Ega sa ära unustanud, et täna õhtul on teater? Ei ole, ma panin valge särgi selga, tõmbasime puuduta, mis kampsuni tänane esietendus, sinna küll nii ei sobi minna, kuidas ei sobi kampsuniga minna või õunadega koju jõua vahepeal tulla. Mis selle kampsuni viga? Mina kampsuniga, seda küll, aga esietendusel ja seal on pealegi nii palju tuttavaid, minu kolleegide ei sobi niiviisi. Panen ennast korralikult ja sina oled äkki kantsleri, kuidas ma tööle liigud, tõmban smoking selga, poisi fotobüroos juba päris lolliks. Asi ühe päevaga, et võiks öelda, et sa lähed esietendusele. Kannata ära, neid nii palju ei jõua taksoga koju tulla, oi jõuab, panete pintsaku tooli korjul, et kuule, pane kampsun mulle vähemasti koos. Täna räägime teatris ja kontsertidel, käimisest, teatrisse või kontserdile. Minek on igal juhul pidulik sündmus. Teatrietenduse ja kontserdiprogrammi ettevalmistamine nõuab näitlejailt ja interpreet teedelt palju hoolt. Ja seepärast on lugupidamatu ükskõik missuguses riietuses minna teatrisse. Ehkki tavad ja ettekirjutused on kogu maailmas võrreldes sajandi alguse või keskpaigaga vabamaks muutunud, ei ole aga ühelgi inimesel õigus demonstreerida oma üleolekut nõndanimetatud kirjutamata seadustest. Seepärast mehed, vähemalt need, kel piletid parematel kohtadel riietuvad tumedates ülikondades ja naised vastavalt peale laula, kostüümi või kleiti. Esietendustel on sobiv kanda smokingut daamil väikest õhtutualetti. Vrakist tullakse aga eriti pidulikule etendusele, mis korraldatud mõne kõrge külalise auks või kuulsa näitleja interpreedi juubeli puhul. Sel juhul kannab ta suurt õhtutualetti. Paremates teatri- ja kontserdisaalides on kõikjal kohad nummerdatud. Seetõttu on mõistlik piletid eelmüügist osta. Teatrisse kontserdile tullakse õigeks ajaks. On isegi teatreid ja kontserdisaale, kus hilinejaid ei lastagi enne vaheaega sisse. Üliriided, tänava, jalanõud, vihmavarjud ja peaga antakse garderoobi. Ainult boa võetakse soovi korral saali kaasa. Enne saali minekut heidetakse kontrolliv pilk peeglisse. Vajab välimus korrastamist, tehakse seda tualettruumi eesruumis või vastavas daamide toas. Teistelt ei küsita kammipuudrit ega huulepulka. Kõik see peab ikka endal kaasas olema. Lähed mees koos naisega teatrisse või kontserdile on ta kohustatud viimase eest kogu õhtul tähelepanelikult hoolitsema. Mees abistab naist mantli ära võtmisel annab kõik riietusesemed garderoobi. Riietehoiunumbri jätab ta enda kätte, kuna lahkumisel hoolitseb ta taas riiete väljavõtmise eest ja aitab naisel riiet. Mees on see, kelle käes on piletid, kes ostab kava kostitab etenduse vaheajal puhvetis, baaris või einelauas. Ühesõnaga hoolitseb kõigiti selle eest, et naine end hästi tunneks. Kasvatatud inimesena ei jäta mees naist pikemaks ajaks üksinda. Liiatigi selleks, et vaheajal otsida mõnd teist naist, kellega aega veeta. Kuna teatris võib suitsetada ainult selleks, et ettenähtud ruumis peab mees, kui naine ei suitseta, ka oma suitsunälga maha suruma. Teater või kontserdisaali sisenedes läheb mees ees nagu kinovski. Et rajada teed, otsida kohta ja kohalolijate pilte naiselt kõrvale juhtida. Ollakse kohale minekul sunnitud juba istujaid segama, et nad püsti tõuseksid, siis möödutakse neist näoga nende poole, avaldades miimika või vabandavate sõnadega kahetsust. Tülitamise pärast. Hoolitsege, et ei astuks teiste konnasilmadele ja istmikuga ei säsiks eelmises reas istuvate daamide soenguid. Lõpuks tänatakse vähemalt oma lähimaid naabreid. Lahke läbilaskmise eest. Enne istumist peab kindel olema, et tõepoolest istutakse õigetel kohtadel sest selles eksimisel tekitab ebameeldivusi nii teile endale kui ka neile, kellele kohad kuuluvad. Nii istumisel kui püstitõusmisel tuleb pöördistet käega kinni hoida üleliigse kolina ja mürina tekitamise pärast. Mees istub ka teatris ja kontserdil naise vasakul käel. Loosis istuvad daamid esireas teatri- ja kontserdikavalehe, tekstiraamatu ja binokli. Kui neid vajatakse, muretseb igaüks endale ise. Naabrite kava lehtedesse piilumine, binokli laenamine ja üldse nende tülitamine on sündsusetu. Targem oleks ooperi peleti sisuga juba enne teatrisse tulekut pisut tutvuda. Teatribinoklit ei kanta rihmaga kaelas nagu fotoaparaati. Seda hoitakse käesetenduse ajal. Kui teda ei tarvitada, siis süles ja üldse jälgitakse binokli abil laval toimuvat. Seda ei kasutata publikuga tutvumiseks või mis veel hullem. Ühe kindla isiku vahtimiseks. Olles märganud, et olete sattunud sel kombel kellelegi huviobjektiks loobuge silmadeta kavatest protesteerivatest liigutustest. Ja püüdke valida soodne poos, et teie jälgimine oleks võimatu. Etenduse eel võiva hääl püsti tõusnud seljaga lava poole seistes publiku silmitsemine on lubamatu. Kui teil tõesti seda vaja on teha, siis ainult hetkeks. Vajaga. Maatid kähku minnes konjakit, au seedib eksamaks, eks sa mine siis jookseb, sa oled eespulgad, sina mind, mine, mina küll ei hakka jooksma ja nii libe ja mul on nii kõrged kontsad mõisa. Igaks juhuks oma rahakott musele, peenikest kastsoo. Võta, aga ega see peenraha eest ei saagi seal muna suurimaid jumal ka. Miljardi hea küll, aga võta jalad alla ka, olen stardiasendis ja, ja lai, lepime koos, mõõde on sulle ka konjakit ja, aga kas sa lähed alla või ülejäänud kohvi võtan? Kuhu kombed ja ma ei tea, kui ma võiksin erikord, sa vaata, kui ma ülal oleks mul all. Käin kähku läbi ja ma jõua kaua oodata Simonjan lauda kinni, oli jää. Aga plahvatama olinit oota. Etenduse või ettekande algamisega lõpetatakse igasugune keskustelu. Nüüd olete te ainult kuulaja ja vaataja. See käib ka avamängu ja sissejuhatuse aja kohta. Krabistamine, kompvekikoti või eeskavaga, kuuldav tekstiraamatu partituuri, lehitsemine, käekoti, luku, prillitoosi või binokli, Butleri kõvasti kinni. Sulgemine mõjub sama segavalt kui omavaheline sosistamine. Inimene, kes kannatab tugeva nohu või köha all peaks teiste tervise ja närvide säästmiseks etendusest või kontserdist loobuma ja koju jääma. Sõrmedega trummeldamine muusikaga kaasa imisemine jalaga taktilöömine ei räägi just heast kasvatusest. Arvestage teie naeris viis ja see, mille üle te naerate, näitab teistele saalis viibijaile teie intelligentsuse astet. Eriti peaksid end daamideks pidevad naised kontrollima, kui nad naeravad jämedate või kahemõtteliste naljade üle. Sama kehtib ka teiste tundeväljenduste kohta. On tragöödiaid ja draamasid nukraid, muusikapalu, mis inimesi pisarateni liigutav. Kuid avan uksed, katsuge siiski tagasi hoida. Volga kuule, vaata seal seal ees neljandas reas, vaatasin seal paremal pool ja paremal pool, vot näed, vaatasin kuklale siiapoole, no see vits. No Ruts, tead küll. Tagasivaatena oh, grotsid, vaatavad neid tagasi. Viitsi kirja, need. Ära hüüa vaat-vaat, vaatame ringi äravad ringid, nüüd ei näe mind eekujaga võltskuule järgmine vaja. Kuule, kas sa näed, ei ole õpet, kukla rohivad singel, mis minus vôiks nuts ja mind ka. Silmatakse etenduse ajal mõnd tuttavat tervitatakse vastastikku kerge Dianoogutusega on vajadus mõni sõna vahetada. Tehakse seda vaheajal, kui 11 üles otsitakse. Jalutuspuhveti või baariruumis ei alustata valjuhäälset nähtu või kuuldu arvustamist. Üldse püüdke kritiseerides olla otsekohene ja aus kuid ei ole asjatundja ja ei tunne end olevat sead loodud ja kutsutud otsustama, siis parem vaikige ning püüdke oma sisimas mingile selgele arvamusele jõuda. Vaheaegadel tavaliselt jalutatakse, näidatakse ennast ja vaadatakse teisi. Kuid seda ei tohi teha silmatorkavalt põlastavad sõnad ja põlglikud pilgud Pole omased kasvatatud inimesele. Teile ei meeldi etendus, te soovite lahkuda, et midagi huvitavat ette võtta. Keegi ei keela teile seda. Ainult taktitundelise inimesena lahkute te siis, kui vaatus on lõppenud. Oma tänulikkust, lugupidamist, kiitust, aga ka rahulolematust avaldab publik aplausi või vaikimisega. Nii et katsume neid lilled kuidagi üle anda. Mis siin on katsuda, nagu ära lõpeb, lähetatud aplaus hakkab siis jooksete lavale. Jookse lavale, mine nyyd Dmitri pae kontsertitel näinud, ei käinud seal kõik kaustad jooksevad, eks riis, mine, jooksja ise, mina ei, mina küll ei lähe. Nyt tuleb kuidagi linna ta anda ja öelda, et need antakse üle. Samaksid nendest igavest hinge, kui sa nüüd sellele panime nime juurde ja meie, kui sa oma austatud ei ole, ei saa anda, mis mõttega üldse kingin? Jääk mine naisesse musi. De soovitama vaimustust ja tänulikkust lemmiknäitlejale või solistile väljendada lillede kaudu saabunud teatrisse või kontsertsaali annat õnnitlus või siit kaardiga varustatud lillekimbu vastava teatriteenistuja kätte, kes toimetab need siis õigel ajal lavale. On aega, teatrisse või kontserdile tulla, peab olema aega ka sealt kombekalt lahkuda. Etenduse kontserdi peatset lõppu tunnetades muutuvad nii mõnedki külastajad rahutuks. Nad juba hakkavad unustama meeliülendavad elamusi, rääkimata tänutunde väljendamiseks, teaduses, näitlejaile. Nende peas on ainult üks mõte kiiresti riietehoidu ja meene.