Kõlas Eesti raadio vikerklubi signatuur. Tere tulemast Vikerklubi avalikule õhtule. Eesti raadio valges saalis. Täna on 23. aprill, täna on jüripäev, sellepärast lubage tervitada kõiki siin saalis viibivaid Jürisid ja neid Jürisid, kes meie saadet kuulavad. Rahvapärimustes on jüripäeval antud küllaltki suur koht, on palju tavasid ja traditsioone. Mõned neist sissejuhatuseks. Nimelt vanarahvas arvasid enne jüripäeva ei tohtivat paljajalu käia. Tänapäeval ma usun, see probleem langeb ära, kuna platvormkingad ja saapad on niivõrd moekad, nendega käiakse aastaringselt. Jüripäeval tehti vanasti lõkketuld, seal tantsiti ja lauldi ja sel päeval ei tohtinud keegi nukker olla, muidu pidi kogu järgnev aasta tulema sünge ja kurb. Pidustuste juurde kuulusid ka pasunapuhumine püssilaskmine hõiskamine, sest algselt pidid need kõiki kurje vaime eemale peletama. Püssilaskmist täna õhtul ei tule pasunapuhumist ja õiskamist küll, nii et hea tuju olgu tänase õhtu motoks. Ja tavakohaselt alustame õhtut eelmise Vikerklubi võitnud meloodiaga. Selleks on Ansambel kärjede omaloominguline laul. Esitavad selle Leobriiwitzi ansambel kärjed Viljandist laul, unenägu. See oli siis eelmise Vikerklubiõhtu meloodia, ma mõtlen, et parajasti ongi moment teile tutvustada meie tänaõhtust esimest kollektiivi, see on ansambel mikronid, anname kõigepealt sõna, siis ansamblile mikronit ja nende muusikale. See oli siis mikronite signatuur, see pala hindamise alla ei lähe veel enne, kui me kuuleme esimest hindamisel tulevat pala. Muide hindamisel lähevad nii instrumentaallood kui ka laulud. Lubage tutvustada teile mikronite koosseisu. Siin mängivad Rein Vaik. Loit Lepalaan. Toomas Alamets Ja Vello Paju Ja nüüd tähelepanu esimene pala, mis läheb juba hindamisele olek Milsteni rutta. Laulab Vadim poletajev, Basler Vene põld. Kuna Vadim pole taeva, on paljudele kindlasti mitte just kõige tuntum nimi, vähemalt mitte nii tuntud kui näiteks Jaak Joala, kes siin ka esimeses reas istuv. Ma usun, et kindlasti on kellelgi tekkinud küsimus, kes on Vadim, pole ta, millega ta tegeleb või midagi sarnast. Teil esineb ansambel mikronid, laiendame veidikene seda mõistet mikronit. Palume siia Toivo terase. Ansambel mikronid kuulub siis Kirovi nimelise kalurikolhoosi klubi alla. Seda küll, kui vana on ansambel. Ansambel on õige vana juba keskkooli päevil loodud, aga selles koosseisus, nagu sind eest on 17 aasta lõpust saadik. Kui paljus nii pillimestes kalapüügiga tegeleb või pole ükski kalur kalamehel, jätkahe kalast isegi oma isikliku abikaasa jaoks, rääkimata pillimängust? Siiani? Rannamehed rohkem? No näiteks Peeter kääri kena noormees basskitarriga, tema on meie ehitusosakonnas segusõlmes töötab Toivo Tamm tubli spordipoiss reklaamitsehhis reklaamikunstnik Rein Vaikmäe, klubide asendamatu klaverisaatja ja nii edasi. Kaugem sõit on olnud Moldaavias. See oli selle aasta naistepäeva paiku, kui viisime oma noored mehed niikaugele sõidule, seal üldse meie esimene üleliiduline konkurss, millest Nasa võtsime peldses Slybeldses ja teine üleliiduline järjekorras. Ja seega otsustati 123 estraadiansamblit üle kogu Nõukogude Liidu 340 mängijat, lauljat. Ja kahes grupis toimus konkurss vokaal-instrumentaal, ansamblid ja estraadiansamblit mikronid saavutasid staadion sante konkursil esimese kohaselt. Kusjuures konkursid on muidugi väga tugev. Teisele kohale jäi möödunudaastase Kaunase festivali võitja ansambel mlandigalazza. Ja hiljem järgnes juba esinemine Moskvas. Jah, see oli hiljaaegu nädal aega tagasi saabusime Moskvast komsomoli kongressile pühendatud üritused rahvamajandussaavutuse näitusel. See oli noorte tehnikateaduse näitus. Iga liiduvabariike esindas üks noortest traadi kollektiiv. Meie vabariigist olid siis mikronid ja Kehra tselluloosi ja paberikombinaadi ansambel Anne. Meie enda jaoks kõige põnevam elamus. See oli nimelt kohtumiskontsert nõukogude kosmonautide, ega seal olid siis kõik, German Titov vist alates ja sa Juuscolme teistkümnega lõpetades meeskonnad väljas, see oli kosmonautide, kohtume Nõukogude noorsooga ja ta viidi läbi rahvamajandussaavutuste näitusel. Direktsiooni konverentsisaalis. Oli teil mõni kosmiline lugu ka kalast ja see tuleb täna ka ettekandele. Mis on Raivo Tammiku rassiin? Noorus läheb kõvasti kaasa, sellise tegevus? Jah, kui minna protsenti peale üle, siis üle 60 protsendi on noored. Ja kõige kuulsamad admiste rahvatantsijad. Ma ütlesin, kõige kuulsamad on, nad on kõige rohkem saanud rännata Pariisis, Stockholmis, nüüd unes Küprose sõit, aga sinna lähevad ka rahvapillimängijad ja laulutüdrukud. Millal mikronit, nii pikka reisi ettevõtjad? Siin saalis on mõningaid inimesi, kellest ei sõltu, ma mõtlen, et mailiendit tutvustan nendega ja siis saad sa selle konkreetsema vastuse. Te olete kalurikolhoosiansambel kuja, mehed mängivad, aga olete laevadel esinejad? Paraku lähema paari aasta jooksul me ei mahu sinna laevadel ära, need on väikesed laevad kuni kuus inimest meeskonnas, aga kui saavad meil olema suled ERR-is, siis kahtlemata laevas kui, kui kaldal. Ja siis pikk Aafrika reisi ette võtta, pole küsimus koos teiega. Aitäh kutsumast. Seniks peame leppima ainult siis, kui oma eluga järgnev pala ongi kohane. Raivo Tammiku instrumentaallugu ratastel ansambel mikronid. Millise stiili või suuna on ansambel mikronid endale valinud. Põhiliseks, millist muusikat te püüate viljeleda? Suunad selleks, et muusika oleks mitme, esin stiiliku žanrit. Aga milline muusika siiski kõige südamelähedasem on? Souli mõjutustega või, või rahulikumat laadi? Üldjoontes esimene variant. Nii tuliselt muusikas, pöial nonii, meremeestele on vaja tulisest kaaslast külma vee sees seal ega seal kerge ei ole. Nüüd aga on järjekord kolleeg Melnikuga, ma laulaks teile. Raivo Tammiku laulu. Koduma tähed, södersi, sõnad ma kirjutasin selle laulule ise. Varssavi. Dali. Roosternieebee. Maa pöördun publiku poole. Võib-olla on tal mõned küsimused veel, palun, millised eesti? Lauljatele meeldivad kõigele. Neetikil. Meil on täna üks kena Abimesin fotograaf. Öelge Eesti lauljate pildid on väga hinnas. On teil see fotograafi nüüd huvialal, harrastus või töö? Kui paljude lauljate pildid on olemas stendid? Üldiselt televisioonist olen kõik pildistada nii, et sõbratari, tal on tal kõikide meie lauljate pillid olemas. Käega palun veel. Mida soovite kuulda, lautammikud olegi, kuidas õpingud lähevad? Kummal männikul hästi lähevad, väga tiptop, saan isegi stipendiumi, pandi natuke. Sa oled teisel kursusel? Martin eksamiks, jah, juunikuus järgmine laul Antonovi ära korrastab. Järgmine laul on jälle Laido Tammiku loomingust. Nimelt sillerdav. Ja kui paslik? Ta sajule vastu. Alustame meie kontserdi teistpoolt esineb orkester Kustas kiker Po juhatusel. Nagu te kindlasti kõik ära tundsite, oli see Läti rahvalaul, puhu, tuul, järjekord on meie laulumehe Paul Alliku käes. Ö tasa tuleb. Võib-olla on saalist Paulile mõni küsimus. Missugune laul talle kõige rohkem meeldib? No raske on öelda. Mõnikord meeldib üks päev, üks laul, teine teine laul, aga mulle meeldivad väga erinevad laulud ja ja väga paljud laulud, kuidas näevad kunstiõpingud ja laulud, kuidas need kokku sobivad. No peab ütlema, et eriti hästi kokku ei sobi, kuigi mõlemad on ikka nii kunsti vallas, sest kui laulda, siis samal ajal ei saa maalidega maalides ja samal ajal ei saa laulda, need üks kannatab ühe pärast teineteise pärast. Kas sa sellel ajal, kui sa maalide jõmise mõnda viisikest ja siis ei, selle all ma täitsa vaid päras, kui hea pilt tuleb välja, siis hakkan laulma. Muuseas, nii ma laulma hakkasingi. Kuna praegu vastas on veidi võib-olla mõnede selgusetu, kes ei tea, Paul Allik on hoopiski teisel alal diplomi saanud, ta ei ole mitte laulu alal diplomeeritud, vaid hoopiski. Jah, kunstnik. Ja millise kunstikoolis ja lõpetasid Tartu kunstikooli ja millised olid sinu suuremad edusammud sel alal? Tartu kunstikoolis oli kõige suurem edu on see, et ma lõpetasin selle peale, selle olid edusammud sõltuvad juba oma tööst ja ma hakkasin näitustel esinema maalidega ja ja sai päris palju neid juba esinetud. Aga nüüd otsustasid laulu kasuks. Otsustati. Kas on kellelgi veel mõni küsimus? Jaapanlased oskavad määrata kolme värvi alusel kuidagi nagu meeleolu ja iseloomu T3 lemmikvärvi ikka lemmiklaul ka. Üks minu lemmikvärv on päikseroheline, no see on siis, eks ta midagi sellist on nagu kevadel seal roheline välja tuleb. Ega selle järgi on eriti halb inimene, ei ole. Aga peale selle võiks siis olla veel midagi oopri tooni või. Või siis muidugi punane, väga ilus värv. Kõik värvid on väga ilusad, nad nende ilu sõltub sellest, millise värvi kõrvana tasuvad, muuseas no milline iseloom on Paulalikum. No igatahes mina jäin rahule ja võin öelda, et aprillikuust võrdlemisi hästi veab kuna roheline päikseroheline veel ja, ja vist armastuses, kuna punane aga siis aagriga on niimoodi, et igas tahes, ei tohi maalikunsti maha jätta. Aga lemmik laulustel lemmiklaulu kohta nii palju, et see on Raivo, sinu laule. Seisan üksi, mis on viimasel ajal palju laulnud mille peale on palju plaksustatud, aga. Aitäh ja siis veel nii palju, et ma ei tea, kas selle armastuse peale saad mu naine õnnelikuks või õnnetuks. Nüüd aga järgmine võistluslaul sõnadeta laul. Söödale juba luust ja paljus muus sulle nüüd laulu, ma tahtsin kalu. Sultu viisi sain valmis, kuid. Aitäh Paul Allikule. Meil oli eespool juttu, et Kirovi kalurikolhoosi rahvatantsijad käisid hiljaaegu Rootsis. Selles brigaadis oli ka üks pillimees Kustas kikerorkestris nimelt Riho Joonase. Kuidas kontserdid läksid ja palju esineda tuli? Programm oli üsna pingeline. Kokku olime kohapeal 23 päeva. Selle aja jooksul sai kontserte antud 16. linnas, mõnes mõnes kaks maha sai sõidetud 4000 kilomeetrit. Jaa, pidasite päevikut, et kõik nii hästi meeles? No see nagu ise meelde eriti peale Lõuna-Rootsi turneed järgnes sellele Põhja-Rootsi tunne ja siis hakkasime juba päevi lugema, et Meil on palju olla saab ja millal tagasi tulles te olite seal kui nii-öelda valemängija või ega te flööti mänginud, seal mängisin flööti, trummi kahest eraldi vahest korraga. Kuna meil ansambel oli niivõrd äike tuubal Riho Mägi akordionil venda Tammann ja mina flöödi ka ja siis trummiga peale selle Kalmer Tennosaar, Malle Noodla ja kolm rahvatantsijat Kirovi kalurikolhoosist Kontsert rahvuslikus plaanis kontsert oli täiesti rahvuslik. Eesti rahvalaulud. Eesti rahvaviisid niisuguse enne seda, vahetult enne ärasõitu kirjutas Harri Otsa meile tuumale ja flöödile tuumale ja Picolole duetid rahvuslikus plaanis. Kuidas sõitsid pala vastu need neid white huviga vastu, sellepärast et niivõrd originaalne koosseis ja lihtsalt hädaga mõtlesime välja tuuba pole popmuusika sinnaseks. Jah, kui nüüd muusikast hakata rääkima, siis nii huvitav kui see ka ei ole nagu rootsis oleks ära kadunud, popmuusika järgi on jäänud. Kõige rohkem ma kuulsin popmuusikast päkaRäki millegipärast. Kui kuulata raadiot, siis seal kõigist kolmest UKV kanalist tuleb svingi stringi ja siis niisuguseid paremat soppi, et rahulik muusika hakkab õitsema. Aitäh. Vanaromanss punane Saraphon, solist Herman pekalevski. Meie viimane lauluselist tänasel õhtul Jaak Joala Karkass taevast ja kahureid küll ma olen. Täitsa ära mis kires? Äsja tehti sinust pilt, kui palju kirju tuleb sulle sooviga saata pilti väga võll. Kõige parema tahtmise juures ei jõuaks neid kunagi rahuldada. Mitu korda oled siis fotograafi juures käinud? Ei ole käinud? No õnneks on paar head sõpra, kes tegelevad selle kunstiga. Ja on selliseid juhuseid. Ma lasen vahest teha ka sellise suurema fotoga fotosi valmis ja siis saadan korraga ära. Läheme nüüd koos saali, pole võib-olla kuulajatel-vaatajatel tekkinud küsimusi. Me juhataksele saali küsimuste seeria sisse küsimusega minu kolleegile üle Kilvetele, kes koostab Me soovikontserte, ütle palun, kas tuleb palju kirju, kus palutakse Jaak Joalalgi? Laulda ikka enamus kirjan, Jaak Joalaga, soovitaks Jaak Joalat, millised laulud enam lähevad ikka unustuse jõel ja. Ei oskagi öelda ikka kõik kellegi sisendast arm kindlasti. No nüüd juba saali pole. Nii palju, on Jaak Joalaga ilmselt juba siin vikerklubis kohtutud, niiet ära küsitud ka minul ei ole midagi praegu küsida. Kõik, mida teada nagu tahaks, nagu sobiv teada oleks, on juba enam-vähem teada. Võib-olla küsime siin meie vestleja käest, mida ta siis teab sinust tüdi, palun. Kui on kõik teada? Küsimus on teada juba eelmisel vikerklubis oli juttu, et abielus on, et laps on ja aitäh. Mis laulud teile rohkem meeldivad, kas kurvad või lõbusad? Kirbu ütle mulle, ütled, ütle kurvale mõjutle. Lõbusad meeldivad mulle rohkem. Kas teil on suur plaadikogu ja milline plaatel? Kõige uuem? Ei suur ei ole. Aga mõningad sellised. Ma ei pea sellised plaadid, mis mulle endale kõige rohkem meeldivad. Ja tavaliselt mõnuga plaat enda käes eriti kaua. Ja kuulan, kui on midagi õppida, õpin ära. See on nagu informatsiooniks siis ainult mõned kõige paremaks plaadiks hoian endale. Ja kõige uuem on veel oma ilmumata plaataksele. Sellest ei tea midagi. Ja lõpuks Valtervjuubitšeki laul hell ei püsi iseendast aru. Ja need ongi siis kätte jõudnud, põnev moment. Ning me teeme teatavaks tänase õhtu meloodia ja selle olete teie ise valinud. Õige mees oli juba siia ette kutsutud. Ülekaalukalt võitis Rauno lehtise laul, Leilama arm. Tänutäheks Jaak Joala-le esinemise eest meie Vikerklubi audiplom millele on kirjutatud igal Vikerklubiõhtul veike meloodiate Vikerkaar. Eesti raadio valges saalis jäi õhtu meloodiana särama Tarmo lehtise lault. Leila mor. Aitäh. Jaak Joala-le. Kui see hetk, kus ta jah, lihtsundil male heitsin. Said säärase vahel, mis kiiresti, kui kõrvel Tollel. Rahu. Tasa. Sellega on meie tänane Vikerklubiõhtu lõppenud aitäh ansamblile mikronit aitäh orkestrile Kustas kikerpuu juhatusel palju tänu lauljatele, toredat kevadet ja uute kohtumisteni.