Nädalavahetusel viibis vabariigi kirjandus- ja teatritegelastel külas Ameerika ühendriikidest Indiana Ülikooli professor Henrik leid koos abikaasaga. Küllasõit sai teoks tänu Nõukogude Liidu ja USA vahelisele teadlaste vahetamise leppele. Antud vahetus toimus Moskva Gorki nimelise kirjandusinstituudi ja Ameerika teadlaste ühingu nõukogu vahel. Professor kleidid olid nõukogudemaale huvi selle vastu, kui palju meil on tõlgitud ja lavastatud saksa kirjameeste töid eriti presti, tõrremmati ja kaasaegset Lääne-Saksamaa kirjandust. Esimene küsimus külalisele oli, kellega meie kirjanduse ja teatriinimestest on ta jõudnud siinviibimise kolme päeva jooksul kasulikke sidemeid luua. Kõigepealt mulle on osaks saanud proua kase hindamatu abi ja suured teadmised puht informatsioonilise materjali hankes. Juba Kaarel Ird ütles mulle, et kui mul on tarvis mingit abi või informatsiooni, siis tähendab Karin Kase üles leidma. Sama kinnitas mulle ka Moskva rahvas ja paljud teised. Nii et teie teatriteadlane, teatrikriitik, kask on väga tuntud oma tööde ja isiksuse poolest kaugel väljaspool kodupiire. Muide, Kaarel Irdiga Vanemuise teatrijuhiga sain ma tuttavaks juba kaks aastat tagasi Berliinis projekte käsitleva rahvusvahelisele dialoogile. Mul oli võimalus vestelda Voldemar Panso, aga kellel on parasjagu käsil türen Matti Roomorust, suure lavaletoomine lausa vedas tulla paariks päevaks võõrasse paika ja sattuda saksa lavatekile. Omaette elamuseks kujunes muidugi vestlus Ants Lauteriga sest tema oli ju esimene, kes Eestis tõi lavale projekti kolmekrossi ooperi. See oli 30.-te aastate paiku ütles doktor Klaid, et vestlusteks selle näitlejatele siinsele külalisele öelda Jüri järveti kohta järgmist. Ta on väga suure ampluaaga näitleja. Tema näitleja suurus lausa rabas mind. Meil oli võimalus jälgida paari katkendit koosinseri vändatud filmist kuningas liire, milles Järvet peaosa mängib. See, mida nägin, jättis väga sügava mulje. Loodan Moskvasse tagasi pöördudes tervet filmi näha, ütles professor Klaid. Järgmiseks vestluse aluseks teemaks sai noorsooteatris nähtud Artur Milleri proovireisija surm. Oma muljet selle kohta oli valmis jagama proua Klaid, kes on samuti kirjandusteadlane. Provogajaid ütleb, et talle jättis väga suure mulje kõigepealt lavastajatöö. See on esimene Milleri näidend, mida nad on nõukogude liidus näinud. Ja lavastaja kontseptsioon langeb üsna ühte sellega, mis Ühendriikides nähtud. Et keelest muidugi aru ei saanud, siis oli just huvitav jälgida karakterite arengut kasvavat pinget nende vahel väga hästi lavastatud ja väga hästi mängitud ette proua Klaid. Järgnevalt esitasime professorklaidele küsimuse, mida ta teadis Eestist enne siia tulekut. Pean kinnitama, et ajaloo osas oli minu teadmine lünklik. Kuid mis puudutab minu eriala, mida tehakse teatrites, milliseid saksa autoreid lavastatakse? Et teil on tõlgitud tohutu hulk kaasaegset saksa kirjandust, seda ma teadsin. Enne siia tulekut teadsin veel, et teie maa on väga suure loomingulise energia ja väljendusrikka kunstiga maa ja oma silmaga oleme nendele teadmistele veel kord kinnitust saanud, ütleb härra Klaid. Proua Klaid lisab, et nad tahaksid talvel tagasi tulla 14. märtsil roomale suure esietendusele kuid ei ole kindel, kas õnnestub, sest märtsi esimesel poolel minnakse dipliisi Gruusiasse. Kuid sooviks on, et enne kui neljakuine siinviibimine lõpeb tingimata veel kord Eestit külastada. Ja saame siis kõigepealt tuttavaks vestluskaaslasega Hilde pääs Londonist, kaua ta juba kodumaalt eemal olete olnud? Maja lahkusin kodumaal 36. aastal. No aga külas olen käinud siin ikka mitu korda, 60. aastal käisin esimest korda, nii et ma siis oma ema ei olnud näinud 22 aastat. Aga siis peale seda ma olen käinud 61. aastal, käisin kodus emal külas 67., nii enamasti üle üle aasta. Kas kalliks ei lähe? Kes läheb küll, aga On tähtis ja tema näha, ema praegu puhkab kivist, ebapuhkeb väsimust. Me käisime väljas nii linna peal ringi ja paljudel aastaid on emakene, saab järgmisel kuul 83 ja ta saatis mulle kirja. Tervis on paha, et tulgu ikka, tahab ikka mind veel näha. Ta arvas, et arvas niimoodi, et sõit läheb küll palju maksma, et aga võib-olla see viimane kord, et ta ikka nii väga tahab minna, tulgu ikkagi viimaseks nulu, loodame loodremite. Viimaseks jääks, aga siis no ma ikka harilikult tahan tulla nii üle üle aasta ikkagi. 36. aastal, kui te oleksite, mis põhjusel sari ja põhjuseks oli minna neid inglise keelt, tema nii nagu oper, keel või Tõmestik, majateenija ja aga muud tööd ei lubatud teha. Nii iga pooleteise aasta järgi te olete käinud siin, kuidas paistab silmad koduma sellealases, palju muutub Ovega palju. Tähendab kõik, kõik see vaade on teine, tähendab, inimesed on teistmoodi riides. Palju rohkem heledamaid riideid kantakse, see on kohe silmatorkav, nagu lillepidu, läheb silmade eest mööda. Nii kiirgavad värvid on. Ja siis muidugi uued hooned on, näiteks nüüd ma olen näinud mustamäel, käisime seal autogatuuril ja siis linnas siin ka. No tähendab, Viru, see on ju juba pilvelõhkuja ja see on nii modern ja no ikka võrrelda suurlinnadega ei ole ülevel korral käinud, viimasel tähendab seda vaadet kaugemale näha veel. Praegu te olete seitsmeteistkümnendal korrusel, eks ole, algasid Pacedastama haaval, ei ole, on tõesti siit aknast vaadionitest jumalik. Me siin lihtsalt istume vaikselt ja vaatame, saevad tulevad jälle vad ja ema, eriti kui vahatatud. Mina tulin valge laevaga Helsingi kaudu ja Helsingi kaudu laeva läheksid, tuletan meelde minu tulekut alati mis on huvitav ja väga ilus ja kaugeline Piritalt näed seal aeglassaarsenud aegne, kas aegne vastast kohe Naissaare natukene vasak praegu siit ja Äramon siin all ja kui te nüüd tuletate meelde seda aega, kui ta ära pärizolite ja nüüd seda linnapilte siit ülevalt näete, Jasson midagi tuttavatele hoopis võõras. No ma nüüd nii kõrgelt näen Tallinnat, et ma tõesti ei tea öelda, mis ennem siin oli või mis ei olnud, sellepärast ma ei ole kunagi Tallinnat näinud kõrgelt, küll te olete ikka Tallinna elanike, enne kui ta läks, ei olnud, mina olen viljandlane mulk, kas Mulgimaal käinud ei ole, nüüd? 61. aastal käisin emal külas kolhoosis, siin on vahel meil meil kuulda olnud niimoodi. Mõned kaasmaalased seal jälle ei vaatavasterite hästi koduma radullaks, kas see vastab tõele või mitte? Mina, mina, mina olen teistmoodi inimene. Mina ei usu seda, mis teised mulle räägivad. Mina, mina teen oma südametunnistus järele, kui mina tahan oma ema näha, siis mina tahan oma ema näha ja minul ei ole mingit muud põhjust siia tulla. Aga kui keegi teine ütleb muljed, ärge minge, no aga miks ma ei peaks siis minema, ma tulen oma Ena vaatama ju. Kas on sellest juhust olnud ka, kus on öeldud, et ega ei ole, kui ta sinna väed eestisse x-is? Ma olen kuulnud, et niimoodi on vähemalt Ameerika pool või kanade poole öeldakse niimoodi, aga neil Inglismaal? No ma ei käi läbi Celige peiu. Ja sellepärast mul ei ole keegi seda öelnud, aga ma kuulen Ameerikast ja Kanadast, et et niisugune asi on, et ei ole, ei tohiks minna. Ma imestan seda, et te olete nüüd juba 36 aastat ära olnud, aga. Sulaselget eesti keeltki leksiko ometigi võõrast keelt õppima ei paista, sõuga Hellejat oleks võõras keel mõju avaldanud. Vahest läheb, vahest vahest tuleb inglise keelega segi, nii et ma ei tea muidugi puhast eesti keelt ei saare, mida enam eesti keel ju kassat, nii nagu iga teine keel, palju eestikeelseid sõnu on, nüüd ma loen ju eesti keeli raamatuid, minu sõbranna saadab mulle eestikeelseid raamatuid mõistubki praegu siin meie seltsis ja ja sõbranna hoolitseb minu eest. Ma mitte eesti keelt ära ei unusta. Ja siis mul on kõik head raamatut saada tema mulle ja ma loen ja seal on nii palju sõnu, mida ma ei tea. Umbkaudu loomulikult ma tean, mis umbkaudu, aga kui keegi ütleb, et no täpselt need definid, definismi, ma ei tea. Jah, definitsiooni ma ei tea, lehtiga kodumalt olete tellinud, kodumaal käib mul jällegi sõbranna, saada mulle Eesti loodus ja siis eestinaine ajakirjadest ajalehtedest, mida ta oma arvates paremaks peate huvitavamatuks. Mulle meeldib Eesti loodus kodumaiselt laata, praegu on kyll uusi ajale, keda heliplaadi pealt olete, oled kuulnud, kes lemmikuks on saanud kujund, keegi saab. Minu köögi parem lemmik on Georg Ots. Tema laulab, mis ta nimi nüüd oli? See oli väega väga ilus laulatatud, et kus oli kätte Lähen kosja ja. Varandus mul vaarao jahu ja. Selle nimi on, see on üks saksa rahvalaul, on ka Georg Ots, la seda jumalikku, küll on. Seda mängin nii tihti põiega, keegi külaline tuleb, siis mängime seda. See tõstab tuju kohe. Kas seekord tuleb poest läbi jõudnud ka käia, vaadata, mida kaasa viia? Ei, veel ei ole, ainult turistipoes käisin vaatamas, kas saab raadiot kaasa võtta. Milliste mõtlete siis, miks just sellistel minu abikaasa armastab äge teie raadioid, sellepärast tema ütleb, et need on kõige paremad ka hinna poolest. Meil on neid kolm tükki juba üks. Ja ikka jätkub veel, ei jätnud meid. Suurimat. Temal, temal on nendesse nii uskunud. Et ikka vaadake järgi, et kui ma ikka saan peale raadio, mida veel peale raadio on siis näiteks pisikest vaibad või linikud, mis mulle väga meeldivad, alati ma veel vaatan. Olete siis siiamaani oma siinviibimisega rahul, seekord väga rahul olen siiamaani, kavas on jälle tulla kindlasti kindlasti paari aasta pärast olen jälle ei tea, kuhu meil pannakse kas Tallinnasse või Virusse, aga igatahes. Meie tänases külaliste külla sõitude rubriigis vestleme ühe väliseestlasega. Kaks nädalat viibisid kodumad vaatamas perekond, lõuendit, uus kineaalt. Perekonna üks pooltest vaike lõuend on võõrsil viibinud lühemat aega kaheksa kuud. Miks ja kuidas oli ta nõus mõne pajatama? Elu on imelik, vahest minu armas töökaaslane, tundis minu abikaasat parem ja tutvustas meid ja ta on õige mitu korda külastanud oma ema kes elab siin Tallinnas Nõmmel ja nii me leidsime 11. Nii et märtsikuus lahkusin Tallinnast ja sosin elanus kuinjassepatvasse tootmoosbisse oma abikaasa juurde, kaugel kodust. Kas sa oled jõudnud juba kahaneda? Peab ütlema, et ega see kerge ei ole. Esiteks juba sellepärast, et kliima on väga erinev ju eestimaa kliimast. Aga mina olen oma kodu küljes kinni. Ja kui vahest olen seal vaatan ja imetlen eesti kauneid palme siis siiski silme ette tulevad eesti männid. Nii et ei ole kerge jääda eemale kodust. Kas on ihust olnud ka kaasmaalastega kokku puutuda on sealpool kandis ka eestlasi. Üks vanem härra on meil, aga temaga on meil väga vähe kokkupuuteid, nii et ikka oleme ainult kahekis. Siiski, ja ühes peres me oleme käinud, on sakslased sisaldust taanlaste perekondades oleme liikunud. Nii et ikka väike niuke seltskondlik elu ikka on ka seal kuigi seltskondlik elu kui niisugune ikkagi on hoopis midagi muud kui siin maal. Sellepärast et kui tuleb rohkem rahvast kokku, siis natuke laulu Kaaga Systitav, meie olemasolevad ühed rohkem laulu niisugust istumist ja koosviibimist nagu Eestimaal on, ei, ei toimu seal. Päris tore on, aga erineb nagu rohkem sellest, et need on nagu omaette naised omaette, noored omaette nagu meil on seltskonnas kõikjal, üheskoos seal nagu niisugust kommet leiale, kui te sinna läksite. Kas oli midagi sellist, mis talle tundus hoopis erinev olema hoopis teistsugune inimeste juures kui meil siin kodumaale või ei olnud midagi taolist, on inimesed nii siin kui seal ikkagi tavalised inimesed, kõik lihtsurelikud. Ja ei ole midagi erilist märgata, muidugi, eks igas rahvuses on oma iseloomujooni võib-olla ekson kinnisem. Tundub, et austraallane, mõni nagu kinnisem, meie nagu oleme rohkem jutukamad. Ometigi ma ise just arvame, et meie oleme kinnine põhjamaa rahvas ja on küll tõsi, aga siiski paistab, et meelika jutus jätkuv Te olete jõudnud kaugel kodust olla üsna väheke aega, seal siis puhastate siiski kokku kaheksa hakkab. Lihtsalt igatses kaduma jätki nisu. Ja ega see ei ole nii lihtne minna, ära eemale mõtled küll, et on päris lihtne, kui hakkad minema. Kui oled juba kaugelt, tunned, et on nii suur igatsus. Konkreetselt võib öelda, mis just nimelt kutsub siia tagasi või mis tuleb meelde seal kaugel. Ma ei tea, aga minu arust on lihtsalt, ma ise mõtlesin, et ei saa nii lihtsalt jätta maa, mis on siiski nii palju ilusat üle elanud, et maa, mis on siiski nii suure väärtusega Ja nüüd on kõigiga juba kokku saadud, siin kodus. Ja ma käisin laulukooris ka ja laulsin kõigiga koos. Süda igatsed laulu järgi yldse eesti rahvas on nii suur laulurahvas ja tantsurahvas. Nii et ikka jääb ikka südamesse igatsus selle järgi, seal ei saa seda teha, üks väike isetegevuskoor on aga liiga lühike aeg on olnud seal olla, sellepärast et nendel oli just üks etendus sel ajal õpitud selgeks, kui mina sinna jõudsin ja nüüd, kui ma tulin ära, Nad hakkasid õppima, mis sest et novembris on nendel ettekanne, aga võib-olla ma siiski püüan ka kaasa hakata lööma. Oma uude kodusse tagasi minnes, mida te siit kaasa viite? Sest nüüd vist on teada, mida seal tarvis võiks minna, sest esimene kord võib-olla, et ei tulnud selle pealegi. No tegelikult ma kaasa võtan siiski asju ka, mis mul juba ennemgi kaasa võetud, nimelt raamatuid heliplaate ja siis võtan ta kaasa kokaraamatu retsepti võtsin juurde, et seal on kõik olemas, samas kõik muidugi kõik arvavad, et me oleme just kaasnagu Paapasetega seal kõiki toiduaineid ei ole. Mis meile nii sobivaid, aga tegelikult Austraalia varustab täielikult kõigi toiduainetega. Ja on kartulid ja kapsad, seda hakkab kõik lihaliigid ja võime, tead päris eesti toitu. Ja siis heliplaatidest Entel-Denteli, see on üks meie televisiooni programm lastesaade lastesaates ja ja siis koorilaulumeeskoorist ja naiskoorist ka. Kass Aja jooksul kodu on muutunud kaaned, millal teraalit? Muutunud küll. Ma vaatasin oma sõbrad, eks elab mustamäel. Mõtlesin, et tema on üks esimesi maju neid, kui linna poolt minna, aga peab ütlema, et ma ei olnud nii palju juurde tulnud, et ma olin päris üllatatud, et oli juba, jään teile kaugemale muidu eriliselt midagi märganud, aga lastest saanud külateed muutuvad. Ja minu õetütar 12 aastane neiuks sirgunud, päris levik seal, kirjavahetus kuduma aga ei hakka ja mul on väga suurvahetus, on hästi palju toredaid sõpru. See nii suur asi. Me jäime ikka iga päev postkasti vaatamisel, tehke jälle, mida ei olnud olnud kaugel kodust. Nädal aega viibis Tallinnas Joseph staabideo, kelle päriskodulinnaks on New York kuid ajutiselt on selleks Moskva. Mis teiega, külalised Tallinna. Ma õpin Moskva konservatooriumis kompositsiooni erialal ja praegu on mul õppevaheaeg ja nii ma otsustasin tulla vaatama, kuidas näeb välja Tallinna. Kaua te Moskvas õpite kaks aastail, miks te otsustasite nimelt Moskvas õppida? Õppisin muusikat New Yorgi Ülikooli muusikaosakonnas ja minu isa, kes on ajakirjanik, sai töökoha Moskvas, ta teri voli, korrespondent kaks suve tagasi maa, külastasin teda ja otsustasin jääda. Ma arvan, igaühele on huvitav elada kohas või ühiskonnas, mis on täiesti erinev sellest, kus ta varem elas. Ma tahtsin näha ja teada saada, mis toimub siin ja kuidas siin elada ollakse. Muidugi enamus ameeriklastest ja väga vähe Nõukogude Liidust. Ma ei saa. Me ei saa kuigi palju sõnumeid elus nõukogude liidus ja kui ma Moskvasse tulin, olin ma üsna üllatunud. Ja nüüd olen ma külas Tallinnas. Linn väga meeldib mulle, vana lin lausa hämmastab mind. Jalutasin juba kolm päeva linnas ja tundsin seal ennast kõndimas nagu ajaloos. Ja siis ma käisin ka uues linnaosas Mustamäe mustamäele. See jätab väga avara mulje. New Yorgis on kõik väga kokku surutud Kõik on asfalteeritud, vähem rohelast. Kuid need uued rajoonid Tallinnas on väga avarad. Sa ei tunnegi väga, et sa oled linnas tunnedes tunned end vabana. Mulle isiklikult eriti ei meeldi sajakordsed hooned. Ma arvan, et paljud New York klased ei armasta neid. Meil on Ühendriikides tavaks öelda, et New York on meeldiv linn külla sõiduks kuid mitte elamiseks. Naabine külalise kokku puhtalt eesti muusikaga, kuna muusika on tema eriala. Mul on mitmel korral, annab koerale Moskvas võimalus eesti muusikat kuulatada. Meil alati teatakse, kui sellised kontserdid lähevad. Ja mis mulle väga eesti muusikas meeldib, see on koorid. Ma arvan, et keel on väga sobiv laulmiseks, millel on konservatooriumis öeldud, et parimad keeled laulmiseks on Eesti, Soome ja Ungari keel. Ja siis Itaalia. Muidugi, need on klassikalise muusika esitamise keelega millelt Eesti kooride olete kuulnud. Ma arvan, et see oli eesti meeskoor. Mulle väga meeldis koori harmoonia. Suutsid otsion, horror, show kõlab väga hästi, lisab külaline vene keeles. Kas ta ütlesite siis vene keelt siin või oskasite kodus, varem? Muidugi mitte, kodus Moskvas räägivad kõik vene keelt ja ilma vene keeleta ei saa läbi. Praktika on suur. Ootan juba Shaps seal. Estonia külaline jätkab Tallinna muljetega, seda ütleb, et talle väga meeldib meie metallehistöö. Keraamikasamuti meeldis talle väga kunstinäitus. Kunagi üks asi, mis mind Tallinnas eriti üllatas samuti nagu Riias on see, et nad on väga sarnased Skandinaavia linnadega. Ja mul oli kogu aeg hirm, et kas ma olin küllaldaselt raha kaasa võtnud, sest Skandinaavia on äärmiselt kallis. Eriti kohvikud, võtad tassi kohvi või sööd natukene ja maksad ränka raha. Siin on see väga odav. Brases Vanna kämbla muidugi peale linnapeale kunstiväärtuste, kas te olete kohtunud inimestega ja oleme näiteks, jääb mulle meelde taksojuht, kes sõidutas mind mustamäel ja selgitas mulle kõike. Olete kohtunud noortega ja olen, olime kohvikusse, vestlesime noored nagu noored ikka, nemad küsisid elu kohta New Yorgis, mina elu kohta siin. Noored nagu noored, igal pool.