Tere hommikust, head kuulajad. Kell on 10 minutit üle 10 ja 25. jaanuar, minu andmetel on täna ja stuudios saatejuhina Marko Reikop ja külaline Heidy Tamme. Eelmisel aastal sai 45. Tere hommikust, 145. Kuule, sul on jälle mingid intsidendid on üles hüpanud. Sa oled väga kuri oma autobiograafia kirjutajate härradega. Sa oled ikka selline tüüp, et ütleme, iga kolme-nelja-viie aasta tagant mingisuguses sellises skandaali keerata keerudesse üles satud ikka mõne korra, kaks korda 10 aasta jooksul mõne skandaali keskmesse. Ütleks, et, et see on kellelegi skandaali võimalus või kui, kui mulle see ettepanek tehti, siis mina ei teadnud sellest unistajaga paikselt hiility mulle alla selle ideega, et Nuraamat raamat. Aga, aga võtan sulle seda öelda, et et asi ei ole skandaalis, vaid asi on eetilisuses professionaalsuses ja millise eesmärgiga midagi tehakse. Ja tulemus, see lihtne mõte, tegu ja tulemus. Ja tulemus on nüüd selline, et kuidas sulle endale meeldiks, kui sinust kirjutatakse raamat ja sul keelatakse lugemast ja üldse Tutumaste käsikirjaga. Kuidas saab üldse olla niisugune asi ja siis, kui sulle siis lõpuks saadetakse 10 eksemplari suurtel Roosi bukettide ja suure suure hõiskega ja siis sa näed seda, seda tulemust siis siis siis ma ütleks, et, et kõik on tehtud ilma minuta kirjastatud, sa keeldusid koostööst. Kirjastaja kile taktika oli hirmupoliitik ikka ja kui mina keeldusin kirjutamast alla igasugust igat sorti lepingutele, mida juristist kirjastaja välja mõtles, Kultuurkapitalile raha välja lunida, siis mina keeldusin nendest, sest minu jaoks oli see protsess enda elust. Kui ma juba nõustusin avalikustama oma elu, siis oleks pidanud see minu elulugu olema. Ma saan aru, et see põhiprobleem on seal selles, et see oleks hea meelega oma elulugu nähtud näha ja ka tehti kiiruse tehti siin raha teenimise just nimelt, sest sattusid, nagu öeldakse, businessi peale, mitte. Nimelt, kuigi need inimesed ise nii kui seda ei tunnista, aga tulemus räägib ja ega siin pole midagi muud muud vaielda ja, ja mingisugust energiat, et me sõbranna, ma pole elus olnud sõbranna selle inimesega. Vaevalt tundsin teda ja teiseks, et üldjutustavas vormis, mis tähendab üldjutustas vormis ja kui ma nüüd siis olen seda sirvinud siis kui see on intervjuu vormis kirjutatud, palun küsimus, sina küsid, mina vastane, eks ole, Sa ei hakka minu vastuseid. Just nimelt, aga need on tehtud teistsugu, selliseid, aga, aga vastus ei ole sinult. Vastus ei ole minult ja võib-olla teema on aga, aga vastust ei ole, minus ei ole minu minu mina ei räägi niimoodi, mina ei vasta niimoodi, et muide, ma sündisin ka seal minu isa sattus, sattus kunstiansamblites, kus niis minu elu. Miks nii läks, tegelikult sa alguses, sellepärast sa alustasid, tegelikult mõtlesid, sellest võib ju tore kihvt ellu, kui populaarne. Värvikas elusates isesin, värvikas. Nimelt, ja, ja, ja ma ütleks, et et ainukene, mis oli minu, minu nii kriteeriumi nõue, et ma, et sellest raamatust ei tuleks mingisugune selline kroonika, kes kellega ja mitu korda ja, ja niimoodi vaid minu elu niuksed, värvikad momendid, mida ma olen tundnud Aafrikas, kui ma istusin ja termiidid lendasid järskuselt valguse poole, kõik need kirjeldused, kõik see asi on väga värvikas. See, kuidas stoori, kuidas minu ema ja isa sõjakeerises pidid evakueeruma Eestist Jaroslavli, siis sõjakeerises järsku viidi neid lahku ja siis kui nad kokku said, mis siis toimus, siis tehti mind valmis, sündis suvituskoosnangulianosculjanovskis, kui ema leidis isa üles Uljanovskis ja siis järsku suure suure sõjakeerise Aub aukude saatel sündi. Sündisin mina. Ma ei tea, kas kodakond, ma arvan, sul on Soome kodamaskad, Soome, ma tahan. Esime Leemalin eesti tüdruk. See on väga raske. Sa saad Eesti kodakondseks Uljanovski kõvasti tõestama. Ei pidanudki, seal ei pidanud midagi tõestama. Siin tuli kohe õiget õiget värvi. Mingil ajal ja, ja siis Eesti vabariigi ajal Eesti tüdruk. Nii et ma olen 25 aastat Soomes olnud ka. No mis hõlmab, mis su eluloost siis saab, selles mõttes, et see jääb nii katki kui vaadata, et keegi sellest enam elu kirjutanud midagi värvikat korda saatma veel nüüd. Kas minu töö räägib ise minu eest ja, ja see, et minu karjääripäev olevat päästuzza raamat või, või, või, või mind ülistav raamat või üldjutustavas vormis, ma ei saa nendest üldse aru. Ja kuna raamat on musta värvi, siis kuna mul on nii palju saladusi, siis pidi raamatule musta värvi, mis on täielik demagoogia, Lucia. Ühesõnaga ma ei tahaks sellest üldse palju enam rääkida, sest see on kõike. Noh, see on täpselt samamoodi, kui sa lähed rätsepa juurde näiteks tellitavalt pintsakuga, tähendab sulle kleidi ja värvidel musta värvi ka ja ütleb, et kuule, pane selga kuidas seda selga pane, sest Ma ootasin pintsakut. Nii et, et ja ma ütleks seda, et sa oled ju käinud täpselt samamoodi erinevate erialade Katsunud ennast sobitada sinna kas või ühe päeva päeva ja tead täpselt, mis tunne on. Kuidas peab käituma, sest see elu elulugude väljaandmine on väga populaarne, väga paljud huvitavat elu elanud inimeste poole pöördutakse tänapäeval öeldakse, et anna elulugu välja, et mis, mis see soovida neile, et paljud väga paljusid toredaid elulugu siis on ka? Ta on, et need inimesed kui neil on midagi kirjutada, kirjutagu ise. Aga samas on sind kreis monilt ilmus väga suurepärane ellu. Edasi. Vot vot see on jälle lotovõit, kuidas sa leiad selle, inimese saavad, kõik inimesed, kes sulepead oskavad käes hoida, ei pruugi olla kirjanikud. Ja selle me peame selgeks tegema, et kõigil, kellel hääl on, ei pruugi olla veel laulja, see eeldab palju tööd. Eeldab kõigepealt me teame, kui raske on leida üles, kui palju kulub aega selleks, et leida oma jumalik anne üles. Ja veel siis kuidas seda veel rakendada, nii et sellest tuleks professionaalne tule. Kas mõni laulja on tänapäeval heaga, kes sulle tõesti meeldib noortest lauljatest? Tal oli palju aastaid töötanud noortega, just mulle nad nii õudsalt meeldivad, sest et et meie oleme kuni surmani on meisse noorus ja, ja elab edasi ja, ja, ja, ja kui sa nendega koos oled, siis sa kogu aeg käid läbi uuesti jälle seda seda protsessi, et kuidas mina tegin. Kuidas ma elasin, kui ma olin noor ja, ja mismoodi mina ennast üles leidsin, et kõik noored otsivad iseennast. Ja, ja ja ma ütleks, et noored on ja pole maailma sündinud ühtegi andetuid, ebamusikaalseid ja laiska inimest, ainult, et, et vot need asjad on meil vahel. Sa nimesid ei taha öelda, kes, kes tulevad kaasa kaasaegsetest noortest nõudest. Vaat minu kriteerium on see, et, et kui ma üldse lauljatest aga räägime, siis minu eelduseks on siiski häälematerjal. Et väelt võib asuda igatemoodi. Häälitsemine me kõik, aga laulmine on juba nii-öelda kõrgem pilotaaž ja ja, ja see eeldab ka annet, jumalikku annet, et sa oskad selle häälega midagi. Nonii, kes, kes on siis? Birgit Õigemeel, mille juurde ma kogu aeg arvasin, sõltud pürgi tegema, sellepärast et mulle meeldib tema materjal. Aga. Tööd tuleks teha, ta tuleb nüüd Heidy Tamme juurde, näiteks, mis sa teed, aga mis, mis laulu õpetamine tähendab? No oletame, et ma lähen, Birgit Õigemeel, tulen sinu juurde. Tere, Heidi, et ma olen Birgit Õigemeel tahaks laulma. No kõigepealt inimene on vaja leida 200 500 peab häälematerjali ja sellest ei mäleta, kui palju on selliseid, kes, kes lõbustavad oma häälega inimesi. Ja karaoke ja on täitsa selline. Mulle meeldib mulle siin rooli veel, vabaneks talle nimeks käraul, kõverhäälega lõbustadel, häälematerjal eeldused lauljaks saada endal Birgidel olemas on? No ma usun, et ta jumala poolt välja valitud, juba anda, aga edasi tuleb igaks ööks. Nõutakse ikkagi seda küpsust, filosoofiat, kui sa ilma selleta lahmid, siis sa võid jääda jääda niisama ainult teiste meelt rahuldama. Aga kui sa tahad areneda, siis sa pead leidma iseenda Sped, leidma iseenda mõtted iseenda maailma. Lõpetada. Tähendab, ma ei ole õpetaja, minu õpetajad, minu õpilased, aga ma olen lihtsalt vanem ja kogenum. Ma olen käinud läbi paksust ja vedelast, elu on mind raputanud ja õpetanud. Ja järelikult ma jagan oma kogemusi, mitte teooriat. Sest igaüks, kes tuleb, on, Aga mis sa teed, siis laulad ette või käsid neile lihtsalt klaverid, aga ma kujutan ette. Kui ma laulaks ette, siis, siis sellega õpilane hakkab ju mind, Patki istub igasühes, väike ahvike ja mida musikaalsema, seda suurem ahv. Eks ole, ja mõne õpetaja metoodika on nii, et pane lint käima ja, ja tee järgi. No see mingil ajal aitab, sest et et kui sa kasutama seda matkimise annet, siis, siis sulle tundubki, et jõle kihvtilt läks. Ja mul oli ka mingi aeg selline, et mind võrreldi Toristeiga ja Heidi kolm v ja ja, ja, ja keda kõik, kes olid sellised tol ajal sellised kuulsad lauljad, mehitaks, kuulsad vaid, vaid vaid head lauljad, keda keda nagu oleks tahtnud täpselt samamoodi laulda. Aga mingil ajal, kui mind hakati võrdlema, jääda tuisalart nii nagu see ja nii nagu see ja nagu Katarina valinud nagu Brendali, nii kui ka nii seal, siis, siis ma hakkasin mõtlema, et oot-oot. Ta hakkas seda, sa küll ei lauda. Ja kaua ma nüüd siis olen nemad. Et mingil ajal tekkis kaasjavõtvat sisse enda enda sisemuse leidmine, hääl on ju nii, nagu ta on sündimisest ka kaasa antud juba ega mina sinust lauljat ei tee, vaid. Ma aitan avada sul need väravad. Ja, ja kui sa oled ise huvitatud ja kui sa valid selle enda jaoks enda missiooniks elada hääle kaudu laulda ja teha seda, seda, mis sul on, anda hääle kaudu siis, siis hakkab töö pihta. Vaat siis hakkab selle selle hääle nii-öelda treening, et see kannaks ära sinu sinu aastat sinu arengut. Aga need tehnilised nipid ja need oskused olemas. No üldiselt ma olen ise jah need läbi käinud ise, sest ma ei ole, ma võin öelda, et ei ole ühtegi laulutundi saanud. Ma olin muusikakooli ajal ja üldse, kui ma õppisin dirigeerimist, siis mul oli matrikkel laulmine vabastatud laulmisest. Arusaadav no me kuulame veel ühte noort andekat lauljat, kes Tammele peaks ka meeldima. See oli umbes kolmekümneaastane Heidy Tamme, midagi sinnakanti 20.-te lõppu. Ja kui seal üheksa ja just kõige kõige distim aeg No sa oled tegelikult üks väheseid poplauljaid, kes on kõrgema hariduse omandanud, väga palju neid ei ole, et inimesed hakkavad juba poplaulu laulma juba, nii noorelt satuvad kohe vanasti kõrtsidesse, nüüd televisioon ja saavad kohe kuulsaks. Ei viitsi keegi õppida, sa oled tegelikult, ma saan aru, tiri dirigendiks. Oled sa, oled sa orkestrit dirigeerinud? Pärast küll mitte, aga, aga riigieksamid ja kõik sai sooritatud ikka need et. Sa oled vägagi väga sellise klassikalise Mina olen väga, väga õnnelik ja väga uhke, sellepärast et see on mind sisemiselt kasvatanud ja andnud mulle selle selle mis mõtleks võimaluse ja, ja, ja platvormi, kuidas oma oma häält ja musikaalsust ja oma kõiki realiseerida, sellepärast et et muusika on niivõrd niivõrd rikas ja laia ja põhjatu. Ei mõtle, mõtle niikaua, kui kui maailm eksisteerib, all all, helid olnud nii, et see, kuidas ta on arenenud ja kuidas meie seda oma omandamise on juba igaühe isiklik asi, kaitse klassikalist muusikat kuulamas ka ja mul tähendab ma ei käi kuskilt, ma kuulan kodus, sest ma siis võin istuda ja täiesti keskenduda ja teha oma valikuliselt, et mul on võrdlemisi suur suurkoguga. Nii et, et mul on väga palju plaate ja väga palju muusikat. Et nüüd nüüd on ainult istu ja kuula. Soome läksid see 20 84. kolmandal aastal. Oled sa sellest nagu tüdimuseni palju rääkinud, et 83 oli ka selline aasta, kus Soome üldiselt ei mindud isegi mitte korraks? Šopingule siin ei mindud üldse, rääkimata, et siin ollakse elama minna. No ja siin siin ja kui ei meeldi, siis olid, siis olid nii-öelda tagasiteed, polnud. Reet sinnagi teed üldse ei olnud, kuidas, kuidas sa sattusid, kas olid ma tean, et sa ei läinud, ei hüpanud kuidagi, äratuse läks kuidagi see, kes sul kuidagi lihtsamalt ametlikus Akule 80 kilomeetrit tähendab ikka hüpata küll. Ülevee sõitsin laevaga. 83. aastal mitte keegi ei saanud laevaga Soome. Või ei saanud, ei saanud, aga õnneks ma olin enne käinud Soomes ka ansambel lainega ja ja, ja siis juba televisiooni ja raadiosaated Särelsildaja naabury visa oleksid soome keelt siis ausalt öelda täiesti eesti aktsendiga eesti keelt soome lõpus. Aga aga, ega, ega ma üldiselt seda soome keelt ei osanud, aga jutud rääkisin küll ära. Ma isegi imestan, et et kui seal kohtusime oma kolleegidega sisse palju palju räägitud ja, ja kõik, kõik see räägitud ära. Vaata, kuidas see siis käis, ikka, otsustasid. Soome sõitsid, ostsid piletid Soome, nii ei käinud. Kuidas minu mees selle eest, et ma sinna ikka läheks, sest võitlus oli suur, isegi käis ta Soome presidendi juures palumas luba ja ühesõnaga seal oli väga pikk protsess, et me üldse pääsesin ja. Aga, aga siis, kui kuiva see mulle luba anti, kolm aastat ootasin seda luba, siis öeldi, et ja nüüd kohe. Muidu pane viisa kinni, aga mina olin kange, ütlesid, et ei lähe nüüd kohest, ma olen 40 aastane juubel ära teha. Ja siis siis ma korraldasin, korraldasin 40 aasta juubeli, seda ei lubatud mul reeturina korraldada, siis nii-öelda kontsertsaalis, aga varietees ma pidasin oma sõpradele ja kolleegidele siis sellise toreda lahkumisõhtu. Ja, ja tegin nii-öelda kokkuvõtte tehtud töö eest. Ja, ja siis siis sõitsin samme. Kas oleksite igaveseks selles mõttes 23. aastal, kui mindi, siis ei mindud selle mõttega, et võib-olla tuleks veel tagasi nii olnud võimalik mõelda. No ega sellest jah, ausalt öelda, ega me ei tea, mis homme praegugi homme teeme. Aga, aga see oli Nüüd on nagu see nüüd on see lihtsam või vabam inimesed lähevad, tulevad ja keegi pööra sellele nii suurt täheletööl ja teevad igasuguste jah, et see on nagu see nagu õudselt tavaline, aga siis ei olnud. Siis see ei olnud tavaline, sest et ausalt öelda, ega ma kuiva ema käis Moskvas palumas luba, et saaksin tollele küll emale, nii et said ema sai ka, oli nii kange, kange naine sai loa, et ma sain tulla ja no siis turismi tuusikuga sai tulla hotelli ja sai siis neid linu tuuseldatud ja et ma olen käinud hotellis. Nüüd võib sellest rääkida ja naerda ka, sest, aga siis oli see küll tra. No päris kaugele minna See oli päris dramaatiline, sest et see, see närvi ja kõik, see niisugune, sest keegi võis ikka öelda, et näed, ei käinud hotellis. Ja, ja, ja pärast seda viisa giidini, et igasuguseid asju on olnud. Sa ütlesid seal Helsingi Pop-Jazzkonservatooriumis laulu lauluõpetaja, nagu ma aru saan, kuidas, kuidas soomlased omaks sind võtsite, vastand, räägitakse, soomlased ei võta või kes üldse võtab, aga teised rahvused ei võta võõrast. Käega, ega me, see on üldine, ei olegi mõtet siin ühtegi rahvust süüdistada, selles mõttes see, nagu öeldakse, veri on paksem kui vesi ja, ja, ja kõik proovivad kaitsta oma oma rahvust ja, ja ja oma rahvast ja, ja kui keegi sinna tuleb ja eriti veel Rizza maalt, siis muidugi loomulikult pead tõestama. Ja, aga ma ütleks, et, et mind võeti väga hästi vastu. Rektor laus, Järvinen võttis mind väga soojalt vastu ja, ja tööd oli vaja teha palju. Aga ma ütleks, et jällegi, mis mind aitas, oli meie haridus. Mul oli väga hea haridus ja, ja mul oli väga palju öelda, sest ma olin laval olnud palju kogemusi nii praktikas kui ka teoreetilisi. Et mul oli väga palju õpilastele öelda ja ma ei saa kurta, mul oli väga hästi läks nii, et et 25 aastat konservatooriumis plusel tööd televisiooni töötajatega diktoritega näitlejatega. Diktsiooni ja, ja hääleseade ja, ja, ja pluss veel Helsingi Rootsi teatris, Palin operetiprimadonna. Nii kui nad nimetasite, Rimadonnaks mind, nii et aasta aega oli iga nädal kolm etendust mille üle ma olen väga õnnelik, et ma sain sellist asja proovida. Et siin tuli minu niisugune klassikaline. Tausta kasuks ja kasuks klassikalist laulmist. Ei ole, ma ei ole ühtegi laulutundi saanud, aga kõik see on nii-öelda sees olnud ja kasvatanud ta endale teadmata ja siis, kui sa õpid, ega siis ei oska väärtustada seda, seda materjali, mida meile kõik pakutakse. Sest siis me teeme nii-öelda sooritame eksameid. Professori. Samas lahvlitsessitatsioonis olid 40 neljakümneseks said oma kuulsuse tipul, said sama kuulsusega Anu Saagim praega. Vaata, kuidas sa võrdled, Anu Saagim saagiva kuulus. Et igalühel Nova annad saavutused ja seda muidugi, aga ta on ka oma saavutuste poolest jah. Tähendab, ja läksin minema, selles mõttes teadsid, et et see jätab. Niisugune niisugune periood, kus ta mõtleb, et ahaa, nüüd ma olen nii-öelda selle asja teinud või ammendanud või, või, või, või sulle kriitiline moment, et sa ei tea. Kuidas lauljad elasid 80.-te siin Eestis, kas nagu rahaliselt oli, nagu tasub kas sulle maksti hästi, kontserdi kontserdi andsid olid need lihtsalt sellised, praegugi ei taheta maksta. Kõik tahavad ikka vähem ja vähem maksta ta, nii et, et selles osas pole midagi muutunud. Pole midagi muutunud ja aga ega ausalt öelda, ega kui ma hakkasin laulma, ega ma ei mõelnud seda, ma sain kolm rubla, ma olin väga õnnelik. Et sain laulda ja, ja ega siis ei ei, nii kui räägitud sulle kiidulaulu, et kui läbi teeme sind kuulsaks, Soomes mulle öeldi. Kohtusin muusikutega, et me teeme su kuulsaksime, hakkasin naerma selle peale et see, see on tehtud, see on tehtud ja, ja mis see kuulsus on, kuulsus on see, et sind rohkem nähtud. Telesaadetes ja, ja kui sind enam ei nähta, siis, siis mu käest praegu küsitakse, ikka laulad veel või? Vannitoas laulan. Tusse jalgu käin siis kõlab hästi ja ja niimoodi muidugi laulan, laulan niikaua, kui, kui, kui mind kutsutakse, sellepärast see on minu, see on minu elu ja selleks mind on loodud ja selleks mulle see anne on. Antud juhul peaks ütlema, et ma olen väga õnnelik ja tänulik, et ma. Taipasin seda kasutades ta on, et ja arendada, sest mõtle, kui palju selliseid inimesi, kes, kes tõepoolest on unistanud ja on isegi antud, see hääl aga mingil põhjusel. Ma sattusin väga palju häid heliloojaid sellel sellel ajal just nimelt andekat straadunktsionaalid, professionaalset popmuusika heliloojaid ja et praegu need laulud peale panna kõlavad. Mulle tähendab, meie generatsioonil on vedanud, et, et sa ei laula ühe helilooja laul ja iseenda laulu, sest see tähendab seda, et. Või midagi, vaatan, ma ütleks sulle seda, et et kui ma nüüd laulan kellelegi helilooja laulu, siis ma usun, et pane sinna oma selle loovuse ja oma tunded ja oma käsitluse oma mõtteid juurde. Need praktiliselt ma olen nagu kaasautor, kes selle teostab. Aga mulle meeldis kohtuda erinevate heliloojatega, sellepärast et igalühel oli oma oma käekiri. Ja, ja, ja see andis väga palju sellist mitmekülgsust. Ja ma ütleks, et Naissoo laulud, Ojakääru laulud, Ehala, neid ei saa niisama köhida ära, leidub ikka tõesti laulud, rasked laulud. Ja tähendab nemad õpetasid mind oma häält kasutama. Nemad tegidki mulle selle selle väljakutse. Mis laulab, nüüd kuulame, mis asi see rumm on, mis? See on omal ajal, mida Eliisa korjus laulis, aga kuulsaks, aga kuidas mina selleni jõudsin nimelt Helsingis oli selline väga, väga tuntud ja väga armastatud ja helilooja George kui Tinski. Ja tema oli fantastiline muusik ja tema mulle selle ühesõnaga pani ülesandeks meie temaga esitasime terve suure kava. Kaagas nimi kultuuripäevadel oli, oli täiesti soolokontsert ja temaga koos ja tema ütles, et sina, Heidi, hakkad laulma Stava rumbi. Saksa keeles, nagu ma aru saaks, saksa keeles ja, ja alguses ma natuke olin skeptiline, et no jaa, jaa, no proovime. Ja, ja ma peaks ütlema, et näed, tema oli mulle see, see selge, kes ütles serviti ja tänu talle ma olen siis hakanud seda laulu laulma. Ja ma ütleks, et jällegi suur-suur tänu nendele inimestele, kes on mind juhtinud Stuudios on Heidy Tamme tänases jutusaates, mis, mis nimi su pojal on, mis, mis asi see ension, kuidas? E n-i ja y jäik rääkija sellise nime maiku. Mis aastal ta võiks sündida 60.-te 70 70 70 ja lubati panna selle nimi, nagu, kui ma ei oska seda öelda, et kui oleks tahtnud talle panna veel Teruce Kaaga. Nooruke jumal tänatud, selle lubake, aga ei lubatud ka, jumal tänatud, et. Ta on ikka minu kallis Tõruke. Kussensi tuli siis. Kui uskuda seda idamaist filosoofiat, ei ole üldse sellist kõrgemat filosoofiat, siis lapsed ise valivad nime, valivad vanemad, valivad koha aja. Kuidas rensioonis endale, vot ei tea, igatahes Danielsi ja niisugune kombinatsioon tuli. Esimene minu esimene. Minu esimene suurteos. Suurteos tegeleb proua suurteos. Teeb tööd. Soome TV-neljale tõlgib filme ühe sõnaga inglise keelest soome keelde. Labiza Helsingis. On põhjust Helsingis külas käia, et ikka ikka nüüd redikaliga enam ei käi suure kohvriga õlle ja ei käi enam. Tiga nüüd lähen redikkeliga ja läen, lähen vaatan ringi, sest enne tuiskasin tihtipeale nagu. Helsingi ja tegelikult on ju tore, Soome on ju väga kodune koht, iseenesest on, ma arvan sulle veel eriti üldse. Peaks ütlema, et mida mida rohkem me veel seisime, üks kord bussipeatuses insi Tõrukesega ja järsku vaatasime ringi, hakkasime naerma, et, et huvitav, huvitav nii kaua elatud ja pole märganud tegelikult kui mõnus ja ilus linn on Helsingi. Sest on kogu aeg natuke nagu võrrelnud Eesti ja Tallinnaga ja et ei ole vanalinna ja seda ja teist ja kolmandat ei ole. Aga ta on huvi. Ta on, ta on Dorado eestlasel homsoomlaselt õppija. Eestlaselt on õppida eestlasel soomlaselt või eestlasel eestlasel soomlaselt ja on õppida paljugi, soomlane võrdlemisi otsekohene. Ma peaks ütlema, et palju palju lahtisem nüüd võrreldes meiega, sest me oleme kuidagi läinud jälle endasse ja ja natuke kibestunud ja me tihtipeale meil ei ole seda huumorimeel, et see on kuskile ära kadunud, see, mis vanasti meid hoidis üleval, sul on huumorimeel, on säilinud, on, on, ma igatsen seda. Ma lähen lausa pahaseks, kui ma vaatan saateid ja lolle ja tehakse sellise niukse higi otsa ees ja, ja katsutakse teha saadet, aga, aga aga puudub see just see seal niisugune hea terve huumor soomlastanud olemas soomlastele on ja neil on niisugune hea maamehe huumor ja sellised toredad head targad laused, mis, millele ma ei osanud algul tähelepanu osutada. Aga ma ütlen, et, et kõigeks on vaja aega ja kaugust. See tihtipeale paneb paika nii mõnegi küsimuse. Kas te suhtlete oma, aga ütleb, et tema käest vaata wet kutsume Vasadesse küsima ja siis sa võid küsida, millega, eks eksproua tegelev. Ma arvan, et ta elab seal Hiiumaal rahulikult edasi. Ja, ja tal oli vist. Juubeliaasta täpselt sama. Nad ei suhtle juubeli puhul, sa ei helistanud talle telegrammi saata elektron. Ei, ega noh, kuidas kellelegi kombeks on arusaadav. Uut isa Insile sa ju ei ole otsinud. Ei, see nii suur juba peaks ise hakkama isaks juba lausun, et ladus, ise paneb kõik need suhted paika ja pole tal mingit teist. Ja ei, ma ei mõelnud seda. Ma mõtlesin ka sinu uut elukaaslast. Kas ei ole kedagi nagu silmapiiril? Miks sa üksinda oled, kui sa oled, ega ma ei tea, ma ei ole käinud. See üksi ma olen iseendaga ühe hea inimesega ühe hea ja targa inimesega. Ei, mul ei ole selle vastu midagi, aga aga ju siis niimoodi praegu on vaja. Vajan seda aega iseenda jaoks. Aga see ei välista, et keegi härra õige tuleb vastukaaluks siis üldse. Üldsegi mitte. Aga, aga kui see tuleb siis, siis eks siis näeb. No sinu puhul see Eestisse tagasi kolima, see oli vist ka üsna loomulik protsess. Kompisid seda ka üsna niimoodi mõne taastuda. Ja, ja üldiselt üldiselt eks, eks ma ei ole ainuke, kes, kes kes tuleb tagasi ja leiab, et, et et on hea olla. Et kui on teatud ülesanded tehtud ja, ja on on midagi õpitud. Ja, ja on hea jaanikool tulla koju tagasi, olla alla siin Soome pensionäre, seda veel enama. Nonii, Soome jahutensioneerisin ennast. See on, see on väga nagu mõistlik, et tööd saada, elada Eestis, saada soome pensionärid seal palju parem kui elada Soomes saad festivalil seal? Ma ei tea tihti, aga sa võid ette kujutada, Eesti pension on selline 4000 või 4500 EURi. Ma tean väga hästi, palju ma Eestis saan seal oma miinimumist ja sellest maks on ka 22 protsenti veel veel tulumaksu, nii et ega siin midagi järgi ei jää. Ma vaatan, et sa oled päris purakas briljantsõrmuse sõrmest ära on üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus Briantidega sõrmus. Kannel Sõerd ei mahtunud siia ära ja briljandid kõrvale ja, ja vaat need on head nõuka Ajadki. Siis, kui oli veel kõiki hea ja odav siis, kui trammisõit oli kolm kopikat ja ja, ja siis siis, siis, aga mulle meeldivad need briljandid sellepärast, et nad elavad. Need õpetavad õpetajad mind. Kuidas, kuidas elada ja särada. Kuidas nad seda teevad. Nad läigivad valgusega. Kuist, solvusin, võtavad valguse vastu ja vaata, kohe on näha. Ega nad nad ei valeta. See õige hetk on, Liinad elavadki. See jumalaema pilt on sul juhuslikult ilu pärast või asja pärast kaelas. Ja ja ta tuli mu juurde ilmselt ilmselt teda ootasin ja, ja ega ma ei, ma ei ole mingi fanaatik, aga, aga millegipärast millegipärast mulle meeldib ja tahab minu kallasid. Millega sa praegu siin Eestis rohkem tegeleb, mis su igapäevast aega kõige rohkem sisustab? Kõigepealt ma olen väga õnnelik, et ma ei pea kuskile tormama, et mul ei ole mingit sundgraafikut. Ja, ja ma võin valida ise, millega ma oma päeva täidan. Praegusel momendil loen hästi palju. Katsun aru saada. Mida ma tahan? Lihtsalt minu vajadused veel, millega ma võiksin olla kasulik, mida ma võiksin veel anda ja, ja niimoodi vähaal. Mis, mis su selliseid kiretavale muusika on, mis seal süüa meeldib? Näiteks. Kana, kana, kana. See igavene tervislik toit. Kana, see ei ole mingi peekon, räime sain reklaamist. Selle selle Ghana. Ja ma ei ole eriti selline romaan jah, ja pliidi ääres, aga mulle meeldib siis, kui hästi serveeritud on loomulikult, kellele ei meeldiks süüa, kui on ilusti ette kantud. Aga, aga me ei tee mingit ekstratseremooniat sellest söömisest, et ma pean kodus küünlad lauale panema ja, ja igat värvi peab olema. Ma arvan seda, et, et inimene on peaaegu sama nagu automaat. Et kui on vaja tankida, sõidab ette, tõlgib ära ja sõidab edasi. Ja, ja inimene ongi minu meelest nagu auto, et ega siia palju erinevaid helisid sisse ei tohi panna korraga. Mootor läheb sassi. Seda ma olen ise. Proovinud proovinud ja mis oli siis, tulevad endasse igasuguste dieetidega. Et et kui sa sööd ikka igasuguseid korraga erinevaid toite kokku, ega siis siis toime ei tule hästi. Et inimene vajab ka täpselt samamoodi. Iseenesest saavutavale lihtsalt pikk, pikka lihas, ega ega see ei paista välja siin need ülearused rasva taga, aga õnneks mul pikkuste antud hommikuti meeter 70 kaitses jookstusega täitsa sportiga. Kepikõndi soomlastel on kepikõnd väga. Ei, ma pole veel jõudnud niikaugele. Lubasin küll rektorile, et ma hakkan nabatantsu ja ta küsis, et millega tegelema hakkad, kui see pensionile jääda, ütlesin, ütlesin, et ma hakkan nabatantsu siiditrükiportselani värvima. Ja selle peale ta ütles, et jäta Teisipäev vabaks. Siis ma olin omakorda üllatud, miks Teisipäev? Teisipäeva juuksuripäev ja midagi sellist ei ole tegema ka rahvatantsu? Unistan küll ma tahaks seda lobatantsust, neid huvitab natuke tõsta seda puusa liigutades. Kuidas täna hommikul sa tulid siia sõidad sa ise autorooli, Tseys autot? Ei ei vaata, kui, kui kui ma istuks uhke auto tagas kõik vaataks minu autot ja keegi ei näeks midagi. Nii et ei, mulle meeldib liikuda rahva seas. Mulle meeldib elada seda elu, mida, mida mida teised elavad selles mõttes, et et näha, kuidas inimesed elavad. Tol ajal olla rohkem kursis, sest et et autoga tuisata. Punktis. Kes need inimesed on, kes, kes sind praegu ümbritsevatel, kellega sa vabal ajal suhtlen? Juttu puhud, kedagi taga räägid? Annaks jumal, et saaks sellest lahti. Seda küll ei, sama. Ma suhtlen nende inimestega, kes, kes parasjagu kellel aega. Kes, kes soovivad minuga kohtuda, sest et praegusel momendil kõik räägivad, et õudselt kiire on mulle 100 rauda. Vastupidi, praegu räägiksime majanduslanguse ajal just, et inimesed pöörduvad rohkem sõprade, perekondade lähedastega. Annaks jumal, et sa tagasi tuleks. Et inimesed hakkaks jälle 11 märkama ja, ja, ja kui yldse mingeid võistlusi korraldada, siis sellel alal, kuidas 11 paremini austada. Et tuleks tagasi see ilus aeg, see ei ole üldse paha mõte, kuidas seda võistlust korraldada, vot võidab see, kes austab, vaid siin praegu ei tee, see on hea mõte ja et kuidas 11 austada. See ei ole üldse lihtne, sest meie oma ego on nii suur, et et tihtipeale, ega sa ise ka vist väga väikse Kovinemine jala ega muidu ei oleks artist ka. Aga üldiselt ma õpin aru saama, mis vahet tegema, millal seda kasutada ja millal ei. Kas te omavahel vanade kuulsate lauljatega kohtute? Uno Loop. Ma vaatasin siin Eesti televisiooni, seal hiljuti laulis ja oli väga heas vormis. Kohtume kell, aga, aga väga põgusalt. Ega meil selliseid kohtumisi enam ei ole kui kui vanasti, kui mehel oli galakontserdid, kus me kohtusime ja ja ootasime oma oma proovijärjekordadest, siis proovisime enne lavale minekut, nüüd öeldakse aega, nüüd kohe laval kohtume. Siis siis meil oli jahi, kohtusime ju alati filharmoonias fuajees seal, kus olid peeglid. Iga päev peaaegu kohtusime seal ja saime omavahel paar sõna juttu rääkida ja, ja nalja heita. Nüüd me enam ei kohtu. Ja, ja hakkasin ise mõtlema, et miks me enam ei kohtukala kontserte pole enam selliseid, kus me kõik koos oleksime. Ja pluss veel igaüks sõidab kontserdipaika oma autoga. Vanasti sõitsime bussiga ja meil oli väga lõbus, sest et, et mis sa bussis ikka teed, terve teekonna lauldama, laulsime, ajasime juttu, rääkisime viina. No seda kadulil ei ole vist väga kõva viinavõtja? Ei, ei, sa oled elu jooksul võtnud rohkem ikka, aga, aga ma ütleks, et kontserti ka seoses küll mitte ja, ja lava nii püha paik, et sinna sinna sellised asjad ei kuulu ikkagi oma loomulike loomulike emotsioonidega. Ei ole vaja kuskilt pudelist võtta neid, kui, kui endal ei ole, siis ega pudelist ka paremat ei tule. No mis emotsioone saad üldse, emotsionaalne tüüp, missugune emotsioon seal rohkem selliseid rõõmsameelse või melanhoolsema emotsioone? Õnneks mul on elus kõiki olud, on kurbust, on traagikat, on, on rõõmu, kõike kõike, ja vot see skaala on nii rikas ja lai ja õnneks Kas sa iseendaga selles mõttes nagu hästi läbi ja ma ise ise oma emotsionaalsus ennasti ennast? Ei väsi ta, no ma naeran selle üle, kui vaestele endale tüütuks muud ja, ja, ja Lapin Naerma ja, ja, ja teisest küljest ka natukene halastama enda peale, sest et kui sa oled ikka laval kogu aeg nähtav, siis siis tihtipeale muutud liiga nõudlikuks liiga liiga selliseks rutiiniks. Hakkad akad endalt nõudma võimatuid asju. Nii kell on nüüd sealmaal, et meil on üks laul veel lõppu kuulata, mis, mis laul see on, mis sa valisid Heidy Tamme repertuaarist sealt esimese? Meenusid südamesse sisse oled igavesti möllitud. Aarne Oidi. Ilma selleta kuidagi ei saa aegse aitäh selle Heidy Tamme, selline tänane jutusaade minu nimi Marko Reikop stuudios Heidy Tamme ja helipuldis Liivi Salumäe. Meile laulab Pra kui piisab seest