Tere õhtust, kell on kuus, Päevakaja võtab kokku olulisema reedest, 18.-st oktoobrist. Stuudios on toimetaja Margitta otsmaa. Täna hommikul kehtima hakanud USA tollid Euroopa kaupadele puudutavad ka Eestit. Testrit võiks eeskätt puudutada juustu ekspordi mõttes, mida on umbes kahe miljoni euro väärtuses aastas Ameerikasse Eestist ja millele siis tänasest kehtib 25 protsendine toll. Euroopa riikide liidritel oli kõne all tulevase pikaajalise eelarve kogumaht ning jaotus suurte poliitikavaldkondade vahel. Eesistuja Soome peab esitama eelarve-ettepanekut detsembrikuiseks ülemkoguks. Prantsusmaa blokeeris põhja Rumeenia ja Albaania liitumiskõnelused Euroopa Liiduga. Euroopa Komisjoni hinnangul on aga mõlemad riigid teinud piisavalt, et kõnelusi alustada. Tulevaks aastaks plaanitud paberivaba kohtupidamine lükkub Daci kohtute hinnangul võiks pabertoimiku teetoimingute vastu vahetada siis, kui infosüsteem paberist paremaks muutub. Eesti kahele jäälõhkujate talviti tööd ei jätku, sestap pakutakse abiga soomlastele. Kui on väga külm talv, meil on jää kuni Gotlandi saareni, siis on mõlemad osapooled valmis teenindama sealt kaugelt Gotlandi saarel juurest kaasavõetavaid laeva karavane. Kontserdikorraldajad leiavad, et lauluväljaku hoonestus võiks jääda nii, nagu on küll aga tuleks parandada vajalikku taristut. Tegelikult ei ole siin mitte midagi sellist, et me ei saa siin kontserte teha. Ma ei muudaks midagi. Ilus roheline park, suurepärase kaldega inimesed näevad kõike, saab tehasel. Sulgpallur Kristin Kuuba jõudis Dubais peetaval maailmakarikaetapil naiste üksikmängus kaheksa parema hulka. Ilm on nii öösel kui homme päeval pilves selgimistega. Paljudes kohtades sajab vihma, homme pärastlõunal sadu ja pilvkate hõrenevad. Õhutemperatuur on 11 kuni 15 kraadi, öösel seitse kuni 12 kraadi. Ja alustame saadet pigem välissõnumitega. USA kehtestas Euroopa lennukitootjaga Järbast seotud vaidluse tõttu imporditollide 7,5 miljardi dollari väärtuses Euroopa Liidu kaupadele. Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik Sitsiilia monstrum ütles pärast seda, kui katsed läbirääkimisi pidada liiva jooksnud, et see jätta muud valikut kui liikuda edasi omapoolsete tollitariifidega Boeingu kaasuses, kus on leitud, et USA on rikkunud maailma kaubandusorganisatsiooni reegleid. Mil määral mõjutavad aga kehtima hakanud tollimaksud Eestit, küsis Mall Mälberg, välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostöö osakonna peadirektor Jüri Seilenthali käest. Eelkõige puudutab toll lennukeid ja lennukiosi Ühendkuningriigist Prantsusmaalt, Saksamaalt ja Hispaaniast, mille importimine USA-s hakkab tänasest maksma senisest 10 protsenti enam. Märksa kõrgem 25 protsendiline tollimaks kehtestatakse tarbekaupadele nagu juust ja vein näit, eks. Kas ja kuidas need tollid puudutavad Eestit? Me oleme kiirelt jõudnud analüüsida ja leidnud, et Eestit võiks eeskätt puudutada juustu ekspordi mõttes, mida on umbes kahe miljoni euro väärtuses aastas Ameerikasse Eestis ja millele siis tänasest kehtib 25 protsendine toll. Aga samas olen konsulteerinud ka põllumajandusministeeriumiga, kes väga mures ei ole, arvab Eesti eksportijad peaksid praeguste eelduste kohaselt suutma ka selle tariifiga eksporti jätkata. Nüüd, kui USA president otsustab kehtestada novembri keskpaigas kõrget, olid Euroopa autode ekspordile ühendriikidesse siis kuivõrd see Eestit puudutab? See on hoopis eraldi mängijalt. Esiteks kahtlematult oleksid need tollid palju suuremat, palju suuremat määra eksporti mõjutavad. Teine pool sellest on see, et selliste tariifide kehtestamiseks ei ole mitte mingit alust sest lennukite puhul on selleks kõik. Otsusautode puhul kaalub trump seda rahvuslikku julgeolekut kriteeriumi järgi ja raske on aru saada, kuidas mõned Euroopa luksuslikud automaat, et võiksid Ameerika rahvusliku julgeolekut ohustada. Aga nüüd konkreetsemalt, siis on teada, et mitmed Eesti autoosade tootjad teevad allhanget kas saksas autotööstusele või siis otse autosid tootvatele firmadele. Kui tollide alla langevad näiteks saksa luksuslikumad kaubamärkide, siis Mercedese, BMW, Audi, et või siis Rootsi Volvo, kes on põhilised, kes ekspordivad oma autosid Ameerikasse, seal sisalduvad Eesti komponendid ja kui neid hakatakse vähem eksportima Ameerikasse, siis on selge see, et varem või hiljem ja pigem varem tekitab probleeme ka allhankijatele, kes varustavad firmasid. Euroopa Liidu valitsusjuhid arutasid esimest korda ühenduse järgmise seitsme aasta eelarvet. Esialgu käivad vaidlused alles selle üle, kui suureks eelarve kujuneb. Sissemaksjad soovivad seda vähendada, kasusaajad hoida aga praegusega vähemalt samal tasemel. Samuti arutatakse võimalike tingimuste seadmist rahastamisele. Brüsselis on nüüd Epp ehand valmis vahendama, mille üle siis tõsisemaks vaidluseks? Tere õhtust ja valitsusjuhid esimest korda tegelikult võtsid selle uue eelarveperspektiivi siis ülemkogu teemana arutada ja tegelikult kuigi on väga palju igasuguseid koosolekuid ja arutelusid ametnike tasemel toimunud, siis ega tegelikult selle uue eelarveperspektiiviga ei ole mitte kuhugi siiani jõutud. Alates siis sellest, kui suur see eelarve üldse peaks olema, et nagu alati siis need, kes seda raha sinna põhiliselt sisse maksavad, soovivad, et see eelarve oleks võimalikult väike, nemad räägivad sellises suurusjärgus üks protsent SKP-st. Samas need riigid, kes kasusaajad, nagu ka Eesti soovivad, et ikkagi see Euroopa Liidu eelarve säiliks senisel tasemel, mis oleks näiteks juba 1,16 protsenti SKP-st, mis tegelikult, et rahas ja miljardites on päris suur erinevus, et kuskile sinna vahele see lõpuks ilmselt siis maandub. Rahasumma on üks pool, mille üle arutelu käib, samas samuti arutatakse siis selle üle, kuidas peaks raha jagunema erinevate poliitikavaldkondade vahel ja siis ka selle üle. Et kuivõrd peaks rahastamisele tingimusi seadma, et näiteks siis õigusriigi põhimõtete järgimist pühendumist kliimaees, pättidele, rändeprobleemidega tegelemisele. Et see kõik seisab ees ja arvestades seda, et Brexiti lahkumisega jääb Euroopa Liidu eelarvesse selline märgatav auk, aga neid tegevusi, mida tahetakse teha, on oluliselt rohkem kui, kui praegusel perioodil, siis need vaidlused võivad tulla üsna tulised ja teine teema, mis siin täna jätkuvalt ka vastukajas siis ikkagi see öine arutelu, kus jõutud mitte kuhugi Põhja-Makedoonia ja Albaania liitumiskõnelustele kutsumisega siis täna väga paljud valitsusjuhid, samuti ka Euroopa Liidu institutsioonide juhid, väljendasid pettumust. Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker, kelle jaoks oli ja, ja ülemkogu eesistuja Donald Tusk, kelle jaoks oli see siis viimane ülemkogu selles rollis ütlesid, et tegemist on nende hinnangul veaga ja nad kutsusid üles siis Albaania ja Põhja-Makedoonia mitte alla andma. Aitäh, Ethan, praegu sulle selle ülevaate eest Ja Erle loonurm läheb siit välissõnumitega edasi. Euroopa Liit riskib oma usaldusväärsuse kahjustamise ja Balkani destabiliseerimisega, hoiatasid kõrged ametnikud pärast seda, kui käputäis riike eesotsas Prantsusmaaga blokeerisid liitumiskõnelused Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga. Pärast seitse tundi kestnud vaidlust Brüsseli tippkohtumisel leidsid kõik peale Prantsusmaa, et Põhja-Makedoonia on teinud reformidega piisavalt edusamme kõneluste alustamiseks. Albaania oli vähem toetust. Lisaks Prantsusmaale väljendasid ka Holland ja Taani kahtlust, kas ta on korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega piisavalt võidelnud. Euroopa komisjon leiab, et mõlemad riigid on teinud piisavalt, et liitumiskõnelusi alustada. Prantsusmaa president Emanuel Macron leiab seevastu, et enne kõnelusi tuleb reformida kogu liitumisprotsessi, sest tema sõnul see ei tööta korralikult. Diplomaadid kahtlustavad, et Prantsusmaad ajendab sisepoliitika. Põhja-Makedoonia ja Albaania poliitikud on hoiatanud, et nende rahva kannatus võib katkeda ja korduvad tõrjumised võivad tugevdada rahvuslikke ja vene-meelseid jõude. Euroopa ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk ütles pärast kohtumist Euroopa Liidu liidritega, et USA-vahendatud Türgi vaherahu Süürias ei ole tõsiseltvõetav ning nõudis Ankaralt pealetungi peatamist kurdi võitlejate vastu. Tuski sõnul ei ole see vaherahu, vaid nõudmine etkurdid kapituleeruksid. Prantsusmaa president Emanuel Macron ütles, et kavatseb koos Saksa ja Briti valitsusjuhtidega kohtuda peatselt Türgi presidendi Recep tai Pärdoaniga Kirde-Süüria sõjaoperatsiooni küsimuses. ÜRO teatas meeskonna saatmisest Ecuadori, et uurida valitsuse palvele rikkumisi hiljutisel meeleavaldustel. Ecuadori president Lenin, Moreno ja põlisrahvaste liidrid jõudsid kokkuleppele pühapäeval ligi kaks nädalat kestnud vägivaldseks kujunenud protestide lõpetamise kohta. Meeleavaldused olid seotud kasinusmeetmetega, mida Equador rakendab rahvusvahelise valuutafondi nõudmisel mitme miljardi dollari suuruse laenu eest. Meeleavaldustel sai surma kaheksa inimest, 1300 inimest sai viga. Rahutused käivitas riiklike kütusetoetuste tühistamine, mis tõi kaasa hinna hüppelise tõusu. Soome valitsus kavandab uute jäälõhkujate ostmist ja plaanib selles vallas teha rohkem koostööd ka Rootsiga. Milline on praegu Eesti jäälõhkumise võimekus, sellest räägib lähemalt Sven Paulus. Kaheksas soomlaste jäämurdja ost, vanimad võeti kasutusele juba viiekümnendatel ja seitsmekümnendatel aastatel. Nende abi vajavad kauba- ja reisilaevad on aga ajaga muutunud suuremateks, mistõttu tuleb ka jää murdjatel ajaga kaasas käia. Veeteede ameti nõuniku Taivo Kivimäe sõnul on Eesti jäämurdmisvõimekus praegu tagatud ja kuni aastani 2024 on kasutusel kaks laeva. Botnica ja Tarmo kui tihti seda teenust viimastel talvedel on aga vaja läinud. Jäämurdmisega nii nagu kiirabiga, keegi ei oska kunagi seda öelda, et viimased seitse aastat on olnud väga soojad aastad nende aastate jooksul ainult ühe korra on meil läinud vaja kahte jäämurdjat siin seitsme aasta jooksul. Aga enne seda oli siin 2011, oli meelde, tuletame, oli korraga jäävangis Soome lahes üle 120 laeva. Neli aastat tagasi kirjutasid toonane majandusminister Kristen Michal ja tema Soome kolleeg alla vastastikuse mõistmise memorandumit. See memorandum on kirjutatud alla selle mõttega, et kui on väga külm talv väga külm talv tähendab seda, et meil on jää kuni Gotlandi saareni siis on mõlemad osapooled valmis oma jäämurdmise võimekust rakendama ühisel eesmärgil, ehk siis teenindama sealt kaugelt gotlandi saare juurest kaasavõetavaid laeva karavane aga sellist talve õnneks ei ole olnud. Soome uurib võimalusi teha uue hanke puhul koostööd ka Rootsiga, kuivõrd riike lahutav Botnia laht kipub talviti külmuma. Kivimäe sõnul pole Soome laht nii jäine ning sestap pole niisuguse kaaluga koostööd vaja. Eestil on töös jäämurdmise teenuse tagamise kava aastateks 2021 kuni 2030. See on väga kaugele jõudnud juba seda alustati 2018. Kevadel pärast roopa windmust, kaks projekti kaasabil tehtud tehnilise seisukorra uuringuid meie jäämudjatele jäämurdele Tarmo ja mitmeotstarbelise laevale Eva 316. Ja me oleme tänu nendele selle uuringule, teame, kui palju meil on vaja ressurssi, et hoida laevad töös. Järgmisest aastast saavad kõik Lätis sündivad lapsed automaatselt Läti kodakondsuse. Ragnar Kond on meil liinil valmis seda teemat laiendama. Ragnar, palun. Seni on olnud nii, et mittekodanike lapsed saavad kodakondsuse küll, aga vanemad pidid siis vormistame dokumendid ja minema seda kodakondsust taotlema. Nüüd on siis muutus see, et alates esimesest jaanuarist antakse kodakondsus siis mittekodanike lastele samamoodi automaatselt ja vaidlused selle üle, kas seda lubada või mitte, on Lätis kestnud kaua. Endine president Raimonds Vejonis on teinud sellekohase ettepaneku seimile kaks korda läbi läks alles nüüd pärast seda, kui seda muudatust on siis toetanud ka uus president Egils Levits vastu hääletasid rahvuslased, rahvuslaste ühendus leiab, et sellise otsuse tegemine on Venemaa ja sisepoliitiliste huvide täitmine. Aga tervikuna neid lapsi, kellest jutt käib, ei ole üldse väga palju. 2016 oli neid 47 siis edasi 50. Eelmisel aastal sai siis sündinud lastest mitte kodanikuks ainult 33 last, nii et see probleem, mida siin peetakse niisuguseks nõukogude aja jäänuk, eks sai nüüd siis lahenduse. Ragnar aitäh sulle. Ja edasi läheme kodustel teemadel. Konkurentsiamet kooskõlastas Tallinna vee hinnataotluse, mille alusel langevad kodukliendile vee ja reoveeteenuse hinnad keskmiselt 27 protsendi võrra ja ärikliendile 15 protsendi võrra. Tallinna vesi rakendab uue veeteenuse hinna alates esimesest detsembrist, nii teatas ettevõte börsile konkurentsiamet. Pille tariifi taotlust esitades lähtus ettevõte nii hetkeolukorrast kui ka 2000 seitsmeteistkümnenda aasta detsembris langetatud riigikohtu otsusest. Toona leidis kohus, et konkurentsiamet Te ei pea järgima vee-ettevõtja ja Tallinna linna vahel tehtud kokkulepet veeteenuse hindade kohta ja Tallinna vesi peab täitma konkurentsiameti ettekirjutuse esitada uus tariifitaotlus. Justiitsministeerium nõustus kohtute sooviga paberivaba kohtupidamist osaliselt edasi lükkama. Plaanis ta siiski ei loobuta ning ministeerium loodab pabertoimikute kaotamise seadusesse panna Madis Hindre. Läinud aastal otsustas justiitsministeerium, et alates 2020.-st aastast kasutavat kohtud tsiviil ja haldusmenetlustes ainult digitoimikuid. Justiitsministeeriumi asekantsler Viljar Peep usub, et pikalt ettevalmistatud muudatusest võidaksid nii kohtud kui menetlusosalised. Menetlusosaline pääseb väljaspoolt hunnikule ligi, ta saab siin esitada asja juurde. Teine asi on selle kohtus liigutamine, kui kõik asjaosalised korraga pääsevad hunnikule ligi, on päris oluline ja kindlasti vahendab siis printimise ja pärast arhiveerimise kulusid. Näiteks kolme aasta jooksul kulus Harju maakohtul toimiku kaantele klambritele üle 40000 euro. Aga kuu aega tagasi kogunenud kohtute haldamise nõukojas tegid kohtunikud ministeeriumile selgeks, et uue aasta algusest järsku pööret teha ei tohi. Eesti kohtunike ühingu esimees Indrek tarrest räägib, et esimesed takistused tulevad juba siis, kui inimene enda dokumendi paberil kohtusse viib. Saneeritakse sisse, aga noh, sellel kvaliteet, kuidas pärast siis nagu kohtuniku jaoks välja näeb sageli puudulik, et lisaks on meil ka igasugused riistvaralised küsimused ka, et, et kui meil nagu pabertoimikut ei ole näiteks asja lahendamisel kohtusaalis, siis peaksid olema ju olemas vähemalt üks suurem ekraan, kus neid dokumente saaks uurida kohtusaalis. Pealegi kipub digitoimik erinevalt pabertoimikust hanguma või kokku jooksma, see tähendab, et ajal, mil kohtunik peaks istungit juhtima, maadleb ta vahepeal hoopis arvutiga. Sageli on seal kohtusaalis selline pingepoolte vahel no eriti sellistes perekonna seal ja muu selline, ütleme nii, kaua kohtunik seal üritaks digitaalse küsimusega tegeleda, võib-olla pooled lähevad seal omavahel kaklema. Piltlikult öeldes pärast septembrikuist koosolekute otsustas ministeerium kohtu kantselei kodukorra ära muuta. Viljar Peep. Praegu me hindame, millisel määral siis uuest aastast digitoimikule üle minna, tõenäoliselt mõnevõrra väiksemas mahus, kui see oli seni kavandatud ja tõenäoliselt saab see olema kohta majati. Kohtuti erinev, mõnel on valmisolek suurem, mõnel väiksem. Siiski pikemas plaanis ei pääse digitoimikust keegi. Justiitsministeerium loodab paika panna uue tähtaja, aga siis enam mitte kodukorra, vaid seaduse tasandil. Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu sõnul ei toeta linn ega tema isiklikult renoveeritavasse linnahalli ooperisaali rajamist, kuna see pärsiks ehitise võimalusi kontserdi- ja konverentsikeskusena. Ooperiteater oleks liiga spetsiifiline, see võtaks sellelt alalt ära võimaluse olla oluliselt laiemas kasutuses konverentsi- ja kontserdi ja muude ürituste ala oopereid. Kui riigil on tõesti nii palju raha, nagu nad räägivad 120 miljonit, siis sellest peaks saama mina, arvan umbes kaks teatrit, ükskõik kuhu. Ja mul on isegi üks plaan välja pakkuda. Seal kõrval on üks eraarenduse krunt sadama mida ei ole suudetud aastaid realiseerida. Järsku tasuks seal läbi rääkida, aga mina teda linnahalli mitte mingil juhul ei paneks. Kui nad annaksid täna riigina meile selle linnahalli otsustamise vabaks, siis me saaksime sellega rahulikult edasi minna. Linn ei taha tülitseda kellelegagi. Lynne tahab tülitseda riigiga. Kultuuriminister Tõnis Lukas ütles Riisalu kriitikale vastuseks, et linnapea Mihhail Kõlvart on valitsusega Linnahalli teemal otse suhelnud. Praeguseks pakutud lahendus hõlmab osa hoone kasutamist, konverentsikeskus enam, samuti näeb üks plaan ette suure saali jagamist kolmeks, nii et seda saab kasutada nii ooperiteatri, etenduse, konverentsi kui ka kontserdil. Alana. Edasi läheme lauluväljakule, kontserdikorraldajad ei soovi sinna lisahoonestust, küll aga oodatakse olemasolevate abihoonete kordategemist ja muid taristuga seotud töid. Nii selgus täna toimunud ümarlaual, mida käis kuulamas Kadri Põlendik. Tallinna lauluväljakul toimus juba mitmes arutelu lauluväljaku tuleviku üle. Kohal oli omanik ehk linna esindajad ning suuremad kontsertide ja muude sündmuste korraldajad. Peamised murekohad olid elektri kättesaadavus, parkimine, samuti probleemid kanalisatsiooniga, räägib suurkontsertide korraldaja Live Nation Estonia peapromootor Eva Palm. Tualetid õitsvad. Muud ei ole midagi, väravad võiks korda teha. Tegelikult ma ütlen, ei ole siin mitte midagi sellist, et me ei saa siin kontserte teha. Siin on loodud head tingimused kontserdikorraldajale, ma ei muudaks midagi, siin ilus roheline park, suurepärase kaldega inimesed näevad. Kõike saab tehasel. Väiksemate ürituste korraldajad näevad aga, et kogu ala võiks rohkem kasutuses olla, mitte ainult laulukaare ümbrus, ütles kontserdikorraldaja Andreas. Luukin. Näiteks kaare ja näituseväljaku vahele jääb väga suur ala tahaks teha päris mitmekümne 1000-le inimesele kontserdi või festivali lausa samamoodi mere poole jääb ilus roheline ala ja ka arendada välja sinna vastav siis taristuvoolude ja Vipsuda ja muu sellisena. Ei pea ju kõik asjad toimuma siin kaare all betooni peal, vaid võib-olla Canina keskel mingi koht, kus roheluses saab kontserti nautida. Lisaks käidi ideena välja sissepääsude juures olevate piletimüügimajade uuendamine ja tunneli ehitamine Kadrioru pargi ja lauluväljaku vahele, et tagada ohutum ligipääs ja kaks parki omavahel ühendada. Lauluväljaku juhile Urmo Saareojale valmistas heameelt, et korraldajad ei oota lauluväljakule lisahooneid. Hea meel on selle üle, et kõik kontserdikorraldajad ütlesid, et ärme ehita lauluväljakult täis, et pigem kasutada lauluväljaku parki funktsionaalsemalt ära niinimetatud pargiääred, kus siis tegelikult ka silma ei riiva. Kui oleks sellised administratiivhooned, mida saaksid siis suurkontserdi korraldada, kasutada masinapargi ja inventari hoidmiseks ja teisalt siis lauluväljak võiks neile Ühel hetkel funktsiooni siis leida pargi hoolduse halduse näol ja miks mitte ka selliste väiksemate ettevõtmiste korraldamiseks. Samas tõdes saareoja, et kõigi soovide täitmiseks lauluväljakul endal raha ei ole. Me suudame parki korras hoida ja pakkuda siin seda meelelahutust ja meelelahutusüritusi, mis puudutabki, selliseid suuremaid lisainvesteeringuid, ehk kahtlemata siin on nüüd vaja abikäsi alla saada Tallinna linnalt ja miks mitte alustada läbirääkimisi riigiga. Ja nüüd on aeg rääkida ilmast, sünoptik Silve Grabbi Kaiv, palun. Võimas madalrõhkkond pöörleb Briti saarte kohal ja selle idaservas on meil täna õhtul ilm pilvine ja kohatiste vihmahoogudega lõunakaare tuul püsib aga üsna nõrk ja udu on taas varmas tekkima. Vaatamata sellele, et öösel sajab paljudes kohtades vihma vastu hommikut oodata ka kohati selgimisi. Paiguti püsib udu. Puhub lõuna ja kagutuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis ja õhutemperatuur oleval ööl seitse kuni 12 kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, paljudes kohtades sajab vihma, pärastlõunal sadu ja pilvkate hõrenevad. Hommikupoolikul pöördub tuul lõunast edelasse ja tugevneb päeval viie kuni 11, rannikul puhanguti kuni 15 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on homme päeval 11 kuni 15 kraadi. Johannes vedru on valmis spordisõnumitega. Sulgpallur Kristin Kuuba jõudis Dubais peetaval maailmakarikaetapil veerandfinaali. 16 parema hulgas alistas Eesti esireket kolmes setis jaapanlanna Eby. Haara turniiril seitsmendat paigutust omav Kuuba kaotas avageimi 13 21, kui ta oli järgmistes parem punktidega 21 19 ja 21 11. Kohtumine kestis 51 minutit. Maailma edetabelis hoiab eestlanna 60 esimest kohta, jaapanlanna paikneb kolmanda 100 keskel. Profirattur Rein Taaramäe lõpetas Hiinas jätkuval Guangzhou velotuuril ka teise etapi peagrupis. 152 kilomeetri pikkune sõit kulges mööda sileda profiiliga trassi ning etapi võitis sprinterite heitluses Daniel McKay. Totaal Direct Enercii värve kandev Taaramäe lõpetas sõidu 54. kohaga ja sai kirja võitjaga sama aja. Kahe etapi järel juhib konksi velotuuri Pascal Ackerman. Taaramäe on kokkuvõttes 52. ning jääb liidrist maha 12 sekundiga. Sel aastal alguse saanud rahvusvahelise ujumisliiga ehk Iiesselli võistluste sarjas lööb ainsa eestlasena kaasa Kregor Zirk. Iiesselli mõõduvõttudel võistlevad sportlased oma klubide eest, osalejate hulk on piiratud ning TASE MM-iga võrreldav. Sirgi koduklubi Türgis baseeruv enesestandard on senisest kolmest etapist võitnud kaks. Kahekümneaastane. Tsirk ütleb, et sellise formaadiga võistlus on tema jaoks midagi uut ja huvitavat. Kregor Zirk. Keskkond, ja see on hoopis nagu teistsuguse ongi, ma ei tea, näiteks MM ilu see meile, et eesmärgid natuke teistsuguse maad ja ongi. Et see tunne on hoopis teine ja, ja ma arvan, et, et kas niisugune kogemus üldpildis annab väga palju juurde, et ma tegelikult esimesel etapil olin päris närvis, sest et noh, ikkagi kümned miljonid inimesed vaatavad sind telekast ja ja seal kohapeal on tohutu tulede show ja ega ekraanid ja ja kõik läheb hästi kiirelt ja siuke hästi. Huvitav on, et et ma arvan Selline võistluskogemus tuleb nagu väga-väga kasutusel. Aitäh spordisõnumite eest ja selline sai tänane Päevakaja. Saate pani kokku Margitta. Ta otsmaa kena õhtut ja kuulmiseni.