Kolleegid lubavad, siis saab tänase saate algust teha, meil oli siin juba enne saadeta nii äge diskussioon, et loodetavasti sellest jääb natukene auru üle ka saate jaoks. Mina olen rahvateenrite saatejuht Aarne Rannamäe ja kaks head kolleegen täna taas stuudios Külli-Riin Tigasson Eesti Päevalehest ja rahvusringhäälingu uudistejuht Urmet Kook. Tere hommikust headele kolleegidele. Tere hommikust ka. Raadiokuulajatele mõistagi. Väljas on ilus ilm. Aasta on alanud. Aasta on alanud ilma poolest Eestis hästi, Euroopas mitte nii hästi. Aga kõike peab kokkuvõttes ütlema seda, et ega igav igav ei ole olnud. Altes lehti, mis on meil siin praegu ees, ei julge eriti lahti võttagi, sest et hädaõnnetust ja kadu kuulutavad nad kõik. Eile siis ka liitusid kõikvõimalikud majandusanalüütikud, kes ütlesid, et üsna üksmeelselt, et nüüd on siis see päris kriis käes ja, ja hulluks olles läheb sinu päev päevalehest. Killerin toob täna ära väga ilusa ilusa fakti, et Silberauto s, mis on siis teatavasti Mercedes't luksusautode maaletooja on keelatud. Ametnikel, töötajatel ära töö ajal kasutada veekeetjat ja ei tohi ka mobiiliakut laadida. Asi on ikka täiesti hull. Jah, no ma olen kuulnud, et sama praktikat ehk siis töötajad ei tohi töö juures mobiili akut laadida on, on kasutanud juba aastaid mitmed tuntud Euroopa odavlennufirmad oma kontoritöötajad osas, et see ei ole ka teab mis innovatiivne. Ainult et Mercedes ei ole mitte odavlennuauto Aid, ta on kõrgpilotaaži hävitaja kui nii võib öelda. Aga, aga numbrid on, numbrid on ähvardavad, jahtsin. Konjunktuuriinstituudi teadlased räägivad, et järgmisel aastal vähemalt pooled ettevõtted on sunnitud oma töötajaid koondama ja, ja noh, ma ei tahaks ühe ühineda selle, selle hädaliste kooriga, kes, kes räägib, et kui, kui hulluks asi läheb on öeldud ka nii, et mida rohkem seda räägid, siis seda rohkem sa nagu õnnetust kaasa tootki ja ajakirjandus peab ka ennast selles mõttes nagu kontrollima, mõnes mõttes isegi vaos hoidma. Sest et häda hüüdmine võibki lõppude lõpuks häda kaasa tuua. Ei sellel oma tõepõhi all ja seda tegelikult ju näitavad ju ka viimased uuringut, et siin rahandusministeeriumist, neljapäeval koostöös statistikaametiga ju avalikustas need aastalõpuinflatsioon näitajad ja sealt tuli väga selgelt välja see, et et sisetarbimine on Eestis ikkagi väga kõvasti kukkunud. Et selles kontekstis on majanduslikus olukorras on hakanud inimesed üha enam nagu lihtsalt nagu raha kõrvale panema, kas siis pangaarvele või, või sukasäärde mis iganes, et võib-olla niisugust reaalset otsest vajadust hetkel ei olegi nagu igal konkreetsel nagu perekonnal seda teha, aga, aga igaks juhuks pannakse raha kõrvale ja ja see on viinud nagu sisetarbimise alla ja, ja see omakorda on toonud kaasa selle, et ka ka näiteks alla hindlustega hooajaliste alla hindustega alustati sel aastal ikka mitu nädalat varem. See on mõtteviisi muutus, mis minu meelest selgelt on meie inimesi tabanud, ma isegi käisin eile poes. Võtsin meelepärase mahlapakki, vaatasin ohoo, kõrval on kaks ja pool korda odavam, sama mahl tähendab teise firma oma, aga, aga põhimõtteliselt sama sama puuviljamahl. Panin selle kallima tagasi ja võtsin, võtsin odavama, tähendab, ma tunnetan ise, et selline mõtteviis on, on muutunud või, või igal juhul muutumas kui otsest vajadust nendel inimestel, kellel on töö alles ja palka ei ole kärbitud, aga ka palkasid kärbitakse sellesamas Silberauto artiklis on, on lugeda, kuidas peaaegu kuni 50 protsenti selles firmas on, on palku hakatud maha võtma, nii et et sest iseenesest kriisis on ta midagi positiivset. Positiivne on muidugi ka see, et igasugused liisingumaksed lähevad allapoole ja laenud lähevad odavamaks maksta ja mitte vähe, sadade kroonide kaupa, sellepärast et Euroopa keskpank on jätkuvalt intresse alla alla viinud ja, ja kõik see annab ka nende laenajate ka siin Eestis tunda. Antud hetkel on mõnusam sel päeval, kui, kui sa pead seda tagasi maksma. Tegelikult neil inimestel, kel õnnestub nüüd ütleme, sel ja järgmisel aastal oma töökoht säilitada ja palgatase ka säilib. Tegelikult ma arvan, et elu iseenesest läheb nagu isegi paremaks sest ka paljud, nagu näitavad konjunktuuriinstituudi ja statistikaameti uuringut väga paljud teenused ja kaubad on läinud odavamaks. Aga nüüd ongi võtmeküsimus see, et kui paljudel see õnnestub nagu säilitada ja teine asi, mis tegelikult ettevõtetes toimub, tegelikult Silvi raudtee, kui ta ütleb, et ta vahendab palku 50 protsenti, siis tegelikult ega lihtsalt ei valku lahendada inimesel poole võrra. Et see peab olema ikkagi inimesed sellega nõustuma, et töölepingut muuta, sest lihtsalt palku vähendada tööandja poolt on ebaseaduslik. Et ma olengi kuulnud, et juba nii nagu siin 97. aasta Venemaa kriisi ajal on, on väga paljudes eraettevõtetes praegu selline olukord, kus inimesed pannakse sisuliselt valiku ette, et kas me laseme näiteks iga viienda inimese lahti või kõik on nõus oma palgast mitukümmend protsenti tagasi andma, et see ja see ja siis sellisel sellises olukorras inimesed, inimesed valivad loomulikult töökoha säilimise ja nõus uutele töölepingutele alla kirjutama, mis muidugi ei tähenda, et see töökoht mõne aja pärast praegu ei kadunud, aga siis on juba tööandjale koondamishüvitis päriks väiksem. Jah, see on ka hoiatus kõigile, kes, kes mõtlevad, et ma ainult korraks segan vahele, et, et hea küll, ma olen tööandjaga nõuslaste tähendab peaasi, et mul töökoht jääb, jumal hoidku, käin ma tööd ei kaota. Siis siis vaadake natuke ette, see võib olla tegelikult hoopis hoopis märk hullemast. Kui sa, Urmet ütlesid siin, et nendel, kellel õnnestub töökoht säilitada, läheb lähema aasta-kahe jooksul elu paremaks, kuna teenused, kaubad ilmselt odav näevad, siis ma tegelikult ei tõmbaksin võrdusmärki ütleme odavama odavamate kaupade ja teenuste ja parema elu vahel, et ma arvan, et see psühholoogiliselt saab siiski olema väga raske aeg, need järgnevad üks kaks aastat, et hirm on meil siin küll õnneks see aasta ebatavalised, ilus ja päikseline, aga, aga, aga selline üldine, selline hirmu ja muretsemise õhkkond. Ei, no selles mõttes on sul õigus, et ebakindluse õhkkond, et kas minu töökoht säilib, on kindlasti tavatöötajatel väga-väga suur. Ja siin on ja, ja mida ma veel siin öelda tahaksin, on see, et, et need, see praegune aeg on Eestis ilmselt esimene kord pärast taasiseseisvumist, kui, kui inimestel on nagu kadunud selline usk ja arvamus, et elu läheb paremaks. Et me oleme 90.-te alguses peale kogu aeg, on, on läinud aasta-aastalt ikkagi paremaks ja olukorda teha, siin veel üheksakümnete esimesel poolel oli pärast taasiseseisvumist oli kohe ütleme suurem majanduslangus, aga sellegipoolest inimestel oli tunne, et elu läheb järjest ilusamaks aga nüüd on siis esimest korda tekkinud selline tunne, et et nii see enam ei ole ja nii see enam ei jätku. Ma arvan, et kas seda kuidagi mõõdetud või on, on küsitletud, ma, mul ei ole näppu sattunud. Võib-olla sa räägid. See need esimest korda jõudnud sellele niinimetatud kuigi mulle see, ma ei ole kunagi olnud nõus sellise lahterdusega, esimene teine iste, okei, ütleme, et seal on olemas. Võib-olla on siis nagu on nagu esimesele eestile segu kohale jõudnud, et elu läheb ilusamaks, aga ma arvan, et Eestis on olnud väga palju väga palju ühiskonnagruppe, kelle jaoks on see pole elu kogu aeg nii roosaline olnud ühti, et selles mõttes ma arvan, et see on pigem nagu jõudnud see valge kraeliste hulka seal praegusel hetkel see teadmine, et, et asjad ei lähe ainult ainult üles. Jaa, aga samas erinevate üleeuroopalist arvamusuuringute järgi on eestlased ikka olnud yks euroopa optimistlikumaid rahvaid, kes kes usub, et homne päev on parem. Eriti Euroopa Liidu uusliikmete hulgas, seda küll ma võrdleksin olukorda suusahüppamisega, et me, me tulime nii-öelda tipustelt ülevalt, eks ole, kui me oleksime nagu noka pealt alla kukkunud, siis see olukord poleks ilmselt nii hull. Et kui me noka peal olime seal kuskil 90.-te algupoolel. Et noh, me olimegi vaesed ja kõik see kartulikoorte jutt. Aga nüüd me olime vahepeal nende aastatega jõudnud nagu ronida mööda treppi sinna ülespoole ja kui me siis nüüd alla tuleme, siis see hoog, muidu kasvab see, see, see, see tunne, et, et midagi läheb halvasti, et ma ma tingimata nagu hoopis laulus öeldakse, et mul on täna millegipärast tunne, et kõik läheb halvasti. Ja kui meedia seda veel süvendab. Ja kui me kuuleme selliseid jutte ja toimuvad sellised sündmused nagu a'la nüüd sotsiaalministeeriumis, siis siis ongi niisugune, et isegi kõige kaitsetumas elanikkonna grupid on jäetud tegelikult omapäi juhuse hooleks. Jah, aga ma ütleksime siinkohal, et siin oli küsimus, kui ainult sellest sellest tundest vaid, vaid küsimus on ka reaalsuses, et ma ei pea silmas siin üksnes siis inimeste ohtu kaotada töökoht, vaid ka seda, et võib eeldada, et oluliselt suureneb kuritegevus, et ta juba on näidanud tõusumärke. Et selles mõttes ma arvan, see enesetunne, inimestel. Läheb ilmselt halvemaks. Nojah, majanduskriis koos siis finantskriisiga ja kõikide nende raskustega ongi seotud nende teemadega, mida me tahame täna siis pikemalt ette võtta. Üllatus siin muidugi olla ei saa. Räägime siis kõigepealt sellest, mis on toimunud sotsiaalministeeriumi, konkreetselt sotsiaalministri ja kogu selle temaatika ümber, see asi just nagu sai mingisuguse vaheetapilise lahenduse, kui nüüd ministeeriumi kantslerile kinga anti. Aga tegelikult asi ja märksa suurem probleem on minu meelest alles ees. Ja nimelt siis, kui esimesest veebruarist muutub pensionide jagamine või pensionide kojutoomine, pensionärideni kättetoimetamine ja siis alles tõeliselt raskused hakkavad, aga milles, millest praegu teie, head kolleegid, näete seda põhiprobleemi? Mina arvan, et see põhiprobleem ja mitte ainult nende pensionide kojutoimetamise, vaid ka sellesama puuetega inimeste toetusraha puhul on, on, on see, et selliste oluliste muudatustega väga kiirustatakse, sellest on ju kõik need probleemid ju ka alguse saanud, et. Süsteem ei saanud sotsiaalministeeriumis valmis seepärast, et IT osakonnale anti ebareaalne tähtaeg, millest taga siis ministrid teavitas. Peaminister ütles, et ei teavitanud. Aga kirjutas alla sellele paberile, mille järgi ta oli teadlik sellest. No küllap ta kirjutab väga paljudele paberitele alla, tunnistagem, aga, aga see muidugi ei tähenda, et ta ei peaks olema nende sisuga kursis. Ja tegelikult ja sama lugu on ka sellele on ka pensionäridele pensionide kojukande osas, et see otsus sündis ju ka üsna spontaanselt sügisel, kui lihtsalt tehti riigieelarved ja vaadati, et kus siis ta vähegi kokku kokku hoida, et sealt siis kokku hoiame ja siis otsustatigi ära, et et lõpetame selle kujuganda ära, aga samas jäid ja tasuta kojukande ära. Aga samas jäid selle mõjud analüüsimata. Ja ausalt öeldes minul endal on ka küsimus sellest, et kuskohast on võetud nagu ta kojukande hind, mida need pensionärid peaksid maksma hakkama, see on 60 krooni, et eelmisel sügisel eesti posti Eesti postist. Ahti Kallaste kirjutas Päevalehes ühe loo, kus ta ütles, et et veel eelmise aasta sügisel oli, oli pensioni väljamaksmine, postkontori leti-ist maksis 19 krooni ja kojukanne oli oli 23 krooni. See oli siis Eesti Posti arvestuslik hind, et see omahind oli natukene sellest kallim. Ja nüüd ma ei tea, kust on võetud see 60 krooni. Nojah, aga vist nagu asja olemust ei muuda, kui sa kokku liidad need, siis kas sa saad selleks arvuks 40 krooni või 60 krooni? Ei ole vahet, eks ole, et küsimus on põhimõtteline, ma usun, et ka enamusele pensionäridele 60 krooni eramaksmine ei ole nii suur katastroof, kõik jätkuks nii-öelda vanaviisi, kui nad ei taha, ei saa, ei oska või, või noh, ise mõni mõni muu sõna raha pangast välja võtta või nad ei jõua, pank ei oska kasutada pangakaarti, pangaautomaati mis iganes. Aga, aga küsimus on põhimõtteline jah, et miks järsku nad peaksid seda tegema, kuna seni on antud tasuta. Noh, üks ei olegi nagu tegelikult külviiniltasy põhilise asja ära, et mingeid asju tehakse Eestis üsnagi nagu pikemas plaanis nagu läbimõtlemata ja ja võib-olla tasub see nüanss, kui sa tõid siia küll ei viinud selle Eesti Posti kõrvale, et meenutada ühte väikest kõrval fakti, et, et kes on see mees, kes on pandud praegult Eesti Posti nii-öelda kahjumist välja tooma, et ta, et Eesti Post hakkaks tööle ülimalt efektiivselt ja et et siis, kui postiturg meil täielikult avaneb algul osaliselt, et eesti poistele konkurentsivõimeline meie ütleme, et see mees on Meelis Atonen kes küll sel nädalal ühe teise sündmusega avalikkuse tähelepanu ette jõudis, aga, aga taaskord reformierakondlane väga kõrge reformierakondlane, et endile erakonna liige Andres siia ma liiga muidugi, et noh Eesti kui nii väike, et võib-olla mõne aja pärast traagelniidid väga lihtsasti näod, miks mingeid otsuseid tehakse, aga aga minu jaoks on selle asja puhul äärmiselt nagu, nagu häiriv asjaolu, et kuidas sotsiaalminister Maret Maripuu ja, ja ka mitmed tema erakonnakaaslased, näiteks ka Reformierakonna peasekretär Kristen Michal nagu räägivad, et küll need ametnikud olid kõik lollid, kui nad tegid halbu otsuseid, kui nad tegid valesid valikuid ja siis ma küsin, et milleks siis seda on vaja meil üldse nagu ministrit et mis, mis, mis ministri roll on siis, kes lihtsalt kirjutab nagu kummitempel mingitele paberitele alla ja, ja ei süüvinud ühessegi otsusesse, Tom, nagu võin tuua nagu Aktuaalse kaamera puhul näitena, et Maret Maripuud on kutsutud korduvalt erinevate probleemide puhul Aktuaalse kaamera õhtusesse otsestuudiosse siis kui oli probleemiks ravikindlustuse eelarve, kui oli see, et kust need siis need kärped tulevad, et kas, kas siis hakatakse ravimite hinnad tõusevad või järjekorrad pikenevad saatis ta tulla asekantsler. Kui oli vaidlus selle palju kirjutatud töölepinguseadusele, kui tehti suuri pressikonverentsi, hoidis sotsiaalminister seal oma suu lukus. Ja saatis tulle oma kolleegi Rein Langi, kes mõnuga sel teemal rääkis, kuna kuna tõesti nagu tööandjatele sobib ja kui üks ajaleht kas oli Päevaleht ja Postimees ma ei mäleta, tegi siin aasta lõpus küsitlused, mis oli teie teie valdkonna olulisim David saavutus lõppeval aastal, siis, siis oli minu meelest sotsiaalminister Maret Maripuu ütles, et me tegime töölepinguseaduse, mis tööandjatele väga meeldib. No noh, selline sotsiaalminister. Selle teema alguses ma unustasin ütlemata, et meil on ka meie rahvateenrite koduleheküljel üles pandud väikene kallupinikene mis esindab ka teatud mõtteviisi, me küsime siis meie kuulajate käest, et kas Maret Maripuu oleks pidanud skandaari skandaali järel ise tagasi astuma? No praegu on jah vastuseid selgelt rohkem kolm neljandikku ja ja ei-vastuseid 25 protsenti. Üks email on ka meile saabunud juba sel teemal. Minu meelest ei peaks maripuu ikkagi enne tagasi astuma, kui olukord on lahendatud, söögu oma supp enne ära ja siis mingu, huvitab see, kas ta ka lahkumishüvitist saab, juhul kui peab lahkuma, sel juhul võiks ta ise viia oma hüvitise puuetega inimestele. Kirjutab. Keegi Kätlin, noh, minul on selle küsimuse puhul, ma saan sellest küsimuse nagu retoorikast aru, aga mul on nagu väga suuri kahtlusi, kas Maret Maripuu suudab seda tekkinud probleemi lahendada. No vot, selles ongi küsimus, et kui me vaatame ka seda hüvitise maksmist kantslerile, mis on tänaste lehtede nagu esiteema ja majanduspoliitilised ministrid külvihüvitist ei saanud ja et seal seal jääb nagu, nagu kumama, et kui minister lastakse nagu, nagu või vabandust, kantsler lastakse nagu saamatuse pärast lahti, et mille Eestis pagan talle veel seda seda hüvitist vaja. Aga antud juhul ei ole ju tegu ainult kantsleri saamatusega, tegu on nii-öelda sõbrameeste kukule. Mis, mis kantsleri saamatus puudutab, siis ma vaatasin nälja, sotsiaalministeeriumi pressiteate sellest hetkest, kui kui Rio tapper kantsleriks sai, millist vist oli 2007 suid. Milliste sõnadega siis õnnistas sotsiaalminister Maret Maripuu oma kantsleri sisse, see on kaks lauset. Ma olen igaks juhuks eta. Riho tapmfer on hea juht, keda ka keeruliste muudatustega läbiviimisel töötajad usaldavad. Usun, et uus kantsler suudab ministeeriumi senisest palju tulemuslikumale tööle heas ja toetavas õhkkonnas panna. Kui ma ei eksi, siis sotsiaalministeeriumis on kahe aasta jooksul vahetanud juba kolm kantslerit ja tulemus on nüüd neljas, nii et et eks see näitab ka natukene seda, seda õhkkonda. Kui me nagu Maribustel räägime, siis seda on. Sa raputad, pead. Minu meelest Riho tapperit oli pikalt seal Maarja või ma arvan, ma. Aga hetkel seal vahel oli veel, keegi tähendab mingi ülemineku nii-öelda KT kantsler igal juhul seda, seda fakti kuskilt lugesin. Aga oleme ausad, ega, ja minister maripuu on olnud ikkagi suhteliselt nähtamatu minister, kui kui käib valitsuse portfellide jagamine, siis alati räägitakse, vähemalt ajakirjanikud räägivad. Noh, väga huvitav, kes saab sotsiaalministriks, et, et see on ikka tõeliselt raske koht. Kuna tald tuleb tõsiselt tegeleda kõige olulisemate asjadega nii-öelda rohujuure tasandil? Aga vaata, see oli nagu valitsuse moodustamine oli siis kõige suuremaks üllatus, sest valitsuskabineti ministrikohtade jaotusele olid just see, et rahandusministri koht, mis reeglina on olnud nii-öelda parempoolsete erakondade, kas siis reformi või, või Isamaa käes alati läks sotsidele, seekord ja ministrikoht, mis on olnud traditsiooniliselt vasakpoolsete erakondade käes läks parempoolse erakonna esindajale. Et see oli toona, oli kõige suurem üllatus, et tegelikult, kui vaadata nüüd, kus on praeguses juhul kõige rohkem, nagu selliseid kriitilisi nooli Eesti valitsuses nagu on olnud siis on olnud rahanduskomisjonis Tere, Jaan sotsiaal sotsiaalminister ja, ja Ma ei tea, mis selle taga on, kas see on nii, et ei taheta nagu kohta vastu võtta või et oleks igati normaalne, kui sotsid näiteks nõuavad endale koalitsioonikõnelustel sotsiaalministri kohta, et neil on kogemus. Neil on esiteks olemas legendaarne minister, eks ole, selle koha peal, kellest mitte alati pruugitakse, kui on vaja nii-öelda kommentaari saada ühele või teisele probleemile selles selles valdkonnas. Aga, aga tuletame meelde, et et Maret Maripuu teadaolevalt valmistus osa kaitseministri kohta vastu võtma. Ja isegi juba ajakirjanduses esines riigikaitse teemadel ja siinsamas laua taga, kus meie praegu istume, on ta on ta käinud aru andmas nii-öelda kõige pakilisemate probleemidest, mis seisavad riigikaitse ees, nii et kuidas selle kohta öeldakse, andis jumal, ametikoha andis ka mõistus, aga, aga paraku vist on igal igal reeglil ka erandeid. No kui me räägime siiski temast Maret Mari powski sotsiaalministrist, siis ärgem unustagem, et sotsiaalministeeriumiga seostub ikkagi Reformierakonna üks põhilisi valimislubadusi valimisloosungid ehk siis vanemahüvitise selle maksmise pikendamine ja nii edasi ja ju siis loodeti, et et, et sotsiaalministeerium saab olema ikkagi heade heade uudisteministeerium, aga majanduses on tõesti tekkinud oodatust suurem kriis, see oli eelarvet kokku tõmmata, millest siis said alguse paljud probleemid, mistõttu maripuu praegu kriitika all ehk siis tuli näiteks seesama pensionide kojukanne lõpetada. Aga võib-olla oligi nii, et kui, kui valitsus kokku pandi, siis olid need ilusad roosad ajada, et põhimõtteliselt veidi, et, et ükskõik, kes seal on, eks ole, niikuinii ta on üks suur rahajagaja ja siis ei ole tõesti tähtis, kui on, kui on head ajad, aga kui tuleb hakata avalikkuse ees vastama tõsistele küsimustele, siis on, on ikka tähtsust küll, ega siis nii-öelda maripuuasetäitja Rein Lang, kes tõepoolest nagu sa enne ütlesid, noh, on saadetud sotsiaalministeeriumi nimel tulla ja mitte ainult üks kord, vaid võeti korduvalt vangan seda, seda, seda vankrit hästi vedanud, tähendab ta on, ta on asjaga kursis ja ta on, ta on nii-öelda kastanid välja toonud. Aga, aga see tõstaamite kuidagi ametis oleva sotsiaalministri väärtust Ma natuke kaitseksin siinkohal Maret Maripuud, et mul on meeles, kui me Päevalehes tegime umbes aasta eest hoopis ringi sellest samast töölepinguseadusest, tegelikult tuli küll sina vestlusringi kohale, et esindad tahtis kaasa võtta kaks nõunikku. Aga leppis siiski vaid ühega. Ega tegu on ju noh, see on ju selge, et tegu on väga, väga raske ja väga tundliku valdkonnaga ja kui sa oma varasemas elus ikka nende probleemidega nagu üldse kokku ei ole puutunud, no kus siis kus siis peaks peaks tulema, tähendab muidugi poliitikud võivad andekad poliitikud ja targad poliitikud võivad täita mis tahes ametikohti. Ei no samas, kui sa nüüd vaatad, et milliseid võimalikke asemik on Maret Mari pole nagu pakkuda, et siis olgem ausad, et ega, ega, ega väga seal need sellised sotsiaalvaldkonna nagu, nagu eksperte ei ole, et et on endiselt, on ikkagi niimoodi, et väga universaalselt poliitikud on meil, et kes, kes ühel päeval võivad olla abilinnapead, siis majanduskomisjoni esimesed ja kolmandal päeval sotsiaalministrid, et. Jah, ma ei tea, võib-olla suuremas riigis on see võimalik, et et tuleb inimene ja on, kes on üdini andekas nii poliitikas kui politikaanluseks ja ta tõesti veab, veab välja, aga aga ma arvan, et Eesti-suguses väikeriigis see see nii ei ole. Noh, siin on igasuguseid huvitavaid vangerdusi aegade jooksul tehtud, valetan, kui reform ja Keskerakond panid omal ajal kokku valitsust. Ja ma olin tol päeval AK saatejuht ja, ja me võtsime noh nagu värskelt tulnud uudis täiesti, Peeter Kreitzberg tuli, tuli sealt ruumist välja. Siis oli ta veel keskerakonnas ja, ja teatas meile ministrite koosseisu ja ütles, et haridusminister Mailis Reps selle peale kõik, kes seal toona Mailis Rand. Jah. Et, et, et noh ja siis küll ta küll noor inimene ennast tõestanud, noh, mis ta, mis ta tõestas seda seda. Me nägime Minu meelest on kogu selle, selle puuetega inimeste töövõimetushüvitiste ja puudetoetuste väljamaksmise noh, konflikti puhul üks, üks väga positiivne asi olnud. Et kui vaadata Eesti ajakirjandus, siis aasta-aastalt tegeletakse selliste oluliste teemadega järjest vähem, et see latt on nagu paraku nihkunud üha enam sihukestesse meelelahutus. Ja selles mõttes oli see töö, mida Päevaleht ja, ja ajakirjanik Kadri Ibrus eesotsas nagu siin paar kuud tagasi alustas on ikkagi uskumatult tänuväärne ja, ja, ja kui siin ei võetud eriti algul algul ei võetud eriti tõsiselt ja selles mõttes võiksid kõik meediaväljaannete rahvusringhääling sealhulgas endale tuhka pähe raputada, et alguskuudel oleks vajanud see, see teemapüstitus märksa suuremat kolleegide solidaarsust ja toetust. Et see asi oleks palju kiiremini läinud, ilmselt lahenenud ka positiivses suunas. Nüüd muidugi kõik tulistavad kahurist, onju, aga, aga tol hetkel oleks olnud vaja kindlasti nagu Kadriorus artiklitele ka teistes meedia rohkem toetust. Aga see, et selline teema järjepidevalt kajastamine ja minu meelest selle kogu selle krooniks oli Kadri Ibruse intervjuu Maret Maripuuga, kus ta viis või kuus korda küsis oma küsimust üle, kuna vastus, esimene vastus oli või kõik vastused olid sinnamaani, tule eile meile ministri poolt. Et selles mõttes, kui sina, Ances luik vist aasta lõpul pani pani välja auhinna nii-öelda päris ajakirjanduse taassünniks, mis, kuidas ta seda nimetas et siis minu meelest kogu see asi, mida ja selle teema nagu avalikusse toome, siin on nagu nagu praegu meedias tehtud on ikkagi nagu näide selles suhtes päris ajakirjandus võib-olla isegi isegi see päris ajakirjandus staadionile tuleb see majanduslangus isegi kahju või kasuks. Minnakse sellisest roosamannast nagu eemale, et ma sinuga Arne või kellega me rääkisime, et, et kui vaadata ka neid Eesti neid klantsajakirju, kes seal on sõna võtma hakanud, kui, kui olid ikka paar aastat tagasi olid mingid niuksed tibid ja mees tibide naiste pididki seal põhiliselt olid piltidel, siis nüüd on tähist ootamatult ilmunud ka klantsajakirjadesse selliselt tõsiselt võetavad inimesed kellelt küsitakse arvamust, David Vseviov on olnud mitmes ajakirjas nõnda edasi, et, et ju siis on ka see olemasolev nagu reaalses jõudnud ka paljude nagu ajakirjanike, nii et noh, minu jaoks on see, see hetk tegelikult võib-olla nagu ajakirjandusel oma madala usaldusväärsuse tõstmiseks. Äärmiselt nagu hea hetk ja, ja seesama asi, et kuidas nii oluline teema nagu üks väljaanne suutis nii jõuliselt nagu läbi viia ja kõige kiuste on minu meelest äärmiselt nagu kiiduväärt. Ilmselt on ainult et seep peab eeldama siis meediaomanike ka ka riigi kui me räägime siin rahvusringhäälingust ja eraomanike selget huvi, noh nagu sa ütlesid Ants Luik, tegi, tegi sellise nagu, nagu panibreemia välja. Teadaanne küsimus ei olegi preemias või selles, et küsimus on pigem nagu iga ajakirjaniku enda nagu ennekõike ikkagi niukses südametunnistuse professionaalsus. Seda suudab, leia neid teemasid ja neid teemasid, nagu põhjendada oma toimetused, miks nende kajastamine on oluline ja seda teema on eeldus, et, et see on Eesti sees olemas. Aga kui see inimene peab, olgu ta siis töötama kas kas ajalehes või või teles või raadios, kui ta peab päevast päeva nii-öelda tonnkilomeetreid, nagu me ise nimetame tootma kus ta on hõivatud igasuguse muu jamaga, eks ju, et, et kui, kui ta, kui ta sellest vabaks saaks, kuidagi püstitatakse ülesanne, et ahah, Sa leidsid nüüd mingisuguse konksu, et palun tekitase liha sinna ümber ja, ja sul on selleks aega ja ära ära muretse teiste tööde pärast, siis, siis annab see ka tulemust, aga vastasel juhul ma arvan, et, et see jääbki nii-öelda heaks. Põhimõtteliselt on sul õigus, sest selle eelduseks on see, et ajakirjanikud saavad spetsialiseeruda kindlatele teemadele. Mitte ei ole see. Täna kirjutan sotsiaalvaldkonnast, homme kultuurist ja ülehomme. Pordistamine, ma ütlen, ma, minu viimane lehe tegemisega kogemus jääb aastasse 1978, kui ma tegin Tartu Ülikooli ajalehte. Aga, aga vähemalt televisioonis ja raadios on see küll niimoodi, et hommikul jagatakse, teevad välja ja sulle võib sattuda nii-öelda kepiku kudumisest kuni kuni mingisuguse Toompea skandaalina välja, nii et, et sa lihtsalt ei, ei, ei suuda süveneda. Eks see ole praegu ka nii, aga siiski igal igal reporteril, igal ajakirjanikul on ikkagi võimalus veenduda võimetust, et miks üks või teine teema on oluline, mis ta tahab sellega süvendatult tegeleda, et siin reeglina küll keegi midagi vastu ei ütle. Küll aga võib ju. Teisest küljest võib ju karta, et eks sellel raskel ajal ja ka meedia ressurssi vähemaks lähema paari aasta jooksul ja see jälle teised poodi seab oma oma piirangud. No nii, võtame selle sotsiaalministeeriumi teema kokku veel üks, üks meile saabunud, kui moni puu tahaks oma väärikus säilitada, peaks tagasi astuma, kuid õige aeg on siiski möödunud. Väike gallup näitab, et 92 protsenti arvab, et et minister peaks tagasi astuma ja mitte kohe, vaid otsekohe. Aga tegelikult on probleem on, ei ole ju mitte niivõrd mari puus vaid, vaid ikkagi selles, mis hakkab nüüd saama siis nendesamade noh, ütleme sisuliselt liikumisvõimetute pensionäridega inimeste vanemate inimestega kes siis esimesest, esimesest veebruarist noh, on oht, et ei saa oma oma pensioniraha kätte, et siin on küll vist üksainuke soovitus ja seda on ka täna täna lehtedesse, ma olen mitu korda tähele pannud, et et see reform tuleb seisma panna või, või seltsi töö tuleb praegu seisab aga, ja nii edasi edasi lükata. 20000 pensionäri on nii-öelda ripakil, kes ei ole siis kelle kohta ei ole otsustajate, mismoodi hakatakse pensioniraha nendeni toimetama ja, ja 20000 on ikka Eesti oludes ikka väga-väga suur arv. Ja samas jälle arvestatav osa on ju kirjutanud alla, et nemad tahavad edaspidi saada pensioni oma pangaarvele, mis nii või teisiti on ilmselt riigile siiski märkimisväärne kokkuhoid. Aga ma tahaksin ühte asja veel Maret Maripuu kohta öelda, et et, et sa eespool siin mainisid, et et ajakirjanikud võiksid nagu rohkem professioneer professionaliseeruda ja keskenduda ühele kindlale valdkonnale. Aga samas. Meil oli siin eespool juttu ka Maret mari puust, kellele toppis nii kaitseministri koht kui ka sotsiaalministri koht. Seda ütlesid nüüd hea, et see sobis talle. Seda väitnud, et mari poleks parem kaitseminister olnud juuli kontekstis jutumärke kahjuks näidata ei saa, et ma olen kirjutanud ajakirjanik, aga ärge eetrisse saadetud, aga, aga me tegelikult näe. Me näeme praegu seda kõige kõrgema poliitilise võimuni jõudmas sellist uut poliitikute põlvkonda nagu Maret Maripuu ja tema eakaaslased, kes on siis algusest peale olnud nii-öelda puhtad sellised karjääripoliitikud nad alguses olid poliitilistes noorteorganisatsioonides. Maret Maripuu oli Res Publicas mul meelest kunagi pikalt Ta oli, ta ütleb niimoodi, et ma ei mäleta, kas see oli 95. aasta valimisteks tona ja Res Publica selline poliitiline klubi, kes tootis, tootis jutumärkides, need jutumärgid eetrisse tootis Reformierakonnale isamaale, poliitikuid ja Maret Maripuu oli siis üks Poliitik Donalibelise uusi naispoliitikud tuua kelle siis poliitiline ühendus Res Publica Reformierakonnale nii-öelda valmistootes, et tema nagu minna, mäletan isamaale, täpselt samal hetkel toodeti praegune Eesti Apostliku-Õigeusu kiriku. Vaimulik ja ainult leppikali, et jaanid läbi poliitikast lahkunud, aga, aga, aga oma poliitikas elasid, oli selgelt välja mõeldud ja välja töötatud-toodetud nagu üles toodetud ja üleshaibitud nagu poliitik. Et see nagu näha jah. Me näeme siin tõesti, kuidas, kuidas kõige kõrgema poliitilise võimu nii jõuavad, veidi liialdades sellised poliitilised, toodade, poliitiliselt produktid, kellel tegelikult puudub igasugune töökogemus ja mõnest mõnest muust eluvaldkonnast. Lugesin. Vabandust segan, et see ongi suure maha, et 90.-te alguses me vaatame, need inimesed või 80 lõpus, kes tulid poliitikas olid ennast väga selgelt tõestanud mingitel muudel elualal. Ja nad tulid poliitikasse mingist missioonist ja nad lahkusid poliitikast, nendel olid uued töökohad, nagu võisid vanadel erialadel reeglina tagasi minna. Aga praegused, seda uut poliitikute põlvkonda, kui vaadata, kes on, need ongi alustanud oma karjääri kuskilt parteikontoreid Tess, väikestele intsikute jooksupoisina järjest niimoodi üles ehitanud. Nad ei ole ennast kuskil mujal ei avalikus sektoris ega erasektoris reeglina mitte mingi valdkonna peal tõesti. Parimal juhul nendel ei ole natukene aega riigikogu. Ja nendel ei ole mitte mingeid spetsiifilisi teadmisi nii, ühesõnaga seal on elukogemus väga väike ja siis nad lähevad ja hakkavad nagu laiatava mingeid otsuseid ja siis me imestame, et ohoo, et nüüd ja nüüd on need otsused tehtud kiirustades ja tegeliku elu ja mitmed samme. Ütleme, et sa ütlesid, et maripuu nagu uus tulija tähendab selles mõttes, et et noh, uusi tulijaid meil nagu ikka ei ole. Et me näeme, tinglikult, võib uueks tulijaks nimetada rahvaliidu värsket uut juhti kuuleva Aarne Mäe. Meile koos sinuga lõuna ajal söömas ma ehitasin selle viktoriiniküsimuse, kes on see inimene nimega Kalle Palling. Ja ma pean, ma pean tunnistama, et ma vastasin eitavalt. Nüüd ma tean, et ta on riigikogu kõige noorem liige. Ma ei pidanud silmas seda, et Maret Maritõrje, vaid pigem seda, et me näeme seda, kuidas ministriametis jõuab nii-öelda uus uut tüüpi kategooria poliitikud, needsamad, kes on välja kasvanud nendest noorteorganisatsioonidest, kellel puudub elukogemus muudest valdkondadest, ma pidasin seda silmas ja, ja lisaks Urmetile ma tahaksin veel öelda, et et selline poliitikute tüüp, kuna nad kuna kuna neil neil tõesti puudub selline ütleme muu elukutse. Elukogemus üldse teha midagi muud, teha. Seda, et nad püüavad eriti kramplikult sellest poliitilisest võimust oma kohast ka kinni hoida. Teadlane tähendab lõpmatut, ustavust partei peakontorile ja nii edasi, eks ole, mis omakorda toob kõik muud hädad. Ja see võib tähendada ka seda, et neil puudub ikkagi mingisugune selge visioon või missioonitunne, et miks nad sinna lähevad, et nende jaoks on see poliitika nii-öelda karjääri tegemise vahe on nagu iga teinegi, see oli vist Max Weber, kes ütles, et on kahte tüüpi poliitikuid ja on need, kes elavad poliitikale ja need, kes elavad poliitikast. Ja me näeme, kuidas teine kategooria siin tõesti võtab võimust. Jah, see oleks tulnud lisada midagi aga mina tahtsin seda öelda, et ega mul ei ole põrmugi piinlik ka, et ma ei tunne riigikogult kõiki riigikogu liikmeid, ma arvan, et ma isegi ei tunne mingisugust neljandiku. Ja, ja mul ei ole sellepärast piinlik, et, et need inimesed ei ole mitte midagi teinud selleks, et, et rahva esindajana ennast nii-öelda avalikkuses näidata. Või kui nad teevad, siis siis nagu, nagu issand, ma ei mäleta, kas seda kirjutas Jaan Kaplinski, Hando Runnel, üks neist kahest hiljuti. Et Eesti poliitikas on vaadata seda uusi inimesi, kes poliitikasse tulnud on, on siis nagu põhimõtteliselt kahte tüüpi poliitikud. Ühed on need, veedad meelelahutajad, sinised meelelahutajad, kes on hakanud tegema poliitikud, poliitikat ja teised on poliitikud, kes enda olemasolu õigustamiseks on hakanud tegema meelelahutust. Et minu arust on üsna tabavalt öeldud Nonii meil on saates üks kolmandik veel järel, natukene vähem juba ja läheme siis selle teise suure teema juurde, mis mida seotakse nüüd juba majanduskriisiga, ehk siis selle selle, selle teema mõjud majanduskriisi tingimustes võivad olla paljude arvates teistsugused, kui nad oleksid õitsva majanduse tingimustes. Jutt on ikka siis sellest samast pronksiööst ja, ja järgmisest etapist, mis esmaspäeval nüüd läbi sai. Ehk siis esimese astme kohus andis väidetavatele korratuste. Organisaatoritele õigeksmõistva kohtuotsuse mehed jalutasid kohtusaalist õigete meestena välja ja täna laupäev viis päeva kulunud sellest hetkest, aga kired selle asja ümber ei taha kuidagi vaibuda. Asjast muidugi räägitud ka juba nii palju, et, et ka meile on saadetud meile, et lõpetage ometi ära, seb näägutamine sel teemal. Ja vaatame, mida toob tulevik, ehk tulevik on siis konkreetselt selle asja puhul teise astme kohus, ringkonnakohus, mis juba mõne nädala pärast peab oma oma sõna ütlema, aga kuna tegu on niivõrd põhimõttelise asjaga siis me otsustasime ikkagi natukene tõsi küll, nagu näete, vähem kui kolmandiku täna oma oma saates sellele pühenduda. Ma tahaksin lihtsalt selles mõttes sõna, et et nüüd pärast kõiki neid vastukajasid analüüse kõikide nende meeletute ridade lugemist, mis selle kohta on avaldatud ja räägitud eetris on teil midagi veel sellist öelda, mis? Noh, ma ei, ma ei ütle, mis, mis oleks uus. Aga, aga mis, mis on teie arvates nagu vähe räägitud? Et Külli-Riin esmaspäeval saatis mulle MSN-is küsimus, et mis sa sellest kohtuotsusest art, et noh, põhimõtteliselt nii nagu ma Külli rinnale vastasin esmaspäeva lühidetele koonist Kiima isiklikku kirjavahetust täpsustama, et kuna don Oli oli, oli veel väga kiire, et siis ma arvan, et, aga ma olen samal seisukohal ka praegu, et esimese astme kohtuotsuseid vaadatakse Eestis väga palju üle. Esimese astme kohtu otsuse ümbervaatamist, protsent on, on ikka väga kõrge ja. Selleks nagu selles mõttes nagu võib-olla ühelt poolt nagu kõik mõelda tahaks, teisalt, mis ma ütleksin, juurde on see, et kogu see noh, jätame nagu kodaniku tasandil nagu arvamused nagu kõrvale, aga, aga see nagu poliitiline poliitiliselt nagu seisukohad nagu poliitikute suust ennekõike. Et võib-olla sellega on nagu väga selgelt nagu ülepingutatud. Et ma vaatan, et mõni inimene on teinud endale sellest kohtu otsese arvustamisest selgelt poliitilise ratsu. Oht on see, et pannakse ringkonnakohus väga vastiku surve all. Kohtunikel on kohutavalt keeruline langetada kohtuotsust ühelt poolt nendele nüüd väga tugev surve pandud selleks et nad selle kohtuotsust muudaksid. Teisalt ma kujutan ette, kui selline surve all siis võib testida mõnel kohtunikul ka trots kiuste, kuigi võib-olla tõesti muudaksin kiuste ei muuda seda, et noh, muidugi ma usun, et ringkonnakohtu kohtunikud on pädevad. Kolm erinevalt hääletamiseks siis viiki ei saa olla ei saa olla, et et ja võib-olla see asi läheb ka ringkonnakohtust edasi ja ma olen kindel, et see läheb riigikohtusse. Et need on nagu kaks asja, mis tähelepanekut, et mulle ei meeldi see, ma ütlen ausalt, et mulle isiklikult see kohtuotsus olles lugenud läbi selle motiveeritud põhjendus, mis mul on ka laua peal ees 49 lehekülge vastab tõele, ei ole ma selle, ma ei saa sellest kohtuotsusest nagu põhjendatusest aru. Aga jätame selle selle kõrvale, et aga, aga teisalt, aga ma kutsuksin üles nagu võib-olla sihukesele natukene kainele peale, et mittepüüdja nagu kohut nagu mõjutada. Aga kui ta Urmet ütled, et ilmselt ringkonna kohustab tunnetama sügavat survet, siis no ma arvan, et ega see esimese astme kohus siin just väikeste avaliku surve all olnud. Ei, ma ei tea, ma arvan, no ette hukka mõistnud hajutad, seal sai nii-öelda inimesed soovijad ja meedia olla kohtusaalis juures ja näha kogu seda tsirkust, kes vähegi viitsis. Aga ringkonnakohtus on seda nii-öelda avaliku kära on nii-öelda kohapealset, kära on, on tunduvalt vähem, aga, aga surve on, on tõesti. Ma arvan, et kui hetkel nagu kohtuotsus tuli, ei olnud mitte ükski Eesti inimene teadvustab endale seda nime nagu Violetta Kõvask, kes on kohtunik Violetta Kõvask. Aga, aga pärast seda kohtuotsust väga selgelt on näha, et on väga palju nagu aur läinud kohtuniku tegevusele nagu arutamiseks. Ja osad küsimused lugedes seda motivatsiooni, mis on tõstatatud, on minu arvates väga-väga-väga õigustatud. Aga ma usun seda, et seda protsessi, mis ringkonnakohtus hakkab nagu toimuma, saadab just see see kontekst juba algusest peale, mis nüüd on olnud pärast kohtuotsust esimese astme kohtukohaga. Mind huvitaval kombel ma ei ole kunagi olnud ajakirjanduses, kuigi ma olen seal veetnud peaaegu kolm aastakümmet, ei ole kunagi olnud kohtureporter, ma ei ole käinud kohtulugusid tegemas ja ilmselt ei hakka seda kunagi tegema, aga aga huvitav on see, et et see juhtum pani meid nagu juriidika vastu huvi tundma, olen isegi juristidega vestelnud ja päris päris oma ala tippudega ja, ja ma ei ütleks, et vaielnud, sest minu arust ei ole nendele vastast vaidlemiseks aga aga mõtteid vahetanud. Ja, ja lugedes ka seda kohtuotsust ja sellel põhjendusi, siis ma minu ainus ja, ja tegelikult esimene küsimus oli, et me räägime õigusriigist kui, kui õigusriigis ongi selline nagu seal on, ma üldse ei räägi nendest väikestest fopaadest, nagu see kipper, aktiivsus ja muud, mis, mis sinna sisse tulnud. Ma saan aru, et, et kohtunik vist nagu oma oma käega on selle kirjutanud. Et sealt tulevad need väikesed asjad. Aga, aga niisugune niisugune kõnepruuk tähendab riigi ja ühiskonna jaoks ülimalt oluline asi. See peab olema, see põhjendus peab olema väga hoolikalt läbi mõeldud see peab olema noh, nii läbipaistev selle, selle paragrahvi ja, ja juurdlusmaterjali tõlgendamine, kui vähegi võimalik, sest kohtunik annab kaaru Dannyga osa ühiskonnast. Et see pakub väga paljudele väga suurt huvi. Aga see on seal kirjutatud, nagu, nagu mõtleksin, halg koolikirjand, minul tõi ta häirib mind nagu. Mina olen elu jooksul väga erinevat kohtadest motivatsioone lugenud ja ja see oli nagu selles mõttes nagu üsnagi erandlik, nagu et ilmselt ja ega ta oli kogu esimest korda sellises sellises paragrahvi puhul nagu tehtud, onju et mulle ta meenutas, aeg-ajalt satub erinevatesse ajalehetoimetuste selliseid tippajakirjanik ja neid on vähe. Kes on, kes kirjutavad kohutavalt pikad tekstid, mis on nagu toimetajate surmani neid tekste nagu näha, toimetada mis on meeletult palju infot, mis info nagu on omavahel tihti vastuolus mis iganes ja need on väga hoiakulised ja ma taganege nimesid nimetama, sest minu eluteel on olnud ikka päris mitmed olnud, ma olen näinud selliseid, mulle tundus väga suured paralleelid, kui ma seda kohtuotsust lugesin kohutavalt hulgal informatsiooni. Hääldused, mis igast asjast on tehtud, on nagu väga selgelt, kuidagi nagu ühte väravasse või ja väga, väga tihti tuleb ka nendest järeldused, mingid vastuolud eelmiste järeldustega välja, et see oli väga niisugune omapärane tekst, et ma nagu uurisin ka, et kuna, et mismoodi üldse nagu see just see kohtunik nagu nagu sattus just nimelt sellele kohtuasjale Masaine kohtus sellise vastuse. Kohtuasjad jaotatakse, noh, see on tegelikult üldteada asi, et kohtuasjad jaotatakse nende kohtusse jõudmisel automaatselt elektroonilise kohtuinfosüsteemi kaudu kohtute hüü jaotusplaani alusel. See tööjaotusplaan põhineb kohtunike spetsialiseerumise. Et tegelikult jah, et, et on, on kohtunikel mingi spetsialiseerumine ja siis ma saan aru, et on mingi IT-süsteem selle kohtuniku tegelikult väljumai. Ja, ja ma ei tahaks kategooria nagu hakata üldse arutama selle üle, kuigi siin Eesti Ekspress on teinud ära tänuväärse töö, aga ma põhimõtteliselt ei taha arutada nagu selle üle, et, et mis on tema perekondlik taust ja kellega ta abiellus, on ja kes on tema tütar ja, ja kuhu ta Mis need välja ja ma toon seda, et üks endine prokurör siis praegult tegeleb luuletamiseni, ennekõike on üks kõva blogipidaja ja tema on kirjutanud oma kogemusest tolle poliitselle kohtunikuga. Ühe paar rida aastast 2007. Ma loen selle väljuma, leidsin logistusele. Violetta Kõvask oli teine kohtunik, kes sundis prokuröride peale vene keelt. Ta ise rääkis seda väga hästi, nii et küllap sellepärast kord, kui kangekaelselt tõlki nõudsin, nähvas Kõvask ülbelt, et ei saa. Räägid nii hästi, kui oskad vene keelt talle kohe meeldisin väga tähtsaks teha. Nojaa aga, aga lugedes seda kokkuvõtet ma, ma ikkagi minus süvenes üha enam veendumus, et, et tegelikult esimese astme kohus on, on, on ühe inimese suva raamides nõus võib-olla mõnikord kitsamates, mõnikord laiemates raamides, aga tegelikult tegu on ühe inimese suva, aga nii et selles mõttes need, kes ütlevad nagu sinagi siin urvet, et ootame ära ja, ja meil on. Meil on ju ikkagi lõppude lõpuks kolmeastmeline kohtusüsteem ja ootame selle selle tõepoolest ära. Ainult et ühe inimese suva võib tekitada sellise tormi ühiskonnas tegelikult, et, et pärast nagu nagu rahva soovitaks segame sigalal. Särgava ütleb tänases Postimehes minu meelest väga õigesti, et tegelikult peaks olema, kui on sedalaadi asjad nagu, nagu sedalaadi süüdistused, siis peaks juba olema esimese astme kohtus mitte üks kohtunik, vaid vähemalt kolm kes seda asja ja selle asjale nagu hinnangu annavad, et see võtab tegelikult võib-olla, et ka meie siin praegu süüdistame seda, oleme ikkagi läinud seda süüdi kohtuniku süüdistamise teed. Et kui on tegu ikkagi kollegiaalsus otsusega, siis selliste personal reaalselt nagu kohtunikud tausta üle nagu otsustamist või arutamist jääb nagu vähemaks, et, et see on võib-olla siukse seadusandjale väga selge, nagu nagu küsimuse püstitust, et sellega ju tegelikult kaitstakse ennekõike kohtu enda autoriteeti. Et selle ettepanekuga ma olen ka täiesti nõus, et juba esimese astme kohtus võiks olla selliste asjade puhul kolm kohtunikku. Et kui me nüüd mõtleme sellele konkreetsele otsusele, siis mulle tundub, et kui sa nüüd ringkonnakohtus ümber vaadataks, siis see tegelikult. Mulle tundub, et, et see vastuolu esimese ja teise astme kohtu vahel mitte tegelikult esineb siiski küllaltki tihti. Aga mulle tundub, et, et selle antud juhtumi puhul see õõnestab ikkagi teatud osa ühiskonna jaoks oluliselt nii-öelda selle edasi järgmise otsuse legitiimsust juhul kui see on vastuolus selle esimese astme kohtuga. Aga ma arvan, et jälle teise osa või isegi suurem osa jaoks kui vaadata neid ühiskonna meelsus, mis on sellele otsusele järgnenud jällegi võib-olla kinnistab seda, et teine otsusena hoopis legitiimse, ma arvan, see see esimese astme, seesama otsesest esimesest astmest on tegelikult Eesti ühiskond on väga selgelt nagu kaheksemalt. Nojah, ühesõnaga nüüd me oleme kõik lugenud, kes rohkem, kes vähem ja ega väga-väga palju asutas, ei viitsigi lugeda, aga, aga nii palju kui on välja tulnud, siis noh, on selge, et tegu on inimestega. Ma räägin neist neljast, kes meie riiki väga ei armasta. Ja kes kui oleks võimalik, siis teeksid väga palju kurja meie meie noorukese riigi vastu. Ja, ja ühiskonna üldine meelsus on ikkagi see, et, et see niisuguste asjade eest peab saama karistatud need, kui võtame SMS-id ja, ja telefonikõned lahti, eks ole, ja vähegi loeme. Ja kui hakatakse ajama mingisugust udu, et see paragrahv ei ei olnud nagu õige, siis tähendab see, et seal ikkagi kellegi tegemata jätmine ja konkreetselt on see loomulikult nii kapo, kes siis on nagu asja uurinud, kui ka prokuratuur, kes on selle paragrahvi välja valinud ja, ja vot sellest on kahju. Kas need mehed, need tühisused, provokaatorid lõpuks saavad midagi või saa, nemad on juba, vaadake nende nägusid, kui kehvad nad välja näevad, kuidas nad värisevad, kuidas nad punetavad nemad on selles mõttes juba oma oma karistuse kätte saanud. Aga minu arust on ka tegelikult natukene kummaline siiski eeldada, et kogu selle kogu nende protestiaktsioon taga olid ikkagi ainult need konkreetsed neli meest. Ma ei usu, et Eestis enam kedagi on, kes, kes arvab nii, et nemad ongi selle asjajuhid. Et kui neid ei oleks olnud, et kas siis, et kas siis tõesti, nagu Ilmar Raag tänases Päevalehes kirjutab, oleks üksildase ekskavaatori tegevust jälginud vaid Ei, kindlasti mitte, aga kui sa oled seda süüdistuskokkuvõtet tunnistusi ja motivatsiooni lugenud, oled sa kellelegi lugenud. Ma arvan kindlasti vist mitte nii põhjalikult. Mis põhjalikult see viisakas ja kõik läbi lugeda, siis minu meelest üks suurimaid nagu kummalisi asju on see, et need nelja nagu pandud nii-öelda ühe mütsi alla. Et kui kasvõi lugeda see süüdistuskokkuvõtet, siis noh, kas või näiteks Linter ja Klenski tegevus on ikka kolossaalselt nagu erinev, onju, et Linter kes, kes kelle, kelle puhul nagu kes kutsus inimesi pidevalt kokku, tähendab põhimõtteliselt suht suhteliselt järgmiste inimestega, et need omakorda inimesi kokku kutsuksid ja, ja suhtles ka Venemaalt, aga huvitavate telefoninumbritega nagu siit välja tuleb siis tema tegevusel selgelt nagu siukene mingi mingi organisatoorse, mingi asja nagu ülesehitamine. Klenski, vaadates tema süüdistus, mis tema tegi, on see noh, see on lihtsalt niisugune mees, kes oli, tuli endale mingeid kummalisi punkte seal noppima, kes oli nagu niisugune. Aga samas on need pandud nagu kõik nagu ühe mütsi alla need selle selles asjas, et et noh, ma arvan, et juba see oli nagu niisugune, veidi veidi nagu kummaline. Aga samas ikkagi meelsuse avaldamine ei ole ikkagi inimeste põhiõigusi, et minu arvates kui me selles Külli-Riin mul on tunne, et ei mina ega Ilmar Raag ole lugenud läbi süüdistuskokkuvõtet Aga kui me ikkagi sellest juhtunus otsime, keda vastutusele võtta ja siis võib-olla ikkagi on need need inimesed, kes ta konkreetset vägivallatsesid, kes seal mingeid kive loopisid ja nii edasi, et see on ikkagi nende inimeste personaalne vastutus. Aga koguneda ja näidata, omavoliliselt on inimesed. Ma ei ole, aga see oli, aga see oli ebaseaduslik, politseionud, andnud nendeks päevadeks luba meeleavaldusi korrale. Aga nad ei olekski jõudnud seda luba taotleda, kuna see tilk pandi sinna püsti, nii ruttu ja aja sündmused arenesid nii kiiresti ja minu arvates me peaksime nagu lõpetama sellise seisukohad, justkui see toimunu oleks nagu maailma kontekstis midagi täiesti ebatavalist. Vaata, sina olid sel ajal Saksamaa, sinul on nagu lihtne rääkida, mäletan küll neid sõnumeid, mida sa tol ajal meili teel saatsid Saksamaalt, et stiilis eestlased, mida te teete kalliste venelastega seal seal võtate nende kallim mälestusmärgi ära, et siin olles oli see olukord tegelikult natukene teistmoodi tunnetatav. Ja ma soovitan sul endiselt loe läbi süüdistuskokkuvõtte tunnistused ja motivatsiooni osa ja sa näed, et ei saa päris niimoodi öelda, et need neli meest oleksid olnud mingid ainult mingid rullikesed ja kuskilt niiditõmbajad oleksid olnud kuskil keegi keegi teine. Niiditõmbajad ilmselt olid kuskil mujal, aga nagu ma juba hilja ühes teises saates ütlesin, et kuna me meie kohus Vladimir Putinit kohtusaali ei saa, eks ole, vastust ei tunnistajapinki süüdistuse pinki, siis siis me, me tõenäoliselt me ei leia kunagi neid üles, kes ässitasid. Ma arvan, ka mehed olid etturid, nad olid väiksed. See kasuks välja üks huvitav detail on selles kohtuotsuses see, et et 26. aprilli öösel kell pool üks sai Dmitri Linter oma mobiiltelefonile sõnumi, et hommikul kell üheksa. Null alustatakse töödega Tõnismäel. Nii et tuleb välja, et ka meie oma lekib. Meie oma süsteem ikka lekib ikka väga kõvasti. Jah, aga meie õiguskaitseorganitel, eriti just prokuratuurile soovitakse, et et vaatamata raskele majandusolukorrale tuleb kaadrit juurde võtta, et ühe hapra naisterahva, olgu ta nii tubli, kuitahes õlule ei saa, ei saa panna lisaks sellele kohtuprotsessile veel veel mitut. Vaadake kasvõi eile näiteks Kristjan Rahnu juhtumit, eks ole, toimus eel istung ja siis teatati, tavaline prostitutsiooni kupeldamine, eks ole? Viimane juhtum, ütleme nii, võrreldes selle asjaga. Järgmine istung, palun väga sügisel, sellepärast et asjad on nii-öelda elavas jooksvas järjekorras ja üldasjad tuleb kõik ära teha niimoodi, et kohtunikul ei ole lihtsalt aega enne enne sügist, et rahnu asjus võtta mingisugune seisukoht. Samamoodi oli ka siin prokurör Bergmann, tal oli palju muid asju, ta ei, ei, ta ei saanud keskenduda ühele asjale ja sellest ongi see. Võib-olla prokuröriks magama märgib, on vaja rõhutada ka seda, et ega prokurör Bergmann ei olnud algusest peale see selle asja nagu prokurör. Et seal oli, algul oli teine prokurör, kes nüüd töötab Euroopas ja lihtsalt tõin Berman tuli temale. No seda enam seda enam on ilus ütlemine, poolel teel hobuseid ei vahetata, aga isegi sellise protsessi puhul no päris kindlasti ei tohi seda teha. Aga igal juhul ma julgen arvata, et juhul, kui nüüd teise astme kohus langetab mõne muu otsuse ja mõistab need inimesed süüdi, et ma arvan, et see süvendab ikkagi pingeid Eesti ühiskonnas. Ja venelased Vahel välja, et Urmet naisterahvale, et täna veel viimane sõna, sest meie saate Ja selle eest, et, et me ei saa loomulikult eeldada, et kohtuotsus peaks olema kuidagi arvestama selle poliitilisi tagajärgi. Aga mulle tundub ikkagi, et see praegune esimese astme otsus on ikkagi pigem pigem lepitav. Nii ma pean oma sõna, aitäh, Külli-Riin ei taha nad kokk ja saatejuht Aarne Rannamäe, tänaseks lõpetame, väljas on lauspäike, lubatakse ka plusskraade, kevad on kohe-kohe tulemas. Nautige nädalavahetust ja kuuleme jälle.