On vähe inimesi, kelle elu ja looming oleks nii kirkad, vanad seotud oma aja ja kodumaaga või seda oli Georg Otsa elu Nõukogude Liidu ülemnõukogu saadik, Eestimaa kommunistliku partei keskkomitee liikmekandidaat. Eesti NSV teatriühingu esimees, Nõukogude Liidu rahvakunstnik. Need kõrged tunnustused räägivad ise enda eest. Paljud inimesed meie kodumaa kõige erinevatest nurkadest õppisin eestimaad tundma eeskätt just Georg Otsa laulude kaudu. Ta oli meie rahvale meie teatre sümboliks, võrdkujuks. Koos temaga oli kerge minna külalisetendustele, sest me teadsime, et inimesed tulevad usaldusega Estonia teatrietendustele. Kuna meil on olemas Georg Ots. Fjodor šaniaatrin lausus kord maksin korkile et sinust jäävad järele sinu raamatuid Jäpakseni korki. Kuid kellele olen mina veel vajalik, kui ei ole enam minu häält. Tõepoolest, selline kord juba teatrikunstisaates. Kuid nii nagu Soodošerjaapani looming elas üle aja tänu oma lakkamatule otsingutele, oma tõed ruudusele ja sisu sügavusele. Nii me arvame, et Georg Otsa looming elab kaua edasi ja moodustab Eesti muusika teatrikultuuri kullafondi. Meta Kodanipork. Kas te mäletate, millal te Georg Otsa esimest korda elus nägite ja millal te esimest korda temaga laval kukutasid? Et see oli kord Rõuges nägin teda esmakordselt. Seal veetis ta oma suvepuhkuse koos oma vanematega. Oli selline 15 aastane, pikka koivaline, hästi häbelik nooruk, kes sealt kuidagi ikka tahaplaanile hoidis või siis kellegi varju puges. Siis 1009 45. Sõjad Järgne Tallinn. Praegune Vene Draamateater, kus Estonia teater endale mõneks aastaks varjupaiga leidis. Sealt nägin makki orgi otsa siis uuesti. Selline sale, pikk, hea käitumisega noormees, kes esitles teril Karl Otsa pojana. Ta oli siis juba pool aastat lavalaudadel kõndinud, oli isegi mõned väikesed osakesed laulnud taritskit ja avariid Maltale kannikeses. Käsil oli parajasti kolme musketäri ettevalmistamine. Encot Tartanyani osas. Omarapiiril käsitles väga osavalt, ta oli ju sportlane. Kuid Paul Mägi ja Endel Pärna kõrval oli tema osatäitmine siiski. Ja tema mahe, ilus bariton, see oli ka veel välja kujunenud. Siis laulis ta veel saartest ja nii me jõudsime siis lõpuks kõrbelaulujuhid. Mulle usaldati dubleerida üht peaosa. Kuid sinnapaika see jäigi. Aga nagu ikka vahel juhtub, haigestus peaosatäitja ja minul tuli kiiresti osa ära õppida. Kiiresti. Sealjuures olin mina just samuti laga kogenema. Sealt tuli Georg Ots ja ulatas mulle oma abistava käe. Ta oli juba mitu etendust laulnud oma romantilist punavarju. Kuid ta tegi kõik proovid minuga kaasa algusest kuni lõpuni. Vahel hackaton, lüütik pildistada, proovidelt koju saata kott tema jäigi ikkagi pruuk saali. Lõpuks jõudsime lamalegi. Publiku saalis andestas meile meie konarused, sellest Väime nagu julgust ja edaspidi kõik pisut nagu kergemini. Ja sellest peale. Me oleme kõndinud läbi mitme ja mitmelavastusega koos. Säärane asi. Preemia osaks sai. Sellest peale sai ta nagu tuult tiibadesse. Tema edasiminek oli siis juba pikkade tugevate sammudega ikka järgmine osa, mida ta täitis. Mida ta õppis. See oli juba väikene meistriteos. Pruumidesse ta tuli alati esimesel, teisel pruudil oli tal Camperti täiesti selge, kuid oma osa ta kuidagi õppis proovide käigus ja mitte ainult ei rahuldanud ainult osal raamatuga. Ta töötas läbi palju materjali. Ta käis muuseumites, ta käis arhiivis. Ta võib-olla konsulteeris isegi oma lähemate kolleegidega. Tema töövõime on tõesti Minos erakordne tõotus. Just sellel aastal, kui te ütlesite, et Jevgeni Oneginit sai riikliku preemia laulis Georg Ots kaheksas erinevas lavastuses peaosi peaaegu seda küll. Ta suutis seda veel õpingute kõrval teha õpikute kõrval seda kätt imestama. Jaa, Jevgenia niiginist juba edasi. Paar aastat hiljem tuli Üks asi, mis on jäänud vist tänaseni kõige legendaarse maks tema repertuaarist, seda vist küll. Kas te mäletate Dongshani esitatav? Kus ma ei mäleta, mäletan seda hästi, rahvas võttis seda väga hästi vastu. Ta tuli lavale nagu, kui nii võib ütelda, nagu noor jumal. Tulija vallutas Karl alluta. Gurjev, millal oli sinu esimene kokkupuude Georg Otsaga? Me kohtusime Giorgiga esmakordselt siis 1942 tähendab täpselt 34 aastat tagasi. Mina saabusin Jaroslavlis ansamblites liidiviisist. Georg oli juba seal. Mõlemat laulsime ansambli segakooris mida juhatas Harri Kõrvits. Esialgu elasime ansamblis kõik kuus, kuid hiljem jäi seal kitsaks ja ansambli administratsioon. Leid paigutas erakorteritesse ja nii me kolmekesi Georg, Vello, Vainomaa ja mina sattusin mingi ühte perekonda kooselamise ühte väikesesse päikese tuppa. Mees, meie kolme seas oli juba hästi palju õppinud laulmist Daumas väga ulatusliku toreda baritoni, dramaatilise värvinguga. Mina enne sõda jõudsid lõpetada konservatooriumi esimesega kursuse. Nii meie painumaga nõukogud tundsime, et me oleme juba küllaltki nii tähtsad kommid, võisime laulmisest midagi rääkida. Yorg, aga vaatamata sellele, et ta oli Kuulsast laulja perekonnast oli tagasihoidliku sisemuusikast, ta rääkis, palju, ta hästi mängis klaverit. Jaa, ooperist rääkis palju Estonia lavastustes, kus ta juba poisikesena hakkas siin käima koos isaga kuid nii-öelda tema häält mul ei õnnestunud kaua kuulda. Kuigi me elasime temaga koos kuni 1942. aasta lõpuni. Painama, sõitis septembris stažeerima Moskva konservatooriumi. Mina ka aasta lõpul esimesele ringreisile koos estraadiorkestriga, kuhu ma vahepeal oli suunatud olles Jaroslavlis, ma leidsin endale laulupedagoogi ja hakkasin käima seal laulutundides. Kaua aega meelitasin, Giorgi kaasa, tema ei tulnud, kuid siiski ta korda siiski nõustus, tuli kaasa ja nii me hakkasime koos käima tundides, kuid ka seal ma teda mitte kuulnud minu tund oli alati enne. Tema tund oli pärast mind ja temani õrnalt ööde salatis saatis mind lihtsalt ukse taha, kui ta hakkas laulma. Sul jällegi muidugi tema tagasihoidlikkuse, ütles mulle, et ma enne sulle siiski laula laskma, natukene õpin. Ma tulin tagasi 43. aasta algul. Ja Yorg oli endale vahepeal aadresse vahetanud ja kohtusime jälle meie. Meiegi kandis, nagu me nimetasime klubis. Ja ta ühel päeval ütles, et Victorit manid, tahaksin sulle laulda. Läksime saali ja Georg laulis esimese aaria, mida ma temalt kuulsin, õigemini romanss deemonist, matu jatud, katooriunud, nima. Härra oo jaa, oo-oo. Ma. Usun. Taski. Käes oli uss. Kui. Mees esiIra õunapuutööst sfääri. Mille poolest, kui praegu tagasi mõtlen, ka tema tookordne hääl erines sellest äärest, mida me kõik tunneme muidugi. Mis on, võib öelda, muutmatu, see on tema tämber, tema haruldaselt ilus tämber, pehmes Sammitiline, kes juudi talt kohe algul nukuid loomulikult. Algul oli see juba siis, kui ta esimest korda mulle ette laulis, see oli ka tore. Kuid isegi minu arusaamise järgi loomulikult oli tal siis veel palju puudusi. Ta oli õrre LTT nii olnud nii välja arendatud, kuid selle vähese õppimise kohti, mida ta tegelikult vähem kui aasta sai selle õpetaja juures. See oli muidugi üllatav saavutus ja siis Meteeritaksid uuesti nii ansamblist, eks lahku. Minul olid omad reisud sõidud, temal olid omad ja siis esmakordselt muidugi kohtusime siis juba siin Tallinnas, kui me kuus läksime konservatooriumi ja kuus hakkasime tegema jälle sisseastumiseksamid. Läbi põrusid, aga me olime sellisesse aastates ivomehed. Et õppima pidime ja tahtsime. Ja hakkame vastu võeti, meid vastu võeti. Aga millal sa kohtusid temaga esimest korda siin Estonia laval. Estonia tabati 10. Georg tuli nagu mainiti korteri seina, laulsin esimest viis aastat, laulsin meeskooris. Ja mind toodi üle alles 50. aastal, siis kui meie kuusk Joorikaga olime juba jällegi konservatooriumi viiendal kursusel lõpetamisel ja ja esimene etendus. Aasta. Ja. Oma. A siis koosta. RIMI. Sinnamaani. Ja kraaži siis. Kaamera. V-o. Vapras päevases. Edastoolide voogse ja. Soovis paar oblast oma. Jaska. Ootas. Susi. Akti. Kas meil jaa? Te olite elus, head sõbrad enne ja pärast lõpetamist alaval teil on tulnud just tihti laulda võrdlemisi vastandlikke osi ja kas või meenutame penskydeoneeding, don Hoseedeestamiliot või kaaniat, tooniat ja nõnda edasi, nõnda edasi. Milline oli suhe tema kui partneriga just laval proovide etenduste käigus. Meie nii-öelda lavatagune sõprus oli alati kuidagi küllaltki lähedane ja siiras. Kuid olles laval ja eriti sellistes situatsioonirikastes stseenides seal arvatavasti temal samuti kui minul või õigemini minuni ikka temal tykki, need momendid nagu ununesid ja on niiginis Neljandas pildis esimesest tugevast konflikt pildis Laaring, pall, kus nooruk linski on äärmiselt solvatud Huniigini käitumisest ja kui see stseen ike areneb Autu võrgutaja vot siis ma Giorgi juures alati nägist läike silmis etapp. Kõigis siiramad ütles pantide, muidu ma tapan teid. Ja tõepoolest ma pidin taganema alati lavasügavusse. Või teine minu arvates väga tore lavastus oli Estonias, ta ei läinud kahjuks väga kaua püsinud repertuaaris, see oli meituse varastatud õnn. Kõrglaulab seal noort armastajat, dramaatiline ooper, sisult omani, traditsiooniline abielukolmnurk. Minul oli vanima mehe osa. Nii kuula, kuula on abielus noore Hannaga endise Mihhailov pruudiga. Ooperi käigus on see niit. Mihhailov peab ära sõitma ja kuudest alla, nii tulevad, et ta on surma saanud. Ja annan abiellub koolaga, kes on temast palju palju vanem. Just siin oli selline muidugi väga konfliktiderohke ja kulminatsioon kulges just nii umbes lava geograafilised minuga meie praegu istume pika laua taga, kus nad õiendavad oma arved viinaklaasi taga. Jurgistus, saalid, seljaga, publik, tema miimikat tema nägu ei näinud, mina istusin vastu. Ja muidugi Georg mõistis seda väga hästi, et kuigi tema miimikat ei nähta aga tema tool, tema füüsiline, tema istumine, see ütleb publikule väga palju. Ja nii see konflikt siin areneb. Seni kui kuula ütleb talle väga solvavad sõnu kargavad mõlemad laua tagant püsti ja peale selle Mihhailov lööb kuulutena mind. Ja alati see oli nii väganis, nii nagu Georg oli realist, tema tahtis lüüa ka väga realistlik. No seal elas minu osavusest, kui ma jõudsin vahest käe ette panna või nii nagu laval toimub tehnikut tol korral vist midagi, kas tema liiga kaugelt ulatas või mina jõudnud eest ära ta mind riivas, lõuga, nii kuvastajatma, kukkusin sinna nurka nagu tõesti sädemed lendasid ja ma tunnen, et mul varrukas on vajunud silmade pääle. Ja sellisesse olukorras enam tõusta ei saa. Aga tol korral järsku ma kuulen, ma olin näoga põrandale kulunud ja sosista Pulit. Kasik tõusid ka. See stseen muide, kukkus väga toredalt välja, siin oli ahi. See lõppes sellega, et ma pahe muusikaga. Ma roomasin siia ahju taha harjunud kargasin püsti silma kuidagi roomasin neljakäpukil. Kirves sattus kätte ja see oli vist üks efektsemaid missisignaale selles Tseenile, mis üldse varem oli Georg äärmiselt. Seda kõik tema kolleegid mainivad temaga oli äärmiselt kerge olla, lavalt alati inspireeris alati oma mänguga. Alati püüdis olla nii nii tõetruu, kui vähegi saab, et aidata. 1968. aastal küsiti Georg Otsal ajakirja muusikaline riisi veergudel milliseid ooperoosi oma loomingulises biograafias Deloitte etapilisteks. Vastus. Iga uus osa annab kunstnikule midagi. Iga uus osa, see on nagu vastsündinud laps, siin on pandud mingi osakama südamest. Kui rääkida minu suhtes etapilistest osadest, siis võiksime nimetada, on Jevgeni osa. See oli vist juba 1949. aastal deemoni, mida ma laulsin ka meie teatri külalisesinemiste ajal Moskvas, hiljem don šamaan. Ja ilmselt kõik rollid nendes Verdi ooperites, milles ma olen tulnud osaleda ja milliseid ma armastan. Väga võib arvata, miks Georg Ots nii armastas Verdi loomingut, sest Mozart, Tšaikovski, Rubensteini vokaalpartiid on ju tema häälel tegelikult palju lähedasemad. Aga ilmselt see materjali vastupanuületamine, lehtramatismi edasiandmine, lavalistija intonatsioonide vahenditega seebist veetestada, Verdi puhul eriti jaagu monoloogis. Ka see kontrastide rikkus sosinast pianost kuni porteni. See on Georg Otsa siiski väga täpselt Verdi partituuri järgi. Taastav ja edasi antud Verdi oma elu lõpuperioodil oli võrdlemisi sihukene irooniline lauljate suhtes, et need ei tee tema märkustest partituuris üldse välja. Et kas ta paneb sinna mingisse piano pianismike, lauldakse metsa For. Ja just selle jaagu partiis on üks lõik teise vaatuse duetis hotellocus verbi on pannud ritta kuus peanud, kuus peed maid peana, pianissimu nisukest märkimale kusagil mujal kohanud. Ta ütles, et see on nimelt pandud, et vähemalt ka lühinägelik laulja peaks selle nüansi ära märkama. Ja tõepoolest Georg Ots on üks vähestest, keda ma olen kuulnud just seda lõiku. Tõepoolest, sellise erilise ultrapiano esitavad mingisugust sosinad mingisugune kurku kinni jäänud ojja, kus ta räägib just sellest kasse unenäost. Ja see oligi üks tema minu arvates meisterlikkuse saladusi. Et tema usaldas autorid väga täpselt ja ei kartnud kunagi, et kas teda on nüüd saalist kuulda või, või kas selle koha peal häält vähe vaid tema püüdles ikka selle poole, et võimalikult sügavamalt edasi anda sellest stseeni olemust, värvi ja ta nagu püüdles selles suunas, et temast ikka saalis aru saadakse mõtte suhtes mitte ainult hääl oleks kuulda. Alatust ostmas syndinud aatomit tolmus. Ras. Mees. On ta. Ära. Orjas viskachi ning ta võib palju korda. Võtsid jälle pun. Hetk. Viktor Gurjev juba väga toredalt rõhutas alla Georg Otsa orgaanilisest laval teatud improvisatsioonilist momenti, sest et tõesti ma ei oska öelda, kas üks etendus kunagi eriti jama puhul oli sarnane teisega ja tuleb meelde kaks momenti. Rääkised kord lauldes suurest, teadis Jevgeni Oneginit esimeses vaatuse kvartetis, kus nad tulevad Lenskiga välja. Tšaikovski Puškini öeldud, et statsianampikene saledam Olga natukene lühem ja ümaram näoga ja sellepärast on ka tekstist pandud, on selline fraas, kui ta pöördub Klenski poolid. Juustu tõi Ljubljana Shuium. Aga selle etendus oli vastupidi, Tatjana oli pisike ja Holga temast peaaegu pike. Ja Georg laulis selle fraasi teise sõnaga, ütles, et juustu tõi Lion pois sujuv Lenskile ja vaheline Linzpil hakanud niimoodi naerma, et on peaaegu kvartett, läks, ega mõttes, et Georg teeb nalja, tema. Georg pärast vabandas, ütles võib-olla tõesti rumalasti välja, aga mina ei saanud kuidagi niimoodi ebaloogilist teksti laulda, sest et publik tahab ikka mingisugune vihkan, realism ooperis valitseb, eks ole, kui aastate piir pihken ületatud Maskiballi lavastuses kui viimases vaatuses siin ta tuli ballile ja pidi laulma hakkas, näete seda maski seal baas, Oskar pidi olema riietanud mantlis kanna musta maski, kuid ümber seal kuidagi paaži, mantel koos maskil tõmmatud lae alla ülesse. Ja Oskar tuli niimoodi lavale, et tal tõesti mingit maski ees ei olnud ja, ja Georg automaatselt muutis selle fraasi kohe ringi ja ei laulnud mitte, et kas näete seda maski seal, vaid kas näete seda poissi seal? Järelikult tema, ka ammu lauldud etendustes suutis säilitada selle väga kadestamisväärse omaduse, selle esmakordsuse loomise võlu, milles tegelikult peitubki teatrikunstikogu Kurm, sest inimeste oled ikka vaatama saali, mitte seda, millega see lugu lõppeb, vaid kuidas üks või see laulja antud osa lahendab. Rasked.