Sa küsisid just enne salvestama hakkamist, et kas ma olen käinud ühes uues kana söögikohas söömas juba. Ja kummalisel kombel enne kui ma tulin stuudiosse, oli mul koolis selline koosolek, kus me arutlesime, et kas peaks sellisest kultuuriantropoloogilisi, uuest vaatenurgast uurima natukene seda, kui oluline oli see, kui McDonald's tuli Tallinnasse. Mäletad sa seda hetke? Ei mäleta, kusjuures ma mäletan pigem seda, et, et minu vanemad olid leplikumad minema meiega Kärols restorani või siis kiirtoidurestorani või Hesburgerisse kui McDonald sisse ma täpselt ei mäleta, miks Kärols oli, oli selline nii-öelda sobivam kohtaga. Hesburger pakkus seda rukkileivaburgerit, mis mu vanematele rohkem meeldis. McDonalds. Oota, Kärol, Smiltenes burger? Ei, ei, ma vot, ma ei teagi, ma ei tea, mis põhjus oli, miks nad eelistasid Kärolsid. McDonald sile, võib-olla see oli varem olnud, võib-olla seal olid odavamad hinnad. Aga Hesburgerit eelistati McDonald seda sellepärast, et seal oli rukki-rukkileivaga burger. Aa, selge, aga Keilas, millal, millal sa said Keilas teadlikuks, et nüüd on Eesti elamisväärseks muutunud, sest siin on nüüd kiirtoit, nii nagu mujal. Arenenud lääneriikides ei no aga mõtlengi, et ega ma ei mäletagi, et oleks teada saanud McDonald's Eestisse tuli. Ma ei või noh, ta ta nagu ta oligi minu arust alguses Viru Viru nagu seal tänava otsal. See oli see esimene ja niikuinii keegi sinna nagu ei läinud, eriti kui see Keilast tuled sa nagu, noh, ma ei tea. Vanematega sõidavad autoga Tallinna, siis keegi sõida autoga nagu Viru väravate juurde. Tallinnas jäi selline mulje, et kõik olid järjekorras, et millal juba saad minna. Ja täna ma kuulsin ka sellist mälestuskildu, mida ma ise polnud vist kuulnud, ma olin liiga väike, ilmselt kui see kõik on ju toimus. Et isegi linnapea oli kohal. No kuule, kui see koht avati muidugi, et tagantjärele mõelda. See on väga naljakas, see on, see on nii naljakas. Mida mingisugused korporatsioonid, suured brändid võivad tähendada, millised verstapostid või siuksed? Ma ei tea, mingit saavutust märkivad, sellised sümbolid, nad võivad olla mingil ajahetkel ajaloos ja kuidas see kõik ajas muutub nii kiirelt, et praegu oleks siis täiesti absurdne mõelda, et kui kuskil linnas avatakse mõni uus kiirtoidusöökla siis on linnapea kohal näiteks. Signeerib külalisteraamatut seal, vot see on hea küsimus, et huvitav, kas tollaaegne Tallinna linnapea käis kohal, kui sapuai Tallinnas esimest korda ja kas siis nüüd selle nii-öelda kana restorani tulekuga oli ka linnapea kohal, kuigi kui sa seda juttu, et teil oli kursakaaslastega arutelud, kas peaks kultuur antropoloogilisi uuringu mõttes, siis ma mõtlesin, et sa jätkad, siis lased minema ka kanase. Kas te olete nagu siuksed nüüd tudengid ja tähtsate kultuuriinimestelt Te peate nagu kohe leidma mingisuguse lisapõhjus, et selline lihtsalt, et ma tahan täna kana süüa, ei ole piisav põhjus, et minna, et see peab olema mingisugune ekspeditsioon. Ja ma arvan, et see ekspeditsioon oleks eriti ambitsioonikas ja uhke, kui kui meie emissioon oleks saada linnapea ka endale kampa, et minna linnapeaga koos kana sööma. Et see oleks äge. Ma arvan, et see kõlab täitsa nagu üks projekt, mis, mis ka projekt on. Tere, minu nimi, nivoo krustak. Tere, mina olen Jim Ashilevi ja te kuulate saadet linnapeaga, kana sööklas ehk popkulturistid. Kusjuures see saade linnapeaga, kana sööklasse on natuke nagu see Camiidin siin Khars, Cyrinkoffimide, mitut Jerry Sainfelt teeb, et ma usun, et et meil on nagu küllaltki värvikas linnapea Tallinnal ja ma usun, et Eestis on mitmel teiselgi linnal väga värvikad linnapead, et, et niisugune nagu laiem projekt, kus, kus minnaksegi nagu linnapeadega kanusena, kana sööma. Juhul kui noh, võib-olla ma ei tea, võib-olla mõni linnapea on, on näiteks vegan või, või taimetoitlane, siis peaks leidma mingi asenduse sellele. Siis ta saab lakkuda seda, Kanada ei pea seda kana närima ega alla lööma. Nii ei saa ja miks sellepärast et ka kanalakkumine on, on loomne toit. Ei, aga selles mõttes, et kas lakutaksega lihtsalt armastusest vahel. Aga see peaks elus kana olema, siis just seal võiks muidugi kannad noh, ma ei tea, mina ei lakuks elus kana. Lihtsalt see on nii tore, et iga kord, kui me kohtume, ma saan midagi uut kohta teada, et täna ma siis õppisin juba saate alguses, et sina, Ivo, Cruztok ei lakuks elusat kana. Kas, kas sina ise tunned, et see oleks sinu jaoks nagu vastuvõetav? Ma tunnen, et. Jah, see oleks mulle jõukohane asi, mida teha, lakkuda elusat kana ja see, see ei murraks konti ja see ei tekitaks minus mingeid väga raskeid eksistentsiaalseid küsimusi või dilemmasid. Kui oleks väga vajama lakuks elusat kana, me mõlemad õpime, õpime teineteise kohta päris palju. Absoluutselt, Alice Cooper väidetavalt mul kallati need, kes hammustas, kellel pea otsast ära lood lähevad kuidagi nagu peas sassi, sellepärast et väidetavalt, sest neid rokkstaare, kes, kes on väidetavalt hammustanud mingil elus asjal midagi küljest ära. Need on, need on nagu palju kõige kuulsamad nendest osi Osbon, kes väidetavalt hammustas siis nahkhiirel pea ära ja, ja kui see nüüd midagi täiesti sassi ja siis minu meelest Alice Cooper oli juhtunud see, et elus kanali lavale lennanud ja tema arvas, et seal on nagu see mingi kana makett, mängu vana või kummist kana või midagi, oli siis nagu sellele hambad nagu sisse löönud. No ma ei tea, mingi niisugune lugu oli juba praegu, mulle tundub, et et ma olen selle looga nagu täiesti kaotanud igasuguse järje ja päris teadmisena. Ma hakkasin mõtlema, et see ei ole võimalik, et Alice Cooper, kes on ju intelligentne inimene, ajaks elusa kana sassi kummist kanaga laval on, aga aga, aga, ja, ja ma ma hakkasin selle peale mõtlema, et vaata, koduloomad, koerad, näiteks neile saab sama, samamoodi saab osta loomapoest kummikana, keda järada ja, ja koera jaoks on täitsa nagu, nagu tõeline kana, keda tuleb maha murda. Kodus, kellega tuleb mängida. Ma ütlen seda sellepärast, et ma tean täpselt, mida koerad arvavad, kui nad näevad kummikana. Ma olen seda asja uurinud noh igatahes midagi sellist istun, ma tegin kiire guugeldamise ja ma sain aru Et see tegelikult päris nii ei juhtunud, et sellest see müüt on küll jah, et keegi viskas kana lavale, ta ta hammustas selle ära. Aga, aga seda ei ole tegelikult kunagi juhtunud, aga, aga ma saan aru, et seal oli Frank Zappaga. Frank Zappaga selline vestlus olnud Zapali Alice Cooperit küsida, et kas sa tapsid eile laval kana ära ja siis kupperile vastanud, et ei, et see on see, see juhtunud tegelikult niisiis saab palli vastanda ära kellelegi ütle, kõigile meeldib see, nii et tundub, et see müüt on, on hakanud oma elu elama nagu kõik muud head asjad maailmas läbi läbi turunduse. Ja ütlen popkulturistid ja saades on üks suur õppimisõppimise koht iga nädal tõeline õppimise koht. Veel üks asi, mida me lisaks sellele, et kes oleks valmis elusat kana lakkuma ja kes mitte ja kes on hammustanud elusat kana, pidades seda kunstkanaks ja kes mitte. Lisaks sellele me oleme nüüd saama saanud ka terve pika nimekirja albumites, mis ilmusid aastal 2019, mille puhul erinevad arvamusliidrid ütlesid meile, et Need albumid küll tõestavad vastupidist sellele, mida te eelmises saates rääkisime. Eelmises saates Me kurtsime selle üle, et me et meie muusika-aasta on olnud kuidagi vaene, albumite mõttes, et ei ole olnud väga neid albumeid, mis oleksid jäänud meid pikalt saatma, mille peale me mõtleksime palju. Et neid on vaid mõni üksik. Ja et ei teagi, milles asi on, et miks me ei ole siis leidnud midagi sellist, mis nii sügavalt puudutaks, nagu mõnel aastal juhtub, et, et neid albumeid, neid erilisi albumeid on terve hunnik. Ja ühesõnaga tõttasid b erinevad melomaanid, kes siis kallasid ülemeid nimekirjadega, millest moodustus veel omakorda üks pikk nimekiri, mille panin Spotify'sse üles ka ja seda me saame jagada oma kuulajatega, nii et saate koos meiega siis teha kodutööd ja mõelda, et mis muusika aastal 2019 ikkagi on olnud siiamaani, praegu on veel oktoobri lõpp, kui me seda saadet siin salvestame, nii et paar kuud on veel jäänud ja võib veel head materjali juurde tulla, aga igal juhul üks hea nimekiri on juba koos. Ja sealt saab nüüd hakata otsima seda, seda 2019. aasta kadunud aaret, mida meil sinuga juba pole veel õnnestunud väga leida. Jällegi mõned üksikud erandid välja jätta. Jah, kutsume teidki, kallid kuulajad otsingule. Me paneme saate märkmetesse siis selle Spotify playlisti lingi ka, nii et popkulturistid, punkt com meie kodulehekülg, kus on alati saate märkmed ja saated ka üleval ja sealt. Meie tänase saate alt leiate siis ka selle playlisti. Jah, ja seda oli tõesti väga rõõmustav lugeda ja vaadata, sest nagu ma ka eelmine saate korra mainisin, siis minu jaoks nagu kõige suurem probleem on olnud olnud kuidagi see, et ma teen Spotify lahti. Ma tahan täna muusikat kuulata. Ma tahan nüüd muusikat kuulata, aga, aga ma ei oska midagi mängima panna ja, ja, ja see on, noh, ma olen algusest peale kindel olnud, et probleem ei ole mitte muusika kvaliteedis, mis, mis välja tuleb, vaid minu oma vaimuvaesuses vaimuvaesuses vaenlasega, kui seda vaimuvaesust, siis see kõlab natuke rohkem nagu tõe ja õiguse esimese osa sihuke ajastu vaenu. See on mõnus, kui sa seda niimoodi ütled. Vaimuvahed, naabrimees, naabrimees, see on, see on mõnus, kui sa seda nõnnamoodi ma ei ole lugenud tõde ja õigust, kas seal on hääldused niimoodi kuidagi teistmoodi? Või no seal natuke räägitakse teistmoodi, mõned räägivad ja Pearu näiteks on niisugune väga mõnusa sihukese oma oma kõneviisiga. Kui kui sa vaatad tõe ja õiguse filmi, siis sa ei peagi seda esimest osa tingimata lugema sealt sealt. Priit Priit Võigemast teeb sulle ette, mismoodi. Pearu seal ma ikka ootan, naabrimees Pearu siis reagib, ma ootan ikka see film Brüsselisse tuleks, lubatakse kogu aeg, et tuleb varsti, aga ei ole veel jõudnud. Ehk mille taha asi jääb, seda ei lasta üle piiri või, või ma ei tea, ei ole keegi mulle öelnud ka, mille taha see jääb, aga, aga ma loodan, et varsti me näeme seda. Igatahes probleem on, on ikkagi alati ja selgelt olnud minus eneses ma, ma nagu natukene siin. Kuna see jutt seal erinevate erinevate postituste alga nagu laienes, et et miks siis miks siis me arvame või, või mille põhjal me arvame, et ei ole, ei ole nagu sellist tõsiselt raputav muusikaelamust sellel aastal tuld või, või siis seda, et seda on vähe olnud. Ma ma nagu selle peale mõeldes jõudsingi järeldusele, et see ongi täiesti nagu normaalne, et kogu aeg ilmub head muusikat, millest suurt enamikku sa kunagi ei kuulagi, sest mitte keegi ei jõua kuulata kõike head muusikat, mida, mida maailmas tehakse, ma olen seal, on väga palju andekaid inimesi ja teine pool on see, et kui sa tõesti isegi eriliseks teeb plaadi, see, et ta ongi eriline, et selliseid plaate ei ole palju, mis mistõttu minu arvates ongi täiesti okei, kui sul on nagu aastas võib-olla heal juhul kaks plaati, mis täiesti nagu on on uskumatult head, jäävad sinuga väga pikale pikaks ajaks kaasa, et see muidugi ei tähenda seda, et head muusikat vähe on. Aga see pigem tähendab lihtsalt seda, et, et erilised plaadid ongi erilised. Et oleks eriline neid kuulata. Ma arvan, et et see ongi selle asja nagu taga. Ma kuidagi, kui, kui vaatad nagu ajaloos tagasi ja mõtled kõikidele nendele uskumatult erilistele plaatidele, mida viimase ma ei tea, 40 või 50 aasta jooksul välja antud, on neid tundub jube palju siis mõtledki. Et miks praegu ei ole rohkem, aga see kõik võtabki lihtsalt aega. Absoluutselt ja, ja mulle ei tundu küll, et me oleksime oma jutus kuidagi seda väljendanud otsesõnu, et asi on muusikas, minu arust me seda ei mõelnud mitte hetkekski, vaid probleem nii-öelda jutumärkides seisneski selles, et me olime kuidagi natuke üllatunud lihtsalt, et, et kuidas see saab nii olla, et mõnel aastal on su vastuvõtlikkus ja, ja ma ei tea tähelepanelikkus kuidagi. Nii palju kui, kui mõnel teisel ajahetkel ja eriti, kui sa ise oled muidu fanaatik ja peamuusikat väga oluliseks oma elus, siis siis seda enam kuidagi see see väga erilise muusika puudumine või isegi mitte väga erilise muusika. Me rääkisime albumites konkreetselt erilise albumi, mis tervikuna kohe kuidagi mõjutab, võtab ja jääb kuskile sügavale. Et, et jah, et, et, et kui seda mõnel aastal tuleb nagu väga vähe, siis lihtsalt tekitab küsimusi. Et mis minuga juhtunud on või, või, või miks see nii on. Ja ma mäletan, et ma tahtsin rääkida sulle, vaatame natuke, rääkisime seda ka, et et mismoodi üldse tänapäeva Sidevahendid ja tehnoloogia võiksid mõjutada muusika. Ma ei tea olemust või seda, mismoodi muusikat tehakse ja jagatakse. Sa tõid põnevaid näiteid sellest, kuidas siuksed, tippprodutsendid, laulukirjutajad teadlikult vahel juhinduvad algoritmidest ja, ja ka sellest, mismoodi inimesed voogedastusteenuseid kasutades üldse muusikat kuulavad, et mismoodi nad üritavad kuulajad kohe esimeste sekunditega nagu kinni püüda. Ja mul oli üks näide veel, mida ma tahtsin tuua, mis mul läks meelest, see mõte läks ära mu juurest, mäletan et, et see näide tuli mu mu juurde tagasi, kui me olime saanud, olete lõpetanud loomulikult. Ja, ja see näide puudutas mässivad. Ent mulle tuli meelde see, kuidas mässivat häkk, kes on alati olnud innovaatorid ja sellised eksperimenteerinud ja kes on kuidagi kes, kes ei mahu ära ainult oma muusikasse, vaid kes väljendavad end ka muudel viisidel ja, ja kellase ütleme, nagu loomingu maailm on, on, on suurem kui, kui ainult nende muusika, eks ole, et, et nad on teinud näiteks jooma oma klassikuks, saanud albumi, mesaneni on teinud näiteks DNA on tõlkinud selle ümber DNA koodi ja, ja, ja seda albumit oli inimestel võimalik siis osta sellistes spray purkides. Ja põhimõtteliselt lihtsalt lasta seda albumit DNA-ana seintele näiteks kuskile. Noh, see on väga-väga-väga huvitav konstant, kontseptuaalne Kontsert komsigomsa kontseptuaalsel tasandil ei ole see väga huvitav idee tasandil, väga huvitav. Ja ühesõnaga lahe mõte. Normaalne oleks lahe üritada suuri sõnu teha, aga mis nad veel tegid? Ma ei tea, see võis olla nüüd rohkem kui aasta aega tagasi juba. Nad arendasid välja sellise äpi rakenduse mida inimesed said tõmmata oma nutiseadmetesse, oma telefonidesse ja ma arvan, et ka tahvelarvutitesse. Ja see äpp palus luba kasutada siis seadme kaamerat ja, ja seal äpis mängis Massive Attacki muusika. Väga võimalik, et see oli, et need olid kammesaneni palad, aga ma ei ole 100 protsenti kindel, igal juhul mässib ataki, muusika mängis seal ja vastavalt sellele, mismoodi inimene kaamerat kasutas. Kui palju valgust parasjagu selles keskkonnas oli, mida inimene läbi kaamerasilma siis jälgis, millised objektid seal olid, mis värvid ja nii edasi ja vastavalt sellele siis selle, selle äpi tarkvara remiksis muusikat, mis parasjagu mängis, ehk siis visuaalne tata andis mingisugusel kummalisel moel sellele ma tea heliosakonnale selles rakenduses mingeid juhiseid, mismoodi see muusika üks muutuma ja kulgema edasi et olla vastavuses siis sellega, mida, mida kaamerasilm parasjagu jäädvustas või jälgis. Sa vist mainisid seda siis kõrgemat huuli albumist rääkisime, et selline huvitav viis jagada, jagada muusikat? Aa tõesti, mulle meenub see kuskilt, võib-olla sa rääkisid sellest ka väljaspool saadet. Võib-olla, aga igal juhul. Näiteks üks näide sellest, mismoodi mõni muusik või mõni ma ei tea, loominguliste inimeste kollektiiv viib edasi kuidagi katse katsetab erinevaid võimalusi, mismoodi tänapäeval on võimalik anda inimesele kätte kuidagi mingisugune uus koht või uus vahend, mille abil veel mingisuguse, täiesti uue nurga alt kogeda nende muusikat. Aga noh, muidugi see on jälle, see on selline asi, mis sarnaselt selle selle DNA eksperimendiga on, ongi nagu idee tasandil hästi. Huvitav, aga ma, ma ei suuda mõelda siit edasi. Et millise sellise, mis, mismoodi selline eksperiment võiks hakata mõjutama mingisuguseid suuremaid. Arenguid sellises mainstream muusikatööstuses või mismoodi sellised eksperimendid võiksid olla sellised alusepanijad mingi mingisugustele, trendidele või mingisugustele arengutele mis hiljem kuidagi hakkavad olema, nagu igal pool, saad aru, et, et mul on tunne, et, et Massive Attack, nad on avangardist selles mõttes, et nad midagi nad teevad, mis on nii uus ja nii huvitav. Et, et selle peale igaüks juba ei tule ja, ja, ja ilmselt mingisugune suunanäitaja see ikkagi on. Et kui sellised vahendid on käepärast ja mingisugune kunstnike kollektiiv juba tuleb selle peale, et näed, neid vahendeid võiks rakendada, niisiis see on, see on mingit sorti vihje sellele, et mis meid tulevikus võiks ees oodata. Aga Ma ei oska praegu isegi oletada, et mis, mis suur muutus võiks olla, mis, mis lõpuks kuidagi mille, mille kuidagi toimumise ajal me saaksime vaadata tagasi ja mõelda, et aa, näed sealt ju tegelikult juba algas see kõik seal juba oli see seeme peidus. No seal on nagu üks pool on see, et noh, et mitte ilmtingimata, aga teisalt jälle võib-olla, et noh, et mässivat häkke ma eeldaks jällegi, mitte mitte nagu arvates, et ma suudan nende mõtteid lugeda või neid Tahtmata kuhugi kasti panna. Ma eeldan, et nad teevad seda eksperimenti pigem sellepärast, et nad on avandke artistid ja, ja tahavad katsetada kreisid asjadega, mitte selleks, et et ära kasutada uut tehnoloogiat, et oma muusikat rohkemate inimesteni viia või, või ütleme, algoritme kasutada rohkemate plaatide müümiseks või mida iganes, et noh, et, et see on nagu selline asi, mida nad ilmselt teevad mingi huvitava kunstiprojektina, sellepärast et nad arvavad, et see on huvitav. Selles ei ole midagi, ei halba headega ega noh, nagu see ilmtingimata ei tähenda, et selline asi või nagu saada kunagi mingisuguseks alusepanijaks, kas või kui me siin oleme kunagi rääkinud kodu lindistajatest ja arstiivi Murrist, kes lindistas oma kodus plaate ja jagas neid läbi oma nii-öelda kassetimüügiga kataloogi, siis otse fännidega, et noh, et keegi arvanud siis, et eks ole, et noh, et, et et tema on üks esimesi selliseid inimesi, kes tegi seda, mida tänapäeval kõik teevad, ehk siis teevad oma kodus muusikat, jagavad seda otse fännidega. Täielik standard, täna väga tüüpiline viis, kuidas popmuusikat levitada, aga, aga noh, sel ajal kui tema seda tegi, oligi see avanud kardistlik ja, ja noh, natuke kreisi, et noh, et miks peaks keegi seda tegemas, ei aita tal tegelikult otseselt kuulajaid nagu väga palju juurde saada võrreldes sellega, et kui ta oleks läbi stuudio ja läbi suure promoraadiote kõike seda teinud. Aga ma tegelikult kujutan ette küll, noh, see on, see on ju inimestele pigem huvitav, et kui nad saavad asju vastavalt oma kogemusele muuta ja, ja nendega nagu interakteeruda, et ma, ma usun, et sellisel tehnoloogial ühel või teisel viisil võib tulevikumuusikas mingisugune mingisugune tähtsus olla küll, et noh, et me teame seda, kuidas erinevad meediat suunatakse otse vaatajale noh, täna täna läbi selle, et noh, et algoritm vaatab, mis sulle võiks meeldida ja suunab seda sulle. Ei ole ka ju täiesti uskumatu see fakt algoritm teab, kus sa oled, milline sinu keskkond on ja vastavalt sellele kujundab seda muusikat sulle sobivamaks. See muusika osas tundub natukene nagu täielikult kohutav mõte, sellepärast et artist tahab luua mingi kindla meeleoluga ja mingi kindla eesmärgiga muusikat ja, ja kui nüüd näiteks minule suunataks mingit A la hästi, võtame mingi siukse hästi ekstreemse näite, et Metallica teeb rasket rokki ja mina tahan rannas muusikat kuulata, siis algoritm natukene mängib Metallica muusikaga, et see oleks pehme, malbe, mul seal rannas kullatud, see tundub nagu kohutavalt halb mõte, aga, aga noh, lõpptulemusena on see kõik võimalik, et, et sa, sa nagu võid. Võib-olla kunagi vastavalt sellele korrale, et see muusika inimesele mingis kontekstis paremini peale läheks või palgorentsada natuke mudida vastavamaks sellele kuulajal sellele keskkonnale, kus parasjagu täpselt on, et et ma ei usu, et see päris võimatu oleks, aga noh, äkki äkki ikkagi ei ole nii kunagi maitse. No praegu igal juhul me oleme kasutanud algoritmide asemel lihast ja luust inimesi, et leida sobivat muusikat endale just nimelt 2019. aasta paremikust ja praegu hea meelega mängikski sellest pikast nimekirjast nüüd üht põnevat leidu, see on ansambel nimega nimega bjektiiv albumilt ufo või u Effko eff. Mängin pala kontsakiks, millega see album algab ja ütleme nii, et esimene särav hetk selle pika nimekirja läbitöötamisel minu jaoks isiklikult ja seda kõike saate ka ise kuulata. Kui selle playlisti ettevõtete nagu ütlesime, siis paneme oma kodukale popkulturistid, punkt com selle. Viite sellele playlist ile ka üles. Ja jah, seda te saate kõik teha, aga kuulame praegu siis seda kontaktpala. Juba. See oli kollektiiv big tee palaga kontsept albumilt f o f, mis kuulub siis 2019. albumite paremikku. Vähemalt nende inimeste meelest, kes tavad minul ja Ivol saada järjele teemal kas aastal 2019 ilmus veel albumeid, mis võiksid meile väga sügavalt korda minna, aga mida me millegipärast ei märganud või ei? Seal on see huvitav teema ka kunagi osas 104, mille pealkiri, luukere, skepsis, ausalt öeldes Blaimuga, miks selle osa nimi oli luukere, skepsis, rääkisime sellest, kuidas albumite jaoks peab olema õige aeg, et seep, et mingi album hea on, ei tähenda, et sa oled sellele headusele vastuvõtlik. Et sa võid nagu aru saada, et see on hea, aga ta ikkagi kõnetas sind ja ma arvan, et üks vähemalt minul isiklikult on küll see probleem, et võib-olla ma. Ma pole see aasta üldse nagu väga paljule popkultuurile väga avatud ja vastuvõtlik olnud või, või noh, nagu ma tunnen ära küll, et miski on hea või, või lahe või huvitav. Aga, aga noh, erinevate faktorite tõttu, mida, milleks noh ei, ma ei pea nagu kuulajat vaevama selle analüüsimisega või ennast. Et ma ei ole võib-olla see aasta olnud kõige vastuvõtlikum kõigele sellele ka heale muusikale, sealjuures või headele filmidele. Filmidest rääkides ma olin äärmiselt vastuvõtlik filmile nimega Nii käsitsi tuleb jook, ker oli, oled kuulnud või, ja ma ei ole üldse vastuvõtlik sellele, ma üldse ei saa aru, miks peksust nii palju ei räägi veel? Ma ei tea, see on jälle mingi sihuke teemat tissi universum tahab olla lahe või midagi. Aga sellest pole ju midagi halba selles mõttes, et kas Marvel ei taha olla lahe või tahab ikkagi nelk kipuks nagu tihedamini õnnestuma. Oleksin mingisugune nagu diisi advokaat selles mõttes, et võimelisus kõigest rääkida. Hoo, ja me võime sellest kõigest rääkida, sellest räägime. Ühesõnaga mina, mina käisin Jokerit vaatamas, kas, kas sa käisid seda vaatamas ja arvad? Ei, ei, ma, ma olen nagu pikk, pigem ongi nagu see, et ma räägin täiesti nagu teadmatu ja täiesti nagu mõttetust algpunktist. Ma olen natukene lugenud selle filmi kohta, mida erinevad erinevad sellised nii-öelda arvamusliidrid või filmihuvilised või, või ka lihtsalt koomiksihuvilised on sellest rääkinud ja kirjutanud. Ja mul ei ole mitte mingit soovi seda filmi näha selle põhjal, mida ma seni kuulnud olen. See on selles mõttes, et noh, see on üks neid filme nüüd küll, mille puhul arvamusi, arvamusi on jalaga segada ja seda nii inimestelt, kes on seda näinud, kui ka inimestelt, kes ei ole seda näinud. Selle filmi näol on tegu mingisuguse kultuurilise sündmusega. Siiski noh, tahate seda või taha? Kus ta on oluline film ja väga paljudele korda läinud film ja ja, ja kindlasti väga hea film, et ei taha seda näha. No ei, seid. Case kloun. See on kindlasti väga hea film, punkti ma ei lähe kunagi seda vaatama. Okei, no siis on vist selle teemaga kõik. Ei, aga ikkagi räägime sellest asjast edasi rääkida, ma lihtsalt nagu tahan ette ära öelda, et ma ei arva sellest filmist midagi, sest ma ei ole seda näinud. Lihtsalt sa juba arvasid huvi selles mõttes puudu, okei, sellest ei arvanud. Selle filmiga sellist ütlesidki, et seal puudub vähimgi huvi vastuvõtlikkus selle filmi suhtes, aga see on veider, kuidas sellest filmist on nii palju räägitud ja ma arvan, et me siin ei ei pea selles mõttes mingit lisatööd tegema, et nüüd tuua välja veel mingisuguseid tahkusid, mille peale keegi teine pole veel siiamaani tulnud. Aga huvitav on olnud jälgida seda tõesti, kui kuidas need arvamused lähevad täiesti kahte lehte. Kuidas on inimesi, kes noh, esiteks, alustuseks on ju see, mismoodi Euroopas kas kannis nad said, on ju selle suure preemia või oli see Veneetsias või mõlemas kohas, seal ma olen, praegu jõuab guugeldada, aga igal juhul et nad said väga sooja vastuvõtu osaliseks. Emmal-kummal või mõlemal kaskaadis Veneetsias või või mõlemas kohas täpselt ei mäleta. Ühesõnaga euroop papa Gino siukse siuksed arvamusliidrid, teist me ikkagi siis põhimõtteliselt andsid rohelise tule ja ütlesid, et see oli nüüd küll hea saavutus. Ja samas, eks ole, USA-s oli kinosid, et kuhu ei lubatud, seda filmi oli, oli linnasid, kuhu seda ei lubatud, sest kardeti, et see ärgitab tegudele inimesi, kes võib-olla ei ole kõige stabiilsemad ja kes, kes võib-olla ei vaja lisatõuget selleks, et teha oma hullud mõtted teoks kuskil kinosaalis. Niimoodi, et tagajärjeks on terve hulk süütuid inimohvreid. Ühesõnaga, et eks kokkuvõttes kogu see furoori oli ainult vesi Warner Bros'i veskile. Piletiraha veskile müüsid nagu mühinal rahaveski ja, ja lihtsalt nagu mind ennast. Ta oli see, kuidas erinevad inimesed, kelle arvamus mulle korda läheb, arvasid väga erinevaid asju selle filmi kohta, näiteks. Oli kuulda arvamusi, mille kohaselt noh, oldigi nõus nende tippfilmifestivalide maid hüriidega, et ja see, see oli. See oli väga stiilne. Stiilne režissööritöö, stiilne operaatoritöö, stiilne näitleja sooritus Huakin tiiniksi poolt, ühesõnaga üdini stiilne, isikupärane, sihuke jõuline autorikino väga sügava sisuga ja nii edasi ja nii edasi rida suurte Maide kultuuriliste nagu selliste nagu vihjete metafooridega. Aga, aga samas oli, oli kuulda arvamust, et, et kuidas inimesed ei saa aru. Et see film on täiesti stiilitu nagu stiilitu ja, ja, ja, ja põhimõtteliselt lihtsalt nagu mõttetu rämps ma praegu parafraseerida, aga igal juhul see sellised üllatas mind, kuidas. Kuidas inimesed said mingi ühe asja kohta nii erinevaid asju, arvates seda seda sageli ei kohta või, või siis inimesed lihtsalt ei ei, ei kuuluta oma arvamusi võib olla nii valjult mingisuguste. Ma ei tea tavapäraste filmide puhul, et jokker kuidagi sattus olema selline teos, mille puhul kõigil kuidagi kehatemperatuur tõusis. Ma ei tea, paari kraadi võrra, kui, kui hakkas pihta arutelu selle filmi üle ja kui inimesed hakkasid seda käime vaatamas või siis hakkasid otsustama, et nemad kohe kindlasti ei lähe seda vaatama. Et selles mõttes on väga huvitav sündmus, ma vintsid. Tsiteerida siin ühte sellist arvamusliidrite Jim Ashilevi on kirjutanud Facebookis jokker, mine seda vaatama. Ja mul kohe automaatselt tekkis küsimus. Miks? Miks sa arvad seda sina arvad, et seda peaks vaatama minema? Miks see on kuidagi nii eriline, et tõesti sa annad sellise sellise täiesti plankijatest heitmete jokker minesta vaatama? Tead selle juures selle juurde ma lisaks veel ühe oma ühe inimese arvamuse veel, kes, kes sinna alla pani oma kommentaari sellele postitusele ja põhimõtteliselt noh, patsutas õlale, et noh, nii hea, et seda selle postituse tegid, sest ma ise ei julgenud seda teha. Ja minu arust see on selle lisandusega koos, muutub see minu filmisoovitus palju huvitavamaks. Sest et siis ei ole enam sihuke plankid steitment nagu sa ütlesid, vaid vaid siis sellest saab mingisugune probleem. Okei, kui tahta seda niimoodi vaadata, et, et see, justkui see, see sobib nii hästi kokku kogusele, jokkeri ümber käiva, sellise käraga, et, et see kuidagi kipubki nii olema. Et inimesed ei saa nagu niisama sellest filmist rääkida, seal on alati mingisugune ääremärkus juures või seal on seal on kogu aeg mingisugune nagu mingi, aga või mingisugune kripeldus või mingisugune ekstra miski nõuab nagu ekstra seletamist või väljavabandamist või põhjendamist. Noh, nii nagu sina praegu küsisid, et miks, miks ma tegin sellise postituse üldse nagu, et mis see siis nüüd oli, mis nõuab kuidagi, mis ärgitas mind tegema sellist kuulutust ja, ja miks ma üldse arvan, et et kuidagi. Et see kuulutus läheb nagu läheb asja ette, päriselt, inimestel on seda, seda asja vaja kogeda või näha. Selles suhtes see, mida ma olen filmi kohta kuulnud ja see tõesti on väga vähene ja selline üldine kirjeldus sellele, et mis see peategelane seal seal filmis teeb, mis ta ka juhtub, miks, mis teda nagu motiveerib ja, ja kõike seda ma ütleks, et noh, et kui see ei oleks nagu film Jokkerist, siis, siis ta oleks lihtsalt üks film nagu, nagu paljudki siuksed filmid, et ma saan aru, et ta on nagu selline, et kas teda teeb eriliseks siis see, et on selline tõsisem psühholoogilisem vaade koomiksimaailmale või et ta kuidagi üritab seda koomiksifilmižanrit siis kuidagi nagu tõsta teda kuidagi mingile uuele tasemele või võta teda palju tõsisemalt või analüüsida midagi enamat inimkonditsiooni kohta läbi koomiksikangelaste või miks ta siis ta on selline film, mida peaks vaatama minema, versus näiteks ma ei tea Batman versus Superman või, või mis iganes, teised natukene tumedamad süngemad. TC filmid on olnud. Ma esimese asjana tahtsin kohe öelda, et sellepärast, et Batman versus Superman on nii palju halvem. Aga, aga see on jälle selline. Tüüpiline niisugune nagu kiire kiirelt juba ette valmis mõeldud reaktsioon inimese poolt, kes ei ole vaevunud süvenema, et mina, mina, just nimelt see inimene olen, ma ei ole näinud tegelikult Batman versus Superman filmi no muidugi, ma ei suudaks uskuda halb ja ma oleks väga üllatunud, kui see oleks nagu parem kui jokker, aga noh mis on parem, mis on halvem kunstis on üldse, see on täielik. See on nagu lõputu lõputu arutelu on ju, et seal seal ei ole võimalik võita kellelgi või kuidagi tõestada, et tal on õigus. Aga ma ei tea, see, kõik need asjad, mida sa siin nüüd ette lugesid, et, et kas film üritab saavutada seda või toda või midagi kolmandat, et noh, mul pole aimugi, mida see film nagu üritab saavutada või, või mis seal siis, mis see püha üritus on, mida see film üritab kuidagi läbi viia? Minu jaoks teeb seda, või, või mis ta sinu jaoks teeb, et sa ütled, et seda peaks kindlasti vaatama minema, et see on oluline film. See on, see on meisterlikult tehtud väga puudutav film, selles mõttes, et, et kokkuvõttes mind mind näiteks häirib see, et seda koomiksi aspekti tuuakse sinna kogu aeg juurde, kas selleks, et seda filmi kuidagi pisendada või selleks, et seda siis nüüd nagu tõsta kuskile mingi kuskile pjedestaalile tood, näete, seal tõestused koomiksid ju võivad ka olla sügav kunst, et see minu arust nagu see, see koomiksimaailma nagu mingisse getosse surumine taas kord kuidagi see, see on lihtsalt minu jaoks nii. Kuidagi see, see teema on ammendunud minu jaoks juba juba enne, kui ma sellest teemast kuulsin. Aga ja see väide, et, et kui see film ei oleks kärist, siis oleks lihtsalt mingisugune suvaline film nagu iga teine on ka selles mõttes, et selline päris raju kurikas, millega äsada sorrisugusele eino selles mõttes, et see on natuke nagu, et ma ei tea, et kui, kui kuritöö ja karistus ei räägiks Raskolnikov-ist, siis oleks lihtsalt mingisugune suvaline vene romaan nagu iga teine on ju, et see on nagu või või ma ei tea, kui laualt Ta jalad ära alt, siis ühesõnaga, kui, kas siis kui laualt võtta jalad alt ära, kas, kas, kas see on siis laud nagu iga teine edasi või, või, või, või mis sa, mulle tundub, et nagu lauajalad on laua olemuslik osa on ju. Ja, ja kell on selle loo olemuslik selline nagu olemuslik keskne osa, ilma milleta loomulikult see oleks mingisugune piss, muu film, aga, aga praegu huvitav minu jaoks ongi just okei minu jaoks isiklikult on huvitav see, et näiteks jokker muutus nüüd minu jaoks huvitavaks karakteriks. Mäletan, et kui hiir Fletcheri tegi oma jokkeri soorituse siis see oli esimene hetk, kus ma märkasin, et vau, et kõik inimesed praegu räägivad Jokkerist või kuidagi et puudutas mingisugust sellist kohta inimestes mida, mida varem justkui jokker polnud nagu tabanud või polnud need jokkeri osatäitjad tabanud või polnud need režissöörid tabanud. Või noh, ilmselt polnud ka nagu püüdnud selles mõttes, et need taotlused olid teistsugused. Aga aga, aga vakkintiiniksi jokker oli, oli see, kes noh, kui me rääkisime, et albumit, mis sind jäävad saatma, et siis Huakinfinicsi jokker näiteks on jäänud mind saatma. Jaa, jaa, ja noh, tegelikult enne salvestamist meil oli nagu hästi hästi, hästi selgelt joonistusid välja meie lihtsalt meie meie nagu eelistused või ootused üleüldse filmide osas. Ja mina ütlesin sulle, et, et see jokkeri film mitte ainult ei, ei, ei andnud mulle kuidagi nagu mingit uut usku ja mingit tohutut nagu laengut, et selle osas, et kui, kui vägevaks võib lavastada maid, jokkeri lugu või mõne muu superkangelase lugu. Et mitte, et, et see ei toimunud selles mõttes nagu Marveli filmide arvelt minu jaoks. Kuigi ma tundsin, et aa, see on see, mida ma olen nagu läinud otsima kogu aeg Marveli filmides ja see on see viga olnud, mida ma olen teinud isevaatajana minnes nii-öelda nagu kuskile kohta otsima midagi, mida seal mida seal sinna polegi mõeldud panna kunagi nagu ma tõin selle näite, et et see on umbes sama loll, kui minna kuskile spordiriietes, et poodi ja siis pettuda, et ma ei saanud osta sealt hapukoort ja leiba, onju. Et, et see ei ole see koht lihtsalt ja, ja kuidagi äraspidisel moel muutusid nagu. Ma ei tea, see Marveli filmide koht minu minu jaoks nagu minu minu menüüs muutus kuidagi nagu selgemaks ja konkreetsemaks, ehk siis muutusin tegelikult nagu natuke nagu teadlikumaks ja, ja ma tahaks öelda, et võib-olla nagu mõistvamaks lepivamaks Kalzek ka selle suhtes, mida ma varem olen kuidagi ette heitnud Marveli filmidele. Ja mida see diisi ker nüüd seekord justkui tegi nagu õigesti minu jaoks. Mul ei ole jokkeri filmile mitte mingit kriitikat, sest ilmselgelt pole seda näinudki ja ma täiesti nagu noh, ilmselgelt ma küsisin ka neid küsimusi niimoodi provotseerival viisil. Ma olen täiesti kindel, et see on meisterlikult tehtud film, sellepärast et väga paljude jaoks ta on, on väga hea film, väga puudutav film, ta tekitab väga palju kõneainet inimestele ta ta polariseeriv, mis on jällegi üldiselt hea kunstiga iseloom, et on inimesed, kes seda väga-väga sügavalt armastavad ja need, kes teda vihkavad. See on, see on hea nii, nii, nii nagu peakski olema ja, ja on, on tegelikult ka minu meelest täiesti suurepärane positiivne, et ükskõik mis žanris tehakse hea kvaliteetne film hea kvaliteetse looga, mis, mis inimesi mõjutab ja, ja annab ja, ja pakub neile filmikogemusena midagi, mida nad sealt otsivad. Lihtsalt miks ma seda filmi vaadata ei taha, ei ole seotud sellega, et on tissi universumi film või et ta on, on jokkeri film või et, et mina tahan ainult siukest, odavat ja suhkrust meelelahutust nagu Marveli filmid tihtilugu võivad pakkuda? Marveli filmid on üks, üks kõige kallimaid. Me meelelahutuse tooteid, mida üldse võiks. Kuskil siis odav, ülekantud tähenduses. Aga, aga noh, minu jaoks on ta mulle kui üks, üks sõbranna, kes, kes hiljuti vaatamas nagu noh, pani nagu selle arvamuse paika, et minu vaimsele vastuvõtliku selle see film lihtsalt ei sobi, ta ütles, et ta käis ka seda filmi vaatamas. Talt küsiti kohe, sõbrad olid hullult vaimustuses, küsisid, et noh, mis sa siis arvasid, mis arvestada nagu ei osanud seisukohta võtta, sest tal oli nagu raske seda filmi vaadata. Ja ta tundis ennast sel ajal raskelt ja ma tunnen, tunneks sama, ma olen üsna kindel. Ma olen, ma tunnen ennast piisavalt hästi, et selle põhjal, mida ma olen selle filmi kohta kuulnud minu vaimse seisundile, see lihtsalt ei ole hästi sobiv. Ja seetõttu ma, ma ei ole ka nagu huvitanud väga seda vaatama minna, ma pigem ootan. Varsti tuleb Disney uuelt streaming, teenuselt tuleb film või sarimände lorienn, mis on Star Warsi universumis, toimub, muidugi on varsti oodata aasta lõpus uut Star Warsi film ja kindlasti on kohe tulemas ka mõni Marveli film, nii et ma, mul on nagu filme küll, mida oodata vaadata. Kusjuures Jokkeritest rääkides sa rääkisid sellest, kuidas see on üks selline, et sinu jaoks nagu tegi jokkeri huvitavaks Ma arvan, et kuigi ma olen seda seda spetsiifilist multikasarja ise väga vähe näinud, siis minu jaoks kõige geniaalse või kõige paremini lahendatud jokker on, on sarjast pätnandi Jäni Meidsid siris mis on nagu pealkirigi ütleb pätmeni multifilm üks kõige kõrgemini hinnatud multifilme läbi aegade. Ja, ja, ja ilmselt ka üks kõige hinnatumaid Batmani versioone läbi aegade kus Starvursiga seotult siis jokkeri häält teeb mark hämmil ja väga paljude jaoks Markhamil ongi nagu see nii-öelda jokkeri hääle definitsioon. See, kuidas tema seda tegelast teeb ja, ja minu minu meelest ka selline nii-öelda multifilmilik. Aga samas nagu väga sünge versioon Jokkerist seal on, on minu jaoks nagu see õige tasakaal sellest tegelasest, ma tunnen. Samas, see, mida sa nüüd viimasena ütlesid, multifilmilik, aga samas sünge kehtib ka praeguse toot Phillipsi ja pakin Phoenixi jokkeri kohta, et ma ütlekski, et täiesti normaalne on tunda ja tajuda oma piire ja oma oma valmisolekut. Et ma, ma kindlasti ei arva, et inimesed kuidagi peavad sundima ennast vaatama mingisuguseid filme, mille kohta öeldakse, et need on nii tähtsad, et selliselt nagu pead pead, pead sundima ennast vaatama seda isegi, kui sa tunned, et see kuidagi löök sind rivist välja. Aga see minu meelest jokkeri toot, Phillipsi jokker ei ole selles mõttes mingi nagu šokiteraapia või see ei ole nagu mingisugune selles mõttes provokatsioone. No vaatame, kui kaugele me neid suudame nagu lükata need inimeste taluvuspiirid ja ma ei tea, karistame vaatajat kuidagi, õpetame neid ja nii edasi, et seda ei karda, et et kuidagi. Et, et kokkuvõttes minu arust, mis teeb selle kõik nagu hästi lahedaks, ongi see, et inimestel on kuidagi päris suur nagu eelarvamusi ja hirm selle praeguse jokkeri suhtes ja selle filmi suhtes. Aga aga mis seal nagu see pööre, mis seal toimub mis teeb seal kõik väga huvitavaks, on see, et et Ma ma hakkan ennast ära tundma kellestki, kes on justkui üks nagu süngemaid karaktereid üldse kes on justkui nagu mingi kurjuse kehastus või midagi, et see film kuidagi vastupidi nagu. Kuidagi kantseldab ära nagu selle selle tõlgenduse, et kurjus on lihtsalt kurjus ja et halvad on lihtsalt halvad ja head on lihtsalt head ja, ja nii edasi, et see, see kuidagi kokkuvõttes nagu. Muudab selle selle hästi lihtsustatud mustvalge et jälle kolmedimensionaalseks ja, ja, ja teeb sellest siukse nagu hästi puudutava nagu inimese loo ja selles mõttes ei ole isegi nagu väga kaugel, ma ei tea mingit, et tõe ja õiguse filmi näiteks kui me jõudsime siia nüüd tagasi soundtrack isegi natuke sarnaneb tõele ja õigusele samamoodi siuksed pikad ja sügavad tšello noodid. Käivad seal erinevate stseenide all ja nii edasi. Aga ühesõnaga meil on, meil on nüüd nädalake vahet ja vaatame, kas mul õnnestus sind ümber veenda. Ei, ma tegelikult ei tahtnud selle. Sellepärast. Minu minul probleeme ei olegi selles, et ma tahaksin, et minu kurjategelased kurjategijad filmides oleksid mustvalged. Ma hindan väga seda, kui nad ongi mitme dimensioonilised ja ei ole ka minus kunagi olnud arusaama, et kurjus on kurjuse, headus on headus ja need kaks asja ei ole omavahel kuidagi ühendatud. Mõned inimesed ongi lihtsalt kurjad ja teised ongi lihtsalt heads on absurd. Nii ehk naa. Aga aga ma arvan, et sa pigem kinnitasid minu soovi, mitte seda filmine. Epic feil, aga tänaseks me paneme selle kioski siin kinni ja saadet jääb lõpetama bjektiiv albumiga ufo looga ufow, mitte midagi ei muutu. Head ööd, head päeva, head. Tere hommikust.