Estonia ooperisolist anokaal, teie olete nüüd teine inimene Eestist, kes on käinud ennast Itaalias täiendamas? No mismoodi? Seda rooli nimetatakse ja kuidas nägi välja üks päev seal koolis, selle kooli nimi on skoolandik Anto Allas skaala, see tähendab laulukool teater skaala juures. Meie päev koosnes nii-öelda kahest poolest, enne lõunat oli meil kaks tundi, esimene milleks meil oli kõigil üksainuke õpetaja oli vokaaltehnika igale isikule umbes pool tundi harjutusi ja pärast seda algas töö ooperipartiide osas. Operi parteisid õpetasid kaks maestrot, mina töötasin ühe naisterahvaga, teised meie nõukogude liidu lauljatest olid kõik noormehed ja neid juhendas maestro pastorina, suurte kogemustega galakontsertmeister. Kogu tegevus enne lõunat haaras umbes poolteist kaks tundi päris tihedalt tööd. Siis oli vahepeal lõuna ja pärast lõunat kaks tundi itaalia keelt kolm korda nädalas, siis on itaalia keel vist päris selge. Selge ei saaks öelda, aga hakkama sai Tallinna konservatooriumis õppisite väga jah, õppisin küll, aga jõudsin teda päris kenasti unustada enne Itaaliasse sõitu. Aga hakkama sai ikka nii tänaval ja igal pool mujal ikka itaalia keele ja seal noh teiste keeltega ei olnud suurt midagi peale hakata ja niisugune kõnekeel on võrdlemisi kiiresti omandatav, sellega tekkinud erilisi raskusi. Muidugi, grammatiliselt kindlasti me rääkisime valesti aru, mõistad, ja meie neist ka, kuna selle kooli nimetuses on sees, las skaala, kui palju see kool on seotud, las skaalaga taažiblaskaar ruumides tema kolmandal korrusel. Ja La Scala võimaldab sele kooliõpilastel vaadata ja kuulata etenduste peaproove vahetevahel ka etendusi, aga see on nii. Kuidas juhtub, see ei ole reegel. Järelikult oli see võimalus ka teil, mida huvitavat nägite? Me nägime selle hooaja jooksul siiski päris palju etendusi nii mõlemis skaala saalis, nimelt. Kallas on nagu kaks teatrit väike ja see päris skaala suur skaala. Esietendus on nagu traditsiooniliselt alati iga aasta mingisugune Verdi ooper. Ja see aasta oli ta Simon Vokaneegra. Hiljem sellele järgnesid veel Verdi operaeda. Karmen siis omamoodi niisuguseks erakorraliseks sündmuseks polissotakowitzin nina etendus skaalas. Kuidas see välja tuli? No tema vastu huvi oli palju ja lörtsi, poleemikat nii suusõnaliselt kui ka ajakirjanduses ka küllaldaselt, arvamus oli mitmesuguseid, aga üldiselt siiski suhtuti temasse positiivselt. Ja seda võiks ette kanda ja ta on küllalt huvitav muidugi, äärmiselt äärmiselt raske nii orkestrile kui ka solistide grupile ja missuguseid solistide kuulsite meile tuttavatest trenni, üht teadaolevatelt, solistidest kuulasime kohe esimesel etendusel, millele freenit Raymondi pöörocapu tšillit, Nikolai Keurovid. Siis hiljem ma pean pater, kabriolette otsid Margarita Kuljelmid Piccolo skaalas, mõtlesime roosa ooperis ilmatrimooniasse kreeto Letras, kuulsin peaproovil Birgit Nilsonit. Rootsi kuulsust võimsuselt vist ei ole teist niisugused naiste vastu panna maailmas selle aja jooksul te läksite novembri lõpus tagasi, tulite alles nüüd? Mida te siis selgeks saite, nagu selle aja jooksul, noh, seda on raske öelda. Mis puutub niisuguse töösse, mida saab mõõta, siis ma võin öelda, et ma olen õppinud kolm uut ooperit. Millise kvaliteediga selle üle otsustada on mul endal väga raske ja ma usun, et praegu ka kõigil teistel, võib-olla sellest, selle üle saab otsustada hiljem, palju mul sealt kasu või oli või ei olnud, mis ooperis need olid evelini soomlandule draw jääda ja sonis kiik. Ja mingil määral siis nagu õppeaasta lõppedes andsite aruga õpitust. Jah, meil oli niisugune auditsioone noh, kuidas seda nimetada, ülekuulamine või jah, niisugune aruande kontsert suurel skaalal ruumidest suurelt skaala lavalt dirigentidest ja kontsertmeistritest ja siis meie oma õppinud koosnevale komisjonile komisjoni otsuseid paraku meile teatavaks tehtud, öeldi küll, et olge kena ja tal on ja aga nad siis omaette veel käisid ja arutasid pärast seda laulmist ühtteist. Kuna see oli nii pikk aeg, kui te Itaalias olite, siis kindlasti saite mujal ka ringi käia? Jah, õnnestus külastada igavest linna Roomat Firendsed Veneetsiat keenud ja siis niisugusi väiksemaid paiku Milano läheduses. Ja vaadata ka Alpe muljed on väga toredad ja need olid suureks vahelduseks sellele vihmale ja Smogile millega paraku Milano silma paistab. Nii et ei saagi öelda siis et Itaalia on päikesepaisteline, sellega hilja varjama, jah, sel teemal sai lihtsalt nalja tehtud terve selle talve, kui vihma kallas ja tõesti võib-olla kogu selle aja jooksul vist üks poolteist nädalat me nägime tõesti päikselisema, isegi statistika näitab, et ta on kaks ja pool korda niiskem veel, kui Tallinn sademeid on, seal, seal on nii palju rohkem ja peab ütlema, et see piine brid inimesed ära siin Tallinnas ma ei mäleta, et ma oleksin eriti kannatanud hele häiretel, aga seal ei saa öelda, et oleksin pidanud. Kas koduigatsus piinas oi ja kuidas veel hirmsasti. Aga kuna need täienduskursused on kaheaastased ette nähtud, siis võib-olla seisab teil ees eelsõit uuesti tagasi? Nojah, ei julge öelda, ei tea, vaid seda otsustatakse nüüd. Kui meil toimub järjekordne aruandluskontsert, missugused plaanid on siis selleks suveks, kas puhkate Itaaliast ja tööst püüan küll nii palju kui võimalik. Juulikuus on teatri külalisetendused Moskvas ja etendustega ma seotud ei ole, aga paarist kontserdist tuleb osa võtta. Ta, nii puhkus algab meil arvatavasti augusti algusest juuni lõpust viimastest päevadest, kui sügishooaeg Estonia teatris lahti läheb. See on septembrikuus nagu tavaliselt, mis siis huvitavat ees seisab. Praegu on kavas veel selle aastanumbri sees Estonia teatris välja Prokofjevi ooper, sõda ja rahu. Ja kui mul nüüd uut sõitu ei tule, siis arvatavasti olen ma sellega seotud ja peab ütlema, et see osa teeb palju rõõmu. Kuulsite Serbia laulu neiu laul. Edasi laulab Anu Kaal laureta karjutu Putšiini ooperist tsioonitsidki.