Millest on tagasi juba pool sajandit, peaaegu läks ükskord jalgsi, jällegi siis Tarvastusse lähen Mustla linna tädikest jällegi vaatama. Noh, sel ajal siis autobussi ja polnud, oli hea, kui saed talumehe vankri otsa pääle. Või tuli siis jala minna ja oligi nii kumanud pool maad peaaegu juba ära käinud, seda Viljandi ja Mustla vahelist teed. Ja tänan siis sõiti, tulid järsku kaks maameest väikest traavi tehes ja ütlesid mulle lahkesti, kuule poistega sulle ega sul ei ole Roonu jala istu otsa pääle, sul kah, sest nagu kergem. Olin väga rõõmus, et võisin istuda tagasena vankri otsa peale ja sõit siis läks edasi. Väikest traavi, Kõrboli usin ja sõit läks ladusasti. Vanamehed aga olid niiviisi klaasi taga seda pudelit käia käest kätte ja ajasid vaikselt omaette juttu ja siis üks jutt oli siis niisugune. Ütles üks vanamees, kui mina selle selvetalu OSCE siis seal maades olegi, oli puha kivi ja mina ei ütle poistele kuule poisi. Tõmbastada May kappari pabeross, palk 30 koprad pat, jää jahimis laski ütte pauguga aastase seapõrsausse aiand maha. Noh, aga siis jällegi Ants boik, tantsi kangesti iluste Ikeütsis Puhja katsis, Puhja ütsis katsis kolmis puu noaga siis Siim Juhan poigi, temal kangesti kõverjalasaanu. Kui tema tantsib, siis ta kisub kõik tantsu Tuberia tünni nurkest vallad, naasianset, kolboige munandi, naati märgile, kuule. Et märkate siis piduni kivi siis ära ja pill selle kivi siis Luska, Märdi uss, aida kividaat tuli kole maa välja, seal rüga kasve näguriaisa. Noh oligi sedasi, et oli paks rüga, aga meil olid pullik ja laiasarvega läits lõka pessa reast välja. Sest et Zare rühma taga kinni ja ma ütle Märdile poivert panesi, lapiline mära, haige Kolkja tõmbasid pull reast välja. Poigmed pani lapilise malases kolki ette ja makas pulli välja, tõmba marjast asjad tõmbamisega pulse haiged. Nõnda et tema tuli suu- ja sõratõbi kallale, sean suuga, et lepalehe oli kõladze nägu Ani poja. Noh siis ma vaadet pull ikka haige ja Eesti jalgratas selgelt näha linna loomatohtri manu sõita, mõista siis poja, hoidsime heina Vectre katelt poolt üleval, nõnda tahtsingi siis loomatohtri manu. Juhtus siis nõndaviisi, et kangesti mulle meeldis teha muusikat, õppisin siis klarnetimängu selgeks ja marssisin ilusas rivis, seal muusikameeste keskel oma klarnet, iga kord oli väljasõit kaugemale metsapidu ja siis olime siis seal mängumehed kõik seal mängimas ja tants käis haljal murul. Ja näitemäng palagan üles löödud ja kus siis mängisid säärast mulki või 100 vakka tangusoola? No eks siis seal üks näitlejanna oli, hästi kena, see oli väga kena tüdruk, oli, mõtlesin mattantsiks sellega meeleldi küll, kui saaks, aga koori orkestri juht oli karm mees, see ei lastud meid ära minna mängimast. Aga kurta siis pööras oma selle taktikepi vasakule, nii et ma langesin ta vaateväljalt ära ja siis Tassaiilisin tagurpidi, saad välja ja läksin tantsima selle kena neiuke stega. Tantsime ikka tantsuring läks ikka kaugemale ja kaugemale ja kaugemale ja nii olimegi siis eemal tantsupeost seal ilusal metsavaheteel, kus oli nii meeldiv kõndida, kus rääkisime, nagu öeldakse, lind, rind sind ja mind ja nii edasi. Ja kui tulime tagasi sinna peoplatsil oli juba hämarik, pidu oli lõppenud, ainult komplegi paberit Valendasid veel muru peal maas. Seal minut pill oli ka kadunud. Kahju küll, oli pildist, sest seltsi pildionid olid vanasti olid kole kallid, mõtlesin ei tea, mis nüüd küll saab. Nuh, aga ikkagi suveöö oli lühike, saatsin neiukese kodus viis kilomeetrit tihedalt lepavõsas ja oli väga raske reis. Aga kodume saatsime juba ja tal Emaiva tõmbas kaevust juba kael kogu käeksudest tõmbasime piima tünnitamas kaevust välja, et need piima meie vees saada. Vesiniku ütleski ja viimane aeg on ju nüüd uksest sisse lipsata, sest emaga ei näe nüüd. Ja nii ma siis hakkasin kodu minema jalgsi. Puruväsinud kõht on ka tühi ja hakkas vihma sadama. Ja palju maad tulid mul kõndida, et ma ükskord kodu sain, sest raha ka polnud, millega sõita, aga siis polnud busse nagu nüüd. Jalgratas oli siis nagu praegu Zaporožets. Ja siis ma läksin kunagi oma kodu sain. Ja mure hakkas ikka rohkem selle pilli pärast tulema. Läksin naabrimehe, sest ma puhusin siis teist p, klarnetit, aga esimees siis leo puhus, läksin leo juure, ole hea poiss, kas sa nägid mu pildi seal puu männitüve najal temast, kui sa ühe liitri viina ostad, siis nägin noh, midagi teha ei olnud, siis kuidagiviisi hankisin seda liitri viina, siis siis Leo andis mulle pildi kätte, sest tuli küll hea meel. Siis mõtlesin enam ei tegelema tüdrukutega, olgu see viimane kord. Lähed läbi Me saade ja alla veelil saad muud elajad la tiime saab ja alla piirlil saad. Kui kallima ju jõuan ma siis uus vallalgi seeniga, kui kallima Johu reieluu andma, siis Urs vallalgi seeniga. Kui ma ta alas on see Noobia siiski solga la Allas, kui ma ta laas on see, no ja siis käed, sulud ka, ela, Allas, kui külm on sool, siis Lemmul maadeeki pääle kad Tansul kuigi lööma on sul siis mul maadee keep katansul? Ans varastas mõisa rehes nisu, müüs ära, ostis raha eest enesele uued saapad. Teel tuleb harravasta, küsib Anss. Kust sa need saapad said? Ants, vasta. Armuline härra saamine üsna kerge asi, varasta mõisalehest nisu, osta selle eest, mis tarvis. Härra jälle olnud ikka Hans, ega sa seda ometi tee? Ants vastu. Olgu siis iga härral õigus. Härra olnud vaene ei tahtnud aga seda teistele näidata. Korra tulud härrale, palju võõraid jäänud härra juurde öömajale. Härral ei olnud nii palju voodilinasid kui võõraid müks rohkem niru ido tappelnud härra toapoisiga. Ei ole rohkem ütelnud toapoissärast käratsenud härra toapoisiga ütelnud teinekord, kui veel midagi puudu on, ära seda ütle. Ütle parem, et pesus on teise korra tulnud nugadest ja kahvlitest puudus. Kui härra toapoissi käskinud kahvleid tuua, üteldud toapoiss, kahvlid pesus. Kus su tütar on? Eelimas alleaa, teenistus, mis teenistus? Vaata, ta läks loru külarikka lesk härra juurde koolipreiliks. Kas sel härral palju lapsi on lapsi veel? Neid pole, tala ainustki. Ja saabus jälle, järjekordne on vanimad, on see vaikne aeg ja siis ma alati seda aega, kuna tööd joonud kasutasin selleks, et isa lapi metsa puid tegema, kas tuulemurdu või metsakuivi maha võtma, seal kütet valmistada, isal või heinu kodu vedada? No niiviisi ükskord oli, langes aga nõndaviisi, et oli just laad parasjagu ja läheb nagu teada, on ikkagi põnevusrohke ja sündmusrohke tegevus. Kodus oligi vankreid õues näha, sugulasi tulnud maalt isale, minu isale külastasime rämbavis kapsasupi söömise isa ütleb, tõstab üles küsimuse, kuule poisiks oledki juba ka kate, 10, nelja aastane, sa peassegi naise ära võtma, sest et me oleme eidega juba vanainimese ja võta naine ära, mina ütlen, kulla Essak, et mul ei ole ju kivil seda teist pulmalist välja valitud. Oh, ära selle pärast muretse, mina valisin sul välja talle vedasi puid, sealtmaalt ja seal metsa vahel kaits tütart ilusa laialaari nägudega ja teine saab talu ja teine saab 700000 võta kuidas tahad. Noh, muidugi mina olen kuidagi naerda, sest raha ei olnud kunagi minu elus nii, sest osa nagu minu isa vana mulkil, oli ta elu küsimus sõimekapsasupi ära ja läksin seda laata vaatama. Seda laata ja seal oli ka, mida vaadata, sest et vanad mulgid, kui nad olid täiesti ära müünud oma hobuse või mullikas, nad tahtsidki natuke lõbutseda ja üks lõbu, niisugune poti kauple, spetsialist oli pannud suure hulga potti, väljasime terve platsid täis ja siis vana loigu Ants seal suurte saabastega kõndis põiki läbi selle pottide väljaku Krauhja Grow ja siis pärast potikaup saabas kokku, kahju. Ja siis ja putin naabri Leo Juhan jälle omakorda läbi kõndima, kes suurema kahju jõudis teha selle rännaku ajal, see oli siis võidumees. Alati paeluv vaatepilt, rahvast kogunes seda ümber palju, minagi vaatasin seda pead siis järsku langev rassi käsi mulle õla peal ja vaatan, ohoo. Juhan Altmetsadest säält olid tulnud linna, ütleb kuule Kusti, yht ratta peal läheb õige alla sinna Pärnu laantesse, seal on mul tare on läbi ja seal on kitsad rammusat, niiet hüppavad aknast sisse. Mul on ka põhukuhja all püsse, seal hulga valmis pandud. M1 küttimine seal, noh muidugi olin nõus kohe ja hüppasime ratta, selge hakkas keek sõit maale sinna taha kanaküla laantesse, kus tema kodugi oli seal ja see koht osutus just seal lähedal, millest minu isa rääkis, et kus on kaks tütart, kes saab raha, kes saab 700000. Mul alles siis tuli meelde ja kuna see oli väike niisugune koolimajake, kus peeti siis isetegevuslikku päikest, näitemängu, siis ei läinudki kodu. Alguses läksime sinna koolimajasse vaatama näitemängu. Noh, talupoegi-tütreid oli siis väike ruum täis saal ja mina küsisin. Kuule, Juhan, aga kas sa tead, kes nendest on nendest tütardest siis, millest mu isa, rääkis Tauts. Vaat üx mängib seal laval just perenaist. Ja vaatan, et ja niukseid kilede häälega rai karjapoisike seadest karjast vajam, temal on vaja malka kuhjambussatu massavil palka ja mina käis niisugune värin käis läbi, mul mõtlesin, et ega ta teist häält jõle ka minuga hakad Osama kilede häälega siis sõimlema või, või, või rääkima. Ei see ei lähe läbi. Sellega isa langes mööda, isal on paha maitse, mõtlesime noh, aga näost saanud aru, midagi nagu kremeeritud, mis nägu tal peas oli. Ühesõnaga, ta teine õde veel on tal jah, on teine, vat seal ukse ääres ta seisab ja vaatasin säärane maatüdruk, juuksed või ka kahte poodi lahku kammitud, suured tööinimese käed risti sedasi kokku pandud ta jah, omakootud kilu, triibulised Sukrad ja ilusad, uued pastab otsas ka. No mina linnapoiss natuke vaatasin nagu kriitilise pilguga, et niisugust mööda külga linna ei saa kuidagi viia, nägu oli küll laia, kas ta nüüd klaar, oli seal teine asi? Noh, ja siis mina mõtlesingi, ütlesin mu vana Nikon maitse tähtavast. Või ei olegi üldse maitset, mina mõtlen, minu arust ilus inimene, aga vaata vana, mis nägid teistmoodi. Noh, ja siis koristati need pingid ära ja hakkas tants, aga maa, puhkpilliorkester nõndaviisi tasa. Hääd sisse alguses ja pärast ei saa kinni pidama, hakkas kasepuuvalts peale, mõtlesin, viinud selle siis tantsule selle, kes seal ukse äärest niiviisi altkulmu vahib. Viisin tantsulemann noorest pärast, Chedge poiss, tegin sporti ja olin tugev poiss, kuid minu ramm hakkas üles ütlema. Selle kummikraed olid moes ja, ja vahu paevakat tulid mu krae vahelt välja, sest et kõike muuta tegelikult. Külge tantsiti hästi, nuttis nii sarkastilise komplimendi kui pani maainimese moodi kõva häälega üle saari, nii nagu öeldakse, naerma, hirmutama või noh siis ma ütlesin talle veel, et küll on hea tuju ja kordus samasugune naerupahvakas tema poolt. Ja mina iva võitas, jätan ta järgijate jõvam tantsiv ja kuidagiviisi maamehed oma pillimängu jätnud järgi paganad seda Kaseme venitasid minu arust lõpmatuseni. Kui ta lõppes, siis ma olin ka nii väsinud. Vähendame siis palusin teda, siis vanasti oli, nimetati seda Soome polkat tantsima, tantsime polkat, tantsis hästi nagu kuullaagrite peal. Tundmatuseni olid ühed erinevad üksteisest, sattusin vaimustusse, mõtlen, vaatan silma, aga oheda silmutad, puhagiltak üks silmadest, põrandad, Nevadas, minu otsekui teine. See, mis minu otsa vaatas, vaatas vastu lage jälle omakorda. Ja teate, mul tekkis sihuke mulje, tahtis ta mind üldse, needki tantsis kergesti. Ütle, et tulge homme meilt läbi, meile õlut on ja sült on tehtud ja ma arvan küll, kes te olete ka tee, paps käis ikka siin ja puid Veemas ja ütles niiviisi, lubasime lahkelt ka minna ja. Muidugi mõtlesin, et ega ikka küll ei lähe sinna, mis ma sinna lähen. Aga oi, saatus tahtis just meil jahi teekond, meid oli kaheksa, laskurit oli ja teist nii pole karjapoiss ja koer, kes ette pidid ajama, siis sokud kitsed, üks nendest hästi paks või meister, niisugune. Läksime siis jõekallast pidi just sealt talu juurest, kus, Seitsmest 1000-st hoidis oma näpust kinni, vaatasin, see on juba nii-öelda siis läinud juba seda ma ei saa kätte, kui tahaksingi. Teine sissegi said, andis see oli siis ladna tüdruk ja viis meid paadi kõik üle jõe. Läksime, arvasime siis metsa ja hakkas jaht peale ja varsti Kõmmataski Juhani käes püssi ja jooksis seal mändide vahel ja lõikas midagi seal ja vaatame, suur sokk oli tal käes. Soku kandsime kordamööda sarve toda ära, suured sarved peas ja ja nii enne õhtad viimast korda vil, mõtlesin, võtame ühe landi veel läbi ja olime kõik positsioonidel, kui järsku kargas välja viis, kuus metsavahte metsniku ja kõuehäälega kahjusid. Seeski paigal, ärge liigutage. Mina arvasin nagu paigal nagu unes, kui tahad kiiresti joosta ja jalad, kui ei lähe, väga vaatan, mis teised teevad ja kõik tegid ümberpöörde jooksid metsas ja paks mees võimelistab. Nii et need vanad kasekannud käisid, kick uperkuuti, kui ta jooksis nagu, nagu võimas laviin läbi võsa minu kordade kanda soku ja kahman automaatsest soku jaka jooksma, temal järele. Aga soku on sõrad-sarved laiali ja võsa tihe ja oli mul väga raske joosta ja kogu aeg niuke tunne, et nüüd ma saan kuklasse saanud haavli sähvaka. Noh ja siis jõudma kuigi kaugele minna, no mõnisada meetrit ikka jõudsin joosta, sest et hirmuga väsisin kiiresti ära. Panin soku, siis peitsin sinna kuusetehniku alla ja ja ise siis püssi tortsu peitsin ka ära, ei seitse sõitu, näo, kännu otsa ootele, saatust, mis ta nüüd teeb. Aga mets on niisugune imelik salalik, siin kostub nagu praksesse, nagu astuks keegi, sest kuuseladvad tuule käes kergelt puuduvad üksusega vastu kuivanud oksad, niiviisi murduvad aga kogu aeg anda mingisugune hääli täis ja siit nagu tuleks metsavahid mind ründama ja nagu seal aga ei tulnud kedagi, ainult suur must hagijas tuli ja kes lakkus soku ninast ja läks minema ja augud minu peale ka teinud midagi viisakas koerani. Ja nii hakkas Tassabizzipiminema külmakas ja ei tulnud mitte kedagi. Ja tegin esimesi arglikke samme siis kodu poole minna, võtan ikkagi soku selga seal, sest et teine mees ikka laskis, kuidas ma jätan ta maha sinna. Ja aga astun, aga taipad oi ei tea, kus poole minna. Sest oine rääkisin sellest jooksus ja padrikutes suures laanes. Mõtlen, hea küll, saagu mis saab, lähen niikaua kui tee läheb ja nii kaua marsin akas CDd metsas on niiviisi, järsku läheb ta risti paremale, läheksin siis paremale. Viimaks kuidagi vihja armessast, sihi tehtaks väike jalgrada, läks jalgrada mööda heas lootuses jõudsin täpselt sinna jõe äärde, kus minu kaks pruuti elasid. Üks tume kujugi oli seal lootsikuga, hõikab kaugelt, kas linnamees, mina ütlen jah, linnamees. Noh, ja oligi see, kes hästi tantsis, see tüdruk oli siis seal paadiga olid minu pärast muretsema, kuhu linnamees küll jäi, teised kodu saablud munud juba kohalikud, aga mina nagu veel tee peal. Ja ütles, ohja sokk on teil õlal. Kui julge meest oled, mina ostan, köömes, vaat oleks rohkem olnud, siis oleks olnud tegemist Agas üks ok, see on ju köömes, tegelikult on jalad nõrkemas mulle soku kandmisest. Noh, viskasin siis nagu irve Kütsa soku paadi põhja, sõitsime siis neiukese üle jõe teisele kaldale. Noh, imestus oli muidugi suur, saabusin terve nahaga, ikkagi sokk on kaasas. Noh, siis eelmistest sokkidest pandi siis praed lava peale ja siis puder käis suust suhu nagu ilus lugu ja tuju tõusis meel ja ja hommikuseks, siis lõigati mulle ka pool soku kaasa, peitsin ta hästi sinna jalgratta peale ärariidest kotisesse paberisse märgatavad Sokond ja sõitsin niisiis nagu tõeline hirvekütt, siis linna tagasi. Siis kutsusin paar sõpradena külas, ema tegigi selle Smorungi ja tegin isale ettekanded, kuuled, isake, need tüdrukud ei ole minule kohaselt sugugi mitte. Ja ma ei taha ja 700 tuhandet ei taha ka seda talu. Tahan ikka oma liistude juurde jääda. Ja silmad nagu nagu mägi, järvekesed vot, aga mituse räägib laiad laarid, näod ja see on kõik, see ei ole köik lai laar, nägu ei ole veel kõik, kes kõnnib nii kergelt väikse varbaküüneservaga maad puudutab, nii rääkisin ma isale. Tema elus on ikka vaja, et kõva jõud ja palju raha siis sa oled elust läbi, aga kus sa nende lähedastega nende värvitud huultega, mitte kuskil aia värvilt küüntega ütles mu lisa niiviisi ja nii läksid meil vaated lahku. Kui ma kallis, ei saa, ta ju humala, aga jätsin ma. Värava all ma ülevel ja sõitsin seal sees vennaga. Sõitsin noormees seal ja koos Vaiko doosilmata. Koos Vaiko doosil, ma. Wen voli les ranud. Oi, Ahobus. Hellas ma vaatan tagasi, ehk ei saa ma. E saada loo iialgi saadalu ajalgi. Kas tead, Roha mall võis olla kopikatki anda, sest et ma siin sugugi ei tunne. Tütrega võid kohe saada, missuguse just tahad, ütles Rigas talu peremees noorele mehele. Korra keetnud perenaine kohvi kutsunud rannamehega jooma. Rannamees vaadanud ja ütelnud. Supp see ka on, vedel töisel tükid teisal pannud kamaluga suhkrut suhu ja rõivanud lusikaga koopi peale. Sedaviisi söönud teine perenaisel terve naela suhkrut ära. Vähese kuulmisega pambu Kaarel juhtub just lõunasöögi ajal talusse sisse astuma. Näe, Kaarletcaa näha, ütleb perenaine, kes yhtsuse pärast terves külas kuulus. Usuiniust olles Vostok Kaarel hääl läheb teine iga päev kurdimaks, ütleb perenaine omastele. Olin kaunis tubli toit, vastab Kaarel. Ei kuule enam põrmugi, imestab perenaene. Luht. Pujus pakutakse, eks siis või süüa ka. Sõnub Kaarel istub lauda ja sööb peale. Ei pane vihas perenaist tähelegi. Onu oli orak Saps sage. Tere laadano Kareaabodaal. Lolde epo Kärna et Hando pindu aga ja veel kaar Petrakat seal nätan. Loon laar on all ja sai kann mändi. Nurka aetud massil McKay ütlikat. Kohat aastaaperas tõi kaat kodo maa. Päälekaubaloba sai moodsad rõlla k. Leer los olli nodu kat ja BRS Roosi lell. Aadu Peeerrässeeda, et Curry nagu pull, kott aia, et no tootja härra Balsi Sakk Kõstma ATA root masu kurja taha mõeldi, ta on olli Uraak küll olli hull, Key ess, Deathovi, küünlakull t s Deathovic ja Köl. Pull. Imelik on see, kui vanasti oli Narva oli nagu maailmalõpp ja piir. Aga nüüd noore inimese, ütleme lihtsalt lääme lõunasse istuv lennukid lähevad tuhanded versti, nagu ei ole mitte midagi. Võtsin kätte isse bussi, et lähen jälle sinnakanti ja ESM bussi rahvast paelu kangesti. Ja tahes-tahtmata pidin olema pealtkuulajaks pikka reisi peal. Sellel lool, mis mõõter räägime, käskis üks meediat, kuule. Mis sa nüüd teed, Peeter? Mis asja, sa vaata muidu Tennuja augule vennasmineva Saisma seansse loa sõita ümber Euroopa. Küll see oli ilus reis, olin nõnda ilus nagu otis seoses seitsmes merereis. Kui ma jõudsin Hollandi kohale, siis näiga ilus oli seal. Põllumoonipõlluvärvilise, nõnda nagu sünnipäevatort üits tükk Värmidele tükk maad teist värvi. No aga Inglismaa selle aja sees oli paks uduseen ja massaagitada näpa, mis seal oli või. Aga kui sõitsime Gibraltaril läbi ilusa sinise Vahemere peale küll ilus sõit, noh, saime geenva linna, meid lasti maha, öeldi, et minge, kus te tahate, vaadake linna. No mina vaatse linn, igat kanti pidi ja ilus lenn muidugi ja inimesed kõige musta silma, aga mina oli ju. Ja valge käega ja teist moodus tüdrukule möödud mulle kutsub vainu külla, mõtlesin missi Mutsu Poinu tähendab, aga pärast küsitluse järgi see pidi olema ilus poiss. No aga linnavaatamisega läits kõtt hirmust tühjas. Ja siis ma vaatasin kost sas süvaraasigi midagi, olgu itaalia moodu. No näiet seal silpi valed, valge kokamütsiga meeshoid, Kadlikud, kähen, mis auras siis, kui nagu ja naasis läätsi sisse, teadsin kohe, et sa söökla sedasi. Ja oligi söökla ja imestasin, kuidas need hirmus pikki makarone itaallased nii kergesti alla kugistavad. Et et kohe annab järgi deta kohe. No mina istsiga lauda siis ja ja tuli kena preeniti minu Manuid ja palus siis, et mis ta palus, aga andis selle menüü või, või siis mina, sest itaalia keelest aru saia. Andis müüa ja siis Küütsega Sorgased sinna ühte kohta, et too seda ja tema kummardas ja ütles oma keeles midagi ja läks läits minema ja tuligi tagasi tüdruk Kraasiks aa pärast ja ja kujutage ette. Tal oli saanud vasest kandik ja saad seal olija siples elus loom talle seitse või kaheksa jalge all, deklased kere oli must silm. Ja see must silm vaatas minu otsa nõnda lihatselt, et mul tõusid ihukarvad püsti, mõtled näole, kuulu küll noorest, päästad Ostras üts mees konna ära söönu. No aga see oli Baeri hirmsam kui konn. Sest et ta oli seitse kaasa jalge must silm keset kere. Noh, mõtle, mis ma enteerib, kuda ma ta sööma hakanud, vahtis Motsanda vihase näoga must silm pääl. No tuli jää nõulatsi ostseeüte sidruni ja mõtlen, ma panen sidrunit, lasen vett silma, ehk paneb silma kinnilasksingi talvel sidrunivett talle silma, kui hakkas silm vihaselt Belkma ikka vahtis moodsa, pilgutas Niilia silma. Et veel hullem kui enne. No ma mõtlesin, ma vähe sai, vähese don't too veel tõid, ütlesid veel, tõid teise sidruni ja seda vett talle silma, siis panin silma kinni küll. Kähku, käen seda, seliti nad silmi allapoole. Ja siis mõtled soo, tulgu need surm ja näoton Kasematajata raha, mastu ja raha oli vähe ja neelan ta kuramuse alla, tulgu või surm. Noh, jätkasin neelama muidugi ammu sadama toas või sest mõnes eramu nõmmel jäänu aga või võisilma või ta oli paar jalgu, aga siis kiiresti ma ei kavatsenud alla nii-öelda. Tundsin kui läits Robina alla küll ja siis sante värke loomakas kõtun elama ja mina hakkas ära surema vaevatse uksest välja eesti esimese Bengi peale saatma laeva kapten, essimine, abi mu leidiski, ütled, kuule, mees, mis sul viga, homme? Ja mina ütlen, et ma hakka surema, seisad looma ära temast ei kedagi nimase vega, päevitaarse neid loomi, läheme laeva ja võtma kaenla alt kinni, viis mu laeva anti mul pangi tähisada lillad vett sissi ja sõin selle lillavee ära, siis jäi nagu vägavusi jäi. Ja mina siis mul nagu tuli eluvaim jälle tagasi, siis pärast seda. Ja mõtled, ärge sööge igat asja, mis andasse. Ja vaata, mis Maytalomm Siis veel alles väel jaga ees. Ma õige ka allerina. Meil oli kott, leib, jazzil ja mann, neela o. Kuigil. Ja kui kasvame Siis ka lämmata abi l o. Kull ja kui kasvame Boileri seeme üks tõeliselt v siis näitaazi Me err roosiga. Min soi Masmann. Üks pisike poisipõnn vastasin Ahmann. Maaniga andis joobaagaskosmi ja Brooke O Tree tolmava. Kondeedi in ja nood me ju Paavo siin määr ka ta Mann õppis mol kajusilmeedee. Ja ju või seenmäär, katka? Mann Prism olla ega ju silmi? Rööli müüd ja tal on joodo, ei taak teega. Ja duubli kaadi. Tee praak. Ja duubli kaabin Teebraat, tee. Mann kannab kõrri käitseeemmeegeeningu, joob veinile in Taago vigu, teeb Sa kestresstoraan eestreeningi. Klaasmeena all jazzi kars. Raadiojaam lina, Laanmäe lestoos, ka. Hiinus perenaine, toonud võõrastele terve siingi lauale teinud seda nagu lõikama ütelnud siit ei saa kätte, see ei saa kätte, noh, kõva nuga, nüri, kes seda siis õige tahabki. Ja viinudki siingi toodud bee tabasid. Kitsi härra käskis opmanni jääda hakata keldrisse vedama. Open vastased keldris veel vana jääd küllalt, küsib, mis sellega teha? Härra mõtles, mõtles ja ütles. No jõulud ligi tarvis ka vaestele head teha. Võta õige ja jaga vanal jää valla vaestele.