Kujutlegem, et lahendame ristsõnu. Küsimus vasakult paremale. Eesti NSV rahvakunstnik, mitmete laulupidude üldjuht, ees- ja perekonnanimi, 13 tähte. Ülalt alla professori kohustetäitja, Tallinna riikliku konservatooriumi koorijuhtimise kateedri juhataja tähti, sama palju, diagonaalis reaalfestivalidel laureaadiks tulnud koorijuht, jälle 13 tähte. Nii võiks jätkata veel piki ja põiki uute küsimustega. Ja vastus oleks ikka Arvo Ratassepp. Millal muusika hakkas teie jaoks olema oluline, kas teie lapsepõlvekodus, ka muusikaga tegeldi? Jah, kadunud isa mängis päris kenasti viiulit ja puus ras trompetit. Aga ema oli koolipõlves olnud väga tubli laulja. No nii esinenud solistina ja, ja Türnpu kooris laulnud omal ajal ka Tallinna neljandas algkoolis oli üks tore muusikaõpetaja Evert Mesi jäinen. Ei olnud tal seal absoluutselt meetoditega, relatiivsetega ei ole myyd, aga ta lihtsalt tegi muusika meile selgeks. Ta pani näiteks klasside kaupa lihtsalt meid mandoliiniorkestrisse mängima. Siis oli tal niisugune pulkus peale olid joonistatud astmed ja näitas näpuga, neid tuli laulda. Kuidagi pool mängides sai selle muusikahariduse temalt, pärast oli teises keskkoolis väga tubli muusikaõpetaja Voldemar toomingas, kes nüüd juba pensionil on. Tema oskas seda muusikat pisikut, et ikka palju nime panna. Ja kui ma siis polütehnilises Instituudis hakkasin õppima arhitektuuri ja seal siis hakkasime meeskoori kokku seadma, siis peab ütlema, et see kooris laulmine. Tol korral oli minu jaoks niisugune suur elamus. Laulupidugi 47, millest ma osa võtsin. Ma laulsin siis veel konservatooriumi kooris, nii-öelda lisajõuna. Seal ma nägin, kuidas range professor Tuudur Vettik oma hoolealuseid õige kõvasti läbi võttis. Ja kuidagimoodi hakkas see eriala köitma sel ajal, kuigi ma pean lausa otseselt ütlema, et nendest päevadest, mis seal polütehnilises Instituudis möödusid nendest sai ümbritseva elu hindamiseks õige palju tähelepanekuid ja arusaamisi kõrvale pandud, ma ikkagi suure tänutundega, meenutan neid päevi, mis polütehnilises instituudis Loobumine arhitektuurist muusika kasuks oli see raske? Jah, eks olen isegi südant valutanud, sellepärast. Aga tegelikult niisugused olukorrad kujunesid selliseks, mul tuli lihtsalt hakata pärast isa surma rohkem mõtlema ka teenimisele juba ja ma tulin siia raadiokoori laulma, kooris lauldes hakkasin nagu seda seda eriala professor Jüri variste käe all ka kõige tõsisemalt õppima ja ja see Missugune oli esimene koor, mida te juhatasite? Omal ajal, 45. aastal oli Arno Kallikorm TPI meeskoorijuhiks ja siis ta lõiga TPI naiskoorile, siis ta vahest ütles, et kuule, ole nüüd kena, ajavad einet, proovid ära. Et mul tuli naiste ees ilma kogemusteta kohe lausa tööle hakata. Nad suhtusid hästi ja sealt ma võib-olla niukse. Julguse saingi hiljem juba 49. aastal, siis hakkasime tööle praeguse meeskonnale Rulvoga. Töötasin õige. Ma ei oska, kas üks, 16 aastat ja paralleelselt veel siis oli akadeemia meeskoor naiskoor ja siis tuligi tehase küllalt raske otsusele kooriga, kellega olid lõpetanud konservatooriumi, teinud oma diplomitöö. Sellele koorile tuli hüvasti öelda just sellepärast, et füüsiliselt juba ei olnud võimalik nii mitme kooriga töötada ja ei tahtnud seda võimalust, et akadeemias kaks koori paralleelsed töötasid, ei tahtnud kuidagi seda lõhkuda. Nii et see raske samm tuli tookord astuda, kui vend hakkas seal tegutsema. Muuseas, vennaga juhtus peaaegu sama lugu, mis minuga, tema läks ka õppima ehitust ja ja ka jättis pooleli, tuli muusikakooli üle, räägiti kodanlikul ajal muusikuks, haka retsee pole kellegi elukutselise leiba jänna, küllap siis me arvasime lihtsalt majanduslikult, et ka hõlpsam ja kindlam on ikka asuda niisuguse kindla asja pärle nagu ehitus ja arhitektuur. Muusikaõpetajatel tahaks seda öelda, et ega see, mis nad töötasuna kätte saavad see ei olegi vist päris tasu, päris tasu on ikka see, kui kui lastel silmad säravad ja nendel hea meel on, et sa neid oskad muusika valdkonda viia, see on see päris tasu. Ja kui selle väärtust ei osata tunnetada, ega siis õiget muusikaõpetajatega koorijuhti ka ei kasva. Teie pedagoogistaaž on nüüd juba üsna pikk. Millal see alguse sai, kohe pärast seda, kui ta konservatooriumi lõpetasite vist? Jah, see oli siis 55.-st aastast peale. Kui palju teil õpilasi on juba tekkinud? Üle 30 täpset arvu ei oskagi öelda, aga neid on igas Eestimaa nurgas ja ja tore on neid meenutada Ivi Harju-Nuias toredat tööd teinud kooridega koolis. Vaike Uibopuu Tartus. Võrus Priit Pärkna Kohtla-Järvel ja Tallinnaski, Peeter Perens Tombi poistekooriga praegu kõvasti ametis Enn kiilaspea, Raivo Dixon filharmoonias oma lainega Peeter Lilje Estonias õpib praegu Leningradis sümfooniaorkestridirigeerimist. Jüri Rent. Need on siis nagunii rohkem koorijuhi poole kaldunud ja dirigentide poole. Aga tublid muusikapedagoogid ja juba teiste muusikapedagoogide õpetajad Ene Üleoja Tallinna konservatooriumis siis väga tubli muusikaõpetaja, kelle tunde on kümned kümned lusikad, tead, vennasvabariikidest ja välismaalgi külastanud ilme hindas 20 teises keskkoolis Lehte Rinaldo, Sindis, Konstantin Rein Pärnu-Jaagupis Johannes loo Türil ja palju palju teisi. Kõiki neid ei jõuakski loetellu. Kas teie jaoks on võimalik pedagoogi ja koorijuhi tööd teineteisest lahutada või peavadki tingimata olema ühel inimesel, mõlemad? Muusikapedagoog peab olema ka koorijuht ja kui oled koorijuht, siis pead ikkagi mõtlema ka sellele, kuidas uusi lauljaid kasvatada. Pedagoog konservatooriumis, muusikakoolis. Kindlasti peaks olema ikka niisugune inimene, kellel on oma koor, kellel on kogemused kooriga töötamiseks. Nii et need on tõesti niisugused ametid, mida kuidagi lahutada ei saaks. Ja veel üks kolmas joon, mida ka nähtavasti ei saa lahutada, sest tänu kammerkoorile olete te ju siiamaani ka laulja seisuses. Laulda aeg-ajalt on minu arust igal koorijuhil kasulik ja sellepärast meie vabariigis vist see vabariikliku koorijuhtide segakoor kini populaarne on ja minul on ühed niuksed, toredamad elamused ja õpetlikumad momendid olnud just need, kus kammerkooriga saad ringi käia, laulda vahest tuleb ka juhatada, aga peab ütlema, et laulda meeldib isegi rohkem, sest sest koori juhatamisega tuleb tegeleda nagunii päevast päeva. Kuulake ära ka teine pool Teaduste Akadeemia kooride abi dirigendid Viktoria Jagomägi ja Peeter Perens. Eks me mõlemad oleme, jah, Arvo Ratassepa lapsed, kui nii võib öelda ja mõlemad oleme ka olnud tema õpilased mitte ainult ametliku õppimise ajal, vaid pärast seda töötanud tükk aega juba koos temaga. Sellega vist õppinud veel rohkem kui konservatooriumi päevilt. Olgu siiski öeldud, et tema õpilane oli siiski raske olla, sellepärast et kui läksid eksamile niisugust tunnet tõesti mitte ei olnud, et kui ehitist oh et oma õpetaja sees vast ikka kuidagi nagu selles mõttes lihtsam lihtsamaks ei teinud, me teadsime, et ta on tõsine ja asjalik seal sees, sellepärast et kus ta ikka teistelt nõuad ja oled printsipiaalne, kui su oma lapsed korrast ära on oma õpilased ka ikka said vete vilet, kui vaja. Ja noh, ega tema juures eriti sageli ei tulnudki, niisugust viirimistet nähes teda kogu aeg rahmeldamas hommikust hilisõhtuni. Nagu oli rumal tulla tundi, päris rohelisena sõidad. Ta ikka olid need tonnid võrdlem, isegi viljakad, et maestro ise oskas väga praktiliselt mõnele asjale läheneda. Olles ise just kooriproovi minemas või sealt tulnud, oli tema töö minuga kui õpilasega kaugel kuivas teoreetilises dirigeerimise õppimisest tõepoolest see tema mitmekülgsus sportlaslikus ja kunsti huvilisus ja aktiivne kunstiga tegelemine. Nimelt on ka väga tugev SARSi joonistaja. Kui sa läksid ikka tundi, siis igaks juhuks lehitsesin järjekordse vastilmunud kultuuri ja elu läbi, sest ta võis küsida, missugused kultuurialased, tähtpäevad ja muud niisugused huvitavad sündmused on tulemas ja, ja igaks juhuks ka selleks, et mingil juhul ei oleks Peklist, kas sa käisid antud kontserdil, võis küsida, kuidas ülikool üles asetatud või mis neil seljas oli, sellepärast et ikka nii lihtsalt ei läinud tema juurde, et et mõtlesid välja mõne kontserti, kus sa siis käisid, sest kontsertide külastamine oli kohustuslik. Mulle tuleb meelde, kuidas Arvo Ratassepp tundis muret, kui ta õpetas Eeri klassi nii, kui poiss tuleb tunde, on kohe näha, et Ta on eelmisel päeval sümfooniaorkestris mänginud klassari, sel ajal pillimees veel dirigeerib just niimoodi nagu eilne dirigent, dirigendid vahetavad kogu aeg ja Klas dirigeerib iga tund isemoodi, tulid all maha võtta neid vahest ka vigureid, mis mõnel dirigendile on, mis ei ole olulised. Et teha teda jälle lihtsamaks, see ta ise palju kontserdil käis, ma mõtlen Arvo Ratassepa ja käib praegugi palju kontserdilt, see muidugi hoidis kursis teda siis kõigi nende külalisdirigentidega. Ja see aitas tal ka meile tähelepanu juhtida nendele tugevatele külgedele, mis sellel või teisel dirigendile oli. Nimelt Arvo Ratassepp ei ole ennast kunagi reklaaminud õpilastele kui ainuvõimalikku etaloni, et juhataja nii nagu mina juhatan, vaid ta jättis alati vabad käed oma lahenduste leidmiseks kasutamiseks. Taas Arvo Ratassepa juurde. Praegu olete te nüüd otseselt seotud nelja kooriga. Kammerkoor, koorijuhtide segakoor ja mõlemad Teaduste Akadeemia koorid. Ma loeksin Teaduste Akadeemia koorid mõnikord nagu üheks, sest me oleme väga sageli koos mitmeid teoseid ette kandnud ja võib-olla meie kahe kooli koostöö ongi kõige toredamaid kunstilisi saavutusi pakkunud nii lauljale kui mulle endale Teaduste Akadeemia koordes praegu laulavad nii valdavalt lauljaid, kes on toredad laigulised kogemused omandanud juba üliõpilaskoorides ja küllap need kogemused on neile andnud juba niisuguse toreda baasi, millele võib natuke julgemalt rajada teinekord üsna niisuguse eksperimentaalseid ettevõtteid. Juba esimestel aastatel püüdsime repertuaari valida niisuguseid teoseid mida nii vähem olid teised koorid laulnud. Teil on olnud paljude meie heliloojate laule esiettekandel. Anatoli Karzneki laule, Olev Sau laule viimati laulsime Tartu heliloojate laule, kusjuures vanameister Johannes Bleive naiskoorile kirjeldusega huvitava laule tsükli, nii et lausa üllatas ta oma noorus värskusega. Edgar Arro, Eugen Kapi, Gustav Ernesaksa lauludest on meil õige mitmed olnud esiettekandes ja kunagi isegi sai muretsetud ühe laulu jaoks sõnadeta ikka laulu valmis, kirjutaks. Kaua aega me olime nagu Veljo Tormise laboratooriumiks, paljud tema kooriteosed olid meie mõlemi koori esiettekandes ka ulatuslik eesti kalendrilaulude sari sai, nagu öeldud, et no kirjuta siis midagi ka, mida saaksid naised ja mehed eraldi laulda ja mõned osad koos. Ja nii ongi siis need kalendrilaulud kirjutatud. Ja niisugune loominguline koostöö temaga on koore rikastanud ja ja mulle ja küllap Veljo Tormis jällegi mõnda kasulikku pakkunud. Tema on niisugune Meli looja, kellega nii väga hõlpsasti läbi ei saa, sest ta rangelt taotleb seda, kuidas ta mõelnud on, selle laulu selles suhtes on ta kuidagimoodi hästi lähedane. Kadunud Mart Saarega, kes väga täpselt kirjutas laulude peale, kuidas koorilaul peaks kõlama. Veljo Tormis on õige sageli pahandanudki, et meie koorijuhid natukene pealiskaudselt suhtuvad muusikalis teksti. Ja kui tema juba proovides on või näiteks lindistamisel siis nii kergesti kooridega koorijuht ei pääse. Aga see on niisugune tore ja meeldiv koostöö, sest tulemus pärast rõõmustab ikka mõlemapoolselt. Dirigent lauljate pilgu läbi. Paarikao võtmisel tekkinud nagu mingi vastuolu dirigendi ja koosi vahel, uus muusika ei ole alati olnud kõigile kohe vastuvõetav, siis mõnikord nii hämmastunud dirigendijulgus niisuguse koosseisu võtta. Niisugune laul, olgu see tormis või olgu arst või midagi muud. Ja siis on näha mõne aja pärast, kuidas uus muusika on muutunud koorile vastuvõetavaks isegi meeldivaks vastuolu ületamine. See on omaette huvitav probleem. Kuidas organiseerida üldse töölise tegevus kollektiivis on siiski suurel määral kunstma, ütleksid, kuidas olla ka inimene seltskonnas, sest koorielu on sageli ka seltskonnaelu seal, kus on tema seltskonnas on ka seltskonnal kohe ma ütleksin, niisugune alustala, tugi olemas, et seal igav ei ole kunagi tema dekus. Pane rikka tuju õige kiiresti tõusma. Naised on eriti sellised olevused, kellel on igaühel kangesti oma isiklik tugev iseloom ja kisub ikka oma poole ja tahab olla omanäoline. Mehel meestega on lihtsam läbi ajada kui ühel mehel terve hulga naistega. Ja siin selle koha pealt on Arvo Ratas küll äärmiselt happer, dirigent. Mulle meeldib dirigent omal vabal ajal suudab tennist mängida, malet mängida, kahjuks tennisemängu seisama hoopis tema vastu malemängus, aga mõnikord küll. Ja kui ta mõnikord naiskoori ette peaks ilmuma tigedalt kujul ja kurja näoga, siis on põhjuseks selles, et ta mulle vales kaotanud. Teie olete ise kirjutanud laule, mida ta siis oma kooridega esiettekandele toonud. Ja no aeg-ajalt on sedagi pattu tehtud, et koorilaule kirjutatud tuleks nagu väga suure soojusega meenutada. Meie vanameister Mart Saart, kes meile õpetas koori harmooniat ja kui tema juures oli tundjate nähtud kolmveerand tundi, siis siis paljud mäletavad, et see tund kestis vahest kuus tundivast terve päev. Nii et me juba kursusekaaslastega jagasime niimoodi päevad ära, et ühel päeval käis üks hommikust õhtuni ja siis moli mitu nädalat vahet, siis tuli järgmine. Aga tema suhtumine meisse ja tema suhtumine ka meie tagasihoidlikku loomingusse oli niivõrd. No võiks öelda taktitundeline ja heatahtlik ja kogemusi andev, et paljud koorijuhid tema päevilt on koorilaulude kirjutamisega nagu tegelema hakanud muidugi tänuga tunud Villem Kapi-le, kes siis hiljem kompositsiooni erialal selle töö tõsisemalt käsile võttis. Mul õnnestus kolm aastat tema juures seda õiget koolimaitsestaja ja tean ka väga hästi, kui palju peab kirjutama ainult selle jaoks, et et lihtsalt harjutada kätt ja, ja need kirjutatu paberikorvi pärast visata. Teinekord on lihtsalt üht-teist tarvis. Katsud siis ise kuidagi hakkama saada. Praegugi tänaõhtusel kontserdil laulame naise meeskooriga koos ühe kantaadi, Mart Raua sõnadele. Laulud ei lõpe. Kangesti vähe on kirjutatud niisugusi laule, kus nais ja mees kursaks eraldi laulda ja mõned suutäied koos, nii et see on ka nagu hädapärast selle jaoks kirjutatud, et oleks kahel kooril midagi koos ette kanda. Ja no muidugi niisuguseid koore meil väga palju ei ole ka, kes niimoodi koos esineksid Minu arust need kontserdikavad muutuvad ka nagu vaheldusrikkamaks saad teist värvi tuua juurde. Sellepärast olengi nagu pidanud neid kahte koori ikkagi oma käes, et, et saaks koos midagi ette võtta ja see on kuidagi mõlemile koorile palju andnud. Kas te hakkate kava üles ehitama, lähtudes mingist tervikust või siis hakkate te mõne huvitava laulu juurde otsima, teisi? Juba mõlema koori algaastatest peale püüdsime. Mu koos koori juhatusega vii kohe planeerida eriilmelisi kontsert, aitäh. Ma mäletan, seal meeskooriga olid kolme kapi kontsert, siis laulud, mehed ja meri kunagi naljalaulud. Naiskoorile tuli partoki koda igavas koos katsusime kunagi Kurfiga tulli karmine kallale. Lammut kalendrilaulud olid samuti juba ikka ette planeeritud ja nii nad on siis need kavad tulnud, nii et saab kuidagi mõeldud niukse üldisele plaanile ja siis hakatud nagu materjali otsima. Vahest on seega lihtsalt ülevaade uuemast kooriloomingust või tagasivaade eesti rahvalaulu arenemisse? Kunagi olnud Veljo Tormise autorikontsert tähendab kõik teosed temalt. Ma mäletan tormis siis pärast niisugusel väiksel õhtul tõi kõigele naislauljatele tabletid ja meeskoorile midagi seal suures pudelis loksus. See oli siis tõve tormi, siidi vastu, nagu ta ise mainis. Oleks kena, kui see tõbi ikka päris ei lähe. See torni siin. No ega ta ei lähe, vahest peame vahet ainult teav, laulame ka teist muusikat, kõik kaasaeg, klassikarahvaste laulud, kõik see on ikkagi omaette rikkus ja ainult neid tuleb parajasti osata doseerida ja ükskord laulda ühte ala, teinekord teist koos sümfooniaorkestriga. Oleme ka teinud kasvõi näiteks Sviridovi pateetiline oratoorium mida latt Estonia lavastusega loodus ja inimene sai ette kantud Momo tosin korda. See oli meil omaette elamus, nii et väikesed laulud ja suured teosed, klassika ja tänapäev ja rahvalaulud ja. Siit koorist vist ei minda naljalt ära mujale enam ega jah, raatsi küll minna, huvitav repertuaar, väga huvitavad üritused, dirigendi oskus inimestega töötada, kui raske moment tekib alati kooride elus, siis kui on mingisugused konkursid ees, kus on vähendatud koosseis, nagu meil oli Debretseni festivali lubatud esinemiskoosseis oli 60 inimest, koor on aga tunduvalt suurem üle 80 inimese, kuidas selekteerida isetegevuskooris on lauljad muidugi ka erivõimetega, aga tuleb arvestada ka seda, kuidas inimene on kõiki ülesandeid täitnud, kooriproovides käinud? No aga me saime siiski selle asjaga ja me saad. Häid tulemusi saime seal ühe festivali medalitest, ühesõnaga meie sõit läks korda ja peab ütlema, meie koor laiali sellepärast ei läinud. Kõik lauljad, kes Debretsinis kaasas ei käinud, võtsid hiljem osa koori tööst ja ja koorielu kulges edasi normaalselt. Kollektiiv on siiski tugev ja väga elujõuline. Me oleme palju sõitnud ringi, küll kodumaal, küll välismaal. Kas väga meeleolukas sõit oli laululaev lainel, kus peale koorifestivali 1972 Tallinn pandi laeva peale naiskoor ja meeskoor, dirigent iseloomulikult ka viidi suure mere peale, et nad ei saaks enam kuskile laiali minna. Käisime Ruhnu saarel Kihnu saarel ja lõpetasime Saaremaa laulupäevaga. Äärmiselt tore reis oli, saime pisut isegi tormist merd tunda, kus laulja koi sõnavi püsinud kippus välja kukkuma. Ja sellise reisi peal on muidugi, dirigent on tõesti A ja O, kes seda suurt rahvahulka koos hoiab talle meeleolu loob. Kuidas seda meeleolu just luuakse, eks see sõltub alati olukorrast. Aga ühe näite on helilint mingi reisi ajal kinni püüdnud. Teil on küünios krõbe õõtšniest A. Mida te tahaksite näha meie muusikaelu paremaks korraldamiseks nii koorimuusikas kui üldse? Kõige olulisem näib olevat see, kuidas me oma noori kasvatame. Me vajaksime vast ehk tõesti oma vabariigis ühte niinimetatud koorikooli kus muusikalist head noodilugemise oskust ja mustlast head algharidust, väga mitmekülgset pillimängu väga mitmetel pillidel mängimist hakkaksid õppima noored maast madalast. Sest on hilja, kui me leiame kuskilt metsakolkast noormehe, kellel 20 aastaselt avastatakse tore lauluhääl aga kelle muusikalised oskused ja võimed on välja arendamata. Kui me jälgime heade lauljate elulugusid, siis me näeme, et suurem osa neist on maast madalast tegelenud muusika, kas siis laulnud koolipoisina või õppinud mõnda instrumenti või pilli. Need koorikoolid, mis praegu tegutsevad Leningradis ja Moskvas, need on andnud väga suure osa ooperiteatrite solistidest ja kutseliste kooride lauljatest ja niisugusi. Häid hea ettevalmistusega koorilauljaid. Eriti meeshääli vajavad meie kõik kutselised koorid, eriti riiklik meeskoor, raadio, koor, Ooperikuurid. Usun, et niisugusest koorikoolist võrsuvad meie tulevased pillimehed puhkpillimehed, peaasjalikult sealt võrsuvad koorijuhid, muusikaõpetajad, sealt tuleksid muusikateoreetikud ja, ja võib-olla heli loojadki. Nii et arvan, et niisuguse kooli rajamine või, või mõne kooli juurde niisukese haru asutamine on lähema ja väga pakiline ülesanne. Muidu me kaasaja koorimuusika kõige põletavamate probleemide lahendamisega toime ei tule. Ma sugugi ei imesta, et Moskvas ja Leningradis need koorid ainult poistest koosnevad. Sest tõepoolest, meie muusikaõpetajate üldse pedagoogiline pere kipub liiga feminiseeruma liialt läheb naiste kätte see küllalt oluline ala. Muidugi ma ei taha öelda, et naised sellega hakkama ei saa, aga see ei ole normaalne, kui iga 10 20 muusikaõpetaja kohta tuleb harva üks meesterahvas. Siin on kuskil midagi viltu. Mida te ootaksite meie uuelt koori muusikalt? Hea oleks, kui kogu meie koorilooming tulevikus jaguneks siis muusika, noortele, muusika nendele kooridele, kes alles algavad oma tegutsemist või kes suuremate ülesannete lahendamiseks lihtsalt ei ole võimelised muusikat, kontsertkooridele, muusikat, kutselistele, kooridele, igasugust kooli muusikat on tarvis ja palju. Ma arvan, et kõige rohkem oleme võlgu praegu noorte ees sellel aastal ja möödunud aasta lõpul me tahtsime kokku seada koolinoorte laulupeo kava ja peab ütlema, palju. Tegemist on sellega, et meie originaalloomingust leida noortele suupäraseid laule. Nendele tuleb kirjutada palju ja nende tulevad kirjutada, hästi kirjutada, nii et see oleks nendele võimetekohane küsimus, kuidas me noori saaksime kaasa tõmmata niisugusele suurepärasele harrastuse nagu koorilaul? See peab muutuma muidugi nihukese emotsionaalseks tegevuseks ja seda peaksid jälgima ka muusikat, ütlevad, et koos väga väärtuslike uute meetoditega nooti õpetades meie unustaks ära koorile emotsionaalset külge, sest see lõpuks on see tõmbe number või, või see on lõpuks see pisik, mis inimestesse siis jääb, see on tahe midagi kaasa teha, tunda sellest niisugust emotsionaalset rahuldust. Aga muidugi, me kõik peame selle eest hoolitsema, et me neile üheksandal kõmiinal vastu rindu ütleks. Me oleme koorilauluvabariik. Ja sellega minu juures ei kuulegi, kuidas kuidas naabrid ja rajada ka olevat koolid väga tublisti tööd teevad ja ja kaunis kenasti arenevad, toredaks õppetunniks meile oli siin Tallinnas. Kammerkoor, mis möödunud kuul Tallinnas kontserdi andis ja ma pean ütlema, et see oli viimaste aastakümnete üks kõige huvitavamaid kontserte külastades rajada ka koore Soomes, Poolas, Tšehhis, Rumeenias peab ütlema, et seal on palju palju koore, kellelt on hästi tublisti meil õppida ja neid õppimisvõimalusi ja neid kuulamisvõimalusi me peaksime kasutama ja ja mitte ainult mõtlema sellele, et meil on laulupeod ja küllap koorilauluga on asjad korras teha on veel palju. Aitäh teile, palju õnne tänase juubelipäeva puhul suhtena panite tähele, Arvo Ratassepp mainis oma jutus Uutkantaati laulud ei lõpe Mart Raua sõnadel. Nüüd on esiettekandest juba paar tundi möödas ja lugulindil ka kuulakem, kuidas see Teaduste Akadeemia kooride esituses kõlas?