Kahe orkaan ja Kristjan Port. Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Eelmisel kevadel maisest elust lahkunud Stephen Hawkingist maha jäänud teadmistepagasis säravad mustad augud. Kuulsa füüsiku üheks suureks saavutuseks peetakse tõenduskäiku, mille järgi mustad augud polegi täitsa mustad vahid kõike kaduvaks neelamise asemel toimivad kiirgusallikana. Muuhulgas pidasid füüsiku oma suurimaks veaks uskumust, et koos kõigega musta augu. Kunelatuga kaob sinna pöördumatult ka informatsioon. Eksimus. Mida ta hiljem tunnistas, teiseks John Presceliga sõlmitud kihlveokaotusena. Kuid väljaspool suhteliselt väikest teoreetilise füüsika ettevalmistusega seltskonda tähistab rahvamassidest kirjeldatud osa hoogingi tööst musta auku teadvuses millest ei kiirgu argiellu ühtegi mõtet. Küll aga võib kellelegi meenuda sama mehe hoiatav soovitus otsida alanud sajandil inimestele uus kodu mõnel teisel planeedil. Hogingi mure tulenes tehnilise arengu loodud uute riskide kasvavalt kõrgest realiseerumise ohust, tänu millele muudame. Planeedi elukõlbmatuks. Kuna auväärse füüsiku suust tundub üleskutse sisaldavat informatsioonid teisele planeedile kolimise lihtsusest jäi tähelepanuta hoiatuse, õpetlik vihje kanda kodu eest paremat hoolt. Nii võis mõneski peas tugevneda arusaam lahenduse olemasolust juhuks, kui midagi läheb viltu. Ümberöelduna. Koduähvardavate riskidega tegelemise asemel tasub tegeleda näiteks kosmoselaevaehitusega. Sisuliselt on tegemist ju poliitilise valikuga. Sel aastal füüsika-Nobeli preemia saajate hulka kuuluvat Michel majoriadi kerge loos avastasid 1995. aastal kosmosest maale sarnasel moel, kuid olemuselt pigem Jupiteri meenutava kauge tähe ümber. Tiirlema eksoplaneedi avastus äratas astronoomid masenduse unest, sest aastakümnete pikkused otsingud meie päikesesüsteemile sarnase leidmiseks politseini olnud viljatud. Kuid mojoria Keloos demonstreerisid, et meie päikesesüsteem pole ainuke ja kosmoses on tõesti võimalik leida potentsiaalselt Maale sarnaseid. Planeete teadlaste avastus ja nende loodud uudne metoodika elavdasid kogu valdkonda. Teid juurde raha ning uut tehnoloogiat on tänaseks avastatud lisaks veel üle 4000 eksoplaneedi. Kirjeldatud leiud toidavad tagavara planeedi olemasolu optimismi. Seda aga juhul, kui ignoreerida misel majori värsket intervjuud. Õigemini kui ignoreerida paari ilmselt asjaolu. Astronoom toob optimistid. Otseses ja kirjanduslikus mõttes maale tagasi väitis, et inimesed ei lahku kunagi päikesesüsteemist. Eksoplaneetidele neil asja pole, täpsustab värske nobelist. Need asuvad lihtsalt nii kaugel. Kuigi astronoomia sõnavaras räägitakse lähedasest naabrusest. Asuvad avastatud ja inimeluks sobiv veel avastamata planeet ikkagi vähemalt paari tosina valgusaasta kaugusel. Juhul kui leitaksegi eluks sobilik planeet kuluksina sõidule. Kõvasti aega tänase kosmosetehnoloogiaga tähendaks sadu miljoneid päevi pakub teadlane ja jätkab et meil on olemas ju väga ilus ja endiselt hästi elatav planeet. Järelikult on küsimus aja ja ressursi kasutamise valikutes. Kas panustada igavikulised pikana näiva aega reisimisele, teadmata, siht planegi poole. Või ühendada see koduplaneedi probleemide lahendamisele. Siit siis ka 77 aastase teadlase kireleek kustutada inimestes põgenemise illusioon. Iron mask panustab Päikesesüsteemis reisimisele ning kavandab Marsi vallutamist ja ehitab selle. Nimel rakette kosmoserännakute peamiseks takistuseks pole siiski raketid vaid see, mida kohapeal teha. Mars ei ole inimesele sobiv elukeskkond. Lootuseks on seal kõvasti tööd tehes kujundada keskkond maa omale sarnaseks. Räägitakse terraformimisest. Tänu suurusele on Marsil piisavalt. Meditatsiooni hoidmaks pinna läheduses hapnikurikast õhku. Marsi atmosfäär on CO2 rikas ja seda saaks kasutada taimede kasvatamiseks. Et neesis vabastaksid keskkonda, hapnikku ning oleksid samas ka toiduks. Kõik see nõuaks tohutus koguses raha ja inimlikke pingutusi, kuid oleks vähemalt teoorias tehtav. Tõenäoliselt aga suurimaks muudetaks on siiski inimene ise. Sest põhjus, miks elu maal sisaldab varasemast rohkem kardetavalt kasvaval määral inimeste ohustavaid riske tuleneb tema poliitikast. Miks ta arvab, et, Suudab poliitikamaale maha jätta sest juhul, kui tehakse poliitiline otsus asuda Morrise koloniseerima kõneleb see ju valikus suunata raha ja pingutused kodu asemel võõra keskkonnateenistusse. Kas see, kes ei hooli kodust, on tõesti Marsil edukas? See on must auk meie mõttemaailmas. Kuula varasemaid portaale R2-e-L2 spurdi.