Tere õhtust, kell on kuus, Päevakaja võtab kokku esmaspäeva, 28. oktoobri sündmused, stuudios on toimetaja Margitta otsmaa. Lavly Perling on nõus jätkama prokurör peaprokuröri kohusetäitjana, kui tema ametiaeg 31. oktoobril läbi saab. Justiitsminister Raivo aeg tunnistas, et EKRE poliitikute väljaütlemised on teinud uue prokuratuuri juhi leidmise raskeks. Mitmedki inimesed, kes oleksid potentsiaalselt väga sobilikud sellele kohale, mõtlevad nüüd tõsiselt järele, et mida siis meie head partnerid EKRE ridades nende kohta võtavad, arvata? Lõuna-Eestit tabanud elektrikatkestus näitas, et kütuse ja mobiilsidetagamisega tuleb veel tublisti tööd teha. Elektrilevi juhtimiskeskuse juhi sõnul on ettevõtetele rikete likvideerimisel oma kindel järjekord, millest nad lähtuvad. Kui tarbija on elutähtsa teenuse osutaja või kui tarbija tarbimiskohas elektri puudumisel kaasneb vahetu oht inimelule, siis sinna me reageerime kindlasti enne. Euroopa Liit otsustas Brexiti tähtaega 31. jaanuarini edasi lükata. Tartus esilinastub Vallo Toomla portreefilm tänavu lahkunud filoloogilist ja Tartu ülikooli usuteaduskonna õppejõust Marju Lepajõest. Esimest korda antakse välja ka temanimelised stipendiumid, mille saavad Agne pilvist hoia. Marek Tamm. Seal nii-öelda marju, nii nagu ta on, kuidas ta seal istub ja räägib, et selle film, ma arvan, on tõesti kohtumine Marjuga. Eesti jalgrattur Martin Laas sõlmis aastase lepingu Bora-Hansgrohe meeskonnaga, kuhu kuuluvad ka kolmekordne maailmameister Peter Sagan Slovakkiast ja Saksa meister Pascal Ackermanni. Ilmast nii palju, et öösel ja homme sajab ajuti vihma, lörtsi ja lund, öösel langeb temperatuur miinus kolme kraadini. Tänapäeval on see pluss üks kuni pluss viis kraadi. Õhtu poole langeb sisemaal taas miinuspoolele. Justiitsminister Raivo aeg kinnitas, et Lavly Perling on nõus jätkama peaprokuröri kohusetäitjana, kui tema ametiaeg 31. oktoobril läbi saab. Aeg ei osanud Elo Ellermaa-le antud intervjuus aga hinnata, kui kaua uue kandidaadi leidmiseks aega võiks minna. No siin ei ole võimalik mingit konkreetsete terminitega kuupäeva nimetada, et jälle tuleb tunnistada, et koalitsioonipartnerid on osanud selle situatsiooni küllaltki Võrtsikaks komplitseerituks mitmedki inimesed, kes, kes oleksid potentsiaalselt väga sobilikud sellele kohale, mõtlevad nüüd tõsiselt järele, et mida siis meie head partnerid EKRE ridades nende kohta võtavad arvata, aga ma usun, et et meil on Eestis on selliseid julgeid ja hakkajaid, inimesi on piisavalt. Kes ka suudavad selliste mõnetest poliitikut Ta imelikke arvamuste, seda hoolimata säilitada selgroogu ja võtta vastutus. Kas te olete juba läbirääkimisi pidanud inimestega sellel teemal ei ole pidanud läbirääkimisi. Toomas Sildam küsis Lavly Perlingut, miks ta nõustus oma ametikohal kohusetäitjana jätkama. Olles rääkinud oma kolleegidega partneritega õigussüsteemist ja väljaspool seda mõtlesin inimeste peale nende koormuse töö sisu peale ja asutuse sujuva toimimise peale. Ja sellest tulenevalt tantsin ma justiitsministrile nõusoleku jätkata riigi peaprokuröri ülesannetes kuni uue riigi peaprokuröri ametisse nimetamisele. Kui kaua see võiks aega võtta? Selliseid küsimusi tuleb kindlasti küsida justiitsministri käest. Minu jaoks on oluline hetkel tagada prokuröri telejaga uurimisasutustele, kes on tihedalt prokuratuuriga seotud töörahu, mille raames nad saaksid tegeleda oma põhitegevusega, viia läbi menetlusi, teha raskemaid ja kergemaid otsustusi ja olen valmis hetkel võtma selle asutuse juhina vastutuse. Kuidas teile tundub, kui kerge või raske on leida uut peaprokuröri selles olukorras, mis justiitsministri sõnul on EKRE poolt tehtud üpris vürtsikaks komplitseeritumaks? Mina kindlasti riigi peaprokurörina sekkub poliitilistesse diskussioonidesse. Ma usun, et meeskond on, kes on minu ümber olnud ja on koos minuga seda prokuratuuri ehitanud, arendanud, teinud, nüüd menetlus ökonoomsemaks kiiremaks viinud suures kohta, et selles juhtkonnas kas on inimesed, kes kõik on valmis olema peaprokuröri selleks, et oleks tagatud teatud stabiilsus, läks loomulikult hea, et see inimene tuleb seestpoolt. See sisemine inimene ei tähenda stagnatsiooni. Vastupidi, see sisemine inimene tähendab, et ka teatud muudatused, mida me väga hästi tajuma, et õigussüsteem vajab ja prokuratuur vajab ka neid, on kergem ellu viia nendele inimestele, kes teavad, kust king pigistab. Edasi läheme eileõhtuse elektrikatkestuse juurde, Lõuna-Eestis on endiselt elektrita paarkümmend 1000 klienti. Viimased andmed Elektrilevi rikete kaardil näitavad, et endiselt on kõige rohkem vooluta majapidamisi Võru, Põlva ja Viljandimaal. Elektrilevi juhtimiskeskuse juhi Jüri Rasmusseni sõnul on ettevõttel rikete likvideerimisel oma kindel järjekord, millest nad lähtuvad. Me oleme ise võtnud ühendust kõikide kriisist puudutatud kohalike omavalitsustega, et tekitanud praegu selle suhtluskanali, et siis nad on meie poole võimalik neil otse pöörduda, kui neil on mingid väga kriitilised objektid, mis vajavad kohe sekkumist, et me lähtume kõigepealt sellest, et kui tarbija on elutähtsa teenuse osutaja või kui tarbija tarbimiskohas kui elektri puudumisel kaasnev vahetu oht inimelule, siis sinna me reageerime kindlasti enne. Ja, ja teisalt meie prioriteetsus selline, et mida suurem on klientide hulk, mis on trikkide seotud, siis seda prioriteetsem ta meie jookseb. Saaremaal ja Pärnumaal on olukord natukene parem, Viljandimaal ja Kagu-Eestis võib minna veel päevi. Kui eile õhtul pimedusse mattunud Võru linnas on olukord stabiliseerunud, siis hoopis teine on olukord maakonnas. Mirjam Mõttus tegi seale tiiru peale. Võru linnas on praeguseks tõesti olukord stabiliseerunud, linnavalitsusest öeldakse, tormiga ei ole kaasnenud väga suuri kahjusid ja pigem tuleb teha nipet-näpet ilutöid. Seega kui fookus koondas eile Võru linnale, siis täna tuleb meil rääkida hoopis Võru maakonna valdadest, kus olukord Ta on palju kriitilisem. Võib-olla kui eile Võru linnas esmalt annangi sõna setomaale Värska sanatooriumi juhatajale Vello Saarele, kelle sõnul siis neil oli kella nelja ajaks selline seis, et vool oli ära olnud juba 25 tundi. Aga see tähendab seda, praeguseks peaaegu pooled kliendid on teinud selle valiku, et on koju läinud ja vapraid on meil ka veel siin üle 80 inimese, kes ootavad neid lubadusi, et kohe-kohe või paari tunni pärast saatusevool. Võru valla suurim väljakutse on aga vallavanema Kalmer Puusepa sõnul Sulbis asuv kortermaja, millel tormituuled viisid katuse ja kus nüüd tuleb otsustada, kas maja on üldse elamiskõlblik ja mis saab sel juhul kuuest inimesest, kes seal elasid. Kalmer Puusepp räägib edasi. Oleme saatnud sinna objekti peale siis eksperdi ehituseksperti, kes siis annab hinnangu, et kas seda hoonet üleüldse tohib edasi kasutada või ei tohi punasele katusepeolt ära lendamine ja nende korstnat, et siis ümberkukkumine on kahjustanud sedavõrd selle ehituse, neid kandvaid konstruktsioone või seda ka seda laepaneele. Et need on nagu varisemisohus. Rõuge vallast öeldakse, aga nemad on hetkel info ootuses, et võtta vastu otsus, kuidas minna edasi. Täna olid Rõuge valla viiest koolist neli suletud edasi räägib Rõuge vallavanem Mailis Koger. Ja me teame seda, et me saame värsket infot täna kella kolme ja kuue vahel, ehk siis sellest lähtuvalt on ka otsus, mis aga koolidest ja muudest avalikest asutustest, et me anname seda infot nagu jooksvalt oma sellel Facebooki lehel. Selline veevärk, ühisveevärk peaks olema nüüd enamustes kohtades taastuda kahes külas ei ole krabil ja ei ole nordi. Ja lõpetuseks Ruusmäe elanik Mati koope annab meile ülevaate, milline on praegu elu Ruusmäel, külmum. Kuidas te hakkama saate? Annelinnapead minema ega puutu, pood on kinni ja tüütu linnast söögikraam tuua. Kokkuvõtvalt saame me öelda, et selle voolukatkestuse tagajärgedest me alles hakkame rääkima, kui vool on lõpuks taastunud ja kui ettevõtted saavad öelda, millist mõju neile tundide ja päevadepikkune voolukatkestus tegelikult avaldas raadiouudistele Võrumaalt Mirjam Mõttus. Läheme samal teemal edasi päästeameti juht Kuno Tammearu ütleb, et inimesed saavad enda heaolu tagamiseks keerulistes ilmaoludes, kus elekter ja side kaovad, ise palju ära teha. Me kõikidel tasanditel, ka inimese ise, me peame olema paremini valmis. Meil oleksid varud olemas, meil oleksid põhimõtted teada, mida me teeme. Selleks infot saab kriisee kodulehekülje pealt. Kohalikud omavalitsused vaataksid oma teenused üle ja ka siis üldriiklikul tasandil me vaataksime nende teenustele otsa ja mõtleksime, kuidas meil seda teenuste toimepidevus tagame. Ja me peame tunnistama endale kõik, et kriisid juhtuvad, need tulevad, nad on erinevad erinevad nii-öelda põhjustel ja nendega me peame valmis olema, nagu me oleme valmis talveks, nagu me oleme valmis suureks ilusaks suveks mingiks muuks asjaks. Terviseameti hinnangul peaksid suuremad haiglad kriisiolukorras olema võimelised iseseisvalt toimima vähemalt kolm ööpäeva ja väiksemad 16 Lundi kõikide haiglate vastava võimekuse tagamiseks on vajalik investeerida riigil ligi 21 miljonit eurot. Eile Lõuna-Eestit tabanud elektrikatkestus näitas aga, et ehkki hädaolukorra seadus nõuab ettevõtetelt nii mobiilside kui ka vedelkütuse tagamist, on mõlemaga suuremaid ja väiksemaid probleeme. Madis Hindre räägib sellest lähemalt. Samal hetkel, kui Võru linnas kadus elekter, käivitasid Lõuna-Eesti haiglas bensiinigeneraatorid, sest erakorralise meditsiini osakond ja operatsioonituba ei tohi hetkekski vooluta jääda, räägib haigla juht Arvi Vask. Aga enamus majas läheb tööle siis, kui me paneme tööle suure varugeneraator ja ka selle töölepanemiseks on kõigepealt vaja töömees välja kutsuda, kes selle käivitab, siis on vana tanki mootor, aga sellest isenesest ei ohka midagi, et nendel intensiivraviseadmetel on akud, et kõik töötavad kuskil poole tunni või tunni ulatuses. Nii oli majas tagatud turvavalgus ja intensiivis EMOs ning operatsioonitoas kogu elektrivarustus. Väikestest bensiinigeneraatoritest jagub kütust kolmeks ja pooleks tunniks suurelgeneraatoril vähemalt 12-ks tunniks. Niisiis tuli kohe mõelda, kust kütust juurde saada. Kuna kogu linn oli tühi, siis ka tanklad ei töötanud, et kõige lähem tankla oli 30 kilomeetri kaugusel Saverna, siis oli ees, aga kuna mina ise elan Elvas, siis sain selle info ja võtsin siis omal kodus kanistrit ja kütustel tanklast tõin siia bensiini juurde, et siis on ju töös hoida. Vedelkütusega varustamine on Eestis elutähtis teenus ehk iseenesest peaks kütusemüüja tagama, et ulatusliku elektrikatkestuse korral saavad kütust kõik abivajajad. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kriisireguleerimise osakonna juhataja Jako Reinaste sõnul said kütusemüüjad konkreetsemad nõuded kätte läinud aastal. See tähendab, et suuremad tanklaketid, noh, neid Eestis on hetkel kaheksa, peaksid 20. aasta lõpuks vähemalt kolm tanklat üles seadma Eestisse või siis renoveerima vanad, mis peaksid olema töös elektrikatkestuse korral see tähendab, et neil oleks võimalik kütust väljastada, võtta raha vastu, arveldada logistikat üleval pidada. Üks nendest tanklatest igalühel peaks olema Tallinna piirkonnas Harjumaal. Probleemid ilmnenud aga ainult vedelkütusega, jätkab haigla juht Arvi Vask. Kõige häirivam muidugi oli, see side kadus ära meil nagu haiglaks, mingit sellist oma autonoomset sidet ei ole, et me oleme ikkagi lootnud riiklikele ja nii-öelda mobiilsidesüsteemidele see tähendab seda, et tuleb liikuda treppe pidi üles-alla ja sõnumeid saata. Ka mobiilside on Eestis elutähtis teenus. Jaagoreinaste sõnul on selge, et iga mobiilimasti alla riik generaatorit nõuda ei saa. Ühtlasi ei saa nõuda, et iga inimene saaks kriisisituatsioonis mobiilset internetti. Küll aga peab tagama võimaluse helistada. Aga teatud ettevõtetele või teistele elutähtsa teenuse osutajatele peab tagama ka näiteks andmeside teatud mahus, ehk siis selline kaardistus peaks sellel aastal nagu saama purki, mis viib selleni, et on mõlemapoolne arusaam, et mis reinvesteerimise maht siis ettevõtetel tuleb. Ja vahetame teemat. Euroopa Liidu liidrid leppisid täna põhimõtteliselt kokku, et Brexiti tähtaega pikendatakse 31. jaanuarini. See tähendab, et ühendkuningriik ei lahku Euroopa Liidust neljapäeval. Mis täna ja homme edasi juhtuma hakkab. Mall Mälberg sirvis Briti ajakirjandust. Kokkuleppe juures on oluline, et ühendkuningriik võib lahkuda Euroopa Liidust ka enne 30 esimest jaanuari, kui parlament selle heaks kiidab. Praegu valmistub briti parlament hääletama peaminister Boris Johnsoni ettepanekule korraldada ennetähtaegsed valimised 12. detsembril. Šoti Rahvapartei ja liberaaldemokraadid on välja pakkunud üheksanda detsembri. Valitsus pole välistanud ka selle kuupäeva toetamist, kui esimene parlamendis läbi ei lähe. Hääletamine algab alamkojas pärast kella kaheksat õhtul Eesti aja järgi. Paljud arvavad, et leppeta lahkumine on laualt nüüd maas vähemasti 31. jaanuarini. See peaks suurendama väljavaateid, et alamkoda tõepoolest otsustab valimiste asja ära. Aga peaministri jaoks on valimiste väljakuulutamine enne Brexiti lõpp kui lahendus suur risk, sest teda võidakse selle eest valimiskastide juures karistada. Seega aega saab peaminister küll juurde, aga ka ebakindlust. Tal tuleb alustada valimiskampaaniat teadmisega, et on oma peamises lubaduses lahkuda euroliidust 31. oktoobril. Läbigu. Donald Tusk ootab nüüd Ühendkuningriigi ametlikku nõusolekut enne, kui vormistab 27 euroliidu riigi otsuse pikendada Brexiti tähtaega 31. marini. Euroopa Liidu esindaja ütles, et loodetavasti lõpetatakse see protsess homme või ülehomme. Briti haridusminister Kevin Williamson ütles BBC-le, et parem on, kui alamkoda hääletab valimiste poolt. Parlament on totaalselt katki, las inimesed otsustavad, mis saab edasi, ütles Williamson. Pirita elanike ühendused on pöördunud linna poole, et linn viiks läbi põhjaliku uuringu, mis analüüsiks Pirita inimeste liikumisviise põhjuseid. Elanike soov on, et enne uuringu tulemusi uusi detailplaneeringuid Pirita kandis ei kehtestataks. Põhjus on pöördumisele allakirjutanute mure Pirita tee suureneva liikluskoormuse pärast, sest seda teed kasutavad päevaseks liiklemiseks ka näiteks Viimsi valla elanikud, kellest paljud käivad Tallinnas tööl. Tallinna transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa ütles Karin Koppelil, et enne täiendava uuringu tellimist analüüsib linn juba kogutud andmeid ja teeb otsuse selle pinnalt. Tänasel hetkel on see liikluskoormus, kuna Pirita teel on kummaski suunas kaks sõidurada üsna üsna piiri peal ja kunagi Narva maanteele on suur liiklus ja nüüd ka tuleb täiendav liikluskoormus seoses reidi teega sellele ristmikule siis tõenäoliselt selles uues valguses tuleks kindlasti kõik need arendused ja soovid üle vaadata ja leida siis optimaalsed lahendused. Aga seda, et nüüd mingit uuringut alustada, et kas selles osas mingeid konkreetseid otsuseid on ka tehtud või millal võiks seda juhtuda? Enne kui need uuringut alustada, me teeme ise kõigepealt transpordiameti, vastavad arvutused läbi olemasolevate seireseadmete loendus ja liiklusmudeli põhjal ja vaatame ka üle kõik need perspektiivsed plaanid, mis lähiajal pealiseerimisele lähevad noh, kas või näiteks seesama täiendav ühissõiduki rada. Ja selle pinnalt siis juba saab otsustada, kas ja millist uuringut täpselt vaja. Tapa Lõuna tänavalaste mänguväljakule varises sisse vana keldri lagi on, tegemist oli õnneliku õnnetusega, kus keegi viga ei saanud. Abivallavanem Andrus Reinthal rääkis Olev kliendile, et õnnetus juhtus pühapäeva hommikul kella 10 paiku ja siis varises vana kelder mõõtmetega kuus korda kaheksa meetrit, mille olemasolust seni ei teatudki. Mänguväljaku keskel kõrgus küngas, mida lapsed kasutasid talvel liumäe enam. Arvatavalt varises keldri vahelagi sisse vihmast tekkinud raskuse tõttu. Kohe hakkasin otsima ettevõtet, kes oleks võimeline täna juba ekskavaatori välja tooma, aga kahjuks on see võimalik. Ja nüüd ekskavaator tuleb siis homme. Kui nüüd rääkida ajaloost, siis 2015 me siia ehitasime uue mänguväljaku. Me üsna palju tegime selleks, et see mänguväljak oleks turvaline. Istutasime tänava mänguväljaku vahele, põõsad samuti, ehitasime väikese piirdeaiad, lapsed ei jookseks tänavale. Aga siis minu selja taga, siin see, see oli lihtsalt küngas, niisugune rohtu kasvanud küngas ja me kujutame ette, et son, kelder ja me veel sellel kal natukene haljastust samuti kohendasime. Ja, ja nii see jäigi. Ja alles eile saime kõik teada, et see on kelder on muidugi spekulatsioon, aga ma arvan, et see kelder on ikka väga vana, et see on kas Eesti vabariigi ajast või isegi tsaariajast, me ei tea, kelle poolt on rajatud küljed olid siin pinnasega kinni pandud, nii et ei olnud üldse mingisugust sissepääsust jälgigi. Võib-olla peaks muinsuskaitse selle objekti vastu huvi tundma? Ei tea, vaevalt noh, jällegi muinsuskaitse hakkab asja vastu huvi tundma, siis lahtine auk seisab siin, kuid, aga meil on juba plaanid, et homme tuleb ekskavaatori, ma hakkan seda likvideerima, sina lihtsalt lükata selle augu kinni ja lastele enam mingit ohtu ei ole, kuna mänguväljak on siin kõrval ja absoluutselt ei saa niiviisi jätta. Ja täna me panime ka valla kodulehele välja selle teateid, nii see asi juhtus. Me jah, tahame homme õhtuks selle asja korda saada ja ilusti pärast paljastame ära ja ongi kogu lugu, et me ei saa sellega mänguväljaku kõrval niiviisi mängida. Kas mägi jääb või te teete pinna tasaseks? Päris tasaseks ei õnnestu nähtavasti teha, ma arvan, et võib-olla siinpool meetrit kõrgemaks väike künka kena, aga niisugust mägena meie loomulikult. Täna antakse esimest korda välja Marju Lepajõe nimelised stipendiumid. Agne pilvista saab 4000 eurot tõlkida eesti keelde Erik Robert otse teos kreeklased ja irratsionaalne Marek Tamm saab 3000 euro suuruse stipendiumi, et valmistuda trükiks. Marju Lepajõe tõlgitud ja kommenteeritud Innocentius kolmanda traktaat inimolu viletsusest. Marju Lepajõe nimelised stipendiumid antakse väljend Vallo Toomla portreefilmi Marju Lepajõe päevade sõnad esilinastust. Tõnu Karjatse räägib edasi. See on portreefilm tänavu lahkunud filoloogist religiooniloolasest ja Tartu ülikooli usuteaduskonna õppejõust. Vallo Toomla jäädvustas Marju Lepajõed aasta vältel ja see oli talle ka esimene dokumentaalfilm. Režissöör ütles, et jättis filmi pikemalt ka Marju mõttekäike ega hekseldatud. Näid dünaamilisuse huvides. Ta mõtles, see film tõesti ei ole väga tihe, et filmis võib tõesti kuulda marjutama mõtteid avaldamas üsna pikalt, et seal nii-öelda marju, nii nagu ta on, kuidas ta seal istub ja räägib. Et see film, ma arvan, on tõesti kohtumine Marjuga. Seal ei olnud vajadust väga palju tema mõtteid, mõttekäikude olemist lõhkuda. Ja sa loed, et teadustekste siis tuimus ikkagi rabab? Kui tuimalt kirjutada, võtad sitsi hätta? No teksti hingamine, Ta on ikkagi inimene, soolsalk. Ta ei ole tekitanud sõnu. Kirjutab mõtet sinna. Ma ei osta. Aga mina tõlgin fontuurumina, mitte perfektina maiusta. Üks asi, mis käis nagu kogu aeg Marjuga kaasas ja, ja mida ma ka nagu võib-olla filmi tegemisel jälgisime, mida ma võib-olla teravdatult nüüd tähele panen, et et Marju tihti ütles, et talle ei meeldi sellised asjad või, või et, et see, see nagu liiga ühemõtteline asjad peavad olema kuidagi hämarad. Ma loodan, et see tuleb ka sellest filmist läbi sellisel meeldival moel. Totaalse õnneseisundis ma olen suutnud teostada ainult ühe raamatu ja see oli Kreeka-eesti uue testamendi õppesõnastik. Kinodesse jõuab portreefilm Marju Lepajõest novembris. Ja nüüd ilmast, sünoptik Silve Grabbi Kaiv, palun. Hiiumaa lähistel tekkinud väheaktiivne osatsüklon liigub eeloleval ööl üle Eesti kagusse on muutliku pilvisusega ilm, mitmel pool sajab hooti vihma ja lörtsi. Hommikuks sajuhood harvenevad. Puhub põhja- ja loodetuul neli kuni 10, saartel rannikul puhanguti 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur langeb miinus kolme-pluss kahe saartel, rannikul on sooja kuni viis kraadi. Homme päeval on tsükloni tagalas muutliku pilvisusega ilm. Mandril sajab ajuti lörtsi ja lund, saartel ja läänerannikul ka vihma. Puhub põhja- ja loodetuul kuus kuni 11, rannikul puhanguti 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur tõuseb pluss ühe pluss viie kraadini, kuid õhtu poole langeb sisemaal uuesti miinuspoolele. Ja Ragnar Kaasik on valmis spordisõnumitega. Eesti jalgrattur Martin Laas sõlmis aastase lepingu Bora-Hansgrohe meeskonnaga, kuhu kuuluvad ka kolmekordne maailmameister Peter Sagan Slovakkia ja Saksamaa meister Pascal Ackermanni. Tänavu kaheksa UCI kategooria sõitu võitnud 26 aastane laas osaleb tuleval aastal meeskonna koosseisus ka suurtuuridel. Juhul kui Iirisõitja Sam Bennett meeskonnast lahkub, hetkel veel kindel ei ole. Milline nägi välja laasi teekond uude meeskonda. Martin Laas. Et see kõik algas suvel umbes juuli juuli keskpaigas, kui Gerd Kodanik võttis minuga ühendust ja ütles, et on mingi võimalus, võib-olla nagu ja asi jõudis nii kiiresti selleni, et ma käisin peale EM-i Euroopa meistrivõistlusi, käisin testil ja sealt edasi, oli sihuke lühidalt pilt ja ootamine, et selle uudise ma sain alles oktoobri keskel teada, et see, et ma olen klubisse oodatud ja pakuvad mulle lepingut, aga et sinnamaani sinnamaale oli pikk ootamine, sihuke tegelikult teadmatus, et seal oli palju asju, millest see sõltus ja et see on nagu otseselt minu taga, et see, kas, kas ma tahan või ei taha, et see oli nagu tikk, tühjemad vahel. Margus Hunt ja Indianapolis Colts võitis Ameerika jalgpalliliigas NFL Denver Brongose meeskonda skooriga 15 13, hunt enda nimele. Statistikat kirja ei saanud. Koltsil on nüüd viis võitu ja kaks kaotust, millega asub FC lõunadivisjonis esimesel kohal. Täisedu ehk kaheksa võiduga jätkata põhiturniiri tiitlikaitsja New England Patriots, kes oli viimati 27 13 parem kliivlanud Prounci meeskonnast. Ameerika jalgpallilegend Tom preidi sai Patriotsi eest kirja kaks Touch Downi söötu. Vormel üks MM-sarja Mehhiko Grand Prix sai esimese koha MM-sarja üldliider ja tiitlikaitsja Lewis Hamilton. Mercedese piloot edestas finišis Ferrari sõitjad Sebastian metalit ja meeskonnakaaslast Valtteri Bottas. Viiekordne maailmameister Hamilton astus võiduga suure sammu järjekordse tiitli suunas. 363 punkti kogunud Hamilton peab järgmisel etapil USA-s teenima kõigest neli punkti, et tiitel kindlustada. Lisaks USA-le jääb sõita veel ka Brasiilias ja Abu Dhabis. Botasel on teisena 289 ja Ferrari piloodil Charles Leclerc kolmandana 236 punkti. Tal jääblecleerist neljandana vaid kuue punkti kaugusele. Viies on Red Bulli sõitja Max Verstappen, kellel on omakorda fetalist vaid 10 punkti vähem. Aitäh spordisõnumite eest ja selline sai tänane Päevakaja. Saate pani kokku Margitta otsmaa, kena õhtut ja kuulmiseni.