Alustame ja on väga tore, et, et raadio- ja telekanalid olid meie oma suusavõistluse päralt Otepääl ja eks siis ka meie peame väikese ohvri tooma, oli mis oli, aga nüüd me oleme eetris ja. Vikerraadio ovaalse laua taga on täna siis kaks kolmandikku Postimehe meeskonnast. Neeme Korv, Postimehe arvamustoimetaja ja Margus Mets, Pärnu Postimees, endiselt endiselt endiselt. Lohh, millest me alustame, alustame äkki sellest, et maailm sai teisipäeval uue presidendi. Ma usun, head kolleegid. Et te vaatasite seda väga pikkade ülekannet, mida ja kõik maailma solitsemad jaamad näitasid otsast otsani. Millised muljed teil tekkisid? Jah? Vaatasin küll ja ja ma mõtlesin neid, eriti need lülitused selle üldise plaani pealt suurele plaanile olid minu arust vägagi kõnekad. Jäi selline mulje, nagu oleks mingisugune kõneleva oskas mingisugune suur usuliider või siis või siis mingisugune rokkstaar, et inimesed olid sellises pool. Poolakad Arsises, et näidati võib-olla ka režissöör spetsiaalselt otsis välja just selliseid plaane, aga see oli tõesti muljetavaldav vaatepilt ja, ja ma kujutasin täpselt ette, et see just nii saab toimuma. Peamised mustanahalised olid need välja otsiti siiski. Mind pani mõtlema see, et millised üritused on maailmas sarnased või võrreldavad. Ja alguses mõtlesin seda, et kuidas viimane Venemaa riigipea ametisse pandi. Minu teada ei sõitnud Venemaa kubermangu test inimesi massiliselt kokku Moskvasse, et seda hetke kuidagi punaselt väljakult või, või kuskilt nagu kasvõi emotsionaalselt hetkel kaasa elada. Kuigi see tseremoonia iseenesest oli suurejooneline. Aga siis ma mõtlesin seda, et tõesti, et mul tekkis seos just ühe teise suure usu liidriga. Et kui viimane paavst Vatikanis hakkas hinge heitma, siis kogunes ja samamoodi suured massid kokku ja ka võib-olla uue paavsti esimene missa oli selline midagi, midagi analoogset. Nii et ma imesta seda, et just see, et Obamat võrreldi noh, mingil määral nagu selle Jeesus Kristusega, kes tuleb kuskilt ülevalt need rahva peale seda õnnistust ja head elu ja, ja kõik kõike tooma, et tegelikult analoog minu meelest Vatikani on täiesti olemas. Jah, ja kui siin meenutada, et Barack Obama sai siis ka valitud Time'i aasta inimeseks ajakirja Time aasta inimeseks ja ja seal ajakirjanikud kirjutasid, et, et me siis ei ole mitte valinud endale presidenti, vaid me oleme loonud ikooni Et noh, see sarnaneb ikka sellele, et kui ma ütlesin, et Jeesus Kristus ehk Messias on saabunud maa peale ja annab meie valudele ja hädadele kuidagi kergendust, et see oli nende inimestest ja kogu selle tseremooniast ja, ja minu meelest seesama see lõbus tempo, mida öeldi, et noh, et kas, kas on õige, et kui Ameerika president astub ametisse sisesarnane natuke nagu rokk-kontserdiga kujutage nüüd seda olukorda ette, kui tegu oleks olnud mingisuguse sümfooniaorkestri ja väga selliste minimaalsete toonidega seal, et minu meelest see oli nii-öelda see PR-meeskonna väga taotluslik tegelikult selles sugugi mitte rõõmsas situatsioonis, milles kogu Ameerika rahvas ja ütleme, suur osa maailmast hetkel hetkel viibiv siine rõõmsam tempukam toon oli taotluslik ja väga hästi selles mõttes tehtud, et Obamat oodatakse suuri muutusi, neidsamu kergendusi. Noh, tegelikult ju läbi kogu selle Obama valimiskampaania olid sellised väga-väga õnnestunud liigutused. Et ega ka see immigratsioon oli tegelikult üks loomulik jätk, võib-olla selles samas protsessis. Aga mina olen vaadanud neid maailmareaktsioon, et et jääb selline mulje, et, et igaüks praegu, eriti praeguses olukorras näeb, on endale ise Obama teinud ja ja kuskil oli, et vaadatakse nagu sihukse kärbseliit silmaga, et iga iga silmacean mingisugune osa osa maailmast, kes, kes teda vaatavad. Mulle tuli nii naljakas paralleel, et, et kui nüüd näiteks Venemaa politoloogid siin rääkisid, et, et missugune, missugune Obama saab olema siis täpselt meelde see, kuidas üks Vene politoloog nimi hetkel ei meenu, tegi avalduse ka siis kui George Bush esimest korda ametisse valiti, ütles seda, et vaat vabariiklased saavad olema sellised ja üks üks argument oli see, mida räägiti, et vabariiklased ei hakka toetama kindlasti NATO laienemist. Aga tegelik elu kujunes hoopis teistsuguseks. Obamat on tihti võrreldud messi asega, ainult et neil on oluline erinevus, messias ei saa ebaõnnestuda, aga Obama saab ja ta on tehtud tõesti kool, nii-öelda Exegi monumentum. Et monument on küll püsti, aga ei tea veel, kellele. Et siiski niisugune soe soovitus kogu maailmale on see, et ootame ära ja mitte mitte esimeste aastatega ega teist, vaid ütleme esimese ametiaja võib-olla ka teise, kui ta tagasi valitakse ja siis vaatame, kas kas tuli messias või tuli valeprohveti, nii et see, see kõik on, see kõik on alles ees, aga ütleme lootus, et selles mõttes see, mida me nägime teisel teisipäeval, 20. jaanuaril Washingtonis Kapitooliumi mäe peal ja, ja veekogude ümber on, on ikkagi selles mõttes paljulubav, et et tuli niisugune eluterve inimene, kes oskab naerda õiges kohas, kelle naer on sundimatu aval kes ajab segi vandetõotuse küll mitte enda süü tõttu, aga, aga seegi apsakas oli, oli niisugune väga, väga mõnus ja kes järgmine päev peab selle uuesti ette lugema, eks ole, küllalt ajalooline sündmus, kaks korda. Marguse sõnade juurde tagasi tulla, et äkki oli seegi Piiar etendusele ilmselt siiski mitte. Jah, ma arvan, et seal mõlemad pabistasid nii ülemkohtunik kui ka kui ka uus president, kes tegelikult on, ta on hetkel oli juba president, et siin oli ju maailmas palju segadust, et nüüd on mingi jama lahti. Ma ei mäletanud isegi keegi Eesti kas ajalehtedest või mingites portaalides kirjutas, et Ameerika oli viis minutit ilma presidendita, noh, ei ole nii. Vastavalt Ameerika konstitutsiooni kahekümneile paragrahvile kukub kell täpselt südapäeval, 20. jaanuaril ja, ja kas see vanne on antud või ei ole antud, on uus president sündinud, nii et kõik need ilusad faktid, Lincolni piibel ja, ja nii edasi, nii et kõik, kõik see oli kõik, see oli väga vahva ja see annab nii-öelda lootust, aga aga veel kord vaatame, mis, mis saab ja kõik siin maailmas ei ole ikkagi ühe mehe kätes. Mina jagaks reaktsioonid siiski kaheks, et mul on tunne, et Ameerika enda jaoks on see, mis siis ikka justkui maa peale nagu saabunud ja iseenesest fakt, et mustanahaline, selline rõõmus inimene presidendiks on saanud, et see on, kuidas öelda. See on iseenesest vähemalt 25 protsenti nii-öelda õnnestumisest juba, aga muu maailm on minu meelest tunduvalt ettevaatlikum just ootajaid, kes ta nüüd siis nii on, kas valeprohvet või, või messias. Ja kui vaadata ja, või kuulata just venelaste poliitikute politoloogide hinnanguid, siis noh, nemad on hästi ettevaatlikud ja nad on tegelikult väga keerulise dilemma ees. Et siiamaani on olnud Ameerika Ühendriike ja presidendi poliitikat suhteliselt kerge kritiseerida olnud Bushi kohta oli ju ikkagi viimastel aastatel väga krõbedaid sõnu siin vande, sõnadeni ja ropendusteni välja siis kuidas öelda neid samu sõnu või nii karme sõnu, mida Vene poliitik teatud hetkel öelda tahaks nii-öelda mustanahalise kohta? Ma kardan, et põhimõtteliselt ropendused oleksid nii-öelda rassistliku sisuga. Ja samas nad saavad mõistusega rahulikult, olles aru seda, et see on viimane asi, mida tega tõene poliitik teha, teha nagu, nagu tohiks. Ja võib-olla on ka see, et noh, et Venemaa ongi selle uue presidendi suhtes veidi ettevaatlikum, kui ta oleks olnud näiteks järgmise valgenahalise presidendi suhtes Ma arvan, et ettevaatlikum on ta ehk küll, aga selles ma olen küll üsna veendunud, ma ei oska küll öelda, mis suunast tuleb, aga kindlasti talle mingisugune test või proov tehakse kuskil kuskil maailma nurgas või, või mingisugust mingisuguse kohtumise raamides või mingisuguste sõnade tasemel, et selles ma olen küll täiesti täiesti veendunud. Et mina arvan, et tegelikult Venemaa jaoks ei olnud mustanahaline president väga hea hea variant. No nii palju kui minule vene analüütikute need hinnangud näpu puutusid nii telest kui ka kui ka kirjutavast pressist, ma nägin seal ikka väga palju sellist varastamist või võidurõõmu. Et nüüd ka ameeriklased on aru saanud, et noh, Venemaaga karmilt ümberkäimine ei, ei ole see õige, õige ja vene Venemaa vastu suunatud, niisugune retoorika on, on, on lootus, et asi, sest, et Venemaa on niivõrd suur ja tugev ja, ja teda ei kõiguta miski, eks ole. Ka ameeriklased said aru, et, et nad valisid õige presidendi, kes on, kes on Venemaa suhtes tõenäoliselt palju, palju mõõdukam kusjuures kõik need jätsid lisamata, et ameeriklased ei huvita Venemaa mitte karvavõrdki samamoodi nagu ka Iraak ja Afganistan suurt ei huvita. Ameeriklasi, huvitab see, kuidas nende oma ninaesine on täidetud, kas nad saavad oma majad tagasi, kas on tervishoid ja haridusvärgid on korras. Nii et noh, et see Venemaa, see aga noh, iseenda upitamiseks ja, ja kõlbab küll. Jah, nagu Ameerika ameeriklaste kohta, et, et kui meil oli see pistise asi usu all, mida siis mida siis võib-olla seda fraas, mida natukene regati siin mingisugusel ajahetkel siin buumi harjal siis tegelikult nüüd on, nüüd on põhiline soov, et kui see tavaline selline normaalne tarbimiselule tagasi tuleks, et see on selline selline soov, aga nagu ma ennist ütlesin, et tegelikult noh, venelastel oli lootus ka Bushi suhtes, sellepärast, et et justkui nagu demokraadid ajasid toona Bill Clintoni ajal väga seda NATO laienemist suunda, et, et justkui äkki tuleb mingisugune pööre või midagi taolist. See paistis nendest sõnadest välja, mis, mis, mis Bushi. Oli jah, see oli esimese valim ja lõpuni maksimum, sest et kui kui Bush seal 2000. alguses ütles, et ta näeb Putini silmades sõprade seltsimehest, kellega võib hakata nagu asju ajama, kellel on silmad nii väga toredad, siis siis juba 1005, kui kui olisin, tähistati suurt võitu ja, ja Venemaa oli ka noh, väga väga räigelt juba Ameerikat rünnanud retoorikas vähemalt siis buss oli ikka väga-väga pettunud ja olivad. Noh, kannapööre tegelikult toimunud sellesse aega. Aga tegelikult see, mida praegu võib-olla palju on ära unustatud, näiteks mis mulle isiklikult sellest Bushi ametiajast väga meelde, see kuulus Riia kõne. Et kus ta siis Rääkis ajaloost ja Jaltas jah, ja teisipäeval vaadates seda, mis, mis, mida telepilt pakkus, siis näikse natukene push nagu natuke peksa saanud koera mulje jättis, muidugi tseremoonia ise juba juba on niisugune, et nüüd tuleb uus mees ja ja vanavana jaoks on siin tõld ette pandud, et mees, tõmba nüüd minema, eks ole, ta sinu päevad on, on nagu loetud ja ja kogu see asi, mis, mis ongi nii ette nähtud, et sel ajal, kui kui nad seal kohvi joovad, tulevad valgest majast kaks presidenti, siis ametis olev ja kohe-kohe ametisse astuv president välja. Siis valge maja teisel poolel on juba kolimisautot ees ja pappkastid on valmis pandud ja, ja kõik, kõik ei nagu välgukiirusel. Ühe mehe asjad, pappkastide, teised pappkastid taga valgesse majja, nii et et kõik see, noh, natukene niisugune naljakas, aga meile võib-olla harjumatu, aga samas selle selle paari tunniga, eks ole, kui antakse ametivanne väike kontsert ja lõunasöök siis selle aja sees on toimunud kannapööre. Ja olgem ajal juba ongi, ongi uus president, tähendab mitte mitte ainult ka nii-öelda seaduslikult, vaid ka, vaid ka elu oluliselt tehke, ehk uued pildid ripuvad seina peal ja, ja uus täitesulepea ootab, ootab nii-öelda värskeid dokumente, millele alla kirjutada, aga kas mitte kõik Ameerika presidendid ei ole viimasel ajal lahkunud veidi sellise noh, kui mitte peksasemalt kortena, siis vähemalt justkui natuke sellise ebaõnnestus õena. Ja alati need lootused uuele presidendile hästi suured olnud. Et kui me siin kõrutame taas taas näiteks Venemaaga, siis ütleme noh, Putini nii-öelda lõpetamine Medvedjevi ametisse õnnistamise ja seal vahel ei olnud selliseid huvitav, kas kuidagi õnnestuks ebaõnnestunud olnud või väsinud ja nüüd tuleb Medvedjev, kellel on hästi suured, puudustega Margus, meelde, et Venemaa liider ei vahetunud. Siiski Ameerika puhul öelda, aga. Ma ei ole sellega nõus ka Ameerika puhul, sest et Clinton läks pisarad silmis ja tema kogu olekust oli, oli tunda. Ma tulen tagasi ühel või teisel kujul, ma tahan tagasi tulla. Bushil silmades oli tegelikult rõõm, kuigi talle anti pildikutes jalaga ta uuesti kingad lendasid, eks ole. Türgi hingad jah, aga tegelikult, mis Bushi puutub, siis mina arvan seda, et et pigem on ikkagi õigus neil, et võib-olla me praegu, kui ma siin on Bushi on eriti Ameerika enda ajakirjandus on ikka meeletult materdanud, et mulle tuleb sellest samast taimist meelde üks pilt, näiteks mis, mille kõrval näiteks Postimehe esiküljel grillitud Reiljan ikka täielikult kahvatub, et nakkus Bushi oli kujutatud pardina, kellel siis nagu üks jalg on alt ära võetud või, või kuidagi niimoodi Bushi pea seal otsas. Et, et ma arvan, et hinnangud tegelikult sellele presidendile antakse ka hiljem ilmselt ajaloos natuke teistmoodi ja võib-olla natuke rahulikumas olukorras. Ühesõnaga, täiesti nõus, ma olen seda juba mitu korda öelnud, et tegelikult ärme hinda praegu Bushi pärandit nii-öelda hakkama palavat suppi helpima, et et me ei saa selle supi maitset teada ka Bushi me saame teada alles võib-olla Obama ajastu võib-olla Obama järglase ajastu lõpul, kui me, kui me näeme nii-öelda protsesside kulgemist ja, ja võib-olla mõnede protsesside lõppemist ja, ja nii-öelda omavahelist konteksti praegu on varastada, öelda, see on õige ja minu meelest on sellised õrnad hääled ju tegelikult juba kostavad, kes ütlevad seda, et Bushi et kõik, mis Bush tegi, ei ebaõnnestunud ja siiski oli midagi positiivset ka kui millegipärast ja jäävad justkui just lõpu viimasest aastast jäävad justkui nagu ebaõnnestumised kõlama. Aga mis sa ütlesid selle kartuli lahkumise kohta, tegelikult olid temal Liisale, Clintoni temal olid pisarad silmis, hakkab ta tegelikult ju lahkus põhimõttelised ikkagi ka nagu nagu noh, natuke ikka peksa saanud ja skandaalse naistemehena, nii et ega see lahkumine ka väga positiivne ei olnud ja uued presidenditoodete just nagu karskust ja kõike sellist, sellist. Noh, jah, nüüd on Clinton siis mõnel mõnel moel siis tagasi tulnud ja agao meeskonnas. Aga uus president on juba esimesed otsused teinud, mis, mis on nii-öelda valimislubaduste, jätke nende täitmine. Noh, kõigepealt siis aasta jooksul see kurikuulus Guantanamo vangilaager suletakse lausa niisuguste sõnade saatel, et aasta jooksul olgu ta suletud. Ja, ja teine asi on, et uus president on otsustanud oma administratsiooni palgad külmutada. Ma saan aru, et see palkade teema kindlasti erutab kõiki väga, aga ma selle kantanama kohta ütleksin küll ühe lause, et, et, et selge on see, et ta üritab seda probleemi nüüd praegu lahendada ja, ja seal kampaania käigus oli see väga jõuliselt välja käidud, kindlasti ta mingisuguse lahendusega leiab, aga see ei saa kindlasti olema väga lihtne. Kas või nendesamade asukate ümberpaigutamine, see on nii-öelda suur diplomaatiline küsimus ja, ja ma ma ütleks, et ma oleks väga äraootavat, kuidas ta selle probleemi kuidas tahes Mida võib-olla see on esimene proovikivi ja USA uue presidendi ja Euroopa suhetest näiteks kui siin Euroopas mõned riigid on juba teatanud, et nad põhimõtteliselt neid vange piiratud koguses mõistagi, neid pole tegelikult palju seal mõnisada, eks ole, mingit kahe kahe 300-ga on, on juba nõus vastu võtma, siis on mõned Euroopa riigid on öelnud, et mitte mingil juhul ja ja, ja võib-olla see ongi jah, niisugune esimene esimene proovikivi, mida, mida siis president äkki ta tuleb Euroopasse ja see saab olema üheks jututeemaks lähiajal. Aga palkade külmutamine loomulikult, kuigi see on minu jaoks natuke muidugi ootamatu. Samas on ta niisugune nagu sümboli tähendusega, rahaline kokkuhoid on olematu kõikide nende summade juures, mida me oleme harjunud kuulma, eks ole. Ühendriikide liigutamiste puhul aga, aga noh, samm iseenesest väga-väga kõnekas ei olegi tähtis see, kui suure summa sa täpselt kokku hoiad ennast, tähtsam on see hoiak ja suhtumine. Et ma tooksin täpselt vastandiks näite sellest, et kui General Motors i firmajuhid sõitsid minuteada Nonii kokku hädanõupidamisele, sest raha oli kõigil kõigil otsas ja kriisiprogrammid käivitunud, siis kõik tegid seda väikeste nii-öelda eralennukitega, mis oli spetsiaalselt selleks hetkeks liisitud, nii et nad ei tulnud isegi ühest firmast. Ühest kontorist ei tulnud mitte ühe lennukiga, vaid mitmelennukiga kohale. Seal oli muidugi noh nagu väga vale kogu ühiskonnale. Ja siia sobib väga hästi näiteks juurdega see ekraisleri asi, et kui ta oli oma selle miljardit, siis kätte saanud riigi käest, siis avaldas ta lehtedes, et aitäh Ameerika reklaami raami, mis tekitas omakorda väga terava reaktsiooni, et see kuulub samasse kategooriasse. Sellised tegelikult on need, need emotsionaalsed asjad on tegelikult kohutavalt tähtsad, eriti sellises, sellises maailmas, kus hästi palju räägitakse sellest, et, et usaldus on kadunud, usaldusväärsus on kadunud, minu arust on need tähtsad. Ja ma arvan, kui sa selle raha konkreetselt kokku loed, siis võib-olla see ei ole tõesti väga suur võit Ameerika jaoks, aga selliseid signaalina, et kellele peaks järgima justkui ka ütleme muud institutsioonid, võib-olla ka erafirmad, mis iganes, suured rahvusvahelised fondid, pangad, et kus teadvustatakse endale see, et kui Ameerika president peab seda oluliseks siis on see signaal nagu kõigi jaoks. Et võetakse tõsisemalt ja kui see kogu raha nagu kokku lugeda, mida Ameerika läbi selle nii-öelda algses Eesti võidab, siis see on oluliselt suurem. Obama on teinud neile meie saatele konkreetselt ka väga suure teene. Me saame tema kokkuhoiust nii-öelda oma kokku juurde tulla väga sujuvalt ja ilusti nii-öelda klassikaliselt. Ajakirjanduslike kaanoni järgides. Aga lõpetades Ameerika teema muidugi on, on kõigepealt huvitav jälgida seda, kuidas ta, kuidas ta hakkab nii-öelda üldse ennast kehtestama noh, pisiasjadest alates kuidas toimub nii-öelda ametnike valges majas liikumine ja kui mina käisin 2005. aastal president Bush intervjueerimas, siis esimene asi, mida juba Tallinnas mulle selgeks tehti, väga viisakalt, väga delikaatselt. Aga öeldi, et valges majas peab olema korralikult riides. Et Clintoni aega möödas, kus teksadega käidi ja pidusid peeti vabadel päevadel, seal on hoopis teised reeglid. Ja ma ei ole seda kunagi varem rääkinud, aga, aga president Bush vaatas kõik oma intervjueerijad pealaest jalatallani üle. Ta hindas pilguga, et mis inimesel seljas on, tähendab Sali tal nagu, nagu perest ta vaatas, mis, mis ülikonda kandis ja millised olid kingade ja nii edasi. Üks asi, see on pisiasi, eks ole. Mäletame oma aja meie, meie oma president Lennart Meri nõudis, eks ole, ajakirjanikelt viisakat väljanägemist ja, ja ma tean, et mõned siin Eesti televisiooni operaatorid on ukse pealt tagasi lükatud, mitte väga korraliku välimuse puudumise pärast, aga aga, aga, aga see on nii-öelda presidendi kehtestamise võib-olla nagu nagu esimesed sammud hoopis olulisemad on loomulikult see, kuidas meeskond tööle hakkab, sest et pealt vaadates tõesti meenutab see tema lähim lähim kamp sihukest luike, hauge vähki, kes, kes hea meelega tekki enda peale tõmbaksid tahaksid soleerida. Aga mida president jumala eest ei tohi, ei tohi lubada, nii et ootame-vaatame noh, samas mõtlesime Obama on tegelikult näidanud ka ja ta sel ajal, kui ta oli üliõpilasliider, et ta tegelikult oskab meeskondi tööle panna ja, ja ma, ma arvan seda, et ootame-vaatame jah, kuidas, kuidas tal läheb? Sellega jah, aga meie enda, meie enda riigikogu liikmed, Teie enda parlamendi liikmed, no ei saa kuidagi seda seda palgaküsimust ära lahendatud, nüüd on asi jõudnud siis riigikohtu otsustada. Kohus on pooled ära kuulanud ja võtnud endale kuni kuu aega mõtlemisaega. Aga, aga nüüd selgub, et seda aga nagu polegi, kui ka kohus peaks otsustama nii-öelda presidendi jaoks positiivselt? Jah. 26 miljonit on nagu puudu ja rahandusminister on öelnud, et ei ole ega ei tule. Mina rohkem väga sügavalt et kõige selle kogu selle jama juures, mis eelmisel aastal on toimunud ja nüüd nüüd on see jama jätkumas ja mulje jääb küll ikka väga sügavalt arusaamatuks tuleb. Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde ütleb, et poliitiline tahe oli see, mis suunas tegelikult seda palkade külmutamise otsust riigikogus ja, ja siis tehti seda sellisel moel, et see muutus nii-öelda suureks, juriidiliseks vaidluseks ja segaduseks. Selle küsimuse oleks saanud palju lihtsamalt lahendada ja sellele viitas ka sealsamas riigikohtu, nüüd seal kuulamisel üks, üks riigikohtunik, seda oli Postimehes tsiteeritud, et ta küsis, et aga noh, et, et kui, kui oleks mindud näiteks põhiseaduse muutmise teed, siis oleks asi juba lahendatud. Et oleks olnud lihtsam lahendus olemas, kui poliitiline tahe oli nisu. Ja teine, minu meelest ka siis või oli ja ikka sealsamas saalis küsis, et miks te oma kuluhüvitisi ei kärbi. Mis oleks võimalik teha minutiga see otsus, see on nii valus küsimus, et kuidas ikka kärbid seda iseenda enda enda hüvesid, et et minu meelest oli, aga me võime argus vaadata sinisilmselt nendele otsa ja eeldada, et nad on korralikud inimesed muretsevad oma oma riigi pärast, et siis kui nad oma oma palku on juba nõus kärpima või vähemalt külmutama siseseid kulusid. Ma tooks analoogi sellest. Pärnu volikogus on ka poliitikud kõvad poliitika kõvasti sakkide saanud viimasel ajal. Ja ma alles just eile rääkisin ühe pärnakaga, kes ütles seda kuulekas selleni väga korralikke inimesi, kellel ei ole mitte mingisuguseid korruptiivseid huvisid Pärnu linnal, sest meil on seal üks arst õpet ja nii edasi. See kõik on õige. Ja tegelikult ma arvan ka, et riigikogus on väga palju inimesi, kes põhimõtteliselt oleks nõus, et kui kuluhüvitistest üldse loobunud, mõned ongi loobunud ja nõus palka kärpima, aga seal on, on olemas ikkagi sellised võtmepersoonid, kes minu meelest teadlikult tegelikult mängisid ikka sellele, et jah, et see poliitiline tahe sündis läbi selle, et nad juba teadsid ette, et tegelikult juriidiliselt mitte midagi muuta ei, ei, ei saa. Sest see on ikkagi raha võtmine omaenese omaenesetaskust, omaenesehüvede, omaenese heaolust loobumine ja seda ei ole nii lihtne teha. Et seda ei ole lihtne teha peaministrit ja seda ei ole teha lihtne ministritel, seda ei ole ka presidendil teha. Toomas Hendrik Ilves oli tõesti see mees, kes ütles, et okei, et mul ei ole seda Keila-Joa lossi vaja. Ma ei ole nii kindel, et isegi näiteks Lennart Meri oleks otsustanud sel hetkel teisiti. Kuigi me presidendina pidasime teda messi ja selleks et see on keeruline küsimus ja mina ütleks ikkagi seda, et, et suurem osa julgen öelda, et üle poole riigikogu liikmetest sisemas tegelikult loodavad seda, et nüüd kui kuluhüvitisi ja sissetulekuid ei kärbita, et see tõuseb endiselt endiselt, sest see on nende raha nende enda taskust. Jah, aga. Seda seda, seda hullemad, seda hullemini nad nad tunnetavad, seda ma kujutan ette läbi nende reaktsioonide, mis, mis avalikkuses olema hakkavad ja mitte mingisuguste õelate peenike reaktsioonid, vaid, vaid vaid inimeste reaktsioonid ja see minu meelest ei ole sugugi mitte hea, et kui me kuuleme näiteks siin riigikantselei juhti juba muretsema, et kust ma nüüd võtan selle lisaraha sellepärast et ei ole, ei ole olemas, aga tuleks, tuleb ju riigikogu palgatõus, seadusega ettenähtud palgatõus. Nojah, ma nüüd Heiki Sibulale nagu heidaks midagi ette, et tema on see ametnik, eks olegi, just nimelt, kes peab kindlustama seaduses ettenähtud palgatõusu, aga mida ei ole, see on raha. Ja, ja, ja seda raha ei saa ka kuskilt nii-öelda noh, vägisi võtta. Seda saab võtta omaenda eelarve seest, eks ole, aga sealt sealt on juba kärbitud sealt ka enam ise võtta. Ehk siis nagu hea kolleeg Kalle Muuli täna Postimehes kirjutab, et et loobume lastetoetusest ja siis selle arvelt saab riigikogu palka tõsta. Mulle. Mulle meeldiks see, kui meie riigikogu saaks tegelikult raha otsa mõneks ajaks, et mõne kuupalgad jääks välja maksmata või kuluhüvitiste väljamaksmine hüvitamine, nüüd viibiks füüsid raha raha otsas, et võib-olla siis jõuab see tunnetus tegelikult nendele natuke natuke paremini, nii nagu puuetega inimesed. Ja teine asi on, et kuskil on ju kokkuhoiul piir ja kui ütleme, riigikogu ei saa, ma ei räägi palkadest, vaid ma räägin tema funktsioneerimisest. Riigikogu liikmed ei saa enam näiteks välislähetustel käia. Noh, me võime alati panna küsimärgi alla, et kas ühte või teist lähedust on vaja. Aga mõnda on kindlasti vaja, kuskil on ju vaja käia, nii nagu ministritel on vaja käia. Ja, ja, ja kui sealt hakatakse nagu kärpima ja ikkagi kangekaelselt jättes oma sissetuleku puutumata no siis on küll ma arvan, et meie kohus, ajakirjanduse kohus hakata ikka väga valusalt pitsa andma. Et kuluhüvitistest võib väga lihtsalt loobuda ja majonees võib jääda ostmata, see bensiin ja võib ka jääda ostmata, ehk siis osta oma oma palga eest mis ei ole mitte üldse mitte väike, aga kui kui siin hakatakse haavama ja krokodillipisaraid valama näiteks sel teemal, et et ma ei saa üldse enam oma tööd teha, eks ole, et, et ma, ma ei saa minna sinna mõisa, minna tänna, ma ei saa minna valijatega kohtumine edasi. Et see on kurjast. Nii hull see kriis veel ei ole, ei ole. Ja ma tooksin siin sellise. Mul tekkis selline huvitav paralleel, kui ma sind kuulasin, et meil ju on innovatsiooniaasta, et olgem siis innovatiivsed, et näiteks nii nagu nagu nagu Barack Obama suhtles moodsaid kommunikatsioonivahendeid kasutades ja on kõikvõimalikud kodulehti ja asju võimalik teha nii ka, et see ei oleks propaganda, vaid et see oleks normaalne suhtlus valijaga ja kasutagem, siis otsige leid uusi võimalusi, et, et aga, aga, aga küsimus ei ole siin tõesti mingisuguses kokkuhoius, et võidame siin miljoni kaks või ma ei tea, kui palju küsimus on selles, et, et, et parlamentaarses riigis parlament võiks anda mingisugust mingisugust ka näidata, et nad kõnnivad samal maal, mis nüüd need inimesed, kes praegu elavad töökohtade kaotamise hirmus ja paljud on ka kaotamata. Ma olen nõus, et selles on märgiline tähendus, on palju suurem kui see 26 miljonit, kuigi tänasel hetkel enam ei saa öelda seda, et 26 miljonit väike raha oleks, ma arvan, et sel aastal on riigil tuleb lappida väga valusaid auke auke kinni, kus saab oluliseks isegi sellised sellised summad. Nii et põhimõtteliselt põhimõtteliselt tuleks tegelikult üle vaadata ikkagi ikkagi kõik kulutused, nii nagu tegelikult paljudes erafirmades on vaadatud üle ka ka ka väiksemad kulutused, et sealt siis tekitada mingisugust kokkuhoida. Täpselt seesama, et vaatame, oleme vaielnud riigikogu nende palkade üle, et kas seda saab seaduslikult ikkagi põhiseadusega kooskõlas nende vähendada või mitte. Aga üle tuleks tegelikult vaadata minu meelest riigikogu enda kulut paketist tervikuna, mitte ainult need töötasud. Me ei ole minu meelest meedias üldse käsitlenud sellest, et milline on tegelikult riigikogu eelarve alalõikude lõikes ja kui palju seal mingiteks kuludeks on, ma ei mäleta, et oleks, oleks meedia seda väga tõsiselt ette võtnud, aga minu arust oleks aeg seda tegelikult ikkagi teha ja vaadata, millest kogu see pidžit koosneb. Nojah, ja kui võtta ennast nii-öelda vabaks selles selle riigi kodanikuks elanikuks olemisest, siis vaadates nii-öelda nagu natuke distantsilt, et mis nagu ümberringi toimub, igal pool toimub valitsuste vähendamine, Ministrite palkade külmutamine, ka parlamendiliikmete palkade külmutamine, nagu siin ka naabrite juures on. Ja kui me vaatame nii-öelda tõesti välismaalase pilguga, et mis siis selles väikeses Eestis toimub siis suures majanduskriisis Eesti parlament ja, ja tema, see, noh, protsess, mis käib selle palkade ümber. Et, et see on nüüd see nüüd ühiskonnas teema, mis, mis üldse nii-öelda pikemalt väärib nagu käsitlemist tegelikult ei vääri. Me peame kuu aja jooksul kokku hoidma kaheksa miljardit Eesti krooni aga kembeldakse mingisuguse mingisuguse tühise asja üle ja see jätab mu arvates riigist väga mageda mulje. Ei noh, see, see ongi mage, et ajakirjandus peab seda teemat üles võtma, et nad võiksid ise võtta selle teema üles. Et nii-öelda nii-öelda algatada, et ajakirjandus ei peaks, ei pea, ei peaks tegelikult algatama mingisuguseid selliseid, selliseid asju, ajakirjandus, võiks öelda. Ajakirjandusel võiks olla siis see roll, et öelda, et väga hea, et selliseid asju tehakse, vaata seda. Miljardit, see on niivõrd suur summa, et olen õige, seda tuleb kokku hoida väga oluliste kärbetega, aga need kärped saavad olema väga valusad. Ja noh, toon selle sama, see pensionitõusu küsimuse praegu seda, et mul on tunne, et osa pensionäre on põhimõtteliselt juba mõistnud seda, et seda tõusu võib-olla ei tule. Et seal tekib teatud kokku jälle taas Ansip ütleb seda, et see on koht, kus me kokku hoidma ja mingil juhul ei hakka. Aga nagu Ansipi näinud oleme, mõne kuuga võite oma seisukohti väga kardinaalselt muuta. Minu meelest küsimus on juba sellest tegelikult, et see tõus, pensionitõus võiks ära jääda, see ei tekita ühiskonnas mingisugust, väga valusat reaktsioonid, pigem mõistmist siis, kui poliitikud ise näitavad, et ka nemad mõistavad selliste kokku ju vajadust. Tänaseni nad iseenda tasandisse mõistnud ei ole. Ei peaminister, ei parlament võib-olla kõige rohkem tõesti president, kuigi me ka tema eelarvet ei ole rida-realt läbi läbi käinud. Ja pensionite puhul tõesti noh, see järgmine samm, et pensionit hakata vähendama. Ma arvan, et see oleks nüüd selle valupiiri koha ületamine. Jah, kui te vaatate ka, mis meedias toimub ka inimesed, kes on väljaspool poliitikat või ütleme täpsemalt poliitika kõrval, noh näiteks kui te vaatate, vaatasite kolmapäeval saadet foorum kus nii-öelda meie majandusgurud ilusates armooni ülikondades istusid ja rääkisid nii-öelda lohakalt igasugust keelt kasutades võõraid sõnu eetrisse paisates üleolevalt natukene kõrvaltvaataja niisuguse pilguga, kui jutt läks nagu pensionide külmutamisele, õigemini selle indekseerimise peatamisele, siis siis kõik tõmbasid pidurit. Keegi ei taha sellest rääkida, see on see nagu, nagu kuum kartul nagu nagu teema, mida, mida isegi. Võib-olla ma homme olen näiteks, ma ei tea, mis seal peades toimub, aga võib-olla homme olen poliitikale lähemale kui, kui täna, eks ole. Ja mulle jääb see märk külge, see on kohutavalt valus teema, aga see tuleb üles võtta ja nüüd ilmselt siis vaene Padar on see, kes saab täie täie laksuga ja saab veel kolm-neli kuud, kuni ta ära Brüsselisse sõidab, kui ta muidugi osutub valituks. Jah. Aga aga, aga on ju selge? Et, et see on kõige kõige suurem kokkuhoiu koht praegu. Mina rõhutaks veel korra seda, et sellesama, ütleme, see tõusu peatamine oleks mõistetav. No ma võin öelda, et ma olen oma isa-emaga sellest rääkinud, õieti ema ise. Ei, ma ei usu, et, et seda vist ei tule. Et seda juba kardetakse ja sellega sellega on nagu nõustutud vähendamisega kindlasti mitte eriti valuline on ju samad kõik need lastetoetused, mille kärpimised võivadki osutuda tegelikult reaalseks. Ja Margus, seda ma usun küll, et selliseid asju saab teha ja ja, aga selleks peab olema, peavad olema sellised juhid või sellised liidrid, kes suudavad seda ka selgitada, kes suudavad kommunikeerida seda ja edasi anda, sest praegu siiamaani räägitakse ju ikkagi sellist juttu, et see tuleb minu arust, kas mitte eelmisel nädalal ei kirjutanud riigikogu sotsiaalkomisjoni juht Tartu Postimehes, kui ma õigesti mäletan seda, et, et, et see tuleb. Ei, aga see võibki olla, et nad ei julge seda puutuda ja see tulebki, see pensionitõus tuleb, lastetoetused ei puudutada. Aga seesama see kaheksa miljardiline auk, mis on võib-olla tegelikult selle aasta lõpuks hoopis suurem, veelgi see raha tuleb kuskilt saada. Ja kui me oleme juba 25 protsenti oma nendega nendest reservidest tegelikult ära kulutanud, ma saan aru, et poliitikutel ei ole praegu mugav vaadata, ütleme, kaugemale ette poetaks nagu selle taha, et elame q, kaks korraga, olukord on segane. See seisukoht absoluutselt vale. Me peame vaatama tegelikult praegu aasta lõpp, järgmise alguses, aga see, nagu sa näed, Margus, seda julgust ei ole. Noh, ei ole valimiste aastal poliitikutel sellest julgust ja tühja need europarlamendi valimised, see on alles baromeeter. Sügiseks aga, aga enne kohalikke valimisi ei ole poliitikutel lihtsalt sellist julgust, et, et see vaadata ausalt silma leida konsensus, kuidas seda põhjendada. Kui jõuliselt põhjendada ja see ära teha, sellist julgust ei ole ja ometi peaks seda, vaatame. Siuksed mängud toimuvad praegu sotsiaalministri ümber. Ei peaks seda julgust tegelikult olema. Minu vanaema lahkus meie seast aasta tagasi, aga ma mäletan seda, et läbi kogu selle aja tema oli ka, oli ka väga huvitatud kõigist protsessidest ja asjadest ja tihtipeale rääkisime temaga, arutasime neid, neid, neid asju, pensionärid on tegelikult üks väga nutikas, elukogenud seltskond, kes, kes mõistab arukat juttu ja mõistab, kui neile asju seletatakse. Aga lihtsalt ei ole sellist julgust, et hakata seda seletama, sest kindlasti leidub ka neid, kes hakkavad kütma siis üles nii-öelda siis noh, paanikat. Jah, ega siin ei ole küsimus selles, et pensionärid tulevad tänavale ja meil hakkab korduma midagi Riia või Vilniuse taolist, eks ole, see on, see on praegu hoopis mingisugune viiendajärguline küsimus. Aga vaadake näiteks liks Maret Maripuu, teadsin, et ma lahkun 23. veebruaril. No väga lihtsal põhjusel, eks ole, 21 peab olema kärpekava koos, ehk siis vaene ametist lahkuv valitsus, puu, kelle ei ole midagi kaotada, kelle kaudu enam reformierakonnal ei ole midagi kaotada, lüüakse lihtsalt tanki ja tema peab selle sõnumi siis tegema teatavaks. Ja siis tuleb uus mees nagu deus ex machina. Ilus roosa saab, ma toon teile uue õnne, kallid pensionärid. Ja kahjuks ka ainuke ainuke võimalus sellise sõnumiga uus minister ametisse saata, nii et jah, aga, aga sellises olukorras, kus on vaja teha niisugune meeletu kärbe noh, on ju sisuliselt ükskõik. Kas, kas seda teatab nüüd vana või uus minister ja kui vana on otsustanud võtta poliitilise vastutuse ära minna, no mine ära, ei ole vaja oodata 23. veebruarini. Ja rumal on, ma saan aru, et ta maandub, et ta maandub Riigikogus ja ta saab edasi riigikogu korralikku palka ja natuke võib-olla kaotab palgas. Aga, aga ta peab ju edasi elama. Poliitikast ei ole elus ju mitte midagi, see vaene tüdruk muud teinud, kui ainult poliitikas olnud, kui ma lähen nii selles mõttes, et see on tema personaalne probleeme, minule ise tundus viimase hetke kui seda, et ta ise andis nagu rohkem järgi, et ta kustus ise inimesena poliitikuna. Et seal ei olnudki enam nii-öelda Reformierakonna, ütleme sisemist survet või see ei olnud Reformierakonna otsus, mulle tundus vähemalt see, et seal väga paljuski tema enda otsus, mille, mida ilmselt tegelikult opositsioon tunnetas tegelikult väga hästi, teades teda kui ka inimesena, et ta tegu ei ole, ütleme sellise inimesena väga tugeva isiksusena, kellel olekski väga-väga-väga tugev närvisüsteem? Ei, see on tema, jah. Aga kui inimest niimodi tambitakse, eks ole, siis hakkab ta lõpuks kahju. Aga vot mida mitte mida tambiti inimest või ministeeriumi otsust kas poliitilist otsust, inimest, nõmmedel hetkega, inimese lõpuks ka inimest, kuna ta ei suutnud, ei suutnud adekvaatselt reageerida ja, ja kõik, see oli natukene halenaljakas ja lahkumise otsus tuli ikkagi pärast seda, kui hakata tampima tegelevat inimest, noh, mida, mida põhimõtteliselt ka nagu õigeks. Mina räägin ainult kuupäevast, eks ole, et, et noh need praeguses väga raskes olukorras ikkagi niisugused tobedad poliitilised mängud jätkuvad. Mina arvan ka, et selle taga on tegelikult ikkagi mingisugune poliitiline mäng, et kas siin nüüd ja suure tõenäosusega on, on just sotsid need, kes mingit pidi löögi alla pannakse, sest minu arust on nii olnud, et kui kui on toimunud ühel või teisel põhjusel mingisuguseid ministrit vahetusi siin eesti senises poliitikas, siis minu arust on peaaegu alati need kaasa toonud ka mingisuguseid muid muutusi ja jõupositsioonide ümber mängimisi valitsuses, nii et et ma arvan küll, et seal tagamäng Eile esines ühel seminaril opositsioonijuht Edgar Savisaar ühe seminaril ta võis ka mitte olla, aga mina osa ajakirjanduse ja korruptsiooniseminaril täpselt. Ja kuigi põhiteema oli tõesti meedia korruptsioon, siis tema ütles väga selgelt välja ühe seisukoha, mida ta minu meelest ei ole teinud küll ühelgi viimasel üritusel või artiklis ta ütles seda, et Keskerakond soovib ka tänases situatsioonis tulla võimule. Ja tema muidugi manitses ajakirjanike selles, et te püüate õõnestada Reformierakonna edu samal ajal püüdes teha seda nii, et see ei tooks lisapunkte keskerakonnale, aga see ei ole võimalik, et me tuleme võimule niikuinii. Aga iseenesest see sõnum, et Keskerakond on ka antud situatsioonis, ihkab nii-öelda võimu. Ja ma mõtlesin eile õhtul üsna palju sellele, et huvitav, et millised oleks need käigud kuidas saakski võimule, kui tal oleks samasugune mõjuvõimu nagu Tallinnas, kas tal oleks mingisuguseid tagataskust võtta võtmeid, et lahendada needsamad probleem seal tänase koalitsioonivalitsuse ees? No loe plakateid kindlasti. Tõstame palka ja, ja mida iganes. Need on populistlikud loosungid, mis oleks nende reaalsed sammud, mida ta tegelikult suudaks teha. Ta pistet kehtestaks astmelise tulumaksu. Kas ei täidaks riigikassarahaga? Samal ajal ta ütleb seda, et praegune valitsus tapab nii-öelda ettevõtlust. Jah, no võib-olla üks üks käik, mida ta teeks, oleks see, et ta püüaks nii-öelda rohkem riiki tuua ja, ja seeläbi tõesti ka mingisuguseid töökohti luua, ka need lugupeetud majandustegelased selles samas foorumis rääkisid seda, et vähemalt mõned neist, et, et seeläbi on võimalik rasketel aegadel tegutseda ja. Jaa, jaa. Muidugi Savisaar ütles, ütles seda asja natukene teistmoodi, et mul on tunne, et Savisaar alata, eriti viimasel hetkel hakkab tegutsema nii nagu see oota sa multifilmidesse hunta, et kui ta on jänese kinni võtnud, siis ta lõpuks hakkab mingisugust tantsu lööma ja siis seeläbi jälle ise osutub kaotajaks pooleks, et et ta juba väljendas niimoodi, et Keskerakonnast ei ole teinud. Pääsu loodes seadus loodusteaduse loodusest saadud, aga enne tuleb meil elada. Balti valitsus, seda ka valitsus tuleb ka veel, jah, aga ma ütlen seda, et ikkagi mina ei näe kõik, milline poliitiline valitsus hetkel võimul oleks, nii seda majandusliku salavõtit. Et seesama, et riiki tuua rohkem majandusse, rohkem riigitellimused läbi sellega sellega päästa justkui meie ettevõtlust see päästab, aga üsna veidi strigise reserveid ju väheneks siin niikuinii ka ilma suurte riiklike tellimustega. Mille arvelt siis riik nii-öelda neid riiklikke tellimusi teeksin sellel aastal ja järgmisel aastal ta peaks laenama selleks raha. Aga raha ja reserve on vaja praegu hoopis nii-öelda nende sotsiaalprobleemide lahendamiseks. Nii et mina arvan nii väikse riigi puhul nagu Eesti on see ei ole see nii lihtne tuua riiki tegelikult majandus, võib öelda, et ka meie majandus on nii väike. Parafraseerides Edgar Savisaart hiljuti ütlemas Mart Laari kohta, ma küsiksin ka, kes Edgar Savisaar on, ta ei ole isegi valitsuse minister. Aga ma tean, et te olite väga erutanud, ei lähe, kui te sellel konverentsil käsitleti, mõlemad käisite kohal ja kuulasite ja ma helistasin, siis siis Neeme ütles, et tead, ma ei saa praegu rääkida praegu Edgar räägib. No oleks oleksite nüüd näinud? Muide, ka ka selle konverentsi kajastust, kus oli palju huvitavaid esinejaid kahtlemata alates Kalle Muuli-st ja, ja õiguskantsler, Tederist ja ka Siim Kallas ja siis siis tegelikult ainult Savisaare pika sõnavõtu, mis on üleval ka tema blogis ja täiskujul ära toodud vist kõikides meie päevalehtede onlines. Ma küsisin töökaaslaste käest aktuaalses kaameras ka, et Teet uudise konverentsist, aga, aga räägite ainult Edgar Savisaarest. No aga see on ju kõige intrigeerivama, rääkige, aga see, see, see oligi tegelikult nii, et kui sellesse saali sisenes alguses Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas, siis toimus täiesti märkamatult rahulikult, tema ümber ei olnud ajakirjanikud, aga seminari kestel uksed läksid lahti, Simer toimus, toimus, oli ka ettekanne ja sisenes Edgar Savisaar siis telekaamerad, valgused, ajakirjanikud, mikrofonid, kõik nagu sööstsid tema juurde, et ootus oli väga suur ja, ja kõik teadsid seda, et idioot, et eks provokatsiooni ütleme ütleme otse. Tegelikult meedia teadis, et tema, see ettekanne on suur provokatsioon. Ta teadis, et ta esineb meedia ees ja mina ütleks seda, et Edgar Savisaare ettekanne oli tegelikult briljantne väga heas rütmis mõnusate selliste demagoogiliste pipardega täpselt nii, nagu ta viimasel ajal seda teinud teinud on. 90 protsenti selle sisuga mine absoluutselt nagu nõus ei olnud, et tal oli väga nii-öelda pistilised väljavalitute faktid. Osa asju salgas ta salgas ta maha. Aga 10 protsenti tegelikult tema sellest jutust oli, oli, oli nii-öelda tõde. Ja minu arust üsna mitu inimest ütlesid pärast seminari, et hästi kahju on see, et et selle ettekande pidas nagu Edgar Savisaar, et oleks seda pidanud keegi teine oleks seda sõnumit, mis ivase väike oli võetud palju, palju tõsisemalt. Mul tekkis selline piltlik võrdlus, et kui, kui teha üks, üks hea kotlet ja maitsest tähendab garneerida teda nagu mingisuguse noh, ütleme solgiga selles mõttes, et kui kasutada seal mingisuguseid mingisuguseid tavapäraseid demagoogiavõtteid ja kõiki muid asju, et siis siis loomulikult ei ole see asi enam söödav. Aga noh, nagu selle sinu jutu jätkuks, aga tegelikult oli Edgari jutus ju tegelikult need needivad olemas, mis, millega mina oleksin ise näiteks väga nõus, et noh, näiteks see, et, et ajakirjanduse eneseregulatsioon kõige tähtsam asi on nõrk ja sellega peab tegema tööd ja sellega peab kogu aeg tegema tööd ajakirjanduses. Konkurents, selge, see on vajalik, et see on tegelikult kõigile kasulik. Ma tean, kas seda ei ole siis ja, aga minu arust on minu arust see konkurents on ikkagi olemas. Ka seal on suurem veel kui meie majandussavisaarega nõus. Ma ei, ma ei ole, ma mõtlesin, et, et, et see. Ma olen nõus selles mõttes, et see konkurents peab olema tihedam, aga tema muidugi jah, väljendas seda võib-olla võib-olla natuke teistmoodi natukene. Et temale väljendab seda, et ei ole üldse olemas, konkurents ei ole ja. On mingisugune? Kui ajakirjandus klikke, eks ole just grupeering, grupeering, milles, milles Kruuda impeerium nagu püüdis erineda, aga seegi tambiti. Ta muutus väga isiklikuks, härdaks lausa selle juures. Kruudot meenutas väga mitmes kohas ja ta oli tõsiselt pettunud selles, et Kruuda on sunnitud oma nii-öelda uut meediaimpeeriumi kärpima. Teate, mehed, mina olen ka pettunud selles mõttes, et, et kui siin räägiti, kui see Kruuda investeeringud ajakirjandusse algasid, kui räägiti kogu aeg sellest, et et tegelikult on see ju väga hea, et ajakirjandusse tuleb raha, siis sinna on läinud 100 miljonit või enam. Seda seda polegi. Ja mina olen ka pettunud, sest et mina ei tea, mida arvavad kadastik ja luik kui kaks konkurenti, eks ole. Noh, konkurendi nagu hääbumisest, aga, aga minul rea ajakirjanikuna ja ma olen kuulnud ka lehtede ja ajakirjanikud, nagu te nagu te mõlemad olete. Mulle küll meeldis, mulle isegi meeldisid tärkavad uudised, mida, mida muidugi kodanik pink väga noh, ülevoolavalt kiitis, eks ole, ja mis millel olid vähemalt alge olemas, tõusta täiesti korralikuks uudistesaateks meie meie meediamaastikul ja kui tahetakse välja anda Nissi ajakirju nendele, et palun väga-väga-väga vahva on, kunagi ei ole head meediat liiga palju. Mina olen ainult et siin oli algusest peale selge, et, et ohjad olid antud valede meeste kätte. Kuula lihtsalt loopis oma raha ahju ja selles ei ole küll mitte keegi teine süüdi, kui, kui, kui ainult omanik ise tähendab minu käesoleva informatsiooni põhjal ma küll väita seda. Ei kumbki Eesti Ekspressigrupp kui ka Eesti meedia tegelikult algusest peale pidanud Oliver Kruuda grupi enda enda huvide kahjustajaks, sest nad arvasid, et see on nii pisikene ja nii nii jõuetu, et mina ei ole nagu nõus Edgar Savisaar ka selle poolest, et juba algusest peale hakkasid kaks gruppi teda tampima, turu tegelikult seda ei, seda ei tehtud, seda ei peetud konkurendiks. Pigem pigem võeti seda asja nii et noh, vaatame, kuidas välja tuleb esimesed saated, testi tegelikult see on, on seda võib võtta ka mingis mõttes, kui, kui väga head tähelepanekud või sellist reklaami moodi asja, et et tegelikult ju vaatajanumber oli väike, aga samal ajal näiteks mingi suurleht pani seda saadet tähele, et mina ütlen veel kord see summa, see, et olen meediast räägime, see on minu arust selles mõttes õigustatud, et see summa oli märkimisväärne, millega sisenete ajakirjandusturule ja mul on, kulla tõi, seda oleks tulla mõistlikumalt kulutada. Mul on tõesti südamest kahju, et see on niimoodi läinud, et et, et sellest ei tekkinud meil mingisugust mingisugust kvaliteeti. Ühes punktis oli savisaarel muidugi õigus, kui ta ütleb, et siin kui Kruuda koondamised olid igal pool väga jõuliselt väljas ja esilehekülgedel ja onlainides avauudised kohati. Et siis ülejäänud koondamised on jäänud kuidagi varju, et, et me. Ajakirjanikud ise teavad, Me oleme sahistanud, me oleme rääkinud omavahel. Me teame, keda on koondatud, me, me oleme rääkinud sellest, et keda on, keda oleks hea endale kutsuda, võib-olla nendest aga võib olla ka mitte kutsuda, aga noh, nagu ikka tööjõuturul need asjad toimuvad. Kui aga kõva häält ei ole tegelikult tehtud, jah, kui oleks pandud kinni aja ajaleht Eesti Ekspress, kui oleks pandud kinni kalal kaks, kui oleks lõpetatud ära see ajakirjade, kirjastuse, nii-öelda ühisajakirjade kirjastuse ajakirja pandud 10 ajakirja kinni, ma arvan, et see oleks teinud täpselt samaväärset kajastamist meedias lihtsalt korraga nii suurt pauku olnud ei ole, et mul tuleb meelde tsema, et kui vahetati ajakirjade kirjastuse juht jagati läbi viima koondamisi Eesti naises Annes kõigis nendes ligi 20. ajakirjas, siis ju tegelikult jooksid meedias täpselt samamoodi üsna õelad õel kriitika läbi selle kohta, et staarid lahkuvad sealt väga tuntud nimede all tagasi võetakse need asemele võetakse need, kellel pole kogemust ja nii edasi ja ajakirjade tasegib alla. Aga et ta tõesti ei olnud võib-olla nii suure suurejooneline, kuna ei olnud tegemist ajalehtede kinnipanemisega. Et nii ja naa, ütleme nüüd ikkagi tõe ja õiguse huvides, Margus, et ka Postimehe kontsern on, on koondanud, eks ole ja, ja ei Postimehes ise ega, ega konkurent päevalehte ei ole väga jõuliselt sellest rääkinud, nii nagu Postimehes ka päevalehest ei ole rääkinud koondamises ometi me teame ju, et postimehest on käinud paar koondamislainet üle. On küll käinud ja, ja tegelikult võib-olla, et seal tõesti kuidagi väiksema tähelepanuga jäänud, aga, aga seda on see, see on siiski need uudised läbi jooksnud, aga tuletan meelde, et kui Postimehes on olnud mingeid segaseid aegu siin kas seoses peatoimetajaga või, või mis iganes uudistada uudistejuhiga, siis ikkagi ma ei mäleta sisuliselt ühtegi sellist suuremat. Me meie siseskandaali, milles, mida näiteks Ekspress oleks jätnud värvikalt kirjeldamata, et, et tegelikult ikkagi käib küll selline ajakirja aja ajakirjade omavaheline arutelu ka, et noh, mis, mis ühel või teisel pool toimub. Täpselt täpselt samamoodi oli ka nüüd, et tegelikult, kui toimusid muudatused Ekspress Grupi juht, kas ka Postimehes kirjutas sellest uudisest. Et Savisaarele mitmes mõttes õigus nendele nii-öelda meie konnasilmadele astuda, aga ühestamine kapitaalselt mööda see oli see, et ta näitas Ekspress Grupi Eesti meediat, kui, et väga sõbraliku meediagruppi, kes moodustavad ühise kliki Eesti vabariik, siis seda see tegelikult niimoodi ei ole, üldse mitte, on kaks ikkagi väga-väga teravat vastandlikku võitlejat omavahel võitlevad turu turu eest. Et tõsi on teatud sellised ühised ettevõtted nagu õhtuleht ja ajakirjade Kirjastus. Aga meenutame, kuidas nendega sündisime, sündisid pärast seda. Ma väga valusa kompromissina, kui oli aastaid-aastaid kümneid miljoneid kroone mutta, mutta tambitud. Jah, ja tegelikult, mis ei tähenda seda, et lennukeid oleks omavahelist normaalset solidaarsust, et näiteks eile oma kolleegiga Eesti päevalehest Külli-Riin Tigasson iga pikalt vestlesin just sellel samal konverentsi lõunapausi ajal ja arutasime seda, et, et kumb meist on olnud edukas mingisuguste nii-öelda arvamusliidrite lehte toomisel ja nii edasi, nii et inimlik suhtumine on ikkagi olemas, aga, aga konkurents, me kumbki ei eita seda omavahel üsnagi teravas konkurents. Väga teravas konkurentsis ja mõtlen, et Kalev Meedia Kalev Spordi telekanali sulgemist mina küll ei ole kuulnud seda, et keegi seda kets. Sooviks või, või ootaks, et see kuidagi kergendaks teleturu olukorda? Ei, kui see teid vähegi huvitab, siis meie siis avalikus õiguslikus rahvusringhäälingus ja telepoolel eriti. Me just lootsime nagu hea konkurendi tulekut, nad püüdsid teha nii-öelda meie moodi, nad püüdsid teha klassikalist uudist nii-öelda Aktuaalse kaamera stiilis, mida kommertsjaamad kaks ja kolm ju ei paku. Ja Me huviga ootasime ja vaatasime, keda nad endale sinna leiavad ja, ja kuidas nad seda esitab ja, ja juba tekkis midagi, ühesõnaga võrseke oli juba nagu mullast väljas. Ses mõttes on, on kahju, kui nad sealt kera koondavad ja, ja suure tõenäosusega see kanal üleüldse varsti kinni pannakse. Siin pole ju kellelegi saladus, et on sahistatud, et nad püüavad välja või noh, arvati, et nad nad veavad välja, eks ole, valimisteni. Aga noh, vaadates seda tempot, kui maratoni alustatakse 100 meetri tempos, siis on, on ülimalt kahtlane, et, et nad nad nii kauge asja puhul nagu sügisesed valimised välja veavad. Noh, nii ta on. Aga, aga mis puutub sellesse ettekandesse, näed, me saime jälle siin 10 minutit rääkida, eks ole. Jätkuvalt ei räägi sellest, mida, mida Siim Kallas või Indrek Teder rääkisid. Ei tee midagi oluliselt meelde. Ei, väga oluline asi jäi meelde. Ma küsisin Siim Kallaselt otse seminari kõigi kõigi kuuldes nii-öelda ettekandejärgse küsimusena. Et öelge ausalt, et kui suuri kingitusi temale siis Euroopa Komisjoni asepresidendile tehakse sünnipäevaks talent väga kiire vastuse, Sillamäe kingitus on lubatud kuni 150 euroga ulatuses ja tõi näite seda, kuidas viimane kord, et Venemaa suursaatkond tõi talle pudeli viina, samet vutlarist ja ütles, et üldiselt kiidetakse prahti, sest ei tohi. Aga nii kui läks jutt edasi selle, et noh, mida nagu meie võiksime teha, et kuidas Eestis peaksid need kingitused määratud olema, siis jättis tegelikult vastamata ja tõi analoogi Euroopast, ütles, et seal on ka ikkagi väga keeruline kingitustega, et kas vaidlen sealgi, et kas turismireisid, et erafirmade poolt poliitikutele on, pistis on keelatud kingitus või, või ei ole. Kas suvepuhkuse veetmine Euroopa poliitikutel ka vene ärimeeste luksusjahtidel, kas see on keelatud või ei ole, et meil on mitu asja seal menetlemisel praegu need ei ole lõpp benud. Kas Euroopa Komisjoni direktori luksuslikud õhtusöögid ärimeestega, kas see on nagu meie restoranides, kas see on või ei ole? See on Margus, aga meil seadus ei keela miski, aga siis on valijate asi otsustada. Ajakirjandus peab siis nagu tähelepanu juhtima tema lahendusele, et noh, tegelikult peaks olema, et poliitikute eetika tase peaks tõusma nii nii kõrgele, et nad ei tee selliseid asju, aga siiski ütleme, et Euroopa liidus on see kõrgemat mädatud. Nii meie tahte vastaselt klõpsatakse meil mikrofon kohe kinni ja vikerraadio programm läheb edasi vääramatult, nagu ta seda on juba aastakümneid läinud. Aitäh kõikidele kuulajatele, nautige nädalavahetust ja järgmine laupäev kohtume jälle.