti kunstihooneid renoveerima hakata. Kui nüüd vaadata ka näiteks kultuuriministeerium eelarvet, siis need toetused, mis liiguvad kunsti valdkonda on 16 korda väiksemad, mis liiguvad teatrivaldkonda. Homme on pilves selgimistega ilm, kohati sajab vähest vihma. Sooja on üheksa kuni 14, Lõuna-Eestis kuni 17 kraadi. Sihtasutus Tartu Ülikooli kliinikum taotleb pöördumises haridus- ja teadusministri ning sotsiaalministri poole arstiõppe läbiviimisega seotud kulude hüvitamiseks makstava toetuse kahekordistamist. Põhjusena toob kliinikumi juht Priit Eelmäe, et kuigi arstitudengite arv on aastakümnete jooksul kasvanud, siis riigipoolsed toetussummad on püsinud samal tasemel kui aastal 2000. Tartu Ülikooli kliinikumi juhatuse esimees Priit Eelmäe ütleb, et kliinikum on Eestis ainus õpetushaigla ja seepärast on kliinikum ELK spetsiifilised lisakulud näiteks õppes osalevate arstide ja õdede enesetäienduskoolitused, õppevahendid ja muu selline. Arenenud riikide näitel moodustavad Eelmäe sõnul ülikooli haiglate lisakuludeks makstavad toetused vähemalt paarkümmend protsenti haiglate eelarvest. Tartu Ülikooli kliinikumis riigi poolt makstud toetussumma on olnud aga viimased ligi 20 aastat samal tasemel ning riigipoolse toetuse osakaal on kliinikumi eelarves aasta-aastalt kahanenud. Kui 2000. aastal sai kliinikum riigilt ligi 960000 eurot, mis moodustas eelarvest 2,74 protsenti siis sel aastal on toetussummaks 842000 eurot, mis moodustab alla poole protsendi kliinikumi eelarvest, jätkab Priit Eelmäe. Täna. Kliinikum nii-öelda subsideerinud, leidnud neid võimalusi näiteks teiste teadusprojektide õuerrheedide arvelt, kuigi palju siis toetada seda, aga ma julgen väita, et täna on see kriitiline piir juba käes, et kui meie õppetoetus oli sellel aastal 842000 eurot, siis üheksa kuuga me olime juba tsirka 1,2 miljonit reaalselt kulutanud selle tegevuse peale. Kriitilisest piirist väljatulekule aitaks Eelmäe sõnul kaasa see, kui järgmisel aastal kasvaks riigipoolne toetus praegusega võrreldes kaks korda ehk 842-lt 1000-lt eurolt 1,6 miljoni euroni. Juba eelmisel aastal, kui ma kliinikumi juhatuse esimehena alustasin, sai tehtud pöördumine haridus teadusministeeriumi poole, kus me taotlesime 1,25 miljoni peale suurendamist selleks aastaks, aga vahendeid selleks tõenäoliselt napib. Et eks otsuseid tuleb teha, aga vähemasti mingi proportsionaalne kasv kliinikumi, kas eelarvega seoses või arstide kollektiivleppega seoses võiks toimuda üleüldse, võib-olla peaks arutama, milline siis on see õige rahastamise mudel, kas seda raha peab ülikooli haiglale kui unikaalsele andma läbi haridus teadusministeeriumi? Täiesti võimalik, et edaspidi võib-olla ka variandiks, et see tuleb läbi haigekassa näiteks ülikooli haigla koefitsiendiga rahastamine. Eelmäe ütleb, et pikemas perspektiivis võikski toetus jätkata järk-järgulist kasvu, jõudes vähemalt 10 kuni 12 miljoni euroni, mis kataks Eelmäe sõnul lisaks ravitöö produktiivsuse langusele ka kliinilise teadus ja arendustööga seotud kulud. Kui arst, kes saab arsti palka, tegeleb kliinilise praktikumi läbiviimisega, siis sellel ajal ta ju arstitööd ei tee ja patsient ei ravi ja seetõttu too on kaotatud aeg, on vähenenud ka patsientidele ravi kättesaadavus ehk teisisõnu arstile palka kliinikum maksab, aga tasume selle eest ei saa, teletasume, siis teenime välja, kui me esitame Eesti haigekassale arve. Riigikogu käsitles täna erinevaid pensionide tõstmise võimalusi. Uku Toom läheb selle teemaga edasi. Esimesel lugemisel oli kaks eelnõud, alustati valitsuse kavast tõsta pensione erakorraliselt seitsme euro võrra. 100-l erineval moel süüdistati keskerakonda valetamises, et ta lubas enne valimisi suuremat pensionitõusu ja kuulame lõiku Jürgen Ligi kõnest. Nii peaksin tegelikult tundide viisi rääkima nendest Narustes sentidest, mida valitsus pensionäridele annab vaid pettusest, mis sellega kaasas käib. Kõigepealt lubas ju peaministri erakond sadat eurot, erakorraliselt seda loomulikult ei tule ja sellist asja ei oleks kunagi pidanud lubama mingit erakorralist hüpet ei tohi keegi lubada ega saa keegi täita. Suur pettus ongi selles, nagu saaks niimoodi käituda ja nagu tohiks niimoodi valimistele minna. Aga mitte palju ei erinenud kõigest sellest, mida Ligi sarjas järgnev sotsiaaldemokraatide eelnõu, mis sätestaks pensioni baasosa tõusu pärast 2020. aasta esimesel aprillil toimuvat indekseerimist 100 euro võrra ning rahvapensionitõusu 60 euro võrra. Kui palju see maksma läheb? Heljo Pikhof. Rahandusministeerium hindas 70 eurose erakorralise pensionitõusu maksumuseks 2020. aastal 140 miljonit eurot, seega 100 eurose pensionitõusu maksumus 200 miljonit eurot. Rahvapensionitõus suurendab riigi kulusid 2020. aastal 2,5 miljoni euro võrra. Kust kõigeks selleks raha võtta, täpsustada pikov ei soovinud, öeldes, et riigieelarve tuleb üle vaadata ja leida need vahendid. Aga nii ettekandja Heljo Pikhof kui sotside poolt sõna võtnud Helmen Kütt rääkisid eakate halvast olukorrast ja sellest, et neil on põhjendatud ootus ja lootus sissetulekule, mis võimaldaks tagada inimväärse elu. Me oleme võlgu oma eakatele, tasume selle võla, mitte ei lükka seda tuleviku. Sotsiaaldemokraatide esitatud eelnõu leevendaks eakate toimetulekut ning täidaks lubaduse, mida valimiste eel kõik täna siin saalis esindatud erakonnad moel või teisel lubasid. Kui eelneva eelnõu puhul jätkus juttu pikemalt ja etteheiteid ka siis siin keegi eriti sõna võtma ei kippunud. Eelnõud ilmselt toetada ei soovitud, aga õigustatud ootus oli ka see, et selle vastu rääkimine mingit populaarsust ei lisa. Sama oleks pensionitõusu käsitleva eelnõu mahahääletamisega, ükskõik kui suurt tõhususe lubab. Nelja viskas eelnõu esimese lugemise, aga suurt tulevikku talle lubada küll ei julge. Et Londoniga lahkumisleppeni jõudmine on võimalik veel sel nädalal. Eesmärk on, et Iirimaa ja Põhja-Iiri vahele ei tuleks piiri. Barnier kohtus täna Luksemburgis Euroopa Liidu maade välisministritega. Mall Mälberg usutles sel teemal Eesti välisministrit Urmas Reinsalu. Iga hetkega tundub leppega Brexit järjest tõenäolisem, seda meelt on pea kõik uudisteagentuurid allikad, mida välisministrid nüüd korda saatsid või mis teil just nüüd õnnestus, et jälle räägitakse leppega Brexiti võimalusest. No ütleme nii, et millestki hõisata veel ei saa, aga fakt on see, et eelmisel nädalal ühendkuningriigi tehtud ettepanekud võimaldasid teha omakorda Euroopa liidule vastu ettepaneku. Mis puudutab siis tolliruumi, kaupade kontrolli kogu Iiri saarel, kuidas seda korraldada ilma müüri ehitamisest. Ja selles valguses on tunda, et poliitilist kompromissi on võimalik saavutada ka sellist, mida aktsepteeriks Iirimaa, kuid nüüd liigutakse just nimelt juriidilise töö juures, et aega on tegelikult vähe. Sisuliselt me kõneleme siin enne Euroopa ülemkogu ja 19. oktoobril seisab juba ees Suurbritannia enda kehtestatud piir, et kui ei ole lepingut paigas, uut lepingut, siis tuleb taotleda pikendust nende sõna otseses mõttes loetud tundidega käigus. Praeguses olukorras kahepoolsed läbirääkimismeeskonnad püüavad seda õiguslikku konstruktsiooni, mis oleks nii-öelda kuulikindel tekitada. Millal me selle sisu kohta midagi teada saame? Kõikide analüütikute põhimure tundub hetkel olevat see, et keegi ei tea midagi, milles see kompromiss tuleb, kas Põhja-Iiri jääb tolliliitu, ei jää tolliliitu. Ütleme nõnda, et pealäbirääkija andis praegu sellest hetkelisest seisust Euroopa Liidu üldasjade nõukogu liikmetele oma ülevaate, üldasjade nõukogu liikmed peegeldasid tagasi seda, et see on okei, selle arutelu pinnalt võib edasi liikuda läbirääkimistel nüüd läbirääkimiste detailide puhul, kuna see on laetud nii kõva poliitilise survega igas suunas, seda eeldatakse hoida viimase hetkeni tõepoolest kaetuna. Aga noh, üldlahendus peab olema selline, et ta vastaks tegelikult lähtepositsioonina sellele Iirimaa ja Põhja-Iirimaa vahel piiri ei tuleks, aga mis on Euroopa Liidu huvi, et tegelikult suudaks kaitsta oma tolliruumi siseturgu täies mahus? Vene võimud hakkasid läbi otsima kümneid opositsiooni kontoreid ja opositsiooniliikmete kortereid kogu Venemaal. Küsisime meie Moskva korrespondent Anton Aleksejev, pilt, mis toimub. Toimub tegelikult kättemaks, selge on see, et ana valmi, kelle peamine tegevus on korruptsioonitõrjefondi juhtimine, on ka tugev poliitik, tegelikult mida me oleme kõik näinud äsja Moskva linnaduuma valimistel, kui Navalnõi pakkus targa hääletamise strateegiaid, tähendab, hääletage, valige ükskõik keda, keda iganes, ainult et mitte võimukandidaadi ja tulemus on kõigele näha. Varem oli 45 saadikud üle 40 ikka siidi Norossid ühtse Venemaa kandidaadid. Nüüd neid on 25 ja muidugi nabani peetakse ohuks. Ja nüüd me näeme kätte maksnud Navalnõi korruptsioonitõrjefondi ruumid Moskvasse läbi, otsitakse ja otsitakse kaak teema fondi filiaalid erinevates Venemaa linnades. Ta olevat läbi ohud sinna, nii kontoritesse, quica inimeste koju. Ja veel üks asi, Navalnõi fondi kontod on blokeeritud, mille kaudu nad said annetusi. Küsimus on selles, et Navalnõi on kulutanud välisagendiks ja põhjus oligi selles, et tema tegevus on poliitiline ja tema saab välismaa. Ta rahastuse. Probleem on selles, et ta ei saanud seda rahastada tegelikult, et need kaks annetused üks Hispaaniast, teine USAs tulid ka Navalnõi fondi kontole pärast seda, kui kontod olidki juba blokeeritakse, see ongi kättemaks. Aga ikka inimesed toetavad Navalnõid, tema tähnid, ütlevad TALO tuhakonto, kuhu raha ikka tilgub, neid inimesed annetavad ja toetavad ja Navalnõi hiisetena kirjutas oma Facebookis, et me jätkame oma tööd kõigele vaatamata. Teistest välisteemadest teeb ülevaate Tõnu Karjatse. Venemaa alustab sõjaväe õppuseid välk, mille raames viiakse läbi ka 16 kaugtegevusulatusega ballistiliste rakettide katsetust. Vene kaitseministeeriumi teatel kontrollitakse manöövrite käigus armee üksuste valmisolekut ja juhtimisliine õppustele on kaasatud 12000 sõjaväelast. Venemaa kinnitusel võtsid Süüria valitsusväed enda kontrolli alla man pidži linna. USA juhitavalt koalitsiooni üksused jätsid linna Türgi peale tungida maha. Süüria väed tulid piirkonda kokkuleppel kurdidega, et kaitsta linna Türgi vägede eest. Prantsuse valitsusjuhi Eduard Philipi sõnul toovad Türgi ja USA otsused Süürias kaasa tõsiseid tagajärgi. Philippe sõnul on ISISe taastamine Süürias ja Iraagis taaspuhkenud konflikti vältimatu tulemus. Prantsuse välisminister Jacques Le Drian teatas, et peab võimalikult ruttu äkki, mis Iraagi ja kurdi liidritega, et arutada vangistatud ISISe võitlejate küsimust. Türgi pealetungi käigus on kurdide käest vabanenud juba sadu ISISe võitlejaid. Diplomaatiliste allikate teatel koguneb ÜRO Julgeolekunõukogu homme suletud uste taga, et Süüria olukorda arutada. Kataloonia omavalitsuse juht Kim Torra teatas, et tema valitsus jätkab Kataloonia enesemääramisõiguse kaitsmist. Tema sõnul on rahvahääletus ilmselt kõige parem lahendus antud olukorras. See on Norra esimene kommentaar pärast eilset Hispaania ülemkohtu otsust mõista üheksale Iseseisvusmeelsele omavalitsusjuhile vanglakaristus. Hispaania välisminister Josep Farrell kutsus üles dialoogile põhiseaduse raames ja ütles, et iseseisvuslastele mõistetud vanglakaristusega pole poliitiline probleem. Veel lahendatud. Eilne kohtuotsust kaasa ka meeleavaldused, milles sai viga 170 inimest. Meeleavaldused kahjustasid ka Barcelona Elbrati lennuvälja, mistõttu tühistas lennuväli täna 45 väljumist. Bulgaaria jalgpalliliidu president Boriss Mihhailov otsustas ametist lahkuda seoses eilsel EM-valikmängul Sofiasse lahvat rassismiskandaaliga. Valikmängul Suurbritanniaga karjusid Bulgaaria meeskonna poolehoidjad. Rassistlikke solvanguid tegid natsitervitusi, mistõttu tuli matš mitmel korral katkestada. See polnud ka esimene kord. Samamoodi käitusid Bulgaaria vutipätid ka Bulgaaria meeskonna mängudel Kosovo ja tšehhi koondisega. Bulgaaria peaminister boiku Borissov ütles, et katkestab kõik suhted jalgpalliliiduga, kuni selle president vastutust ei võta. Tuleme veel korraks Süüria teema juurde. Ühendriigid on kehtestanud Türgile seoses sellega mitmeid sanktsioone. USA ja Türgi on aga samas NATO liitlased. Mall Mälberg küsis rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse juhi Sven Sakkovi käest, kuhu selline vastasseis kahe liitlasriigi vahel viia võib. USA on kehtestanud vastuseks Türgi sõjalisele rünnakule Põhja-Süürias sanktsioonid mitme Türgi ministri ja valitsusametniku suhtes ja asepresident Mike Pence hoiatas, et sanktsioonid jätkuvad ja tugevnevad kuni Türgi ei lõpeta vägivalda. Ka mõistja sanktsioonid NATO liitlasele, kuhu sellised arengud võivad viia? Noh, tõesti, olukord on väga segane, muutub iga päevaga, tundub, et ka Ameerika Ühendriikide ametlik seisukoht muutub iga päevaga, sest lõpuks kogu selle peegeetis kokku ju Donald Trumpi ise, kui ta nädal aega tagasi otsustas Põhja-Süüriast enda eriväed välja tuua, kes said sisuliselt ju Ühendriikide kahe liitlaste vahel ühelt poolt Türgi teiselt poolt kurdid ja Türgi on oluline liikmena, see ei tähenda samas seda, et oleks lihtne liitlane. Me oleme näinud türgi otsust osta Venemaalt teist 400 õhutõrjekompleks, millel saavad olema järelmid NATO integreeritud õhukaitse õhuseiresüsteemi osast. Ühendriigid on peatanud selle peale F 35 parg, hävitajate tarne Türgil ehk et neid lahtisi kohti ja probleemseid sõlmpunkte on väga palju. Lisaks kõigele sellele, mis on viimase nädala jooksul kuhjunud. Süüria väed sisenesid juba riigi kirdeosa, kus neid pole tükk aega olnud. See võib viia otsese kokkupõrkeni Türgi vägedega. Kui Türgi tahab nüüd artikkel viie rakendamist, mis siis saab? Türgi ei saa artikkel viie rakendamist nõuda, kui teda ennast ei ole rünnatud, vaid tema ise on rünnanud. Süüria ei ole viinud oma vägesid Türki või türgi on viinud oma väed Süüriasse. Nii et see noh, kõne alla tegelikult tulla selles kontekstis ei saanud. Euroopa Liit teatas eile, et kavatseb lõpetada relvaekspordi Türgile otseselt embargot vele kehtestatud Türgi vastas selle peale, et mõtleb üldse edasise koostöö üle Euroopa Liiduga. Kui relvaembargo on, ei läheb, kuidas need suhted nüüd võiksid areneda? Need suhted ei ole olnud ju tegelikult juba mõnda aega eriti head. Erdogan on juba tegelikult ähvardanud, et ta teeb oma piirid lahti jälle ähvardades, teisisõnu siis Euroopa liit miljonite pagulastega, kes otsivad edasipääsu Türgist. Teisalt jälle Euroopa Liiduga on 80 protsenti Türgi kaubavahetusest. Kui läheb noh, nii-öelda tõsiseks vastastikuses arvete klaarimiseks, siis siin kindlasti Türgi on kaotajaks mõlemal poolel on väga nii-öelda tugevad hoovad teineteise mõjutamiseks. Ja tagasi Eestisse valitsuse plaan rajada linnahalli 170 miljoni euroga ooperiteater pahandab nii kunstnike kui ka kontserdikorraldajaid. Kadri Põlendik uuris asja lähemalt. Ühe suurema kontserdi korraldaja Live Nation, Estonia peapromootor Eva Palmi hinnangul on Tallinnas ruumi veel ühe kontserdisaali jaoks sest Linnahalli saal on just sellise suurusega, et sinna viia kontserte, mida näiteks Alexela kontserdimajas korraldada ei saa. Meie käest tegelikult keegi ei ole arvamust üldse küsinud, et mis, nagu kontserdikorraldajad arvavad, kas on veel ühte saali vaja ja põrkume kogu aeg selle vastu, et meil ei ole teatuid artiste kusagil teha. Kõik arvavad, et Alexela on suur saal, Alexela on, annab meile väga palju uusi võimalusi aga tegelikult meil just puudu sellise keskmise suurusega kontserdikorralduspaigast, kus oleks mingi 3000 4000 inimest. Saal veel ideaalis võiks olla selline multifunktsionaalne, et näiteks, et saab teha, kas istuvad kontserti või toolid kuidagi tahapoole lükata. Ma lihtsalt näen seda, et kui see on nüüd ainult ehitatakse nagu päri või teatri jaoks. Noh, see on nagunii spetsiifiline, kuidas seda saali nagu täidetakse, see halb välja ei paistaks. Tallinna kunstihoone direktor Taaniel Raudsepp seab aga kahtluse alla, kas sedavõrd suur investeering on mõistlik panna linnahalli või peaks kaaluma ka muid kultuurivaldkondi. Tema hinnangul võiks kultuuriministeerium enne otsuse tegemist arutada valdkonna esindajatega. See otsus teha siin ooperiteater on otsus, mis mõjutab Eesti kultuuri. Ma ütleksin, et 50 kuni 100 aastat ja sellist otsustaks ülima põhjalikkusega kaaluma. Räägime väga-väga-väga suurest rahast ja me peaksime läbi mõtlema alternatiivid. Pikka aega on seis selline, et kunstivaldkonna hoonetesse ei ole investeeritud. Neil ei ole renoveeritud, väga paljud neist on väga sandis seisus. Kui nüüd vaadata ka näiteks kultuuriministeeriumi eelarvet, siis sealt see pilt peegeldab päris kenasti vastu. Et need toetused, mis liiguvad kunsti valdkonda, on 16 korda väiksemad kui need, mis liiguvad teatrivaldkonda. Ma arvan, et siin oleks vaja väikest muudatust. Et tänased tehnilised tingimused nendes hoonetes on tegelikult väga piiravad ka nendele asutustele. Me ei saa näidata teatud laadi kunsti teistest muuseumitest laene, sellepärast et meie ruumid ei vasta lihtsalt tingimustel. Ja see on tõsine probleem. Linnahalli lammutamist ei pea vajalikuks ei Eva Palm ega ka Taaniel Raudsepp, kuna hoone on arhitektuuriliselt unikaalne ja põneva ülesehitusega. Ilmast räägib meile nüüd sünoptik Sirle Kangur. Täna on meie ilma tegev kõrgrõhkkond eemaldub aegamisi ida poole. Selle järel liigub Poola kohalt Eestisse madalrõhulohk ühes tihedama pilvemassi. Saju jaga soojema õhuga. Eeloleval ööl on oodata muutliku pilvisusega ilma. Mitmel pool sajab vähest vihma, Kirde-Eestis võib sekka tulla ka lörtsi. Paiguti tekib udu. Puhub ida- ja kagutuul neli kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kolm kuni kaheksa, saartel rannikul kuni 11 kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, kohati sajab vähest vihma. Puhub kagu ja lõunatuul kolm kuni kaheksa, põhja, rannikul ida- ja kirdetuul viis kuni üheksa, puhanguti kuni 12 meetrit sekundis. Sooja tuleb üheksa kuni 14, Lõuna-Eestis kuni 17 kraadi. Tänase spordipäeva võtab kokku Ragnar Kaasik WTA tenniseturniiril Moskvas pääses Kaia Kanepi avaringis kindlalt edasi võitis ungarlanna tiime Ababoshit kuus. Üks, kuus. Kolm. Läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse pääsenud Kanepi asub maailma edetabelis üheksandal kohal, Paabos aga 98. matš kestis tund ja 14 minutit. Kanepi realiseeris 13-st murdepallist viis, servis viis ässa ja tegi kaks topeltviga. Teises ringis ootab kanepit ees maailma kaheksas reket Kiki Pertens, kes oli avaringis vaba. Moskvas on hollandlanna Al teine asetus. Kanepi Pertens on omavahel ühe korra mänginud, kuid lausa seitse aastat tagasi ja siis jäi peale eestlanna. Eesti curlingu segapaari Marie Turmann ja Harri Lille. Uueks peatreeneriks saab Kanada tipptreener Allen moor. Eesmärgiks on jõuda kahegi 1022. aasta pekingi taliolümpiale. Moori juhendamisel on nii Kanada naiskond, kuis Šveitsi segapaar võitnud kaks MM-kulda. Eesti kurlingupaar jätkab koostööd ka Šveitsi treeneri Nicole Strauss akiga, kes Jäppari peamiseks treeneriks. Jalgpalli EM-valikmängudes võitis Inglismaa võõrsil kuus. Null Bulgaariat. Kosovo alistas samas grupis kodus kaks. Null Montenegro. Inglismaal on kuue mängu järel A-alagrupis 15 punkti ja on esimene, teisel kohal on 12 punkti kogunud Tšehhi ja kolmas on Kosovo 11 punktiga. Montenegro ja Ukrainal on edasipääsu lootused kadunud. B-alagrupis kaotas Portugal võõrsil üks. Kaks Ukrainale Portugali ainsa värava lõi Cristiano Ronaldo, kelle jaoks see oli karjääri 700. värav. Serbia võitis võõrsil kaks. Üks Leedut. Ukrainal on seitsmest mängust lausa 19 punkti, Portugal on kuue peetud mängu ja 11 punktiga teisel kohal. Serbia on 10 punktiga kolmas. Grupis A viigistas Prantsusmaakodus üks. Üks Türgiga, Island alistas kodus kaks. Null, Andorra ja Albaania võitis võõrsil neli. Null Moldovat. Türgil ja Prantsusmaal on kaks vooru enne valiksarja lõppu mõlemal 19 punkti, Islandon 15 punktiga. Kolmas. Ja ongi tänane Päevakaja läbi aitäh kuulamast ja ilusat õhtut.