Riiklik akadeemiline meeskoor on väga paljudest vastutusrikastest, esinemistest ja kontsertidest osa võtnud oma aastatepikkuse tegevuse vältel. Viimane väga auväärne ülesanne oli esinemine Nõukogude Liidu kommunistliku partei 25. kongressi delegaatidele antud kontserdil. Stuudios on koori peadirigent ja kunstiline juht Nõukogude Liidu rahvakunstnik Gustav Ernesaks. Vabariigi rahvakunstnik Olev Oja ja linnulaul. Ma palun mõne sõnaga sellest, millal te saite teada, et teile niisugune ülesanne langeb ja kuidas käis ettevalmistus tööd selleks. Teada saime juba õige varakult liikum juba mineval aastal seal kusagil sügise poole ikkagi tuli mõtlema hakata, kuidas esineda, tuli ideemeeskoori tugevendada rammi, noorte poistega oma stuudiokooriga. Et aga sellel uuel instrumendil sobivat repertuaari olnud, siis tuli selleks Kaus laul kirjutada pealkirja all sõpru selle. Nii et neljahäälne mees, kuuria, kolmehäälne poistekoor. Esialgse teksti kirjutas Ott Roots. Selle eestikeelne tekst laudade päris pikk ja siis vaatasime Mölleri natuke, lühendasime seda ja siis tuldi mõttele, et aga mis siis, kui aga kas selle vene keeles ja siis luuletaja Ruskis tõlkis õieti mitte ei tõlkinud, vaid kirjutas selle laulule täiesti uue teksti. Nii et see laul on õieti nüüd kahe tekstiga. Ta läheb küll ühe pealkirja all. Siis muidugi sai siis kohe nii mõeldud, tuleb kirjutada see, mitte üksi mees kull hoidku poistekull. Ja võib, kus siis veel. Sobivam on näidata ka tulevikku, kui, kui niisugusel tähtsal kongress. Seda laulu on ka meie publik saanud kuulata kongressile pühendatud kontsertidel, mis ramm oma kolme põlvkonnaga andis Tallinnas Estonia kontserdisaalis. Ja sellesse saatesse me valime ka teised laulud sellelt kongressile pühendatud kontserdilt. Meil on traditsiooniliselt kolme põlvkonna kontserdid, kus võtavad osa siis meeskooridel noorte meeste koor ja poistekoor. See kontsert oli isegi nii menukas, et kordaminegi oli veel täiesti välja müüdud. Ja et sellel on oma sügavam mõte ka sees, muidugi meie meeskoori poolt vaadates me tahame just nende noortega koos esineda ja sellega võib-olla anda nendele julgust ja hoogu juurde. Aga meil on siin ka omakasu mängus, sest nendest noortest poistest ja kasvavad ükskord mehed. Ja kes siis hiljem laulma peavad hakkama. Nute meeste koorist me olime saanud juba terve rea lauljaid. Ja eeloleval mail, kui meil toimub konkurss, siis meil loodame juba konkursil näha, nii palju lauljaid kui palju varem veel näinud ei ole. Muidugi siis kõigile tegi see suurt rõõmud. Meile osutati au nii-ütelda, vabariigi esindusmeeskonnas olla ja ma pean ütlema, võeti ka väga tõsiselt. Suur rõõm oli näha noori poisse proovides, silmad säravad, osa võtsid ja kõik molka raskused, mis tulid kõik ühiselt, jagasime nendega oli tore reisida. Tore oli seal kohapeal harjutusi teha. Nad olid väga distsiplineeritud. Venno Laul, teie poistel ei olnud see muidugi esimene pikk ja vastutusrikas reis, alles möödunud sügisel esinesid poisid Ukrainas Eesti kunsti ja kirjanduse päevadel. Et kas on poistel olnud veel niisuguseid ulatuslikke ja vastutusrikkaid esinemisi väljaspool oma vabariik. Poisid suhtuvad kõigisse esinemistes ate elevusega ja, ja vastutustundega. Kuid muidugi, seda tajusid nad kohe kui oli kuulda, et tuleb võimalus sõita Moskvasse, esineda Moskvas. Et see kujutab endast midagi erakordset. Ja eks võib-olla paljudele poistele sai tegelikult alles Moskvas selgeks, mida see esinemine Kongressil kongressi külalistele kongressi delegaatidele endast sisuliselt tähendas. Tõepoolest jah, Ukrainas esindasime Eesti NSV-d aga, aga Moskvas nii suure rahvusvahelise kuulajaskonna ees esindasime juba tegelikult mitte ainult Eesti NSV, vaid kogu Nõukogude maad. Poisid võtsid seda ülesannet mehe vastutustundega, seal kadus juba ärasi poisilikus. Muidugi algusest peale oli poistele ka selge see, et kui onu Ernesaks ei oleks olnud helilooja siis poleks sellist võimalust meie poistele tekkinud. Sest Pole ju niisugust repertuaari, mis oleks kirjutatud poistekoorile ja meeskoorile. Seetõttu kasutan juhust poiste nimel siin öelda, maestro Ernesaks selle, suur tänu, et tema selle vaeva nägija ja meile selleks nagu, nagu tee avas. Nii et onu Ernesaks viib oma kavalad plaanid väga ilusti ja oskuslikult täidet poisse ikka kõvasti kinni köita, koori külge. Pole kahtlust, et, et see õhin ja vaimustus, millega praegu poisid võtavad osa RAMi poistekooritööst on suurel määral saanud saanud innustust ja tõuget just rammi erakordselt kõrgest mainest ja muidugi naistelakse isikust selle kollektiivi juures. Kontserdil juhatas rammi Gustav Ernesaks. Aga Olev Oja teist maa, palun siis nüüd Pealtnägija pilguga. Kuidas esinemine läks, kuidas vastu võeti? Kontserti ma jälgisin televisiooni kaudu, aga kõikidel proovidel, mis selle pika aja jooksul, mis Moskvas viibisime kõikides proovides, siis ma võtsin osa ja see töö oli omaette huvitav. Jaa. Peab ütlema, et kui alguses meie laul nagu saalis hästi kõlanud, see oleneb kõik teistest heli tehnikutest, kuidas nad oskasid oma mikrofonid aval asetada siis lõpus viimastel proovidel mülastes see kõlasaalis oli väga suurepärane ja väga imposantne. Peale selle oli tore jälgida ka veel meie lavapilt. Kuidagi puhas, selge klavahetus, mis pidi toimusin, ütleme 14 15 sekundi jooksul. See sai suurepäraselt, kordan, et ääretult tore distsipliin valitses kogu selle 160 liikmelise meeskonna hulgas. Ja võib-olla natukene ka üldse sellest kontserdi ettevalmistamise atmosfääris oli see töö väga keeruline ja ping nähtav. Kõik vabariigid olid seekord loonud väga rohkearvuliselt koosseisud ja selle tõttu kõiki ettevalmistus või kogu kontserti jooksva panemine ei läinud alguses libedalt. Seal oli palju just sellist tihtivist tööd. Aga mis oli ka saalist vaadatuna väga huvitav jälgida. Küllap jäi siiski vaba aega ka üle, kõige huvitavam oli see kindlasti poistele. Aga aega jäi täiesti piisavalt. Ja ega Moskvasse nii iga aasta võib-olla ei jõuaks ja kui seal juba korrud oled ja aega on, siis tuleb see aeta sisukalt ära kasutada. No kokkuvõttes võib öelda, et poisid nägid tõesti erakordselt palju, meil ei olnud ühtki tühje päeva selle kolme nädala jooksul, mis meil Moskvas olime. No kui nimetada, kus käisime, siis üks päev kulus näitusele, poiste jaoks oli põnevaim paviljon kosmosetehnika. Peale selle oli väga paljudele ka esmakordselt võimalus viibida ring panoraam kinos. Rääkimata kõigist muudest tööstuspaviljonidest, kus politseid vaatamas, mida poisid said vaadata. Käisime ka Prodino Panoramis Luzniki spordikompleksi, vaatasime ülikooli juures stroloogia muuseumis stereokinos. See viimane valmistas poistele eriti palju rõõmu ja nalja. Sest kui lõpuks tsirkuseartistid pildusid taldrikuid sõna otseses mõttes saali, siis poisid kuigi teadsid, et see kino ja et see kõik toimub ainult ekraanil ikkagi ehmatusest tõmbasid päid maha ja hoidsid, hoidsid kõrvale, taldrikuga vastu pead ei saaks. See kõik on endale kindlasti unustamatuid muljeid andnud, sellest sellest sõidust rääkimata. Rääkimata sellest, mida pakkus kongresside palee. Ja, ja selle sõidu muusikaline külg. Kõrvaltvaatajale võiks märkida seda, et ega poissi liialt, kui neil oli ka hommikuproov, ütleme sealt kongresside palees siis seal õhtunil ka proov hotellis, et päev oli täis laulu. See on õige jah. Me tegelikult valmistasime seal ette. Nüüd meie järgmise kontserdikava. 24. märtsil avame lasteaianoorsoomuusikanädalat Estonia kontserdisaalis ja see kava sai ette valmistatud Moskva hotelli koridoris. Niisugune pikk reis kasvatab teie poistest tublid reisimehed, sest siis nad pidid ju seal ise oma asjade eest kõik hoolitsema ja. See on õige ja tegelikult sai sellele mõeldud juba siin kodus kaasa said ikkagi kõige tublimad õppijad ja, ja ka käitumises eeskujulikult poisid. No me iga veerandi lõpus heidame pilgu laste tunnistustesse ja halastamatult jäid maha need, kellel oli veerandihinnete sees eelmisel poolaastal mõni puudulik hinne see muidugi juba üksi mobiliseeris poiss andma siin Tallinnas oma parimat ja tunnetades seda, et oled nii välja valitud siis püüdsid ka Moskvas kõik ennast õigustada. Me oleme poiste juures märganud seda, et mida rohkem on esinemisi, seda kiiremini tuleb vokaal ja, ja kvaliteet ja mida rohkem on üldse ülesandeid koorile, seda, seda sisukam on see koorihooaeg. Nii et teretulnud on kõik pakkumised, mis, mis tehakse ja eriti muidugi sellised esinemised, kus poisid võivad vestelda meestega. Pedagoogide kõrvalvestoni, mõned noormeestekoori liikmed ka nendega kaasas. Jah, meil on niisugune õnnelik lahendus alati käepärast, et kui kusagil on vaja poistega reisida siis kui noormehed ka lauljatena kaastegevad ei ole, siis me saame noortekoorilauljaid kasutada poiste saatjat täna. Ja kuna noormehed ja poisid puutuvad igapäevases laulutöös hästi tihedalt kokku siis on nad omavahel hästi tuttavad ja, ja laabub ka selline reisimine koos väga hästi. Meenutaksime, millega teised vabariigid olid esindatud ja missugused kollektiivi ketsid ehk kõige suurema mulje Ja kõik vabariigid olid kuidagi välja panud oma parimad jõud. Ja peab ütlema, et seal oli väga palju tuttavaid. Me just olime kõik kõiki vabariiki külastanud. Oleme seal leidnud omale head sõbrad ja need head sõbrad, me leidsime ka Moskvas teest näiteks Ukraina dekaadi päevilt olid väga head kohtumised dirigent Jackiga, keda me ka Moskvas nägime, kes juhatas orkestrit, seal oli selle numbriga seotud, mis Ukraina ette kandis. Peale selle Lätist on väga head sõbrad. Keda veel sissid, Gruusia Tagdakišvili Tagdakišvili juhatas enda loodud teost tööle igast vabariigis peamiselt efektne rahvatants esitatud ühes kooriga. Et võib-olla peaaegu ainukese vabariigina olime meie ilmatantsijat, võib-olla me paistsime siis selle tõttu enam silma, nii et see number erines selles mõttes teistest. Oli ainukene, hakkab bella number, kuidas kavas, ja mulle tundus, et ta sobis kavas päris päris hästi, kuigi ise ei saanud seda saalist kuulata ja saalist jälgida. Väga huvitava ansambel oli Ukrainast puhkpilliorkester väga hästi mängisid ja, ja väga tore oli nende väike kolme-nelja-aastaselt solist Nataša Ustimenko suur puhkpilliorkestrile väikestes postist. Siis olid veel ju need tantsijad lõbus ühtsel jahtimoskunstoni. Nii et siis nüüd, kui poisid lähevad järgmisele pikemale ringreisile, siis on ka nendel juba paljudes kohtades tuttavaid eest leida oma eakaaslasi luuda võtnud. Vahest võtavad siis Ramon ka praegu, ma ei tea, kas ratastel või tiibadel. Ramon juba ratastel ja rida kontserte ja on antud. Varsti tuleb ojale vahetust viia arengule. Kuhu see partei viis? See korteerib Kesk-Venemaale Smolensk, Orjol, Bransk, Kursk, ning hiljem mina lähen järgi Volgogradi kuivoševi Saraatovi ning kaasandi Moosetteist peaks lõppema aprilli lõpus. Ah nii, et siis poolteist kuud kaku jälle peaaegu nagu tavaliselt. Natukene ka tulevikuplaanidest, sest ajalugu on niimoodi näidanud, et ega RAM kunagi loorberitele puhkama ei jää, vaid katsub ikka jälle uut. Gustata tulevaks aastaks on tulemas nimetuks kuue kontserdisari nii-ütelda meeskory abonomendi nime all. Tahaksime iga kuu ühe kava esitada. See on siis ilmselt kindla suunaga sari, mis repertuaar seal tuleb? Ma olen nii esimesel kontserdil Türnpu ja minu heliloomingut. Teine on siis rahvaste laule. Jaanuaris on meil klassika ja kindlasti teeme oma kolme põlvkonna kontserti. Veebruaris on sümfoonia Seppe annamegi rubiini reekviemi, märtsis on saare? Jaa, jaa, kreegi heliloomingul ja küll me leiame ka selle vahe vahepeal veel mõned kontserdid, kus me uusloomingulised sest meie oleme väga maiad selle pääl. Ilma selleta me ei ela, alati peab ikka kusagilt vaatama, et kellelgilt heliloojalt tuleks uusi teoseid. Ega nad kõik ei jää ju alati mittekandva. Aga siis, kui me seda omale päevakorras ei hoia, siis on ka kurb, siis, aga siis ei kirjutatagi. Vahel tuleb võtta mõne noorima helilooja töö ja ette kanda, kuigi on võib-olla näha väljad väga tugevaid tiibu sellel laulul ei ole. Aga tiivad ka on, niisugused asjad, mis kasvavad. Poiste tulevikuplaanid on ka küllalt tihedad, see kohustab meid palju töötama, kuid teisest küljest, nagu siin enne juba ütlesin. Mida rohkem ülesandeid, seda, seda suurema rõõmuga tööd teeme. Kõigepealt avame ja oleme kaastegevad laste nooruse muusika nädala kontserdi lõpetamisel, viis edasi käib kibekiire töö. Forey reekviemi ka, et 500 Leningradi filharmoonia suurde saali koos riikliku sümfooniaorkestriga Neeme Järvi dirigeerimisel. Sealt tagasi tulles, 20. juunil on Tartus poistekooride laulupäev. Ja saime ettepaneku laulda sügisel hooaja avakontserdil Estonia kontserdisaalis koos raadio segakooriga Riikliku Sümfooniaorkestriga Šostakovitši oratooriumi Laul metsadest. Muidugi loodame, et, et ka professor Ernesaks meid ei unusta ja kirjutab jälle midagi, mida saaks laulda koos raamiga. Nii et ühisesinemise trammiga need muidugi on muutunud traditsiooniks ja jäävad kindlasti meie kavadesse. Tahaks seal jälle midagi laulda, mis on kirjutatud originaalis poiste ja meeste koorile. Aga kui see täna ülehomse peale ei mõtle, siis ei tea, mis homme võib juhtuda. Nii et peab kogu aeg silmas pidama, et niisugust üks seisakut ka selles generatsioonis ei tule mõtet. Koor korraga ei vanane jää, aga seda ka, et korraga ei uuene. Mis väga suurel mõõduliselt korraga muutub CVd alguses segamini, võib-olla kogu selle ehituse. Pikkamööda tahame täiendada Magoori, nende noortega. Jääb kindlasti traditsiooniks meiega kolme põlvkonna kontserdid iga aasta algul. Ja küllap leiame võib-olla ehk võimalusi ka mujal esineda. Niisugustel suurematel rahvakontserdid on ju huvitav, kui esineb. Täna korraldasid Eestimaa leninliku, kommunistliku noorsooühingu keskkomitee ja Eesti NSV haridusministeerium Jaan Tombi nimelises kultuuripalees Vastuvõtu RAMi poistekoorile. Dirigent Venno Laulule andis EKNi keskkomitee aukirja üle esimene sekretär Indrek Toome. Haridusministeeriumi tänukaardi sai iga laulupoiss otse minister Ferdinand Eiseni käest. Kindlasti annab tunnustus ja tähelepanu laululustile veelgi suurema hoo.