Omamoodi armas on ikkagi tulla vahelduseks mõnele sellisele väikesele intiimsele suhteliselt askeetlikult teostatud raadiosaatele. Mina, kes on harjunud suurte showdega suurte suurte võimsate kaladega, kus mis algavad juba sellest, et saadaksin limusiin järele. Et sind ootab jääs šampanja, kaaviar kinos teeb midagi või sind, sind tervitavad kaunid inimesed, kõikjal on sära. Selline rõõmus elevus nendest suurtest šõudes on oma võlu, aga väga tore on tulla ka sellisesse suhteliselt väikesesse vaesesse. Intiimses õhustikus ootab mind minu karvane sõber, karvane ma ei olnud sugugi mitte juhuslikult. Andrus, ma olen siin juba mitu minutit olnud element täna kordagi veel õnnitlenud, ma võitsin nimelt, sa ei tea isegi, mis õnnitleda sa võitsid, ma võitsin rahvahääletuse. Mind valiti Eesti kõige ilusamaks kiilakaks. Ma võitsin selle rahvahääletuse ülekaalukalt. Ma seletasin Olav Osolini. Kes on see toitumisspetsialist, kes ei kringlit korgu, Erik, Orgu, Erik Orgu ja veel palju teisi kiilaspäid, kes jäid minust kilomeetrite kaugusele, ma võitsin selle referendumi ülekaalukalt, veab Mart, et ma ei ole end kiilaks ajanud, siis alles inimesed näeks ilu, aga mul esialgu juustel peidus ja ma ei ole seda välja toonud. Selles mõttes on muidugi hea, hea laialt. Laialdane hanges nagu, noh. Võtavad juuksed maha. Seal ongi see nõuabki, julgust. No ütleme, kui sa võtad juuksed, kui sa oled kiilakas, siis sai häbenema suurt võimast kolju, kuju, sulav, kõrge laup, mida näidata, suured koljus, palju kõrgem. Sa oled nagu hiilgav päikene, aga kellel on peanupp, tillukene? Lõigatakse loomulikult omale hästi palju juukseid pähe, nagu inimene seal erru piss trupi karikatuuri mäletad? Ei mäleta. Karikate ja mälu on sul ka, ma vaatan väga kauneid soenguid väga erinevatel inimestel on, aga on blonde brünetid ja punapäid, mul on väga hea meel ka. Ta ise vastu, Need, õnnitlused, mida me endale hetk tagasi andsin? Sind tervitasin saates, kus sulle joogiks külm kraanivesi ja koeratoit, jah, noh, see on. Nii, on ka kvaliteetsaated olemas. Vaata kõiki ei pea pumpama kuulsaks, seal algajatega koos teha muidugi saab, aga, aga on ka selliseid saateid, mis on kestnud. Panid ei mäleta, kas oli 50 60 aastat on meie saade kestnud igatahes väga kaua ja tõsijutt on väga ilusad meie saada, seda saadet oleks teinud näiteks ütleme üks ohtra juuksekasvuga, kuid väikese peakujuga. Inimene, kes ka kokute absozeleb ja kelle diktsioon on puudulik, kes sosistab, nii, mis saade ei oleks kaua eetris, aga kui on partneriks selline särav isiksus, kellel on kõnemaneer? Loomulikult saadi, püsib aastaid raadiosse lastaks isegi kiilaka, et siin ei ole ju näha, kes siis on, mis seal on, eks ole, et inimestel jääbki sellest hea mulje. Kahju, et sa ronisid televisiooni ekraanile siit välja ja paljastasid kõik, missugune sa tegelikult väljarändest oleks võinud elada saladuses nagu Tõnis Erilaid, kelle välimus mitte kirjale, mille ma ei tea, mul ei ole mitte midagi varjatuses Marveld, raadiokuulajad, kuulates raadiot, tajuvad seda imelist energiat, mis voolab minust minu läikivas peakujust läbi eetrite eetrilainete nende juurde, see on tõsi jah, see on tõsi, seda selles mõttes. Sellega ma olen nõus, ma olen ise ise pealt näinud kordust, inimesed hakkavad kodudes tõmblema, kui meie jutujuttu tuleb raadiost. Ja eriti ohtlik on see bussides, ma olen ka bussi bussijuhid. Ei, aga ta hakkas väga kiiresti sõitva ja tahtis rutem, leiavad, et see saade lõppeks ju, millest nii palju energiat juurde, et tal oleks nagu torgatud stepsel tagumik. Aga ega see energia, mis, kes tuleb, ei tule ainult meie isikute baasilt, kuigi ta meie oleme väga energia, energeetilised isikud, meid kütavad üles ka meie ustavad ja truud sponsorid ja nüüd järgneb toote esitus. Kõigepealt me täname ja teie, Me täname meie juba aastatepikkust koostööpartnerid Kalevi kommitehas, kes saatis meile kastide ja kombel otse välja, nagu see on kassitee, kompvekke, kompvekke ja oli ka maitsvaid piparkooke. Noh, mida iganes, millega meid toita, et seal oravaid talvel toidetakse, et samamoodi läheb ka täita, aga meie tegelikult olnud viimastel aastatel üks selline kolmas nähtamatu osaline, kes ise pole sõna saanud, aga kellest on üsna palju juttu olnud. Ja hästi tore on see, et ka nüüd meie kuulsat rabilitan peetud esimest korda selle show ajaloos meeles. Koeratoidupurgiga mitte tulnud jumal teab, kust võiks, selle on teinud telelegend samasugune pisikeses nagu mina olen, kuigi ta ei ole nii kiilakas, kiilakas kui viha. Vahur Kersna esitaja hoolitseb oma juuksekasvu eest. Ja Vahur, aitäh, auru. Me kohtume Vahur aeg-ajalt Kadriorus, määrutab kahe koeraga, mina. Ma olen noorem, noorem mees, mu jalutan alles ühe koeraga. Aspirantuuri on kaks korda sellest, et üks koer viide objektile, teine toota koju, teine lihtsalt, et vanematel meestel tihtipeale tuleb teine koer veel talgunud yks koeri, kaks koera ja mõnel väga vanal mehel tuleb kolm oleks alles ees Hollandi alles ees, võla malevlase kaera, kaheksaga. Rabinja Vahuril on, ma ütlen kohe, Charlotte Teie teete, siuksed, koerad väga ilusad koerad. Siin Vahur, muidugi ma tean natuke Kadrioru pargis jooksmisest, Vahuril on komme, mille pärast ma hakkan talle lasta või ma ma kohtades aafrika sageli lähemalt rääkida lugusid oma elust. Mul on väga palju lugusid, mida ma tahan jutustada ja, ja teine asi, mis mulle veel väga meeldib, on anekdoote rääkima. Ja ma tean seda. Ja on juhtunud nii, et neli aastat mõtlen selle all ja on olnud juhtumeid, kus ma olen lähenenud Vahurile. Õigemini A Vahur, ma räägin sulle uue anekdoodi, siis juhtub, et need aetakse mulle kallale ja siis ma kallale Marta on jällegi rest ära. Kuna seal on niisugune mees, kellel pole ühtegi koera, siis sa ei tea, et koerad tulevad limpsima, hüppama. Sina, kui sa põgened, siis neile jääb mulje, et sa oled mingisugune kurjategija, isegi mitte kurjategijad, nad mõtlevad, et sa oled mingisugune peibutise metsloom, peibuta, loengi peibuta, veeretavad taga ajada sind lihtsalt selles mõttes hea selleks, et sind limpsida, lakkuda jää seisma ja sai endaga sõbraks. Ena hea, miski isegi nende juurde pikali, ma lasen sagenenud nende tasemele, lase ennast limpsida ja lakkuda. Ja pea teevad nad aga nad hea meelega. Vahepeal pea läheb kuumaks, mõtlen palju koera, keel on väga soe, ta ei jahuta. Janan pina on külm ja nina, ta võiks olla torgata kõrva taha. Aga ühesõnaga, Vahur Lauril on hea muidugi vale mulje, et robinal natuke kurvameelne ja äkki nälja, see on vale, see on paljudele on jäänud, selline ei ole, ta on väga rõõmus ja tal on kõht täis, mis on meie alati, kui ma Vahuriga kohtume? Me oleme pealegi, tal on enne kõht täis ja olen ma parajasti teel Vesivärava kohvikusse, kus tal kõht saab veel rohkem täis, aga aga mis sellest, et ega küll küljele liiga ei tee, niimoodigi vagu rongi valmistan siis purgitäie hautist, mis sisaldab vasikaliha, kaalikat, porgandit, kapsast, lillkapsast, sibulat, soolaga, maitseaineid pole lisatud, säilitusaineid samuti mitte, aitäh. Seda toitu on keedetud neli tundi ja seejärel laastud veel haududa neli tundi. Teletoiduga oli nüüd suhteliselt probleem, sest siin oli vaeseid raadiokoja töötajaid, kes tahtsid seda ära süüa, ma räägin koeratoitudele, ütles, et meil oleks, kõlbaks küll ja see ongi suur vahe, kas sa lähed televisiooni, kus on kõike küllalt või tuled raadiosse, kus ei ole mitte midagi? Soov, soov olla eetris, rääkimas televisioonis, on ka tegelikult inimesed väga vaesed, teesklevad, neil on kogu raha, panevad selle välimuse all värvi, tema küüned ära säiliga ega vilistab, ei näe teisi siis no vot mina kogenud pilguga näen küll, kuulen, kuidas kõht koriseb, tegelikult teletöötajatel, aga see kõik on nagu jah, sihuke laki alla tõmmatud, aga, aga ei noh, ma tänan valvureid ja ma kindlasti annan Rabylale, pakun. Ja tundub, tundub väga isuäratav. Ma imestasin raadio kahes, ma pidin võitlema nagu lõvi, et seda näljast reporteritest päästajad, kes läksid need linnapeale prügikastidest süüa. No see on ka moodne trend tänapäeval süüa prügikastist on kell ja taaskasutus on loodusesäästlik ja keskkonnasäästlike, kes tahab imetleda. Kindlasti meie kuulajate hulgas on inimesi, kes tahaksid vaadata, mis toitu nüüd täpselt Robin sai, millised kommid meile tulid, siis te võite vaadata seda Facebooki lehelt ja Instagram päris kõiki sealt ei näe ka seal mõned kommid on nagu teiste kommide all. Nojah, et noh, see on fantaasial, nojah jaa, Robini toitajale purgis. Ja, aga noh, ma lugeda 400 praegu küll nagu Jaan Toomik rabili väithamburgs. Ja Vahur Kersna pani selle sinna. Aga see ei ole see, ma tean, see teha nalja. Varsti räägin sulle ühe anekdoodi, kui palju jaburat? Jah? Ei, no selles mõttes, et kui robinal ära söönud selle, siis sellest saab ka niisugune asi, mida võib teinekord panna jälle tüliva jäätisepurk ära. Mulle meeldis ja ma just lugesin kultuurisaade ka natuke, on küll jah. Kultuuripurk võiks olla hariduskunstis atrimi. Noh, miks sa idee Varfina oled tele telekäsi sees pollar asemele teha, sihukest labast show'd, kolm tundi mingisuguse Ilparakad tänavalt tulevad, miks ei ole kvaliteetsed pidi? Need on, need on kõige paremad ja andekamad inimesed, keda minu silmad oma pika raadiokarjääri jooksul. Tundmatud inimesed olid mulle. Kui ma alustasin, seda saadetu, pandi mulle ka partneriks täiesti tundmatu isik ja praegu ma tean sellest tundmata siis ka väga vähe aega ei paljastanud, mul ei ole süda keele peal. Ma olen salapärane jah, aga kultuurisaade burkan ma teeks seda hea meelega, ma lihtsalt puht viisil, Andrus, ma ei jõua. Ma tahan puhata ka. Ja las teevad ka noored kultuuri saata. Selleks sa koolitabki neid noori staare seal TV3s välja, siis oli see TV3 või Kanal2 TV3 ja see on eetris pühapäeva õhtuti ja see on algusega pool kaheksa. Vaadake kindlasti reklaamipausid, võite edasi kerida, mina ei soovita seda vaadata. Mina vaatasin enne seda just sellega, samal ajal ütlesin saadet mida juhib Eeva Esse, kuhu oli kutsutud palju rumalaid inimesi. Mulle väga meeldis saade selles mõttes, et ma olen seda ka varem vaadanud, selle nime Kuldvillak paras ja tegi seda Teet Margna, kes oli väga niisugune, noh, väljapeetud, aga, aga Eva oli sihuke asjalik nagu üks õige tüdruk peab olema tõesti nii palju lolle koos, siis ta läks pahaseks riide sellega, kuidas ei pea, see on ju nii lihtne vastus ja neil oli häbi. Näginad punastasid agro tõesti, no mis sa teed, et ta oli niisugune nagu, nagu tubli algklassiõpetaja, kes manitses, mulle see stiil väga meeldis, et ma arvan ma hakkangi vaatama seda, sest see on just sellelt sinu saate ajal ka, et siis mul on midagi vaadata sel ajal. Ja sealt teiselt kanalilt tulevad need täiesti tundmatut täiesti tundmatud inimesed, kes, kes peavad, kes peavad etendama tundmatud hämmastaval, Andrus, see sama jutu järgi ei ole seda minu show'd, noh, kus on ka väike roll paljudel lapsega vaatasin, just nimelt sa oled väga hästi. Kuidas, kuidas selline fenomen on võimalik? Ma eriti ei vaadanud, aga, aga, aga mul on oma arvamus sellest, et ma ei salga, ma pidasin tabelit, jah, panin ristipunkte. Aga seda ma ütlen küll, et nagu reklaamipausi, kas ma vahetasin kanalit kohe? Tere algusest lõpuni kindlasti ei vaadanud seda väga sinust ja mulle meeldib ka sinu puhul see, et kuigi sa oled ju selline kultuuri, Uno Loop välja kukkus, no. Moodi vees oli, ta oli väga tubli poiss küll süda tilkus verd ja, ja jah, aga ütleme, teised olid veel veel veel veel, veel veel veel teisi, ma ei tea. Kui sulle Belle väga meeldis, ta leidis paljudega selle poolt helistama hakata, kui tuleb saate finaal, sest siis on võimalik tagasi hääletada üks inimene, kes kukkus välja ja ma tead, teades sind, sinu veretäid, sõrmi kommet ja helistada lakkamatult erinevatel pooltel, siis helista kindlasti velje poolt välja tõsta, Tartus not, ma elan Tartus, ütlen talle ise. Väga see, kui sa talle ütled, on ka tore ja, aga sa pead ka meile helistamise kõne on küll tasuline ja ma pean teised saadad kära, vaata sealt tuleb veel toredaid inimesi. Ei kavatse neid vaadata. Mulle meeldib, kuigi sa oled kultuuriinimene süvenenud kultuuri teemadesse. See siiski sul siiski on kodus, televiisorit sa vaatad, väga paljud kultuurilised ju ei vaata, sest televisioon on ju väga pealiskaudne meedium, saan väga pealiskaudne meedium, jah. Aga ma vaatan sealt kuldväljakut ja tunnen ennast Eevaga üleolevat. Kes sinna tuleb? Eeva? Küsib mina, kallis Eva vastanud, aga see on nii, kuna kes on sajajalgne, kes on, kes on tiin, riid näiteks, mina vastan kõigile ja need lollid ei tea kedagi ja Eeva nendega on kurje ja mulle ta naeratab. SA NÜÜD VIST OLED külvale Styybiisuta aru saanud, ta naeratab kõigile, kes vaatavad seda kanalit. Ma minu poole ta vaatas, lähevad hoopis teistes kohta, et ma ütlen, elavad Lasnamäel, need elavad Eeva selja taga, televisioon kukalt. Televisioon, illusioonide vabrik ja see, kui Eva vaatab otse sulle silma ja naeratab sulle silma, siis tegelikult vaatab kaamerasse, mille taga on kaameramees. Noh, niimoodi. No aga mina, mina naeratan sulle nii, näosaates Sisvat sinule, Andrus, ma naeratan küll spetsiaalsool naeratanud, kordagi löönud põhjus naeratusest. Häda kägaria, pidasite tabelit paberit? Uno Loobi laul väga meeldis ja siis ma olingi hämmingus, et kes need teised inimesed on, teda parodeeritakse. No vot jah. No vot nii on. Et kes, kes sul täna on, siis kaasa ka mingi noor talent, kes parodeerida peal ja ma mõtlesin, et mõtlesin, et eelmisel, eelmisel nädalal mängisime ju väga vahvat artisti will till tillipoiss, kes tänu meie saatele on nüüd ju kuulus ka juba Ameerika Ühendriikides. Jah, meie sõud kuulatakse ka Ameerikas, Californias kuulatakse seda ja lill tilli loomingut teab juba Californias kaks inimest, vähemalt president Trump. Trumpile pole veel öeldud. Et pill on laulma hakanud, laulma hakanud. Donald Trumpile öeldakse seda Clildillil on saanud tuule tiibadesse, aga me nüüd pöördume sügavale popmuusika eesti klassikasse, kaebaja kaevasime sealt välja, kutsusime endale külla ansambli. Suudad sa arvata, mis ansambel meil külla tuleb? Ei suuda kuskilt sealt, päris sügavuses siis äkki Ki Malemaldus nagu Mikid ei olnud? EOS-i Aleksejevi SMI pragaksinuga õige vastus, et mis on, mis on Tuukvik start, mis on siis, mis on tuumaei tea, mis on, kohe kuuleb. Natuke kibestunud ka ja noh, ma Kaisa rest päris hästi aru, miks Joel Ostrat esitas väljakutse söögisaatesse Peeter ojale ja sinule väljakutset ei esitatud, sest sa oled ilusti täitsa väga hästi süüa. Kokkade okkad ju päevi, sa lähed hommikul vara, turu lasevad erinevaid produkte. Ma sageli kuulen sind, sa helistad, ütled sa, ostad näiteks vasikaliha ja siis ostavad igast asju juurde, lähed koju, küpsetad mölloter Ühe päeva, siis lõpuks, kui kõik toit valmis, viskad sa selle kõik prügikasti, sest sest, et vist need toidud seal väga ei õnnestu. Põhja lähevad kärssama või midagi sellist, eks ole. Ma saan, ajaviide, lihtsalt ei saanud, ma ütleks isegi Marceli kohta seitse sõna nagu mandala, nii et ma lihtsalt nagu mulle meeldib süüa teha ja et kõik hävib kohe. Et nii nagu mandalad tehase liivale mustreid püüti kokku nagu valmis. Nii, mina ka niipea kui ma saan valmis 12 tundi keenud puljongi, ma lihtsalt hävitan ta ja kõik, tühi sinu, aga ma olen, aga ma olen saanud keskenduda. Sama oluline, ma tahan, ma olen rahu leidnud, ma tahangi, tahtsin küsida, et mis mõtted sinu peas liigud, kui sa teed kreembrülee, tee. Eesmärk con mõtetest vabaneda, pealegi tühi, täiesti tühi nagu tuul ulub ühest kõrvast sisse-välja, sellised vaatavad, klaasistunud silmadega. Õigu näiteks võtad hiiglaslikku kala, eakad roog, tirid, soolikaid ei ole mõelnud, kas sa ei ole seda lihtsalt mõeldud, et kus see kalaveski kujuda ja kus ta kõik tulnud on ja kuidas ta jõudis näiteks siia Läänemerre, kui kes, kes läheb kinni sellel inimesel kaluril on ka oma lugu. Kaluri peale selles mõttes, et kohe näiteks Ernst Hemingway ja vanaisa, kes selle kala tappis. Ja selleks ajaks, kui kalal roogitud, mul on mõrvar käes. Et nii on ka väike selline mõte aidata ei saa, et ma lihtsalt ei lähegi kodunt välja lihtsalt kõikide haavade ja nende järgi ma saan talle mehe kätte ja lasen ta kinni võtta. See on ka omaette niisugune tegevus ja kui ma näiteks mingit kana nülin ja vaat et võtan kitsas puuris peetud ja ma leian selle mehe üles, kes teda piinade puuris. Kuidas need sinu risti nüüd sina helistad, sa tahad kanad, jookseksid vabalt ringi. Kuhu juhtub. Ei, ma ei räägi seda. Minu ülesanne on püüda kurja. Kui ma pean töötlema laipu selleks, et neid mõrtsukaid kätte. Kui laipa pole, siis ei ole see kuriteokoht, näiteks, tavaliselt on turg eino, kalage, kalaturg, kalamees ei ela turu ei ma selles mõttes turu kätte, mehi mererannas, mererannast, ookeanilt. Praegu mul on yks. Pruulisõber seal kruusa kõripealseks skalaar, aga nime ei saa öelda, aga. No sa võid teha põgeneda muidu, kas finaal on selline seal, sõidad sinna Krusenstern ide järele ja mina ei lähe kuhugi, sa ei lähe kuhugi. Ja liivakivist. Maja juurde, siis näitan näpuga, sina täpselt selle kala jah, et nad tulevad siiski see reis on läbi Antarktika Ravas tulevad kõik ja siis meelsed kinni. Vot see, kes Kanadas kitsas puuris sellised anale Volga teada on ja, ja nii et selles mõttes sa nüüd öelda nendele inimestele, kes on oma käed määrinud süütute kalade või loomade loomade verega, et kättemaks tuleb, karistus saabub, maks, tuleb karistus saabuda, nii et ärge ärge arvake, et teil õnnestub pääseda. Et mina, mina köögis, kuidas sa hindad näiteks seda, et, et kartul kasvab mullas vees, kapsas ilusasti sirgub peenra pealt ja siis tuleb inimene plaga või, või, või asja käel, võtab selle kapsapea, lõikab selle varre otsast raha viib, kas ei ole, taimed on hoopis teine maa, no mis ma taimed on, kas laieneda? Taimede taimedele taimed? Ei, hävi? Ma lugesin, Tõnu Õnnepalu ütles, et puud on igavesed, kuue hävi buumide maha raiuda, aga juured jäävad alles, hakkab uus puugas sama puu. Et nende vastu nagunii ei saa. Kapsa kartuli vastu ei saa ka nagunii, nii et selles mõttes. Vahur, kes saatis mulle selle koeratoidud, need kapsas ja kartul, mis seal sees on ja sibula seal, okei, aga see vasikale selle tapjale. Vasikal aga aga see ei olnud Vahur Vahur on lihtsalt, et noh, süütu inimene, kelle kätte sattus ja kelle käes selleks edasi, aga aga praegu seda purki vaadates saan aru, et jäljed viivad hoopis sügavamale purgil olevaid hambaid tekkis muidugi Madis Aesma. No seda ma sain ka aru jah. Ära nüüd. Kuule ma saan aru nendest asjadest. Ega ma esimest päeva raipetega ja et mul on see igapäevane igapäevane väike asi, aga hea, kui on mingid tööd ja mul on sinu pärast mart käia, naersin, eakas mees ja sul on teles tööd igal pool teed, et ma just täna lugesin sinust veel vanema Lauri Vahtre kirjade uut ja, ja see oli, see oli nii kurb, kuidas, kuidas Lauril igalt poolt ümber pöörata piiratud, et teda ühelt poolt ründavad vikerkaare inimesed, tegelikult kliimaaktivistid, liberastid tulevad ja ja ta nii hädas. Mul oli nii kahju lugeda seda arvamusavaldust, mis temas ERR-i portaalis, kus ta täiesti ta ootab uut laulva revol, laulev revolutsioon juba, et rahvas tõuseks üles, vabaneks ometi nendest inimestest, kes korraldavad homoparaadi ja kliima, mingeid miitinguid, need lõpuks lõpuks saaks selle vabalt rääkida ja et see on nagu noh, teda ju ei avaldata ja ta tunneb end ümber piirata, noh, et see on nii kurb, kui vanainimene nii kaugele jõua, vabad, aga et nagu ühist keelt. Ja ma lugesin seda lugu, mõtlesin, mõtlesin vanuse peale. Jale ma ei ütleks selles mõttes, et tead vaata. Mingis vanuses inimestega juhtub midagi väga kõrges vanuses inimesed ju näiteks võivad teha vabalt omale voodistele või, või, või noh, ma seda ütlesin, mingis vanuses mehel tuleb kaks koera, no tähendab, see on kui seal okei, okei, need inimesed, kes need mehed, kellel tulevad koerad, need enamasti ei jõua üldse lolluste peale tegeledes koertega nii palju muret ja asjad ja aga koerad on alati noored, nad on alanud tee lapse lapsikud ja nendega suheldes abisid ise noormeest, aga et, et ei, et see jah, see on kurb lugu küll. Et jah, et sa tuled, tuletas meelde, kuidas te olete, vanasti võis näiteks ka nüüd nüüd näited naelast tõesti palju, kuidas aeg läheb eest ära, et kindlasti mingil hetkel Ameerikas istudes mõni sihuke vanamees ja mõtlesin, et mis see siis nüüd on? Ta ei tohigi enam neegrid orjadena pidada ja ta ei tohi oma hoovis üles puua, et kuidas ajad niimoodi. Käivad igal pool, need valged valged inimesed, kes neegreid kaitsevad ja, ja siis on veel põhjaosariik lätlased ja president Lincoln, kes on küll õnneks maha lastud, aga noh, tal on järgijaid ja, ja no vaata, ta lootis ka, et ehk aeg tuleb tagasi. Ja kunagi jälle võib hakata neegrid orjadena pidama neid pooma, aga no vot ei tule, see ei ole see aeg veel tulnud siiamaania. Ja samuti kindlasti hästi pahased, mingid inimesed ju. Et naised läksid tööle, püksid jalga ja kõndisid, kõndisid tänaval ilma ilma meessaatjata. Kuidas ajad niimoodi saavad muutuda? Vanainimeste vanainimeste mured on, on tihtipeale. Aga seal ongi, see ongi traagiline märke, ega see, ja see tegi mind küll kurvaks, pani jälle järele mõtlema, ikkagi inimese ei tohi koju jääd istuma ei tohi koju aeda mõjutama. Ei maksa sõbrustada omasugustega, jagad seal teises kodus istumine on üks asi, aga kui sa lähed lihtsalt mingisse siuksesse õllekasse, kus on teised hitid, koosnes vist ainult 11 üles, et seal tuleb kohe, tuleb otsustavalt pöörata ümber ja minna näiteks televisiooni. Sind ootavad noored, erksad inimesed, poisid-tüdrukud mängib, muusika, valatakse šampanjat ja kõik on, kõik on hele ja sätendav absoluutselt õige, selles mõttes midagi toetada televisioonis käimist või alad alati aitab ka see, kui sul on kodus mingeid lapsi, kes toovad nagu koolist uudiseid sõbrannad ja sõbrad külla vahel ja siis nad toovad koolist ksi ja võib-olla kolmesid, vahest. Okei, tuleb jälle meeles pidada seda, kui hakkad väga sõna väga suud pruukima, siis tasub meenutada neid hindeid, mis sa ise omal ajal koolis teid muidugi praeguses vanuses mulle juba tundub, et mina tulin koolist ainult viitega, kas sa oled kõik oma tunnistused ära põletanud? Ma olen ümber kirjutanud. Assad on tänapäeval väga lihtne ja muidugi sa teed nagu koopiamasinal samasugused veneaegsed blanketid ja siis täidad ära ja kirjutada klassijuhataja direktori Mart Audov kiituse kirjaga. Igas igas sellesse. Ma ei ole selle peale tulnud, et mul ongi hirm kadunud ja äkki äkki keegi leiab üles enne mind, et pean need kiiresti üles leidma, enne kui keegi leiab. Ja neist nagu? Et tegelikult on, teeks sa istud oma mõtetega üksi, jäädki istuma ja siis vaata, sul polegi kellegagi rääkida ja räägid omasuguste mingisugust vana vana vana vanahärradega või vana pärast, ega siin pole ju probleem, pole ainult vanaprouad-härrad ja prouad võivad aga tigedaks minna, Heino ongi jääd. Kui sa oled harjunud mingisuguse asjaga, siis, siis see tundub, tundub nii paha ja ta ütles, et see liinibuss enam ei sõida nagu vahel või kõige tähtsam asi, et kuidas nii, et selle liinibuss ei sõidagi. Tõsi ajal, et olukord on väga halb, maailm oleks ümber teha. Nii et jah, see on õpetlik, aga see ei ole tegelikult ju see ei ole tegelikult me teeme siin praegu ka seenioritele väga liiga, sest tegelikult see ei ole ju. Ega siin see vanus ka alati ei määra, me rääkisime eelmises saates me sageli peame tagasi tulema ikkagi selle juurde, et see homo probleemini homopropaganda probleemini tõsine reaalne tähendab, kui ma niimoodi kodus oled ja toimetan maid, ma ei taju seda, aga ma teen lahti. Kõvemat homopropagandat, meeletult homopropagandat. Mul tekib tahtmatult soov sukelduda homomaailma, minna homoklubisse, kurdab homomuusikat, tähendab see nii õudne selles mõttes, et ma imes mind tegelikult mind üllatab see, et Eesti vabariigis ja meil on sõnavabadus, ma olen täiesti nõus ja ma arvan, et Lauri Vahtre on täpselt sama probleemi kogenud. Teed pahaaimamatult lahti portaali objektiiv, lootes, et sealt tulevad uudised või mingisuguseid lahedalt mingid lood. Aga gei seal kaks meest teevad homopropagandaarvutitega see asi vanem inimene, kellel silmanägemine pole enam korras nagu Lauri Vahtre tahabki nagu sellelt leheküljelt ära minna, kas arvuti, kuulajate sõna, muidugi sa vajutad klahve ja siis see jääbki sul sinna läheb suurem pilt suuremaks heli, valjem, peksad meeleheitlikult klaviatuuri klahve, et saada tegelikult on küll. Ainult ongi, sul on küll kohti, on küll kanalikus, homopropaganda vohab minu meelest jah, aga las need ka olla tegelikult tolerantsus, tähendab, rahad tuleks neil tagant ära võtta. No nemad nendelt raha ei saa ära võtta, sest et neid toetavad teised homod kes soovivad oma propagandat ja teevad suuri annetusi neile ja see on nende õigus. Nojah, see nende õigus, et nad tahavad, et neist räägitaks. Ja, ja on ka sihukesi masohhistlikke homosid, kellele meeldib, et teised sihuksesed tabab meid nagu nipeldavad, solvavad nad lihtsalt annetavad ehist, noh, aga see Te puute meisse ei puutu. Toredamaid, kanaleid, mida vaadata isegi see sinu saade, kus sa neid noori nagu kutsikaid kasvatad. On ka palju palgad, aga see ainult minu saad ei ole, ta on ka Mait Malmsteni Tanja saade ja meil on seal veel noor saatejuht, kes kasvatab. Ja need on nagu park võrdselt sinuga, ma olen väga demokraatlik inimene, selles mõttes, et ma annan uina, rivistasid esimesena Kivilist minagi, mina, veneaegne inimene ja harjunud, et vaatama, kuidas tribüünil olid asjade, vaata, sina oled seal ja Tanja on ka päris kõrge au sees ja siis on oma Aitena vähem, aga Ta oli lausa ikkagi Maidust, oli tal veel teatud väike vahe sisse kättali selgelt teisejärguline pandud, seal vist on ebasoosingusse saada. Minu loogika ütles Ebasoodsa, kujutad endale ette see lihtsalt show, aga see on ka just nimelt sinusugustele vanuritele mõtteainet, et sa saaksid oma rakendada oma teadmisi kremioloogia vallast moodsas maailmas ja see on spetsiaalselt tehtud, et sai kibestunud, koduses hakkaks Robiniga rääkima kõikidest nendest jõudsetest asjadest, millest, millest sa mulle enne jutustasid ja ma veel kogu aeg mõtlesin, et äkki saate jooksul toimunud muudatusi. Et äkki keegi tõuseb ausse tekki. Märt edustatakse väiteks õieke sina sinuga midagi juhtuvat, aga seda räägib Bergi vaatas keskendunult teema lihtsalt, aga see on nüüd selline retooriline küsimus. Essatomaatika keskendunud detektiivi siia, valerõngaid keerutame kulp, kuulame ansamblit, mis on tuugvik, start. Ja tore, et meil on, neist õnnestus süüdata inimeste hinges pahameeletorm lehepuhurite vastu, meie oleme sinuga seda ajanud juba, ma mäletan eelmisel hooaja, aga nüüd lõpuks on siis taha tulnud massid ja rahvas on üles tõusnud ja veel otseselt need lehepuhuja vanamehe vanaisa ei püüta, ega nemad ei olegi süüd otseselt, sest nemad on lihtsad tööinimesed, kellel kapitalism käsib siduda endale selge sihukse toru ja siis käia niimoodi naeruväärselt üllatus, trotuaar. Aga on tore, et see tulnud, nagu kõneks jääb, loodetavasti midagi võetakse, topitakse need torud täis. Ma esiteks ütlen, et jah, muidugi ühest küljest tõesti need enamasti küpses eas härrad ja mõnikord ka mõni proua, kellel on see pataljon helback seal enne nende enda valib, nemad ei ostnud seda. Samamoodi rääkisid sõja lõpus võib olla SSlased, kes toimetasid võib-olla laagrites ja panid toime inimvastaseid tegusid, et neid kästi selles mõttes, et alati on võimalus keelduda. No seda küll ei arva, et kui sulle tuuakse selline mootoriga rihmadega mootor pannakse sulle selga, antakse kätte, see õudselt lärmi tekitavad aru, sul on võimalus loobuda, aga kui sulle öeldakse, et kui sa ka lombist lehti puhuma, siis me tapame su naise lapsed, mis sa siis tööd Martvad, valik? Seal. Ma ei oskaks valida sellisel hetkel seal valida, et võtadki, selle toru puhunud paar lehte ära lombist ja ja, ja ühtlasi selle vee loomulikult suurem kurjus on peidus nendes isikutes organisatsioonides. Jah, kes varustavad või tekitavad sellist asja. Ma ei saa aru, kas on raske võtta reha ärritisi praegu, kurat, ma olen terve, terve nädala elanud sellises nagu sellises roosas maailmas elanud hästi meeldivalt rõõmustasin ma kohtuma sõbraga, ma teadsin, et mind mind ootavad ees kingitused. Et elu on, meeldib üldiselt. Ja praegu kurat, mul tuli, vihastasid, mul tuli see meelde, jällegi täna hommikul jalutan mööda Kadriorgu, ühelgi käikel tänava lõigul ma toonitan umbes 50 meetri raadiuses olid kaks sellist toruga tegelast, see on võib-olla selline mäng mart, kurat. Et nad puhuvad lehtedelt selle poole, et kellel on tugevam surve, kellel on tugevam juga. Puhuvad üksteise maa peale sani, nagu kus see oli, kas oli selles kuulsuse narride, kus lobike surnud koera ühelt krundilt teisele, kui ma nüüd õieti mäletan, et seal on ka niimoodi, et üks kojamees teise territooriumile, teine puhub sealt tagasi, niimoodi? Kaitse lõputult, sest ega lehed sellest puhumisest ära ei kao. Selleks oleks vaja, ma ütlen, insenerina tolmuimejat on vaja seda samamoodi, kujutage ette kodus käitleja puutetolmu ühest toast teise, seal suhteliselt teate tegevuse teadlaselt alu tolm, tule, pimedad, tolmuimeja, kott, anded ära anna neile jälle üldsegi seitsest, kui nad konstrueerivad selle tolmuimeja, on see hiigelsuure imerohuga mingisugune monstrum, mis teeb veel rohkem lärmi, siis tegelikult loodusteadlased ütlevad seda, et jah, tänavatelt veebilehed ära pühkida, luua või rehaga, seda teab igaüks, nii, aga pargialadelt haljasaladelt, murult, sealt pole lihtiva üldse riisuda, lehed on loomulik, looduse keskkondades teda küll, jah, seal putukad talvituvad just nii, et seda ei ole vaja, ei ole vaja, sest nagunii tuleb kohe lumi peale. Tuleb uus kevade, tärkab uus rohi, see eelmise aasta lehe lehepuru kattub selle matuks, selle uue uue muru uue rohu olla, sellega võitlemine on täiesti mõttetu, tarbetult suvaline tegevus. Tohutult. Grotelleksin vihaseks, vabaneb tohutu hulk inimesi või räägib, meil on töökäte puudus, et meil pole inimesi panna tegema väga tähtsaid asju, start ja firmadesse ja kurat teab veel kuu ja sisemine korraga. Tuhanded miljonid inimesed tänavatel torudega. Ei saa salata, et kindlasti rääkisime nendest, keda nagu pannakse valikut, et kas kasvõi perekond lehtede puhumine, kinnistan, perverssed inimesi, kellele pakub rõõmu, saab hea meelega, võtavad toru, Silse käivad ja teevad seda kurja ja alustavad hommikul kell seitse, siis kui teised magavad, lähevad juba õued torustavat. Ega ega nad siis ummikuga ei piirdu. Nad põravad ringi, et on laupäev vaikne õhtutund ja sa kuuled kaugeltki verberber, jälle tuleb see kuramuse tüütu putukas ja ma ei mõtle korraldajat leivale Karlsson, kes ei mõtle, kui tore, kui taevane arm, aga ta ei ole ju tore, kui sa kujutad ette Carsonile miljoneid, terve taevas on täis põrisevad. Üks Karlsson on hea ja ütleme võib-olla üks lehepuhuja vanamees, kes, kes ongi sihuke, kellel on nagu kasvanud see voolik tagumikust välja. Propeller keha küljes sihuke Andrus, kuidas see juhtus, mis asi, kuidas selline asi üldse juhtuda sai? Kergelt? Ei, inimesed, inimesed tekivad ikka nagu tekivad, kuidas juhtisin, asi leiutati selline seadeldis ja andise tootmisesse ja nüüd on inimestel see seljas. Miks üldse selline masin leiutati? Kust see tuli? Neil on selle nii-öelda juuriks. Aatom, leiutati teadlane. Hull teadlane leiutas. Puhuda ta mõtles, kuidas on võimalik liigutada 10 sentimeetrit, ühest kohast teise. Noh, see on nii, selleks teist varianti nagu ei ole, tegelikult saab ka muidugi. Pommipomm paiskab ka teatud tahetud lõhn, nagu insener on uurija, seda ma olen seda mõelnud. Sa viskad nagu püssirohuga täidetud rajandikust, nagu ta lööb, et see lööklaine lööb lehed farmeetrifeeradee korraga järgmisesse kohta, seal on ainuke probleem, tekib sügav lehter maa sisse, ära mängi Andrus tulega täita, sa annad jälle halbu ideid inimestele sa praegu teed, naljalehe, pommid parkides ja tänavatel liikvel siis ja muidugi täpsuslaskja võib ka lihtsalt tulistada lehtede pihta. Siis lehed paiskuvad edasi. Et miks mitte sihuke vana kärbid püssiga mööda parki tulistab. Ja ma olen näinudki, kuidas puhutakse juba kastanimune? Võimalik, see on juba natuke nagu piljardi. Löövad seda võivad küll mängida, ütleme yks. See võiks olla nagu poloperve platsi 10 10 20 meest kõigil lee puurida, siis puhuvad ühtegi korda. Palun väga, need golfiväljakud on linnast väljas kuskil niitväljale, Jõelähtme muidugi, need on kaugele inimasustusest, põristage seal, nii palju te tahate, kuigi nad häirivad sellega loodusele hulle, see mulle see mõte hakkas väga meeldima, kurat. Ühe üks kastanimuna nagu pallimäng, okei, 10 10 puua kastanimuna üritavad puhuda väravasse. Oleks väga põnev. Et palju põnevam kui näiteks rahvastepall, mille üle on ka viimasel ajal suur suur arutelu puhkenud, kuidas sinule Mart meeldis koolis rahvastepalli väga meeldis. Tahtis paha teha, ma ei teinud paha, võtsin palliasid, oskasin seda niimoodi. Püüdsin pihta, visati ta pihta ja viskasin kogu jõust. No see oli süütuse aeg, ei teadnud, et suguelundid näkku ajaliselt õhterca ikka ja, ja mäletan, et see oli huvitav mäng ja eriti põnevaks läks siis, kui lõpus jäi väljakule vist üks, üks ühe vastu või midagi sellist. Et see oli põnev kaasa armee probleem on, et miks sellist mängu nüüd korraga ei tohi mängida, minu jaoks seostub jälle tohutute kannatustega, et minu jaoks see mäng seisnes ainult selles, et ma püüdsin tõmbuda väikseks känkraks ja Ta just õhtu nägu, et ta verd välja ei löödaks, eks ole, ja no ideaal oli muidugi see, kui kohe algul said mingi õrna põntsu, võisid ära minna, aga tihtipeale saadet hiljem uuesti sisse tagasi. See no ma olin sinise ja kollase kirju pärast seda harrastavad ja ma ütlesin, iga kogu aeg sai jälle Dow, eks mina, eks minagi sain võib-olla kergeid vigastusi, aga ma ikkagi savisid täis ja ma saan aru, eks mulle saaniga pihta, eks mina hange välja, aga see oli elu. Mind õpetas mind selleks, mis oli tulemas edasises elus, sest Andrus vaat edasine elu ongi võitlus. Sinul. Ma arvan, et ma võitlen näiteks praegu sinuga. Mina näen seda situatsiooni, nii ei võitle, me oleme väga sina, muidugi oled pressinud televisiooni välja, mina näen, mina andsin kohe alla, piirdusin raadio, mina näen, et elu on pidev võitlus, igal sammul on, on vaja ennast tõestada alla nii-öelda obadusid raiud endale, küünarnukkidega nukkidel ja ka just nimelt, et, et selleks on see mäng väga hea. Mina rohkem niimoodi püüan libiseda läbi määrile. Inimeste vahel need on erineva, teine, eks ole. Et, et seda seebiga määrimise asja koolis. Mulle ei meenuks, õpetad käsi pesema. Oli peale mängu kästi käed rästa kogu lugu ja minule meeldis matemaatika tund jälle seal seal võrrandeid mõlemate palliga visata, sain aru, saingi kahtlaselt inimesed elemendid, matemaatika jäi meelde, teisi pommitada, teistele meeldib teistele haiget teha, ei meeldi murde taandada ja liita Ta minule murdva kabelis naerma või sellepärast ma sain inseneriks, sina, sina läksid televisiooni, kus on siuksed, küünarnukkidega, trügijad, nutt, nii on ise, nii see elu on. Ja nüüd siis oli meil ansambel, mis on tuubis staar. Bum ilus laul, sinu rõõmuks märtsis käisin ära sinu tulevase kodu lähedal asuv tulevane vaatamisväärsus püramiididega maja, värviline. Robin ei tahtnud sinna pissida. Mina ka ei tahtnud, väga ligi ei julgenud minna, ta nägi välja selline nagu no mingeid ulmefilmides, mõnikord on seal majad, kuhu maanduvad tullu, Nende jaoks valmistatakse baasi ja ma ei ole kindel, et ta juba seal kohal ei ole. Et võib-olla ühesõnaga kuidagi kõhe tunne tekkis, mingid halba energiat oli seal tema, vaatasin teda üle üle Gonsiori tänava ja nagu päris juurde ei söandanud minna, et aga, aga võib-olla ta hea energia ka, ega ma ei tea, võib-olla read, tulnukad, kes sinna tuleonu, mina sind kui pendlimeest usaldan jah, ja, ja Robin on ju väga terava sotsiaalse närviga koeral tõusid karvad turri. Et ega kui Robin tunneb müüa, kui sinul oli ka selline tunne, mina tunnen seda iga päev, kui ma lähen. Karmad noh, peas mul karvele igal pool mujalgi. Jumal, ma lähen turri ja karvad ära langenud peast ka mingi märk on, ega ta ilma, kui kiirita seal see asi ja, ja see on ju, ega see püramiid seal ma alguses tundus, et seal tüks püramiide küünlaid, püramiid juba palju, katus on täis neid ja need värvid, mis seal on, on ka sellised kummalised, need annavad märku kuskil seal on väga silmatorkavad, eredad oleks kosmosest ja just selle peale tulla ja vaadata ta üldse selline kummalise nagu mingisugune pagana pagana ajatempel või mingi väga veider hoone on ehitatud küll jah, et küll tahaks näha, mis juhtuma hakkab, kui avatakse, see on põnev, sellepärast et omaette kirjandusžanri omal ajal sünnitas Mustamäe ja hiljem ka Lasnamäe rajamine. Et räägiti mustamäe võõrandumisest ja Lasnamäe sellistest Mustamäe tundub ikka väga hubane ja kodune ja hea, eks ole. Aga see jurakas, mis seal on, see üks asi on tema väliskuju, aga ma olen luuranud selle maja ümbruses teinud spetsiaalse ekspeditsiooni, teinud ringi peale selle maja sees on peidus saladus, et see maja on see maja ei ole selline monoliit, aga ta ei ole ka selline maja, kus näiteks peetakse kanu või ta jälle loov olla või kindlasti, ja need on elumaja, sinna müüakse inimestele korterid ja paljud istujaga korteri ostnud on selle eripära on see, et seal sees on nii-öelda asjandus, mida A triumiks Zoom ja õõnes monoliit on seest õõnes ja siis on mingid inimesed, kes ostavad sinna kortereid, selleks, et vaadata aatriumis avanevat vaadet. Nad näevad lihtsalt väga lähedalt teiste korterite aknaid, aga see on väga huvitav nagu vanasti käidi ooperis ja siis ei vaadata nii väga lavale veel vaadata, vastas üle üle üle üle vastasloo, sa jääd, mis seal tehakse, kes on kellega, kas keegi paneb käe kellelegi põlvele, et aatrium on samamoodi väga, väga huvitav ja need, need aknad on seal iga väga kummaliste kujudega, et mõned on hästi rahutu, mõni ümmargune, mõni on, ma, ma ütlen põrandast laeni, mõni on kuidagi viltu sellisesse korterisse, nüüd ääretult näiteks. No minu arust niivõrd harmooniline panna aknale kirjutuslaud, istuda akna allkirjade, saavad aga vaadata aknast välja v Ta kasulik rattalaagrid, sealt vaata kasulikke tundi vaadata, näiteks ma räägin normaalsest elust, vaatad aknast, vaatad loodust, ideaalpildis looduses on kojamees, kes töötab reha või luua, aga mitte mingit pläristamist ei ole kusagil. Ei mingit hüsteeriat. Ja kas sa tahad öelda selle ümmarguse akna alla? Ei saa panna üks inimene. Sa võid panna, aga sa ei ulatu aknast, väljaandmisaken on nii kõrgel, saab panna kõrge tooli. No aga siis rebavuse nagu koer, aitavaid, istuda redelil mugavalt tugitoolis, vaadata aknast välja ja mõlgutada kasulikke meeldivaid mõtteid. See on väga kurjakuulutav, mis sa räägid sõiduteel see maja seest õõnes, see oli ilmaaegu õõnsused on, jäetakse selleks täituks millegiga pagulastega. Ma isegi ei ütleks pagulastega selle maja puhul pagulasi ei head ega ka mina. Templirüütlid on selle asja taga ja nii ka läheb illuminaadid, aga kui sa ütled, et see maja on niisugune, see stiilide Vatvat, sinna ma tahtsingi jõuda sinna, seal sünnib Godzilla. Et ega neid ilmaaegu ei ole, et seal on üks kosmiline. Kas sulle tundub, et sa naatrium ja tegelikult seal on nagu muna seal keskel? Nojah, see see maja ongi nagu selle munakoored katusel on, need püramiidid võtavad lasku kosmose kiirised värvid ja valgus ja kõik see moodustada, seal sünnib midagi võigast ühel hetkel ja sealt tuleb välja ja vot siis vaat siis kõik need puuritega vanamehed ja nad on võimetud ja kahjuks meie ka, et see, ma ei tea, milleks valmis, Andrus ei ole võimetuid, ma arvan, et kui meie inimesed viskame need viskame kõrvale oma oma mugavuse, lodevuse, me võtame kätest kinni, ühendame hea energia, sest inimeses peidus tohutu energia, me tunneme seda iga nädal, kui me tuleme siia, me saame kokku ja me oleme juba väga heas energias, meie kahekesi me saame oma kuulajate käest kingitusi, toitu ja jooke ja loodan, et sellest traditsioon jätkub. Me ei suuda muidu saadet teha, kui me näljasele. Et me saame ka Jarmo millelegi ja et me saame nii palju head energiat nii-öelda kuuladelt, kui me füüsiliselt võtame kätest kinni, ühineme, siis Godzilla kukub kui iseenesest nagu tombuks ja temast saab nagu antiaine kuubik, mis teeb lihtsalt paugu, tekib väävlihais nagu mädamuna lõhn, isegi kole maja kaob. No ei tea, mina usun, et võib-olla see on hea kutt sillaga, seal sünnib ka nimeta mulle ajaloost pidi hea. Tegelikult ajaloost veretu tehnika, sillad kui nüüd väga punkti punglused olla mitu korda, et need on välja mõeldud, need lohed ja sillad on ajalooliselt mammuteid. Vanal ajal elasid dinosaurused aga need sillad. Ja noh, ühesõnaga jah. Ma saan sihuke sihuke pikem teema, millele ma pühendan järgmise saates seda dinosaurust, seda teemat me jätkame ja praegu me läheme ära koju ja me võtame need kingituse, võtan selle Robini toidu ja siis me lähme hakkame Robiniga seda sööma, sest ma saan aru, et inimene tohib seda süüa soola ja siis oli siiski Robinlemite sulle sina seal kommiisuäratav süda küll. Anna mulle ampsu. Hakkame sööma ja nägemist. Ja tõi ta ja. Ja päev läbi kaadria. Ra.