Me mainisime eelmises saates eelmisel nädalal, et aasta ootamatult liigub oma lõpupoole ja sellega seoses tekkis erinevaid tundeid ja mõtteid. Üks neist oli näiteks see, et et üks sellise hämaram on ju seos, mis nagu ei tekkimise hämaram alltekst seal või tähendus, kui kaua meil üldse siin aega Kõike teha, ükskõik mida teha. Nii et teeme seda, saad ruttu ära, et saaks eluga edasi minna ja mitte ainult meie kuulajad saaksid eluga edasi minna. See on väga tähtis. Sest meil ei ole aega aega teha, saateid, kuulata, saateid meil aega, tegelikult mitte midagi teha, sest et aeg saab otsa. Ei ole nii nagu Põhja-Tallinn taolised Meil on aega veel, meil ei ole aega. See on suurim vale Eesti popmuusika ajaloos, on see Põhja-Tallinn laulis. Ja ma ütlen seda otse-eetris. Sõdiga vale. Me oleme valetajad. Tere. Tere, minu nimi on Ivo krostak. Tere, mina olen Jim Ashilevi. Te kuulate saadet popkulturistid, see on nii huvitav, et minu meelest pole selle 100 pluss saate jooksul, mis me salvestanud oleme kordagi juhtunud seda, et esimese sõna, mis saate alguses, on sassi. See ei tõota head. Palju õnne, see tõotab väga palju head. Kas sa ei tea, et see on? See on ju niimoodi, et vaata, kui kahvel kukub maha, siis tuleb. Kes mees tuleb külla või? Kui keegi ei tunne sind ära, kes sind tegelikult peaks tundma, siis sa saad rikkaks. Ja kui sa puterdab kohe oma saate alguses, siis saad ilmselt parima saatejuhi auhinna. Vaata kas ei olnud nii, et Joonas Hellerma, kes teeb plekktrummi, kellega mul oli au, käia koolis koos ja õppida seda televärki ja ilmselgelt ta sai paremini selgeks kõik need põhitõed, sest et tema töötab teles, mina ei tööta. Aga mitte sellest, ma ei tahtnud rääkida, tahtsin rääkida sellest, et Joonas Hellerma saiu hea sõna auhinna või kuidas seda auhinda nimetatigi selle eest, et ta kõneleb hästi valdab sõna hästi ja, ja öeldakse, et need, kes oma saadete alguses kohe puterdavad need harilikult võidavad alati järgmisel aastal. Öeldakse ka ma mõtlesin, et sa tahtsid midagi selle jutuga jõuda sinna, et, et ja tema on väga sõnaosav, aga sina, suutmata isegi öelda tere ei ole sõnaosav, niiet. Sina seda ma tahtsingi öelda, sina ei ole sõnaosav, aga see on natuke nagu Ameerika presidentide vaheldumine, vaata et kord antakse. Maide liberaalidele tehakse kingitus siis järgmine kord, et kui juba inimesed on kaheksa aastat läbi vintsutatud või kaua see trall kestab, kui on president kaks korda järjest omasel ovaalkabinetis troonil. Et siis antakse nagu vastasmeeskonnale ka korraks pall, president. Kas sa tahad öelda, et, et kui kui tema on nagu sõnaosavuse Obama et siis mina olen nagu sõnaosavuse trump ja põhimõtteliselt ma ei tunne ennast selles olukorras mugavalt. Okei, siis lõpetame selle saatelõigu ära. Veel üks mõte, mis mul tekkis seoses aasta lõppemisega, kuidagi õudne on öelda neid sõnu isegi, aga tõesti väljas on kottpime, päike enam ei paista, vähemalt pool aastat läheb aina külmemaks. Masendus mitte ei hiili ligi, vaid lihtsalt on kohal. 24 seitse. Et taasta tõesti lõpeb, see on ilmselge märk sellest ja, ja veider tähelepanek mille ma tegin, oli see, et sel aastal on olnud ülimalt vähe tõeliselt olulisi muusikat, ka sündmusi. Ja ma ei pea silmas kontsert, sest et me ühel väga olulisel kontserdil käisime koos isegi tegime sellest isegi eriosa, kui me sellest kontserdielamusest, mis me saime. Antwerpeni is, kus me nägime Amanda Palmerit laivis ja mina sain teda kallistada. Vaid albumeid nagu ei ole. Või on, on kaks albumit, millest ma tõeliselt hoolin aastal 2019. Aga need mõlemad tulid üsna aastalõpuotsas välja nüüd ja, ja väga lühikese vahega ka. Üks neist oli. Oodatud album tiri Nokial on millest me tegime ka eraldi saate ja, ja teine on ansamblit Taev. Tee iive, Taiv album, kolmas album, dissiiber mis oli samuti eriti miski, mis mulle väga oluline oli ja väga korda läks ja mida ma sarnaselt tuuli uue albumiga käian põhimõtteliselt ilma vahedeta. Et kuidas ta sai, kuidas sai minna. Kas, kas sinul on kuidagi teistmoodi, kas sul on paremini läinud või ongi mingisugune imelik aastasse 2019. Oleks kuidagi. Ma ei tea, vale või, või, või päris ebaaus öelda, et see aasta pole nagu olnud häid albumeid, sest tegelikult on, on väga häid albumeid olnud. Rammsteini tuli uus album, mis mulle meeldis. Ka siin mõni saade tagasi lastud printsi album original see oli väga hea. Mitmel Eesti artistil on tulnud väga ägedaid plaate, nagu näiteks Vaiko Epliku viimane plaat või Anna Kaneelina plaat või, või Myangi uus plaat, mis alles nüüd vist suve lõpus tuli. Et noh, nagu head muusikat, mis mulle meenub, on tõesti palju, aga mingit sellist täiesti nagu tuttavat või, või tõesti siukest kogemust, kus ma nüüd lihtsalt see oli nüüd selle aasta sihuke defineeriv album. Tõesti jah, sul on õigus, ei ole, ma hakkasin vaatama läbi meie saate arhiivi, et näha, et mis muusikat sattus olema ja selle aasta jooksul mänginud. Ja väga palju sellest on, on üldse mitte selle aastaga seotud vaid vanemad lood, vanemad, plaadid. Ja selliseid nagu, Seda on isegi nagu imelik tunnistada, eriti kuna ma kuna see žanr ei ole, ei ole minu, minu lemmikut see aastaga ilmselt selle aasta kõige olulisem või kõige kuulatum plaat, minul oli läbi siia diplo album, vaata mis sellel albumil jube pikk nimi, aga see oli kuidagi seotud midagi Elles teiega, sest nende artistide nimed olid, olid sealt, tegid selle nii-öelda nime kokku, aga, aga see Muidugi, kellest vist ju või oli seal mingisugune pikem, see oli vist, oligi, lihtsalt lärin siia. Jah, LSD, et see, see plaat on, ongi üks plaate, mida ma olen kõige rohkem sel aastal kuulanud. Ilmselt kui Spotify teeb oma aasta analüüsi, siis ma seda seal ka näen. Aga ilmselt see aasta analüüs näitab ka seda, et ma olen kuulanud sel aastal palju rohkem vanavanemaid albumeid, vanemat muusikat kui, kui eelmisel, kus ma tegelikult avastasin mitu päris huvitavat uut artisti. Ma ei tea päris päris nagu imelik jah. See on väga imelik ja see tuletab mulle meelde, kuidas. Mul on teismeeast saadik olnud kuidagi nii, et ma ma kogu aeg vajanud mingisugust soundtrack'i oma oma parasjagu käsilolevale eluperioodile ja need päevad või nädalad, kus me pole suutnud leida endale seda õiget muusikat, mis mind saadaks, mis, mis oleks minuga kaasas Nendel eluhetkedel siis need on tavaliselt tavaliselt on ohumärk, kui ma ei suuda otsustada enam, mida kuulata, see tähendab seda, et midagi on nii halvasti või ma olen nii segaduses millegipärast et sellele isegi ei leidu sobivat soundtrack'i. Ühesõnaga, see on sümptom mingist sisemisest kriisist. Ja, ja huvitav, ma mõtlen, et kas see, et mul on, no olgu, veel on veel, on jäänud ka november ja detsember võib-olla tuli, võib-olla tuleb mõni mõni üllataja, mõni must hobune kuskilt vasakult sisse veel nende järelejäänud kahe kuu jooksul. Aga kas see, et mul praeguseks oktoobriks on Oktoobri lõpuks on ainult kaks olulist albumit endale ette näidata aastast 2019, kas see tähendab seda, et, et see on olnud kuidagi nagu mingit kriisiaasta? Ei tea. Muusid ei ole. Jah, minu jaoks nagu suurem probleem selle kõige juures on see olnud, et Ma olen viimasel ajal kuidagi infost üle koormatuna hakanud vähendama Bootkestide arvu, mida ma kuulan või mitte noh, nagu teadlikult, vaid pigem on see, et kui varem oli väga kindel, et kui ma tänaval jalutan ja mul on klapid peas, siis ma kuulaselt Bootkesti siis nüüd aina tihedamini kuulan ma pigem muusikat, et et ma ei tea, siis siis natukene nagu puhkust ajule, anda aga alati kuma, panen klapid pähe ja teen Spotify lahti, siis ma ei oska sealt midagi enam mängima panna, et see on viimasel ajal küll päris päris tihti ette tulnud. Et mul on nagu ettekujutus, et ma tahaks mingit ägedat muusikat kuulata, aga ma ei oska endale tol hetkel kuidagi ära selgitada, mis äge on, et ühest küljest tahaks nagu midagi uut. Sest noh, see on nagu kõige lihtsam, et kui parasjagu tuld, mingi huvitav plaat veel, et selliseid paned mingi uue plaadi peale ja kuulad, kuidas on. Aga siis noh, kui, kui tulebki pähe, tegelikult ei ole midagi uut, siis kuulaks midagi vana ja siis üritad seal ajusoppides kuidagi meelde tuletada mingeid kümneid toredaid plaate, mis on viimastel aastatel või aastakümnetel välja tuld ja siis ei oskagi nagu midagi valida ja ei tule midagi meelde ja ma ei tea, mul on nagu selles mõttes muusikaga kriis, et ma ei tea, mida kuulata. Ena. Ma hakkasin ütlema, et, et see on seesama kriis, siis järelikult, aga ma tean, mida kuulata, lihtsalt see piirdub kahe albumiga. Et see on, see on nagu sama kriisi teine külg lihtsalt vaadelda seda kriiside paari kui münti, siis sinul on mündi üks külg ja minul mündi teine külg. Mul on viimasel ajal Pigem nii olnud, et ma ei tea, mida kuulates ma kuulan kahte Taylor Swifti lugu. Mis on kavandite probleemist? Taylor Swift, see on veel üks kodutöö, mulla. Mis mõttes? No sellepärast, et sina oled leidnud tee temani. Ja meil on saatest läbi käinud olulisi arvamusliidreid, kes samuti on näidanud meile teed Taylor, Swifti-ini. Ja sina oled selle tee üles leidnud, aga ma ei ole enam kui aru saanud, et miks on hea kuulata Taylor Swifti. Ma ei ole jõudnud selleni, aga ma ei kahtle, et midagi seal peab olema, sest et väga lahedad inimesed naudivad. Minu jah, nii, jätka. Ta tekitab tunde, et mind armastatakse. Ja ei oota, see ei ole õige sõna, ta tekitab, tekitab mus tunde, et, et et maailm ongi, ongi täis inimesi, kes on lihtsalt heiteride, nendest ei pea välja tegema, see on vist see, see, mida ma, ma tegelikult mõtlesin, sellega, oskab kirjutada sihukseid hästi palju siukseid laule, et nagu, et miks sa oled niisugune heiter tegelikult heiter olla ei ole mõistlik. Ja siis sa kuulad seda, mõtled jää, ongi nii, et maailmas on heiterid, aga neid ei pea kuulama, vaid lihtsalt tuleb nagu olla rõõmus ja nautida. Ja, ja nendel hetkedel, kus maju on ülekoormus, on mul vaja nagu võimalikult lihtsaks tehtud sõnumeid, mis, mis on väga siukse tantsima haarava rütmi ja, ja, ja meeldejääva meloodiaga ja et siis ma no siis ma saan kuulata neid laule. Ja imelik aeg, ma ei tea. Sa mainisid näiteks Anna Kaneelina albumit ja mulle meenub, et jah, loomulikult kui see album tuli välja, ma olin lummatud sellest. See on nii ilus album, see on nii äge album. Aga miks juhtus nii, et ma seda kuulasin? Nii vähe, et ma kuulasin seda nagu suures lummuses olles, aga siis ei jäänud seda nagu käiama ribadeks, et miks see nii läks. Helistage meile eetrisse. Number on üks, kaks, kolm, neli, viis, kui te teate vastust küsimusele, et miks see nii läks. Aga ma hakkasin praegu mõtlema, et vaata, räägitakse sellest, kuidas filmikunst näiteks üldse kunstivormina läbi tegemas mingisugust muutust nüüd kui on esimene sajand selja taga. Sest et Meil on rohkem ekraane kui kunagi varem, kust nautida erinevad filmilaadsed sisu. Ja, ja, ja seetõttu inimesed ei pruugi enam joosta kinno vaatama ükskõik milliseid filme, pigem süveneb inimeste eelistus, jääda koju, vaadata oma telerist kõike, mida vaadata on vaja, või siis telefonist lausa tahvelarvutist või kust iganes ja kinno minnakse siis vaatama midagi, mis on tõesti seda kinoskäiku väärt. Et üldiselt on mugavam ikka olla oma nagu koduses koopas. Võta jalad alla ja ja ja mid sõita bussiga kinno ja seista järjekorras ja nii edasi ja maksta kallist raha, pileti ja. Snäkkide eest, et ja siis ongi juhtunud see, et seoses ka muude ma ei tea majanduslike muutustega ja, ja ma ei tea võimuvõimuga seotud muutustega kas või Hollywoodi filmitööstuses, siis siis nii-öelda see talentide äravool on ka toimunud, et et need, kes mõtlevad tõeni tõeliselt originaalselt ja kes teevad tõeliselt ägedat kunsti, on, on paljuski liikunud telemaailma. Et siuke nagu tagurpidi liikumine toimus, et mindi telesse ja nüüd kasvõi erinevatele voogedastusplatvormidele ja erinevatele nagu era kanalitele toodetakse siis selliseid maid, seitsmetunniseid, filme ja kümnetunniseid filme, et sarjad on läinud juba nii ambitsioonikas, nii nii suurejooneliseks ka oma kuidagi tootmiskvaliteedilt või väljanägemiselt või stsenaariumi koha pealt nii keerukaks ja, ja huvitavaks, et need ongi põhimõtteliselt nüüd juba nagu pikad filmid, et neid, neid, neid ei pea tingimata isegi nimetama sarjadeks enam, eks ole, et et on toimunud selline nagu olemuslik muutus või, või areng mingis uues suunas. Et huvitav, kas kõik võib kuidagi jõuda ka muusikasse. Et kas ka muusikat võib oodata ees seoses praegu kättesaadavate selliste nagu muusikakuulamis platvormide peale tulekuga? Kas kas see võib ka mõjutada kokkuvõttes seda, et mismoodi muusikat tehakse või või mis rolli muusika meie elus täidad, kas, kas sa mõtled, et ma pole kunagi nii mõelnud ja see on imelik mõte, sellepärast ma tahan seda sinuga arutada. Kas sa põhimõtteliselt mõtled seda, et selle asemel, et olla olla nagu mingite plaadifirmade all, et siis artistid nüüd jooksevad kõik põhimõtteliselt SoundCloud'i mõminaräppi tegema? Ei, mitte otseselt, seda ma mõtlesin lihtsalt, et näiteks ütleme, mingid kümnetunnised filmid olid pigem nagu sellised suured erandid filminduses varem, aga, aga nüüd üha rohkem inimesed on harjunud nii-öelda pin juba otsima või siis nagu korraga alla neelama näiteks mitu sarja hooaega järjest. Sest et nad tajuvadki seda episoodideks, hakitud lugu ühe suure tervikuna ja kui neile, kui neile see lugu väga meeldib, siis pole probleem inimestele tänapäeval enam istuda reaalselt terve päev näiteks ekraani taga, et vaadata ühtede ja samade karakterite lugu lahti rullumas, siis ma ei tea 10 tunni jooksul 12 tunni jooksul ja siis teha järgmine päev võib olla sama, et huvitav, kas selline? Noh, see on nagu uus. Uus uus viis vaadata filmi mida varem ei olnud olemas. Et huvitav, kas meie, et huvitav, kas muusika saab ka läbi teha mingisuguse sellise olemusliku muutuse, mul on selline tunne, et me, või no ma ei suuda ette kujutada, mis olla saaks. Ei no on on täiesti kindel, et voogedastusteenused nagu, nagu Spotify, Apple Music ja diisel, ma ei tea, miks ma ütlesin diiselkaamel, lihtsalt tundsin, et ma pean nagu selle listi tasakaalustama vähemalt kolme, kolme valikuga. Aga aga need on kindlasti muutnud väga oluliselt, et nii seda, kuidas muusikat toodetakse, kui ka seda, milline muusika üldse saab olla tänapäeval. Ma ei mäleta väga palju selle artikli sisust, aga mäletan mõni aeg tagasi sellises veebiportaalis nagu The World ilmus artikkel, kel või, ja ka video me saame need panna oma saatemärkmetes popkulturistid punkt com. Kus selline artist nagu Charlie ykse X, kes on siis sellise tänapäeva teda nagu kutsutakse, ma ei tea, siukseks tuleviku popp b loojaks või tema on nagu selline inimene, kes täna popi kui žanri või popi kui muusikavormi piire pidevalt nagu edasi lükkab ja, ja teeb seda väga huvitavatel ja, ja veidratel viisidel. Tõesti, tema tema viimasel plaadil, mida on väga-väga kiidetud, on ka tõesti jah, siis eesti eesti räppartist eesti kultusartist, Tommy Cash, ma ei teagi, kuidas teda nimetada Eesti artist Tommy Cash. Ja tema räägib tõesti nii, nii selles videos kui artiklis siis seda, kuidas voogedastus voogedastusteenus on muutnud neid laule, mida ta teeb noh, alates sellest, et selleks hetkeks, kui tema see uus album välja tuli, olid pooled lood selle albumi pealt juba juba välja lastud talineid jaganud niimoodi jooksvalt jooksvalt Youtube'i ja, ja oma fännidele pidevalt siis nagu hoidnud neid selle selle albumi loomiseni öelda voos sees, et ta rääkis seal, kuidas ta tahab, ta tunneb kohe, et tal on nagu niisugune pidev loominguline periood hetkel ja ta tahab seda nagu kogu aeg välja anda ja enne seda, kui, kui tekkisid üldse need voogedastusteenused, siis, siis see ei olnud lihtsalt võimalik, et sa ei anna ju kogu aeg singli vinüülplaate välja või seedeplaat, et noh, see oligi, et sa, sa teed need lood ära. Sa paned nad plaadile ja sa siis nagu turundanud seda plaat, et see, see on nagu niisugune sealt sa võtad mõne singli seda plaati esile tõsta, siis kõik räägivad, kõik ostavad seda. Aga, aga tänasel seal oli noh, albumil, kui sellisel tegelikult puudub vajadus, sa ei pea oma loomingut nagu kokku pakkima, albumiks seda müüa sa võid, sa võid ühe loohaaval Lugusid turundada, ennast turundada, oma oma loomingut turundada ja, ja sellel on kindlasti nii sellele, et kuidas me muusikat nagu kuulame ja välja laseme, kui ka sellele, et milline üks nagu singel võib olla väga tugev mõju, noh kui ma ise nagu, kujutan ette kasvõi sellele, et kui sa oled artist, saad sa teed nagu kaks aastat plaati, siis sul ei ole, siis sa oled kaks aastat elanud nagu põhimõtteliselt teadmatuses, mida sellest plaadist arvatakse. Samal ajal kui sa mõtled teha midagi teistsugust ja lased ühe singli välja, siis sa saad peaaegu kohe näha, kas see uus suund või, või see nägemus, mis sul on, kas see kandub üle, mida inimesed sellest arvavad, sa saad väga vahetute kiiret tagasisidet, kuidas siis muuta seda suunda või, või jätkata või teha üks ühte-kahte asja teistmoodi. Ikka oli põhimõtteliselt ju võimatu. Enne seda, kui need voogedastusteenused välja tulid. Ja nüüd tänu sinu sisukale hästi läbimõeldud jutule jõudsin ka mina tagasi ju selle teadmise juurde, mis mul tegelikult kuskil ajusopis vahel peidusolijad, Amanda Palmer, kellest me igas saates räägime, sest et meil lepingus kirjas et nii tuleb teha, andis ju samamoodi kõikuma maid kõik peale. Põhimõtteliselt peale nende instrumentaalvahepalade anud andis järjest välja oma patriani. Lehel fännid said järjest kuulda neid lugusid, said ise panustada nende lugude sündi, eks ole, pakkudes välja teemasid ja andes talle sisendit ja siis said fännid ühtlasi endale arvutisse või telefoni või kuhu iganes, tõmmata ka nende lugude demod kohe, kui need valmisid ükshaaval valmi valmimise järjekorras ja, ja kui siis mõni demo sai stuudios parema viimistluse, siis sai, said fännid ka selle fännid, kaldkriips, toetajad, eks ole, kas patrianiste toetavad, mina olen nende hulgas siis nad said ka selle stuudioversiooni endale arvutisse, nii et lõpuks, kui album tuli välja ühesõnaga kokku võttes näiteks Palmer ei teadnud isegi, teeb albumit. Selle protsessi käigus ta arvas, et, et see on lihtsalt äge viis, kuidas hoida sidet oma kuulajaskonnaga. Kuidas see rahuldab tema sellist? Ma ei tea, rahuldab tema kärsitust kannatamatust. Et ta saab midagi luua ja saab juba tund hiljem lugeda, mida, mida fännid arvavad, sellest saab juba seda armastust vastu, eks ole, et, et ta ei pea ootama, nii nagu sa kirjeldasid, et ei pea ootama kaks aastat. Et, et hakata kuulma esimesi reaktsioone teise, see instend kuratsification nii-öelda on käega katsutav sekundise see. Kohene kohene rahuldus, ei, nii kohmakas tõlge. Ühesõnaga, et, et jah, me ei pea ootama, ei pea kannatama, pikalt saab, saab olla otseühenduses kuulajatega ja, ja see, mida sa kirjeldasid Charlie x x c yksi puhul on ju sisuliselt seesama. Sama sama asi, sama protsess. Ja ta räägib siin ka sellest, kuidas, kuidas tema puhul või ütleme, muusikatööstuse puhul on tegelikult mõjutanud lugude struktuuri ja, ja ülekirjutamise viise. Et kui, kui muusika enamus nendel voogedastusplatvormidel selleks, et, et lugu oleks mängitud nii-öelda, et see süsteem registreeriksite seda lugu kuulata ja maksaks artistile selle loo kuulamise eest peab see lugu mängima vähemalt 30 sekundit. See tähendab, et täna on nii-öelda lugu kirjutades artistid ja, ja stuudiod panevad kõige nagu sellisemad kaasahaarav omad osad kohe loo algusesse. Ehk siis on, on järjest vähem selliseid, väga pikki sissejuhatusi järjest vähem nagu sellist üleloo nagu progressiooni ja, ja, ja vaikset arengut, et põhimõtteliselt kohe alguses kas siis niisugune põhi, põhihukk või, või, või refrään või noh, ühesõnaga esimesest hetkest alates peab see lugu nagu kuula kaasa tõmbama ja hoidma teda vähemalt 30 sekundit. Lood muutuvad lühemaks sellepärast et siis inimesed kuulavad rohkem lugusid seeläbi siis artistid saavad, stuudiod saavad rohkem raha ja on tõenäosus, et nad kuulavad seda lugu kauem kui 30 sekundit, sest seal alguses on kohe see nii-öelda refrään, mida sa tahad kuulata. Ehk siis mul tuleb sellega meelde, kui kunagi. Selline, see läheb natuke spetsiifiliseks, aga Jack Blacki kõik teavad, vist on ju näitleja ja muusik, ta teeb koostööd ansamblit ühe sellise sellise muusikuga nagu kail käes nende bändi nimi on Neišesztee ja siis kail käes tegi ühe Youtube'i video, kus ta intervjueeris Dave krooli, et kuidas kirjutada head lugu ja siis teil kroon rääkisid, et kuule aerosnissi, Aerosmith, teil on ainult refrään, noh nagu refrään, refrään, refrään, väike refräänieelne osa, refrään, refrään, refrään on ju, või siis mõnes loos nagu refrään, refrään, salm, refrään, refrään, refrään, et ühesõnaga thumb pooles Kettude koores, ehk siis et Dave krool on, on oma sõnadega pannud aluse kogu tänapäevasele voogedastusteenustes olevale nii-öelda siis strateegiale ehk siis kohe alguses kõige kaasahaaravam osa mängima, et sa jumala eest ei vajutaks seda järgmise loo nuppu. No teeme katset, ma mängin oma ühelt aasta lemmikalbumilt ühelt nendest kahest, mis üldse eksisteerivad minu jaoks. Lasen siis Divi albumilt dissiiber palas, Gingeim, mis absoluutselt haaras mind esimesest sekundist. Ja see nüüd test, kui panete saate kinni ja vahetate selle millegi põnevama vastu siis see ütleb midagi. Hävitavad minu muusikamaitse vastu võib olla tulemus on see, et aastal 2020 ma ei kuulagi mitte midagi. See olin Taev palaga skin, käim. Mul ei olegi vaja rohkem kui neid kahte albumit sel aastal, kui aus olla. Ma olen väga õnnelik. Tildis, sir Tuuli Nokial on aitäh 2019. Põhimõtteliselt mina olen õnnelik. Ma ütleks, et läbimenti siia diplo plaat oli, oli oluliselt nagu sellisema. Kätši maa või, või siis kaasahaarava oma rütmi ja meloodiaga, ega ma pean ütlema, et ma väga nautisin seda lugu ja ja arvestades, et ta oli väga niisugune Žugeesilik, mis ei ole just väga tuntud oma selliste kaasahaaravad, et meloodia ja rütmikäikudega, siis selle loo refrään oli täitsa siuke täitsa kaasahaarav. Mulle tuleb meelde, et kõige kaasahaaravam refrään, mida ma ühelt Žugeiscilort kunagi olen kuulnud, on minu arust Piia Frausi lugu Spring sisse. Ma ei tea miks, aga see on selline refrään ja see, see viis, kuidas nad seda laulavad, mis, mis nagu lihtsalt konstantselt mul nagu elu otsa. Nii kaua sellest hetkest alates, kui ma seda lugu kuulsin, pidevalt kummitab. See on hea, see on nii ilus ja kusjuures kummaline on see, et mul Divi uut albumit kuulates tekkis korraks isegi kahtlus, et kas nad ei ole mitte salaja piirafrausi kuulanud vahepeal inspiratsiooni saada. Aga võib-olla tõesti, see ei ole välistatud, arvestades, et Piia Fraus on andnud olulise panuse Shuu case'i maailma tegelikult ja, ja nad ei ole sugugi nii põranda all, kui võiks arvata. Aga. Ei täitsa parketikõlbulik. Bänd nad on väga parketikõlbulikud ja ja ja me võime tegelikult lõpetada isegi oma saatajasele Springsis tüliga. Ehkki see oli päris tore mõte iseenesest. Aga enne, kui me lõpu lõpu jõuame veel et käsitleda teemat, mismoodi voogedastusteenused ja uus tehnoloogia mõjutab seda, mismoodi üldse artistid oma loomingut Loovad ja, ja seda kuulajatega jagavad. Mulle meenus, kuidas Missy Elliott suve lõpus vist avaldas uue pala nimega Petrovitš pakk ja ei olnud suurem asi pala Ma olen. Mis seal õieti ultrafänn olnud, muidu teismelisena ja nii edasi. Aga, aga see trummid, päkk tundus natuke nagu sihuke väsinud. Väsinud ürituse ma ei tea. Ühesõnaga ei saa, ei saa särada, on ju terve, elus ei ole võimalik. Aga noh, kokkuvõttes ma olen alati õnnelik, Missy Elliott suu lahti teeb. Selles mõttes mulle piisab ka väga vähesest. Aga kui ta selle trummid päkk pala välja andis, sellega kaasnes ka video. Siis ilmus Spotifys ka, mis seal õieti playlist, mille, mis kandis nime haik on alati ja alalisi ühtlasi oli selle EP pealkiri ka kuhu, mille pealt kruvid päkaoli aga, aga ühtlasi 100 nimi on alati ei olnud mitte ainult selle eebeenimi, vaid, vaid sai ka selle playlisti nimeks, siis. Mis, mis koos selle singliga kuulajate käeulatusse jõudis ja seal playlistis on 191 lugu ja, ja muusikat jätkub rohkem peaaegu 12-ks tunniks. Ja, ja see tundus mulle näiteks asi, mida jällegi ma ei olnud, nagu ilmselt ma olin, olin näinud, et nii tehakse, on ju, et noh, ikka ju artistid nii teevadki, et nad panevad kõik oma albumit ühte pata kokku. Liidavad selliseks üheks üheks suureks suureks pleelistiks. Aga kuidagi Aikon Alatši puhul mulle tundus, et see oli nagu, et see ongi mulle nagu jõudis kohale, et see on see, mida nüüd tehakse, et põhimõtteliselt visatakse lihtsalt kõik asjad lihtsalt ühte sellisesse kokku. Ja, ja sisuliselt nagu see album kui selline see on, see justkui osutaks sellele, et album, kui selline on, on omadega nagu läbi või no okei, see on muidugi liiga suur asi, mida öelda, aga mitte omadega läbi, aga et lihtsalt et inimestele põhimõtteliselt, et kui artist meeldib, siis nad lihtsalt tahavad panna selle artisti muusika mängima ja panevad võib olla kasvõi Safeli peale. Ja siis ongi võimalik kuulda üllatavaid kombinatsioone üllatavas üllatavas järgnevuses siis oma lemmikartisti ligi kahtesadat lugu näiteks on ju, et miks mitte, paned omale nagu muude koduste toimetuste taustaks selle mängima ja ongi mõnus. Aga, aga noh, mina kindlasti puhtalt sellepärast et sellist tehnoloogiat ei olnud. Siis kui me olime teismelised, näiteks, et siis näiteks noh, ei olnud nii, et järsku saabub postiga koju mingisugune hiiglaslik kassett, kus on mitu kilomeetrit linti rulli keeratud, kuhu siis su lemmikartist on keevitanud kokku kõik oma lood. Et sa saaksid lihtsalt panna peale ja, ja veeta pool ööpäeva või, või terve ööpäeva tema muusika seltsis. Tehase see kergus, millega see see voog meieni jõuab ja ja kuidagi see barjääride barjääride kadumine justkui, et sa ei pea mingit plaati kuskil vahetama enam, sa ei pea muretsema selle pärast, et sa pole muusikapoes käinud, seal on lihtsalt olemas korraga lihtsalt vajuta ühte nuppu ja see kõik tuleb. See on meie praegune reaalsus ja, ja, ja, ja see, kõige huvitavam küsimus minu jaoks siinjuures ongi see, et mismoodi sa seda muusikat ennast muudab, aga sellesse juba natuke rääkisid. Huvitav on tõesti vaadata, et album täna selline nii-öelda täispikk album, mis kestab umbes umbes 45 minutit, kuni 60 minutit või 90 minutit isegi mõne mõne ambitsioonikam artisti puhul, et et no mis koht tal täna üldse on, et kui me vaatame isegi ütleme rokkbände, kes, kes on nii-öelda kogu žanrit defineerinud tihtilugu läbi albumi, siis, siis täna tänapäeval ma ei tea, mitmed rokkartistid nagu hiljuti Fufayters või, või, või Darkness või isegi Alice Kupper on katsetanud nii-öelda sellise lühikese plaadi või EP formaadiga, et noh, nagu teha võib-olla mingisuguseid katsetusi või proove või, või, või asju ja noh, muidugi teised on veel päris singlite teed läinud, nagu me siin Charlie XZ iksist rääkisime kõigiga ka tema ju lõpuks ikkagi singlid pani kokkualbumiks, et see kõik on nagu tekitanud väga palju diskussiooni selle ümber ümber, et album kui, kui formaat ongi suremas või juba tegelikult surnud nagu sa ise viitasid natukene. Aga seesama deberghi artikkel või video seal ka nagu seda teemat puudutatakse, seal on kaks sellist eksperti lisaks Charlie ykstreiksile kaasatud nagu džauli hardik. Kes teeb sellist Bootkesti nagu switch on popp ja sein lõu, kes siis on põlmjuusiku vaata Apple Musicus on mingid sellised huvitavad raadiojaamad ja seal vist kõige tähtsam või kõige suurem jaam on piits. One Station. Ma ei ole seda kordagi küll kuulanud, ma olen ainult kuulnud, aga ühesõnaga tema on siis selle nii-öelda seal nagu selline globaalne Loome, direktor ja, ja saatejuht, et nemad siis ikkagi mõlemad selles selle jutu peale nagu olid, olid vastu mõttele, et album on surnud, pigem nad nägid seda, et et see voogedastuse arenemine ja see, kuidas me tänapäeval muusikat tarbime, tegelikult on andnud artistidele palju rohkem vabadust katsetada uusi viise, kuidas läheneda albumile ja nemad siin ka räägivad seda, et et noh, tuleb, tuleb kindlasti nagu palju huvitavamaid lähenemisi sellele, mis üldse üks album võib-olla mul endal muidugi des vot siin ongi see, et äkki see seeläbi renti siia diplo plaat. On üks nagu väljendusviise sellest. Sest kuigi selliseid supergruppe on ju kogu aeg olnud, kus, kus nii niisama nagu kuulsad muusikud panevad korraks leivad ühte kappi ja teevad paar paar plaati või, või nii-öelda katsetavad, kuidas olla, kuidas koos teha, siis siis võib-olla nagu sellised katsetused popimaastikul on, on võib-olla ka mingil määral lausa mõjutatud selle poolt, et meil on nüüd sellised otsese tagasisidemehhanismid läbi voogedastuse ja artistid saavad nagu teha siukseid, huvitavaid, huvitavaid plaate, huvitavaid katsetusi üksteisega ja, ja, ja näha kohe, mis mõju sellel on ja kasutada kõike seda voogedastust, seda promoda. Ma ei tea, mida nad mõtlesid, kui nad seda plaati tegid. Aga kui ma, kui ma siin istun praegu ja täitsa lambist seda mõtlen, siis mulle tundub, et see võiks olla ka üks näide sellisest huvitavast viisist, kuidas albumit teha. Ja, ja see on lisaks sellele see on huvitav viis, kuidas seda kõike vaadata. Ja seesama tehnoloogia teeb ju ka võimalikuks selle, et artistid, kes varasemas varasematel aegadel poleks võib-olla saanud isegi omavahel kohtuda võivad nüüd teha koos albumeid, nii et nad ei pruugigi kohtuda. Nad võivad olla oma kodudes erinevates riikides maailma eri otstes, aga see ei takista neid head loomingut koos tegemast. Ja. Üks mõte oli mul veel, aga see läks ära kuskile. Kas sa nägid, kuhu see läks? Ei näinud praegu. Kahju aga ei peagi alati lobisema, ei pea alati lobisema. Me oleme sellest varemgi rääkinud, et vaikus on. Vaikus on kuldne tegelikult ja ja saated, kus vahetpidamata räägitakse, on, on pigem segavad. Et, et siit oli, oleks nüüd vaata nüüd läkski juba seletamiseks ja keeruline, ma tahtsin. Ma tahtsin jätkata selle peale, et need nii-öelda raadiosaated, kus lihtsalt inimesed seletavad ja mängivad muusikat, et see on nagu pigem kasin. Charlie Exchange'i sõnul see nii-öelda vana viis kuidas, kuidas asju teha, et et ta ütleks, et nüüd täna on, on kuulajad need, kes valivad, mida tasub kuulata. Mitte nagu temasse ise väidab, valged mehed raadiojaamades ja, ja siis nendes plaadifirmades, kes siis valivad, mida inimesed peaksid kuulama. Nii et võib olla. Nojaa, aga see on ka omamoodi noh, see ei saa olla 100 protsenti tõsi, sest et ega korporatsioonid ei ole ju kuskile ära kadunud või, või mingisugused siuksed? Ma ei tea. Hallid kardinalid, need, kelle käes päriselt võim, on need, et ühest küljest on jah, voogedastusplatvormide ja, ja, ja muu seonduva tehnoloogiaga kaasnevad ka selline vahendite nihuke demokratiseerimine vahendite koha pealt, inimesed saavad teha filme, teha muusikat, et ja nii edasi täitsa siukseid, professionaalse stuudio tasemel, ilma et nad peaksid maksma üüratut raha selle kõige eest, nii nagu varem. Ja saabki teha 10 aastane oma mõmina räpi edukalt kodus oma garaažis või, või magamistoas. Ja levitada seda kõigi inimestega maailmas, on, see on täiesti võimalik, aga, ja see ei tähenda seda, et need vahe vahemehed oleksid kuskil ära kadunud, kes omamoodi ikkagi kogu seda süsteemi. Võib-olla väga omakasupüüdlikult ikkagi mõjutavad. Ei, loomulikult ma olen siinkohal sinuga palju rohkem nõus kui, kui Charlie ykstreiksiga, et et samamoodi ju vahel Spotifaid avades viskab ette akenet, kuule, sellel artistil on uus plaat, mine kuula seda kohe. Või, või see, kuidas need algoritmid ikkagi sulle suunavad, uut muusikat Pole päris kindlasti lihtsalt selle põhjal, mis sulle endale meeldib kuulata, eks seal on ikkagi ärihuvid plaadifirmade poolt mängus, et mida, mida parasjagu promoda rohkem või vähem Youtube'is sama moodi, et noh, mis, mis, mis see nii-öelda põhiline põhiline kuulamiskuulamisvõi mängimismagnet täna on, aga, aga, aga see nii-öelda mitmekesistumine turul on, on kindlasti teema, et ühest küljest ja uue, uue Taylor Swifti plaadi plaadifirma toele lükkab Spotify mulle mulle äppis kohe esimesena ette, aga see ei takista kuidagi nuplul panemast Youtube'i videot uue looga, mis ilma mingisuguse suurema reklaamita varsti kogu Eesti peale ja igas raadiojaamas mängib. Just just ma tahaks nii kangesti seda seda mõtet kätte saada, mis ära läks mu juurest. Väga hea mõte. Mäletad see, kust see algas? Kiitsin sinu lähenemist sinu vaadet nendele asjadele. Seda, kuidas džauli x x on teinud mingeid asju õigesti ja siia ja kuidas siia albumi kala? Trassil albumites ja sellest, kuidas nad ei olegi päriselt surnud. Ja et kuidas need ei ole päriselt surnud. Mul tekkis mingi seos raamatumaailmaga, kus samamoodi üks üks osapool hädaldas, et inimesed ei loe enam ja kellelgi pole aega ega, ega, ega piisavalt. Kannatust, et lugeda tekste, mis oleksid pikemad kui üks lehekülg või, või, või kaks lauset. Ja samal ajal siis statistika näitas, et inimesed ostavad rohkem raamatuid kui kunagi varem. Lugemis oskus on levinum kui kunagi varem maailma ajaloos. Selle, sel ajal, kui ma hakkasin märkama seda hädaldamist, oli Harry Potteri raamatute sari oma populaarsuse tipul ja, ja, ja oli, oli näha, kuidas inimesed ööbivad telkides tänavatele, selleks, et oodata uue raamatupoeletile jõudmist, et olla ma ei tea esi esimeste seas, kes, kes selle raamatu endale kätte saavad haarata sealt poest ja et saaks juba tormata, koju lugema ja nii edasi, et et need asjad toimusid paralleelselt see, see, see, see hädaldamine ja, ja see lugemise lugemisarmastuse nagu uus uus tulemine. Nii et nagu nende albumite puhul võib-olla ma ei tea, võib-olla ma tahtsin jõuda mingisuguse võrdluse, nii et, et kas ei või mitte nii olla. Samal ajal kui kui tundub, et keegi ei süvenenud albumites ja et tervik ei ole tähtis, mingit tervikkontseptsioon ei ole tähtis, meil on vaja seda esimest 30 sekundit seal siis samal ajal. Me tegelikult kuulame muusikat rohkem kui kunagi varem ja ja nii edasi, aga ma ei ole veendunud, selles mõttes ei olnud see mõte, milleni tahtsin jõuda. Aga võib-olla see polnudki mõeldud siis avaldamiseks. Äkki tuleb järgmises saates meelde? Ma just mõtlen, kuidas oktoobrikuu esimene saade oli meil selline ilma igasuguse narratiivi ja sisu ja, ja keskse fookused. Ta on niisugune niisama seletamine. Et siis nüüd need kaks järgmist saadet on olnud küllaltki küllaltki üllatavalt sisukad, et ma olen tegelikult väga uhke meie üle, et me me ikka veel ikka veel nii sisukat juttu suudame rääkida. Ja ja vaata, mäletad, saate alguses ütlesin, et üks auhind ootab sind. No ootame, et äkki siis tuleb ja et, et see puterdamine ja, ja siis ja siis see tohutu Püüd kompenseerida seda, seda täielikku, täielikku abitust ja koba kobakäpp, lust mis meid iseloomustavad. Me kompenseerime seda kõike sellepärast imeajust välja lauseid, mis oleksid kuidagi omavahel seotud ja katsume rääkida teemadel, mis kõnetaksid tänapäeva inimest, kellele meeldib popkultuuri ja tehnoloogia ja nii edasi ja, ja tegelikult see meeletu kurnav, see nii kurnav, et kui me viimase loo peale panema ja siis ma lihtsalt kukun vaibale maha ja jään sinna looteasendisse vähemalt 10-ks minutiks, ilmselt nuttes. Ma olen kogu aeg mõelnud, et me ikkagi mõtlesime selle kontseptsiooni kuidagi väga veidralt välja, et me oleks pidanud mingi uudistesaate tegema, kus iga nädal tuleks mingeid uusi asju välja, siis me saaksime neid kommenteerida. Jube hea, hea oleks, aga nüüd me no vaatame, kuidas see oktoobrikuu viimane saade nüüd läheb, et kas me päästame selle kuu ära järgmise nädalaga või, või ei päästa või, või jääb see lihtsalt ikkagi jälle, nagu meie puhul tavaline keskpäraseks. Ei tea jah? No igal juhul, õnneks on meil tasakaalustav element alati varnast võtta suurepärase muusika näol ja Ivo, sina mainisid üht Shuu case pala, millel on nii kaasahaarav refrään, et teist sellist Žugeis pala lausa raske sinna kõrvale leida, seal Piia fraasis Springsis ja lõpetame, siis saad reipal noodil, ma arvan, et muud päästmist see kuu ei vajagi, kui Piia fraasi vitamiini sutsakad ja ühtlasi väike isutekitaja võib-olla siis Piia Frausi järgmise albumi ootuse laines. Neil on küll ka juba uus singel väljas, mis hakkab olema ka uuel albumil, aga enne kui me selleni jõuame, ikkagi külastame vana lemmikut Springsis TÖÖ.