Kahe orkaan ja Kristjan Port. Tere. Eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Tööstusrevolutsioon versiooninumbriga neli null rajaneb tarkade masinate ootusele. Uue ajastu majandus kasutab tooraineks andmeid, millega treenib inimese asemel masina aju. Et see siis panna roboti sisse saata inimeste keskele. Erinevalt Victor Frankensteini Reskest ja pimedust lõikavad välgu sabatuste abil nähtavast ruumist kulgeb uus revolutsioon reguleeritud kliimaga valgusküllases ja puhtas keskkonnas. Suid sõltuvalt vaatajast võib valgusküla asus varjata külma rõskust ja pimedust, millega inimkonda peagi postitatakse. Midagi terminaatori võimerrixi filmi sarnast. Esmalt inimesele kuulunud võimekuse ja seejärel võimu loovutamine masinatele põhjustab arusaadavalt hirme mis omakorda võimendab tulevikustsenaariumidest mustvalgeid toone. Tänu millele siis kaovad vestlusest nüansid ja teistsugused kirjeldused paistavad vastu pidistena ning lihtsalt Ena, milles lubatakse masinate külvatud uut rikkust. Olgu näiteks analüüsifirma agentuuri hinnang, milles tehisintellekt võimendab järgmise 15. aastaga maailma majandust 14-lt triljoni dollari võrra numbrites välja Hollandis toimunud tehisintellektile pühendatud Words ametil agentuuri juht Mark Karel pillaard. Leivatööks majandusanalüüse tegevate ettevõtete juhtide arvamusi tasub. Ka teravamalt jälgida, sest erinevalt paljudest teistest ei mänginud lihtsalt ideedega kvaliteet peavad oma sõnade eest vastutama. Käesoleva seisukoha teeb huvitavaks vähemalt sama tõsistel tegelastel oluliselt pessimistlikumate seisukohtade olemasolu. Kuid sündiv pilt ei ole mustvalge. Markarel pillaard ei nõustu arvamusega, et tehisintellekti ja robootika tulemusel. Kaob inimestelt põhjendab oma seisukohta mõneti ootamatu mõttekäiguga. Inimestel ei tasu töökaotust karta, sest tööle asuvad masinad polegi kuigi intelligentsed. Uue põlvkonna õppivad masinad omandavad mitmesuguseid võimeid vaatamisväljas asjade äratundmisest, kõne mõistmise ja rääkimiseni kuid need oskavad seda kõike rakendada, vaid kitsas hästi kirjeldatud kõrge nõudlikkusega oskus töös. Masin saaks üpris hästi hakkama homse ilma ennustamisega keerulises liikluses parema teelõigu leidmisega ja suudab ammutada hiigelsuurtest andmemassiividest signaale, millega saaks parandada näiteks tootmise tõhusust. Tüüpiliselt on need ülesanded, mida inimene ei oskagi hästi teha. Sellest siis järeldus, miks masinad veel inimese võimetele vastavad. Tööd ei ohusta. Küsimuseks on inimese võimetele kohase töö olemasolu. Tehisintellekt oskab tõlgendada teatud tüüpi andmekogusid. Ei saa hakkama komplitseeritud maailmas toimuvale tähenduse võlg konteksti loomisega. Näiteks ei suuda see veel niipea mõista, mille poolest erineb rihma otsas oleva koera käitumine vabalt ringi, jooksvast kuisust. Teenused. Ei saa aru, kas maailmas võib olla sama inimest rohkem kui üks koopia ja nii edasi. Masinal lihtsalt puudub arusaamine ja selle saavutamise võime kirjeldatud puudusenapsist tööd tehisintellekti uurivateleja arendavatele inimestele. Nende ülesandeks on leiutada eetiline masin. Selline, mis kannab vastutust, on suuteline oma otsuseid selgitama. See tähendab on läbipaistev ja ka oma mingeid kalduvusi. Seoses viimasega tuuakse mõnikord hüpoteetilise näitena tulevikku, milles isejuhtivad liiklusvahendid sõidaksid otsa mustanahalistele inimestel. Aga mitte valgenahalistele sest õppimisandmebaasides on rohkem pilte heleda nahatooniga inimestest. Masina ei saa olukordadest aru, vaid võrdleb statistilisi mustreid vastavalt sellele, mida andmebaasides leidub. Samuti võib masin pidada köögis tegutsevat inimest kujutaval pildil olevat isikut pigem naiseks sest mehi leidub ju taolistelt piltidelt harvemini ja nii edasi. Seega on masinat täna ja Mark Karel piloodi hinnangul ka homme veel rumalam. Mis toob esile huvitava aspekti? Sest need rumalad masinad peaks siis oma tegevusega lisama maailma majandusse umbes triljon dollarit aastas kuni aastani 2035. Siin ilmneb masina ja inimese oluline erinevus. Sest rumalate inimestega ei õnnestuks maailma majandust sõlmerel turgutada. Need pooltargad, masinad stimuleerivad majandust, asudes tegema siis otsuseid kõrge väärtusega tegevusahelas nagu näiteks pangas. Kaaludes verd paberioste ja otsustades inimestele Odavaid laene. Kui masin oleks targem, siis ta ju inimesele laena, ei annaks Stark Masinaks tulevikku, milles laenuvõtja ei suuda seda tagasi maksta, sest teda asendab tark masin. Juhul kui masinad rumal, kas siis oleks tulemus? Inimesele parem. Ilmselt ei peakski rääkima targast masinast sest tarkuse vastand ei ole rumal. Rumala vastand on mitte rumal. Midagi sellist, mis vähendab vigu, aga pole tingimata parim. Las masinad olla, mitte rumalad. Jäägu puhas rumalus, kui mitte konventsionaalne energia inimesele. Kuna selle läbi võib avastada Midagi head, kõigile, midagi kasulikku. Rumalus oleks ju ehitada endast targem asi. Kuula varasemaid portaale R2 L2.