On imetlusväärne, kui palju suutis Georg Otsa teha veel väljaspool teatriteed mitu kinofilmiplaadid salvestuses televisiooni stuudios kontsertreisil. Kõikjal nõuti teda kõikjale, jätkus teda. Eriti hinnatav on tema osa nõukogude laulu propageerimisel. Helilooja kolmanovski ütles hiljuti Moskvas, et just tänu Georg Otsa esitusele said nii kiiresti populaarseks tema laulud. Elu armastan sind. Ja kas ihkab sõda meie ema. Kui 1963. aastal toimus Moskvas ülemaalne naiste foorum sigale delegaadi lanti, mälestaks heliplaat, mille ühel küljel oli Salo Jakse toi laul. Õhtut Moskva lähistel ja teisel küljel oli kolmanovski. Kas ihkab sõda Meie maa, mille viies erinevas keeles oli sisse saanud? Tema ühtekokku oli esinenud kas 16. või 18. erinevas keeles. Ja lausa kadestamisväärne oli see sõna ja mõtteselgus mis iga erineva keele puhul temale omaseks jäi. Rasse? V? Ei läinud mööda vist päeva teatri valvelauas ei oleks olnud kirju Georg Otsa nimel, ükskõik kui kaugelt või lähedalt. Ja ma arvan, et vist peaaegu igal nädalal tuli tema nimele teatrisse mõni uus laul sest heliloojad teadsid kuisele laule, laulab linti Georg Ots siis see on juba pool edu garanteeritud. Seal tegi seda kiiresti, kvaliteetselt ja kõigile mõistetavalt. Viktor, sina olid tema kontsertrepertuaari töö juures väga sageli kõrval seisaks ja osavõtjaks sõid öelda, milliste põhimõtete järgi õitsema kontserdi repertuaari eriti nõukogude laule repertuaari koostas võib-olla enne kui vastata nii lähemalt sellele, ma võib-olla tuletaksin meelde, mis Georg Ots on öelnud laulu esitamist osas, toitis nii. Laulus ma olen leidnud võimaluse väljendada midagi väga olulist meie päevadest. Armastuslaulu vastu on minus elama jäänud juba sõja ajast. Ja aastatega on see armastus aina tugevamaks muutunud. Need sõnad ja mõtted on vist juba ise ütlevad enda eest kuidas Georg nende laulude ettekandesse suhtus. Georgil oli haruldane võime laulda kõiki laule südamest südamesse, olgu see siis kas lüürilised lood, laulud või armastuselaulud. Või siis sõjapäevade karged, sõjalaulud, patriootilised laulud ja kapoliitilist laulud. Kõik oli tema suus väga usutav, väga veenev. Ja see oligi see peamine miks tema hääl hakkas kõlama ja kõlas üle terve nõukogude liidu ja ka muidugi kaugemal. Ankerdyndon. Ma arvan, et ta Ja. 100 lainet 3000 ootan üle. Ei salli aasa. No see et ta katest laseisvee alla Aga kas sa mäletad, kuidas üldse tekkis teie ansambel ja kuidas te 1956. aastal võitsid esikoha selle dueti ka konkursil ansamblis sünd. Georg Gennadi Podolski, mina see oli nii nagu väga tihti juhtub, küllaltki juhuslik. Sel ajal veel lindistamise tehnikat ei tuntud raadios ja seepärast muidugi väga palju laulda, kolm, neli või isegi viis korda nädalas tuli laulda raadios, elavas saatis repertuaari, tuli õppida väga kiiresti ja ükskord oli jälle meile raadiotoimetus, tegi ettepaneku laulda siniseid, laulsime ainult soolona. Tegime ettepaneku, andis meile mõningaid noodid, et me prooviksime lauda tütt. Ja me tegime seda. Seal oli üks tore Morozovi laul vene keeles poististampoogoi Essenis Egle Uljas, tore lause. Eriti kuidagi meile mõlemile sobis. Ja siis me mõtlesimegi, et hakkame. Võib-olla proovime natukene pütina ka, niipalju kui teatritöös seda lubas. Ja nii me hakkasimegi natukene valmistuma muidugi tänulginaadipudesselikes isegi palju kirjutas võtte niga soololaule ja siis mu kolme Pädaks seal tegime, pärast näitame ennast juba karrajoonides Tallinnas ja nii nagu kirjadest ja arvustuses tulimid kuulati meeleldi. Ja siis kusagil nüüd pool aastat enne selle Moskva konkursi konkursi, Georg ütleb mulle. Ma lugesin keskajalehtedes, et Moskvas saab olema Nõukogude romanssi ja nõukogude laulukolgused. Sõidame õigi sinnaga, proovime nii nagu ikka, noored mehed. Julged mind, keegi Moskvas ei tulnud selle ajal. Ja nii me andsime ennast üles, sõitsime sinna. Ja muidugi meeldiv üllatus oligi, seetme seal olles konkurentsis väga tuntud lauljatega ja nõukogude laulu inspreteerijatega. Me saavutasime siis seal temaga esikoha kuus sellise kuulsa meile lauljaga, nagu on seda praegu suur ooperisolist Pigeernikov. Meie pärast seda hakkas teie laul juba kõlama üle liidu ja meid kohe pärast konkursi lindistati Moskvas. Neid kogu meie repertuaar, mitte nüüd selle repertuaari viisime, laulsime konkursil vaid kõik, mis me mõistmine panime tõepoolest tol korral kõik, nagu panime Nelaudsimegi orgiga stuudios laulsime. Ja akna taga, nii nagu selles stuudios on. Järsku jääb seisma? Pikk meister mutt, tundsime kohe ära. See oli Ivan Semjon Vitškazuvovski. Kuulas mind tähelepanelikult. Ja pärast koolivaheaeg. Me tulime stuudiost välja, ta tuli kohe meile juurde. Õnnitles meid mõlemaid esikoha puhul ja siis pöörlas Giorgi poole ja see saatejuht oli ka seal muusikani, saatejuht oli ka seal ja ta ütleb talle, et Maria Fjodorovna ta saasta protiki Winim anni. Pöörake tähelepanu sellele noormehele, andke temale midagi Mozartit laulda. Oot, mis tähendab spetsialisti kõrv kuuleb hoopis midagi muud. Ilmselt Mozarti looming, nii oma helikeele kui ka vokaalse partii iseloomu tõttu oli ilmselt Georgi olemusele kõige lähedasem. Ja ma arvan, et Mozarti repertuaaris kui ka võtta nii-öelda maailma mastaabis oli Giorgi saavutustest sellele tipule kõige lähemal. Kõlbelinotiini. Allegooria. Endel Pärn, mis on sulle meeldejäänu koostest operetivallas? Saleda noormehega ja ütles Me oleme leidnud opereti esimese armastaja Mehe nimi on Georg Ots. Ja lüüdik ei eksinud selles. Sellest ajast peale algas meie tutvus ja sõprus Georg Otsaga. Aga millist osa sina tema opereti loomingust kõige meeldejäävamaks pead? Miljutini, rahutu õnn, kõik Kalmani operetid, aga mida sa üldse pead tema eriliseks jooneks just töös operetis? Johannes Agu Lüdig taotles seda et minna tekstilt üle laulule. Märkamatult on meie kõige suurem voorus ja meie ülesanne. Ja Georg Ots mõistis seda ja tegi seda suure meisterlikkuse, aga aga mis sa arvad, kas ta vahel närveeris ka seda ma ei tea. Kaks kummalist meest oli olemas, Georg Ots ja teine on Ants Eskola. Millal need mehed närvjueerivad või mitte, sellest aru ei saa. Ma olen tähele pannud, et panin tähele kadunud Paul Pinna. Istus omaette nurgas enne etendust, samuti Hugo Laur. Karn jalutas aga Georg Ots, lõdvestus asemel rääkis anekdoote. Aga mida sina teed sellele, et sa kõiki jõudsid tähele panna? Närveerisin. Aga kas sul on meeles ka mõni selline episood laval, kus tõepoolest juhtus mingisugune segamini minek või kuidas te sellest tulite? Lõbusast leses? Meil Giorgiga. Ma mõtlesin nüüd lavalt ära, aga Georg Ots rabas mul frakis sabadest kinni ja ütles rahulikult, võtame nelja peale. Ja mulle meenub lõbustest võib-olla meta Kodanipork ei mäleta seda. Mina lava kõrval jälgisin. Meil oli seekord etteütleja lulli Virkhaus, kes istusin nurgas. Georg Ots nähtavasti märkas, et lollikene tukastab. Ja Georg Ots mängis ennast sinna ja ütles vaikselt. Lilli, ütlete. Lulli oli muidugi kindel, nendes hakkas raamatus lehti keerama ja ütles, ma juba ütlesin. Kaasa arvatud ka. Ära. Mis sul on meelde jäänud võib-olla Georg kõige viimasest ja kõige sügavamas Teeesseri litsiiniuslikel meeslama meesla Mattiast ja. Mulle meenub viimane mees La Manche'i. Etendus. Georg oli juba raskesti haige. Ja ta palus mind. Ole hea. Surmas stseenis. Kui sa märkad, et mul silmad jäävad lahti siis palun vajuta need kinni. Prožektorid paistavad silma ja mul on valus. Ja ma tegin seda. See oli väga kummaliselt raske. Aga sa rääkisid enne vaheajal just, et Georg oli alati väga tore komme tulla garderoobi kolleegide etenduskorda läks kuidagi nii ühised, jagad seda? Kordan, oli rõõmu. Ja huvitav oli see, Georg Otsale meeldis väga kadunud maestro Juhan Simmi lause, kes käis alati pärast etendust kui dirigent tegelasi garderoobis tänavas ja ütles. Aituma läits küll. Ja Georgil oli kaase komme, talle meeldis nähtavasti see sõna, andis käe ja ütles Aituma läits küll. Ilmsi võimatut. Puruks võitmatud. Olgu kiirgas või. Arad. Selles ilme varjama. Et üks mehe pekstud pilgata Pilgus Soorm. Hüüdis ta. Sest on teada, et ta ju nooruses oli Eesti meister ujumises. Hiljem võistles teatriau Est laskespordis. Ta oli suurepärane joonistaja, mängis hästi klaverit. Tõlkis oma laulude tekste hiljem ka terve ooperi Don Giovanni. Ta aitas, julgustas igat kolleegi, olles teatri partei algorganisatsiooni sekretär, tegeles rahukaitsekomitee töös väga aktiivselt, rääkimata juba ülemnõukogu saadiku kohustusest ja nõnda edasi ja nõnda edasi. Ta võis teha ka lastele suurepäraselt mustkunsti trikke. Ja võib-olla sellepärast armastatigi teda nii erinevate inimeste poolt ja nii erinevates paikades. Veel oli tema eriline omadus kunagi mitte viriseda ja keegi ei teadnudki, millal tal see haigus algas, kui tõsine see haigus oli. Sest ta on küllalt siin teatrisaalis inimestele laulnud palavikus, ragiseva häälega külmetana. Aga ta teadis, et rida osi, kus ta oli üksinda etenduses rakendatud et seal dublante ei olnud ja ta ütles, et ma ei saanud inimesi petta sel õhtul mitusada kilomeetrit bussiga maha sõitnud ja tulevad mind kuulama ja hoopis etendust ei toimu, ei lähe mingisugune teine tükk. Ja sellepärast ka vahel on tekkinud mõtet, et kas ta mõnikord just sellesama patriotismi ja kollektiivi au päästmise nimel ei teinud endale liiga ja see kollektiivi nime ja auseadmine kõrgemale isiklikest muredest see on ka üks väga tüüpilisi jooni tema igapäevases töös kunstis. Ja võib-olla sellepärast, et Georg alati andis endast maksimumi, põles ereda leegiga, võib-olla sellepärast on meil kõikidel eriline rõõm ja soojus südames, kui me meenutame tema esinemisi, kas siitsamast lava poolt vaadates või saalis istudes. Sest tõepoolest oli tunne, et ta laulis südamest ja et ta omas nagu mingi nähtamatu niidiga kontaktiga üksiku kuulajaga. Kaas. Maas. Metro. Tema optimistlikust ja, ja haigus trotsi vastu mõtetest. Ma tooksin teile väikse näite ühe kirja kaudu, mis puudutab tema Rigolettot etendust mis kahjuks jäigi tema viimaseks etenduseks. Ja need sõnad, mis ta siia paberile pannud, kõlavad järgmiselt. See on vastuseks kaardile, mis ma saatsin kongresside palees taida proovilt ja ta ütleb, et seal palees, kus ta praegu aidad restaureerib, toimus minu Rigolettot viimane etendus. 23. oktoobril. Viis päeva enne operatsiooni. Võtsin seda etendust väga tõsiselt, sest ta võiks üldse minu viimaseks jääda. Sel juhul oleks hiljem seltsimeestel olnud võimalus ütelda, et näe, lõpetas efektselt oma lavakarjääri, kolm viimast etendust suurtel lavadel, Travjaatheri koletu marinski laval ja viimane kongresside palees suure teatri koosseisus. Minu arvates oli see üks minu paremaid Rigolettot etendusi. Krimmi polnud vaja teha, nägu oli loomulikult Trigoletolik. Vaatamas olid minu tulevaselt ja minevased opereerijad. Hääl oli heas vormis ja ülalpool nimetatud põhjusel püüdsin anda oma parimat. Aga pole viga, ma arvan, et me elame veel ja see Rigolettot jäänud ilmselt viimaseks oneegine rollis tuleb mul küll tulevikus loobuda ja orienteeruda nüüd toonioskiki Quasimodo joonele. Nädala pärast loodan juba saada koju. Üle määran torun kah ninast kadunud ja hakkan tasapisi häält treenima Shermooni jaoks. Ja kui arstid rääkisid, kuidas ta enne esimest kõige tõsisemat operatsiooni käitus nimelt mängis sellesama operatsioonipäeva hommikul haigla koridoris malet, siis nad ütlesid. Tõepoolest. On raske uskuda, et see inimene on nii tõsiselt haige. Sest tema mingisugune võime olla üle nendest muredest ja valudest oli erakordne. Häälbunessa. Värv. Georg Otsal esimene tõsine operatsioon oli 1907 kolmanda aasta sügisel ja kui praegu tagantjärele mõtelda, siis on lausa uskumatu, mida ta veel pärast seda suutis ära teha. Kõigepealt seitsme neljanda aastal tuli välja Trariaatalavaskustažermooni, laulis hiljem ta suvel filmis terve selle Polabriniooni üksikuid aariaid. Sügisel käis meie teatri koos Leningradis Bulgaarias esinemas veel Moskvas, Leningradis laulis. Samuti valmistas televisiooni jaoks ette Churchilli ooper. Tiiduja Läänes tegi veel mitu televisioonisaadete kontserti kaasa, milledest mõned õnneks on ka videolindile jäänud. Ja kogu niisugune peatähelepanu oli tal sel ajal koondatud Mozarti ooperi Don Juan ehk nüüd uue, tema poolt just soovitud originaalpealkirja ka Don Giovanni lavale toomiseks. Nimelt see kuju, millest sai tema kõige esimene triumfi osa. Selle kuju ammendamatu rikkus ilmselt teda kogu aeg, nagu painas, käis temaga kaasas ja nende haiglapäevade jooksul ta tegi valmis tõlke ja tal valmis ka lavas, nagu põhiplaan Voldemar Kuslap. Sinu oli ta valinud üheks nimi osaliseks. Mida Sa pead selles lühikeses proovide töös kõige olulisemaks ja kas üldse teda ennast toitonsanina varem näinudki? Kahjuks mitte. Küll aga nägin 60.-te aastate alguses Figarat Mozarti ooperis Figaro pull. Kõni lubatakse heita põgus pilk lähemasse minevikku. Siis võib muidugi ausalt öelda, et Georg Otsa mõju on kaudne meile kõigile. Kasvas ju peaaegu praktiliselt terve pealesõjaaegne põlvkond üles tema poolt lauldud lauludega olles esimeseks suuremaks muusika propageeriaks meile. Esmakordselt nägin teda 50.-te aastate alguses valgus koordis filmimise aeg Elva lähistel. Sellest teada saades otsustasime mitme sõbraga koolist poppi teha. Et näha lähedalt Georg Otsa, kes oli raadio vahendusel tookord juba ennast massidesse laulnud ja osaleda filmi massistseenides. Hiljem õnnestus mul mitmetel-mitmetel kontserditel teda näha koos Viktor Gurjevi ja Gennadi Bodelskiga kuuekümnendatel aastatel, nagu ma juba enne ütlesin, üheks suuremaks teatrielamuseks oli Eston laste Figaro pulmaooperietendus Tartu riikliku ülikooli aulas. See ooperietendus on tänaseni meelde jäänud, kui taga meisterlik teostus. Ja eelkõige muidugi Georg Otsa Figaro väga meisterliku esitamise eest. Kohtun tutvuti sappa. Hakaid kasside Tarmsake küsisin karmsada Narvat. Oh. Juba sellel ajal mõistsin, et mingi väga kaudne ja kauge häälte sarnasus tema suur musikaalsus tema laulude sisu, tõlgenduse meisterlikkus, tegid temast ühe suure eeskuju, mulle. See süvenes Estonia teatrisse. Tööletulekuga kus ma jälgisin tema töid tegemisi erksa tähelepanuga. Oli ju siit nii palju õppida meelde jätta. Eski pimesi ma pole teda. Ja üldse kedagi pole püüdnud matkida. Mind kui tookordset verivärsketest toonlast hämmastas. Tagasihoidlikkus huumorimeel. Vaatamata kõrgetele tiitlitele ja suurele kuulsuse särale hiljem meie kontaktid ja mõttevahetused sagenesid. Meeldiv oli tunda tema poolehoidvat suhtumist. Nüüd mõningad mõtted Don Giovanni puhul. Mõningad aastad tagasi ta rääkiski oma lavastuse plaanidest. Ja ma olin väga meeldivalt üllatatud, et ta usaldas mulle selle väga murede, rohkelt raske kuid huvitava nimirolli. Juba ooperi lavastusliku ettekande tegi ta muusikateadlase põhjalikkusega. Oli ju Don Giovanni klaviir tema lahutamatuks kaaslaseks tema pikkadel haigla perioodidel. Proovid möödusid ega erakordse töö õhkkonnas, kus kella ei vaadatud oma haigust rasket haigust trotsides 500 proove läbi suure tee armastuse, elujanu ja peene huumorimeelega. Paraku katkes algstaadiumis. Nüüd mõningad mõtted, mida ta väga tihti rõhutas. Ja mida me väga kalliks peame on järgmised. Usaldage kõiges Mozarti muusikat, jälgige klaviiri, sinna on kõik vajalik jäädvustatud osakese välja dešifreerida ja omaks võtta. Hoiduge rollide mustvalgest tõlgendusest. Kasutage julgemalt pooltoone nii mängulises kui vokaalses osas. Vokaalpartii olgu laitmatu diktsioon samuti. Ja erilist tähelepanu pöörake retsitatiivide laulmisele. Sageli rikutakse laulma sõnu, mitte mõtteid, kasvatage rolli tõusujoones, episoodist, episoodi vaatusest, vaatusesse kuni traagilise finaalini ja kokkuvõtteks pange oma osadesse hinge ja verd. Nendele soovidele põhimõtetele on muidugi raske veel midagi lisada, sest kogu Georg Otsa elu ja looming oligi nende põhimõtete praktiline kehastamine. Õhtu viimaseks lõiguks on kaks ragmenti kabeleviskooprist kolabrinioon, kolabrinjon, mis juba lani raamatunal Georgi lemmikteoseks sai ka ooperilaval just tema poolt väga elutruu ja lopsaka kehastuse ja Nende miitriga balevski veel postuumselt Sovetski muusika veergudel jagab kõige kõrgemat tunnustust Georg Otsa tööle nimiosaga. Ise ütles ta kunagi ühele küsimusele vastates, et suurim rõõm elus. See on head tee ja mõttekaaslased kellega on ühised arusaamad ja ühised sihid. Ma arvan, et paremat sõpra ja teekaaslast, kui meil kõikidel on Georg Ots oleks raske leida. Ja ma arvan, et meie kõikide kohuseks on püüda nii vähe, kui see on võimalik tema kunstipõhimõtteid siin selles teatris elus hoida, edasi arendada. Sest see on kõige parem mälestusmärk, mida me üldse temale saame teha. Sinu silmadega, milline. See, mine. Helkur kõnelgu viivad viljapea orelile minu ootused hoovides.