Nimi Don Juan on saanud Eld nimeks ja igaüks, kes seda kasutab. Kasvõi igapäevases kõnes ei mõtle hoopiski aastasadu vanale legendile hulljulgest seiklejaste vastupandamatult südametemurdja kes esitas üleskutse taevale endale sulgedes pilgata oma ohvri hauasammast. See legend tekkis keskaegses Hispaanias ja kirjandusse tõi selle esimesena hispaanlane kirsa Timo linna aastal 1630. Ligi poolsada aastat hiljem kirjutas Donsuanist näidendi prantslane mulje muusikasse tõid Joani kuju esimesena itaallane Katsaniga ja 18. sajandi keskel sakslane lukk. Nii oli Mozarti ajaks Joani aine levinud juba kõigis Euroopa tähtsamaid skulptuurikeskustes. Tänaseks on Don Juani teemalisi teoseid loonud ligi 50 kirjaniku heliloojad, filosoofid on saanud müütiliseks kujuks muusikaliste tungaanide seas. On Mozarti ooper jäänud seni ületamatuks. Mozarti muusika rikkus võiks mahutada ka selle legendaarse kuju uuemaid kirjanduslikke tõlgendusi, milles kunagise kergemeelse seikleja asemel On hoopis probleemikam. Peategelane Mozart kirjutas oma teose Praha rahvusteatri jaoks, kus tollel ooperit tehti itaalia jõududega. Itaallase Lorenzo da Ponte libreto-le ja pealkirigi sai itaaliapärane Don Giovanni. Hiljem hakati ooperit ühest teksti tõlkimisega nimetama kahjundon Joaniks, aga tänapäeval kasutatakse jälle peaaegu kõikjal. Originaalpealkirja esietendust Prahas 1787. aastal juhatas autoriste. Muide 10 aastat pärast. Esietendust kanti lon see vanni, et ega Tallinnas tuntud Mozarti uurija Herman Aberti raamatus on vastavas loetelus liini Hamburgi ja teiste linnade kõrval nimetatud karri evalit. Estonia teatri esimest Don Giovanni lavastust tookord Sist Don Juan. Aastast 1952, milles Georg Ots nimiosas andis ühe oma hiilgerollidest mäletavad veel paljud tänasest publikust. Kõigil kuulajail on küllap teada, et Don Giovanni uuesti väljatoomist alustas Georg Ots lavastajana ja et tema töö viis lõpule Arne Mikk ühesk solistidega. Sageli tuntakse huvi, et mis täpselt, on valminud lavastuses pärit Georg otsalt. Kõiki üksikasju siin lahata pole võimalike kavast vajalikki mõnedest tuleb jutusaate käigus. Üldiselt võib öelda nii, et Georg Ots leppis dirigent Neeme Järviga kokku teose kupüürid, et ta ettekandes kavandas ühes kunstnik Heldur renteriga lavastuse välise kuju. Tegevuskoht on küllalt tinglik, see ei ole tingimata just Hispaania linn. Georg Ots rõhutas mitmel korral, et muusikas ei ole ju mingit hispaanialikust. Dekoratsioonid on tehtud nii, et saaks ühelt stiililt teisele kiiresti üle minna. Osa täitjatega jõudis Georg Ots läbi arutada karakterite põhijooned ja teha 10 proovi. Detailide väljatöötamine toimus aga juba Aarne Miku käe all. Kahtlemata on õigus neil, kes omal ajal näinud Georg Otsa ooperi nimiosas leiavad tema Don Juan jääb Eesti teatris veel kaua ületamatuks. Teiselt poolt Don Giovanni ei ole ei ühe ega kahe peaosalise ooper. Siin on kaheksa ja kõik nad on väga olulised. Uue lavastuse plusspoolele tulekski kanda eelkõige see asjaolu, nagu kriitikagi on märkinud, et praegu on Estonial Mozarti esitamiseks võimelisi ja sobivaid soliste mitte ainult üksikute osade, vaid terve ansambli tarvis. Katkendeid ooperist kuulete täna helilindilt, mis on tehtud ühelt etenduselt käesoleva aasta veebruaris. Dirigeerib Neeme Järvi. Muidugi ei saa etenduselt tehtud lindi kvaliteet olla päris täiuslik juba sellepärast, et mikrofonid püüavad kinni peale muusika veel muudki helid liikumise laval kui ka helid saalist. Kui näiteks keegi publikust valib järjekindlalt köhimisega tingimata muusika kõige vaiksemad kohad siis jõuab see ikka ilusti lindile ka juhul, kui köia istub saali tagaridades. Sündmusi on selles ooperis nii rohkesti, et kõige tähtsamaid tegi mahutamine tunni aja sisse valmistab raskusi. Küll aga tahame tutvustada kõiki osalisi muusikas ja kolme neist ka sõnas. Suurim vastutus on kahtlemata Voldemar Kuslap Bill mitte ainult sellepärast, et Don Giovanni, see võluv ja irooniline, kiirelt mõtlev ja tegutsev lurjus on suurim ja keerulisim kõigist senistest teatrirollidest vaid ka sellepärast, et teda tuleb publik mõõtma kõige nõudlikumalt, kui kunagise hiilgava Don Juani osatäitja järeltulijat Eks Georg Otsa mõju meile kõigile ole ju kaugemale ulatuv, kui esialgu paistab, sellepärast et terve pealesõjaaegne põlvkond kasvasime tema poolt lauldud lauludega ülesse. Kahjuks muidugi töödon Johnnyga jäi väga põgusaks, sellepärast et oma haigust trotsides jõudis ta veel võtta kokku energia ja jõu. Ja käis teatris proove tegemas. Ehkki see muidugi valmistas talle palju suuri raskusi ja see oli lihtsalt nimeteldav. See töö, mis ta meiega tegi, väga südamlik sündmus oli peale esietendust, kui terve trupiga ja paljude teatriinimestega sai käidud Georg Otsa haual küünlaid põletama, seal see oli, muide, Aarne Miku idee oli kõigile hingeminev ja meeldejääv sündmus vist terveks eluks ja see oli kaudne tänu tehtud töö eest. Mina eelmist lavastust ei näinud, kus nad olid Ott Raukase ka väga suurepärase dueti paari moodustanud, mul puudus täiesti nagu niisugune põhjalikum ettekujutus sellest osast. Nonii ainelisi lavateoseid ei olnud nagu varem teatris juhtunud nägema, siis tuli lugeda oma kehva keeleoskust kasutusele võttes mitmeid võõrkeeltes ilmunud pataljon Joannister üldse sellest kujust. Väga palju õpetlikku sain ma maks Richi Shanist siis Hoffmanni mõtisklusi Mozartist ja üldse don Shanist. Ja veel mitmetest-mitmetest teistestki allikatest. Üsna palju sai uuritud igasugumüüre ja nii ajaloolisi allikaid tööli muidugi ääretult raske, ääretult suur, seda enam, et, et ma võin ennast mingil määral veel noh, nii kaunis algajaks lauljaks lugeda. Ja eks muidugi, lagi on veel kaugel töö selle osaga valmistas väga palju südamevalu, kahtlasi otsinguid, mingil määral ka leidmisi. Ja eks see peab jätkuma nii kaua, kui see meil püsib ja loota on, et see lavastus Sammelvist kaega laval püsima. Siiani on rahvas väga soojalt ja toredasti ta vastu võtnud kui on võimalik niimoodi lahata. Kumb on raskem, kas osa mänguline võivokaalne kelgi? Ma usun, et nad on võrdselt rasked, sellepärast et ehkki võib-olla siin ei ole nagu eriti kõrgeid noote, aga siin on väga palju kaela murdvaid kohti, mis küll esialgu nii klaveri silmitsedes paistavad nii päris kerged ja ületatavad, aga aga kui seda korralikult ja hästi teha, see võtab ikka väga palju tööd ja ja muidugi, kuna minul puudus nagu Mozarti laulmise kogemus, siis see teos lauljale on väga tänuväärne, väga õpetlik ja väga kasulik ja arendav. Üldiselt ma olen märganud, et muusikaringkondades on niisugune arvamus, et muusikaliselt nii heal tasemel ühtegi Mozarti ooperit Estonias varem tehtud ei ole. Eriti ansamblid. No kui see nii on, siis midagi meile ääretult tore kuulda, et see meie otsingute ja murederohke töö on vilja kandnud ja tunnustust leidnud. Muidugi selle muusikalise materjali väljatöötamise juures peame kõige enam tänuvõlglased olema. Kontsertmeister reet laulule. Jaa, Neeme Järvile. Reet laul oli see, kes põhiliselt meiega töötas nagu välja eriti just ansamblikohad ja soolonumbreid, ja tänu tema väga niisugusele suurele nõudlikkusele suutsime me mingil määral realiseerida seda, mida tema ja Neeme Järvi nõudsid meie käest. Milliseid stseene selles ooperis on kõige huvitavam teha, on seda võimalik öelda. Ei ole sellepärast, et see lugu on algusest peale niivõrd värvikas, niivõrd sündmusterohke kontrastiderohke, nii et siin üksikuid kohti esile tõsta ei julge. Küll aga võiksin öelda, et üks raskemaid kohti minule isiklikult oli muidugi see kuulus vahuveini aaria ja ma olin sellega kimpus ja olen võib-olla isegi praegugi kimpus, nii et see on väga kapriisne ja ja isegi ma ütleksin, raske aaria. Ooperis koomika traagika imeliselt. Reisil läbi põimunud see oli muide Mozarti ajal väga uudne. Traagilise pooluse kõige tõsisem esindaja on uhke, puhastan donna Anna ainus naine, kes Don Giovanni võlule pole allunud. Tema isa kontuuri surmast Don Giovanni käe läbi saab alguse kogu ooperikonflikt. Saab alguse Don Giovanni hukk. Donna annat laulab Mare Jõgeva, tema kihlatu, Tunnotaabio Rostislav, Gurjev. Kuidas need on, anna osa meeldib teha, väga meeldib, isegi ma ütleksin, et see on üks minu lemmikosadest. Tani õrn, lüüriline, siiras, aus, aga puhas, see mind õlut aga rääkimata muidugi Mozarti muusikast üldse väga meeldib Mozartit laulda on kuidagi hästi lähedane. Mis vahe on Mozarti, näiteks Verdi muusikalaulmisel? Suur vahe, kuna moodsat nõuab kerget tooni andmist tugevat tehnilist pagasit. Pertti nõuab seevastu jälle suudkantileeni laia tooni andmist. Tunne Anna partii on ilmselt üsna raske. Jah, on küll, ta on suure ulatusega küllalt teeneline, eriti mis puutub teisaariasse. Mis oli vanas lavastuses, oli kupüüri all, nüüd tehti lahti? No muidugi, see on just vokaaltehniliselt, kui see hästi välja tuleb, on ta nauditav number. Selle Saariast selgitab donna Anna otaaliale. Petta ei saa enne tema naiseks, kui isa mõrvarile on kätte makstud. Ta ei leia enne rahu. Nimelt on tulnud Taavi donna Annale ette heitnud julmust, kuna ta laseb teda nõnda kaua oodata. Täna annan väga siiras, väga otsekohene ja tema oma armastuses toonud Taavi vastu on ka väga siiras, kuigi see ei ole niisugune kirglik armastus. Ooperi toredamaid karakterosi on ma seto talupoeg, kelle mõrsjale Don Giovanni heidab silma lausa pulmapäeval. Ma seto on raevus, aga härrale otsustavalt vastu hakata ta ei tohi. Laulab Ervin kärbet. Jama, seto sarmikas mõrsja tserlina, kelle pea Don Giovanni meelitustega kiiresti segi ajab. Anu Kaal. Kõige vastuolulisem karakter Don Giovanni ümbritsevate naiste seas on temperamentne donna Elvira ooperis ainus naine, kes on Don Giovanni seaduslikus abielus. Mujal on tal neid seaduslikke naisi aga küllap õige palju. Elvira on tulnud Don Giovanni otsima oma kodulinnast. Saanud teada kõiki Don Giovanni eluviisidest, otsustab tema elu põrguks teha. Aga ikka ja jälle muutub vihkamine armastuseks. Donna Elvira. Kaie Konrad. Ja põnevaim ning ulatuslike mees roll Don Giovanni enda kõrval. Tema teener Leparrello Teo Maiste Leporello osa on väga huvitav ja mitmekülgne. Leporella teenib väga truult Don Giovanni, diad käib kaasas kõikide tema seiklustega, teeb kaasa, aitab oma härrat. Leporellol on ka oma teatud hobi. Nimelt tema koostab registrit, kuhu paneb kirja kõik Don Giovanni daamid, kõik Don Giovanni seiklused. Kas see on tema hobi või on see härra poolt antud ülesanne? Mina arvan siiski, et SonylyPoral loenda hobi, ütleb Morello kohe tegevuse käigus, teatab oma peremehele, et vot see järgmine ohver selle number on, ütleme 2084. Need olid mõnuga seda registrit Ja ta teeb seda mõnuga, nii nagu meie ajal siin korjatakse marke või pudeli etiketti või midagi muud. Nii. Leporello paneb kõik Don Giovanni poolt välja valitud daamid hoolsasti kirja ja iga maa kohta peab eraldi arvet. Leporello on juba pikemat aega ilmselt olnud Don Giovanni teener ja ta on justkui välja õpetatute, teab nagu lennult kõiki oma peremehe soove, näiteks kus on tarvis aidata oma härrad välja niisugusest jaburast olukorrast, siis Leporello tuleb alati appida, on üpris nutikas, kuid sealjuures seisan mitte mainimata jätta, et see elu on hakanud pikka peal Borelvad siiski ära tüütama ja seda väljendab ta kohe oma esimeses väikses aarias. Millega ooper algab? Tema tahaks nagu ise olla härra ja ise treenerid pidada ja elust mõnu tunda. Kuid muidugi kõige suurem takistus selle asja juures on see, et lihtsalt ta on teisest seisusest seisus, ei luba Georg Ots, kui lavastaja selle osa juures ta soovis näha pisut targemat teenrit, kui kui seda vahest on harjutud nägema ja tegema. Ja just tema nimetas rõhutas seda, et Leporello oleks valmis ise ka tegema neid seiklusi kõik ja käituma härra kombel, kuid just see seisusevahe ei luba seda teha. Kuigi jah, ma arvan, et ikka mõningane vahe on ka. Don Giovanni on märksa julgem laborello kohta seda öelda ei saa, Temasson siiski, veri natukene liiga arg. Milline on konkreetselt Leporello isiklik suhe oma härrasse? Näib, et Leporello suhtub oma härrasse teatud lugupidamisega ja imetlusega, kuid siin on asja teine külg. Kuna Don Giovanni kasutab Borellot tihti patuoina, tähendab, kui härra kuskil vahele jääb, siis ta väga julgelt lükkab Borello ette ja Leporello võib-olla on saanud isegi õige mitu korda korraliku nahatäie ja ilmselt Borellot ära tüüdanud. Mida sa siin on seatud üsna intensiivse tegevusega, näiteks ühe retsitatiivi ajal mängivad Don Giovanni ja reporello sulgpalli sellele koguni pahandatud. Et see on niisugune kaasaegne Mina isiklikult seda ei ole uurinud, kuid Georg Ots uuris väga palju materjale enne seda, kui ta hakkas seda lugu lavastama ja ma mäletan seda, kuidas ta mulle varnas korra rannas rääkis sellest kuidas ta avastas sulgpalli, mängiti juba mitu sajandit tagasi ja ka ilmselt sel ajal ma ei saaks öelda, et see sulgpalli mänginud kuigivõrra tegevust segab, sulgpalli oleks võib-olla isegi veel kergem laval mängida. Võib-olla teatud määral, prožektorite valgus, häirib vaid. Mis siin on nüüd kõige raskem. Võib-olla siin ooperis võib-olla üldse Mozarti ooperite puhul on just aga tähtis ja väga raske muusikaline täpsus muusikalise teksti täpsus. Et see oleks väga koos, kõik ansamblit oleks väga välja töötatud ja sealjuures kõik orkestriga dirigendiks hästi koos. Ja muidugi, kui laval on väga palju tegevuste sagimist, siis ma arvan, et see täiuslikkus saabub alles nii mõninga aja pärast, kui püüame edaspidi kogu aeg oma vigu parandada ja jõuda. Vaevalt küll, et ideaalse teostuseni, aga vähemalt sinnapoole me tahame püüda. Kuulakem nüüd pikemat lõiku ooperi teisest vaatusest, milles Leporello äärepealt saab härra arvel väga ränga karistuse. Et oleks kergem külge lüüa. Donna Elvira nägusaletuaanitsile on Don Giovanni vahetanud Leparelloga rõivad ja käskinud Leporello Elvira ees härrat mängida. Elvira ei tundnudki Leporillot ära ja andestas Joannile kõik. Nüüd on Leporello Elvira pimedal tänaval ja mõtleb, kuidas küll sellest segadusest pääseda. Samal ajal otsivat Jovannit donna Anna koostonotaabioga ning Mazetotserliinaga ja härra rõivais Leparello kohtub äkki kõigi nendega, kes tahavad Don Giovanni arveid õiendada. Kõigi üllatuseks palub Elvira oma kaasa eest, aga seegi ei aita. Siis selgitab Leporello, et tema pole see, keda neil vaja. Kõik on jahmunud, on see vast päev, näen, mis ta välja mõtles. Nüüd tahetakse ühiselt nuhelda Leporellot, kel lõpuks siiski õnnestub kavalasti pääseda. Ooperi kaks viimast stseeni on väga kontrastsed, väga erinevad. Don Giovanni hukk kuulub kõige dramaatilisemalt ja lehekülgede hulka ka Mozarti iial kirjutanud Don Giovanni on võllanalja tehes kutsunud oma ohvrikontuuri hauasamba enda poole õhtusöögile. Ja kivist külaline tulebki. Ta ei hooli maisetest roogadest ja kutsume don Giovanni nüüd endaga. Asjata õpetad tervemõistuslik Leporil. Öelge, et pole aega. Don Giovanni ele nüüdki kartma ja keeldub nüüdki kahetsemast oma eluviise. Kivist külaline viib ta endaga. Kontuuri, laulab Ahti Männik. Ma olen nõus eksada Paljudes lavastustes, eriti möödunud sajandil, samuti Estonia eelmises lavastuses lõpetatigi ooper Don Giovanni põrgusse minekuga. Aga see pole tõeline Mozart. Tema ei lõpetanud oma teost õuduse meeleoluga aukartusega taevavägede ees vaid lisas veel lõbusa sexteti hästi lihtsameelse moraaliga patul patu palk. Ja selles nähakse tänapäeval Mozarti sügavaimat suhet kogu ainesse. Ta ironiseerid nii karistatava, kuid karistajate üle. Lõbusectetis otsustavad ülejäänud tegelased ka oma edasise saatuse. Donna Anna lubab leinaaasta lõppedes saada Donald taadio naiseks Elvira kloostrisse minna Leporella kõrtsist parema härra otsida serlina lima setol pole muud soovi kuivaid enne koitu koju jõuda. Pärast kurjategijale ta sai oma palga lõpp hea, kõik hea.