Nõnda head sõbrad, muusika korraks vaikub ja me palume korraks tähelepanu, pikk päev selja taga, ilus õhtu ees ja Ott Karulini toomas. Kiho palutud nüüd praegu siia korraks. Ole hea, Toomas, oled tervet esimest või kummi enne, tuleb mõlemad tulevad, teeme väikse aplausiga, nad on nii muretsenud tänase päeva pärast, et olge lahked. Need ei tööta ja tervista tervist, minu käes on teatepulk, mille ma rõõmuga annan üle siin neljanda osa alguses Gaute Kivistik üle, kes on tuntud ka rohkelt evelakina. Tema juhatab seda neljandat osa siin, nii et minust saada lahti. Kuid enne veel, kui ma jätan juhtimise teistele isikutele, ma tahaksin teile näidata Ott Karulini, kes on tegelikult tänase pleenumi kokkukutsuja ja selle nii-öelda vaimne niiditõmbaja, nii et mõned sõnad ka suure töö tegijalt ja väikene võib-olla mõni plaks ka. Aitäh, et niiditõmbajad väga ei lobisevad, teevad tööd, et lobise ma tahan randa leid, kellega mul oli võimalik silmast silma kohtuda ja pikemalt vestelda, kui ei ole veel saanud seda teha, siis ma loodan, et täna õhtu jooksul teeme seda ilusat õhtut ja ma loodan, et läheb järjest hoogsamas tempos. Aitäh. Nonii, ja tegelikult kuna aeg on keeruline, siis võikski nüüd koju minna. Aga seda südikust meis ei ole ja siit on näha, et esimene sellest pikast rivist uutest häältest on kohe valmis ka ja ja arengul on oma mikrofon olemas. Ja sooja koduse aplausi sellise ette valmistama saatel tema tulebki lavale. Tere kõigile, minu nimi on tõesti arek, aga mul on varjunimi ka näiteks oma taksot tellin siis ma olen Jaanus ja, ja noh, sellepärast Jarek on keeruline nimi ja ma ei taha, et mind Janekiks hüütakse või midagi. Iga kord, kui kuskil näiteks minust jutt on lehes, siis on alati janek, aga tegelikult ma olen jorek keeruline nimi, ühesõnaga väga palju esinejaid on täna, kõik tahavad laulda ja mulle öeldi ka, et ma ei tohi üle kolme laulu laulda. Ja siis ma ettevaatlikult hakkasin valima laule ja just nimelt ma laulan täna, ma olen selleks siin klaveri taga, ma isegi mängin seda klaverit, mis mul ees on kusjuures päris hästi ja, või noh, nii hästi kui, kui tuleb, sest ega ju ei tea, kuidas välja tuleb, ei ole mõtet ennem hakata rääkima enne esinemist, et noh, et kas tuleb hästi või halvasti. Et noh, tõenäoliselt tuleb hästi, aga võib ka sassi minna, sest keerulised lood on ju rohkem kui ühe esimeses laulus kohe, mis ma tahan esitada vähemalt neli tuuri. See on keeruline. Aga isegi vilunud muusikule nagu mina olen jah, 15 aastat juba niimoodi esinenud laval ja lauljal on kirjutanud juba 20 aastat ja, aga noh, see selleks, ühesõnaga jah, öeldi mulle, et kolm laulu ja nüüd ma olen juba põhimõtteliselt ühe laulu jagu rääkinud, eks ole, lihtsalt juttu teiega, mis on ka väga huvitav. Mulle väga meeldib inimestega rääkida. Tõenäoliselt jään veel siia pikemaks ja räägin kõigiga juttu ja nii edasi. Aga kolm laulu väga raske valida ja noh, niisama ei viitsi ka nagu põputada ja siis ma mõtlesin, et et mis see võiks olla kontseptsioon, no ikka võiks alati kontseptsioon olla, kui laulad ja siis ma mõtlesin, mida on Eestis kolm no parteisid on rohkem ja kõik ülejäänud asju, inimesi on veel rohkem, isegi neid vähemusi on rohkem kui kolm. Ja, ja siis ma mõtlesin, et väga selline klišee ja võib-olla ei ole huvitav mõte, aga ma laulan meie lipuvärvidest. Meil on kolm lipuvärvi, ütleme kvaliteetsel Eesti lipul on sinine, must ja valge. Ma igaks juhuks ütlen, see on võib-olla elementaarne. Aga mina olen viimasel ajal ei teadnud, mis on elementaarne, näiteks. Ma teen tütarlapsele ukse lahti, lasen nagu ennem tütarlapse välja tütarlaps ütleb oioi, milline džentelmen, noh, minu jaoks on elementaarne, et naisterahvad lähevad ennem, aga ühesõnaga jah, teen lipu iga, iga lipuvärvile pühendan ühe laulu, esimene lipu värv on siis melist sinine. Valgega on see hästi naljakas asi, et ma ykskord värvisin oma lipu, valge värvisin hõbedase, eks kuidagi tundus nagu ägedam nagu tuunitud Eesti mõni. Aga sinisega mul meenub kohe minu kass, kelle nimel Haarald ja olen haaraldist kirjutanud, laulu Haarald on sinist värvi, muide. Ja laulu pealkiri on haaraldja Matilda, sa räägid mu teisest klassist ka veel Matilda nimi. Ja nüüd üritangi lihtsalt laudadele, seda, see on kusjuures selline natukene nagu tekstipõhine laule, et ma saan veel rääkida teiega, et see on väga lahe. Aga head kuulamist, kallid sõbrad. Ma pole koera inimene, Puubitsu, mis sa teed mu jalada, temaga peab tegelema. Ta vajab tähelepanu nagu poliitik, koer on loll ja ei tule üksi toime nagu Arnold Rüütel, lauseid samas on. Mu hääle saavad kassid, sest neil on intelligentsed instinktid. Kiisu, kes on päev otsa kodus üksi, päi. Me haugub uksel vastas orjanna krõbinaid, muidu lasen sussid täis. Nii armas. Vaata, mängib lõngakeraga. Koerad ajunud, haugub silatseks, täitas toa õudsa Lebraga, tundsin. Miks siis otsustasin võtta alanegaks Sapra haaralija maadilla? Ühe saadame. Nad on alati. Maksame näidata, nad on jama veenduda, et kui juba siis passiga tõukassi, mitte krantsi sassis närvisüsteemiga tutvus vendadest laisimisel pappkarbis minu maski loo juba päris beebina eelistas päeva veeta nagu töötu, eks ikka. Loom on oma peremehe nägu, vat Uku Suviste raudselt öökull viisingi vormis, koju tutvun, uue territooriumiga laua peale ei roni ja lauale ta ronis ikka. Nüüd on kogu elamine karvu täis, nii et kui keegi nad kokku keriks, saaks Luisa värgile uue presidendiballi kleidi mõnul, nagu eestlasel ikka, vana lahkun, tulen hilja kiisule. Kodurituse igav nagu dialoogid kodus keset linna võtsin tallesse süsimusta karva kassipreili, selline energilisem kasside Krista Lensin päevad läbi müravad koos mu elamise segi, kuni Haarald pea toidukaussi ära kustuma muinasrasvalut kõhu all. See pidi olema tõutunnus. Muumbusk. Kuigi tunnipul must kass 100 korda päevas üle tee, olen õnnega koos haaranud Lõvisüda Matilda Sõesel turneed. Sireen eksinud. Kassipulmad jäävad ära, haarad lihtsalt pole enam elumees. Hanna-Liisa isa lõikas tal munad maha, tal loomaarst, mitteretz, sõbra tilguvad kiiskas lihavõtte jänku röövis meid. Minge narride parem epic, võta kassi. Philipi, kes okei, kassid pole memmekad, murravad müüte näiteks üldse isegi meeldiks üles nii, et kui parajasti ei käi mürgel Tilda kasutab ülbed puhkamiseks külaliste mütse või tiirleb jalaluude ümber kossumeeste lõhk üles. Haroldi meelispaik on kraanikauss, lamab seal peki üle servast nagu Peep Taimla prooviks ilma tüdrukute bikiine selga. Ööseks sätivad end üksteise kaissu diivanile, hommikul kraabivad magamistauste, tahaksid Road sissehingamiseks? Uhke muidugi paitamas oi kui nunnud, kiisud Jarek, sul Jaaval, minge, vahetage ka kassiliiv ära. Haaraldamat Tilda võib-olla jäävad hiirtel all, aga igatahes Pradotsuvad rütmis. Lancia kahtlik, kähku kõlaritel paha. Üksinda noh. Eks siis otsustasin võtta. Sinisega läks meil hästi, tuli põhimõtteliselt 90 protsendi ulatuses hästi välja. Minu minu jaoks on see juba väga hea protsent. Minu jaoks on ausalt öelda isegi 30 protsenti juba päris hästi, aga noh, see selleks teine värv on must, noh, see on selline tõmmuvärv. Et sellega selle värviga nagu keeruline, et Eestis on nagu tundub mulle kõik juba hästi. Et noh, ei olegi nagu ühtegi musta asja, millest võiks laulda. Aga ma olen Islandil käinud päris palju. Ja, ja mul on, oleks sõbranna, kes kolis Islandile elama. Ja, ja jaa, jaa. Tema, temal temale väga meeldib seal ja ja siis ma mõtlesingi ma laulangi laulu sellest, kuidas ta sinna sinna kolis. Ühesõnaga, laul hoopis Islandile, vaata, maastik, hästi, must, kõik kõik. Ja kõik see on, kui te olete Islandi teate seal on kõik must, nii et laul mustast hoopis Islandist. Jah, väga-väga hästi, ma arvan, kõlapse. Kusjuures ma vahetan instrumenti, ma proovin selliseid samadiga. Kirsti elab Reykjavikis. Pakkis kohvrid, lihtsalt läks. Nagu paljud teised disi nüüd harva külas käib. Kirsti elab Reykjavikis. Elab Cap naaber on pea. Kolis sinna üksi leidis sõpru, leidis tööd. See on mööda ilma laiali ja keegi ei tuule enam, ta siiki ikka on läinud, käes ei ole. Nii ainult mina olen veel siingi. Ainult mina olen viisi, olen pärsi. Kirsti elab Reykjavikis. Teda vahel külastan. Eesti raamatuitseedeesi tõmmet ühes vea. Kirsti elab Reykjavikis. Politsei kas sinna elama? Miskipärast. Hormonaal, et kodumaal see on mööda ilma laiali ja keegi ei tuule enam, ta see e oli ka läinu käes ja. Ainult mina olen pärsi. Ainult mina olengi, olen värsi. Venelane siin Tallinnas, Tööl mu maja avaldas, poes. Ei saa üldse aru, mida. Ture nagu kuri koer. Kirsti elab Reykjavikis. Õpib keeltekäik, Meist. Temas saamas seal ei käinud. Siiski on ta eesti plikatirts, see on mööda ilma laiali ja keegi ei kuule, na ta asi. Kui ka läinu käes ei ole. Nii ainult mina olen versi. Ainult mina poolekesi noolenversi. Aitäh selle lauluga oli selline, tema oli, kui ta kuidagi nagu 60 70 protsendi vahel õnnestus, aga loota ka täitsa eestimaiseid. Esitasin seda esimest korda elus ka, nii et selles mõttes nagu avalik maailma esmaettekanne, nii et minu meelest täitsa õnnestumine. Nii ja nüüd oleme jõudnud valge värvini. Mina olen see mees, kes täna hommikul tegi näiteks oma pojaga lumememme maja ees, sest meil on nii palju lund seal majas ja laulu pealkiri on lumi. Selle jaoks ma olin ka kohe väga teistsuguse instrumendi. Nii. Kuulata ikka või kas kõik on hästi? Keegi kuulab seal väga hästi. Ka eks. La. Kuhu panen sind, kui ole valgemit? Ole oma tele. Vaenlastele. Aitäh teile selle võimaluse eest esineda täna ja nüüd tuleksin järgmised esinejad ja järgmised inimesed ja ja mina vaikselt häält. Jah, ja mina vaikselt sulatonil ennast peale siia ja niimoodi see peakski minema. Raadios on alati mõnus just see, et inimese inimese nägu ei nähta ja see on paljude televõi. Vabandust, raadiosaatejuhtide edu pant. Et nad, et nad nii populaarsed on üks neist an Erki Berens ja tema on täna tegemas oma esimest elu esimest Tiitsei sisselööki. Tere, Erki. Tere, tere kõigile, palju õnne 25. sünnipäeva puhul. See, mis 88. aasta esimesel ja teisel aprillil toimus, kindlasti on väärt, et seda ka taolisel moel tähistada. Seda küll. Kui me räägime uutest häältest, siis Erki väga au seal ei ole, küll aga diskorina seda, seda küll. Ja sa, Erkki, võid täiesti kindlalt väita, et sa pole kunagi biilsey ametit pidanud, ei ole. Ma ei tea, millise tähtsa raamatu peal peaks seda vanduma, aga see ilmselt ei ole ka kõige tähtsam, sest noh, nagu öeldakse kunagi on ikka esimene kord. Ju see siis pidi nüüd juhtuma nüüd, aga mina tõmban tahaplaanile, tahan väga kuulata, milline esimene muusikapala on, mida piitsei Erki Berends välja meile valinud. Jah, see kõik tuleb, aitäh. Et ilmselt olema ka selles suhtes unikaalne. Ma ei tea iial, et keegi mõni Tiitsei oleks lipsus ja ülikonnas esinenud ja ja ka selle poolest, et sellel ei ole kõrvaklappe peas, ma lihtsalt tunnen ennast kõrvaklappides väga halvasti ja ja me saame vast ilma selleta hakkama. Ja igaks juhuks ma panin, et olla ajastutruu, panin päevakaja lipsu endale täna siia ette ja võtsin kaasa ka igaks juhuks punase töötõendi mis on välja antud 1987. aastal ja mis avas päris palju üksi, mitte ainult raadio- ja telemaja uksi, aga kamanda sammastega maja ust. Aga nüüd siis muusika juurde, nagu ma näen, et siin tantsupaare, mis tõenäoliselt päris kohe lavale tulemas ei ole, et siis võib selliste pidulikumate helidega pihta hakata ja ma oleksin ilmselt selle aja vastu ülekohtune, kui ma jätaksin mängimata loomisaastal 1987. Ehk aasta enne loomeliitude pleenumi. Rahva meeli köitis ja mis tegelikult näitas, et on võimalik küll ka kõik muusikud, kes võib-olla ehk erinevalt mõtlevad ka ühe mütsi ja ühe, ühe loo taha tuua. Alo Mattiisen kirjutas koos Jüri Leesmendi kahe suurepärase muusikapala, mis Tartu muusikapäevadel esimesena avalikku eetri sai raadioeetris kõlanud natukene varem ja sellega oli ka päris pikk lugu, aga ma ei hakka seda kõike ümber jutustama, sest väga paljud raadiomaja onud olid selle loo eetrisse mineku pärast väga mures. Aga ka hirmul on suured silmad ja nagu selgub, väga midagi hullu ei juhtunudki. Kindel oli see, et Tartu raekoja platsil järgmine lugu kõlas ja ma usun, et see toob teid nüüd mõtteis tagasi aastasse 1987 ja teeb teid oluliselt nooremaks, ei ole üksi ükski maa. Ja see on siis Eesti artistide raskekahurvägi Ivo Linnast, Tõnis Mägini, Silvi Vraidi, Priit Pihlap pini. Et Tartumaa See lugu, mis järgmisena kõlab, on tegelikult samasuguse hümnilise ja hästi tugeva tekstiga. Aga paraku on ta jäänud kuidagi varju tahaplaanile. Pakuksin teile nüüd selle loo kuulamiseks. Selle on kirjutanud Peeter Vähi leelo tungla sõnadele ja esitab selle taas Tõnis Mägi, aga sedapuhku koos ansambliga vitamiin erakordselt huvitav kooslus ja segakoor olevine taustaks. Olla või mitte olla. Ei tule mina keelu ja iga teades, et ma ei too, ei piira sõnad ja. Nüüd ei ela, ärkamisaeg on see, mida aga anname. Homme pärani. Teele. Aitäh Erkile esimeste esimeste laulupalade eest, mille tema oli ajaloo hämarusest välja võtnud tänasesse päeva taas tagasi meenutuseks toonud, aga meil on uusi uusi hääle kui sellises kontekstis võtta hea paluda siia veel ja daamid-härrad. Ma paluksin siia Jürgen Rooste, kes on täna küll abilisega Jürgeni siia lava peale. Ja Jürgen 1988. aastal. Mida sina tegid, kui vana sina olid? Siis ma olin niisugune kaheksa, üheksa. Tore. Käisin koolis, käisid koolis? Võib-olla sain juba vene keeles esimesi kahtlusi, aga see jätkus läbi terve see areng läbi, terve haridustee läks paremaks. Keskkoolis hakkasin saama ka vene keeles paremaid hindeid, väga hea. Mina olin 1988.-ks aastaks Tartus toonase sõjakomissariaadi bossi Ants Laaneotsaga jõudnud ühisele keelele, et ma olen hullumeelne ja võin kududa sinimustvalget, salli sellele. Mul on tunne siiamaani jah, aga arengut sellised olid. Et sina sellisest toredast ettevõtmisest, mida täna siin ühtelugu püüame meenutada kuulsaid, kuna esimest korda. Pakun, et täna. Ei, ei, ei, pakun, et võib-olla rääkis sellest eesti keele õpetaja Mart pitsner oma eesti keele tundides, kus ta eesti keelest enam ei rääkinud, aga rääkis ainult Eesti Vabariigist ja selle saamisest ja vedas meid Mitingutele Vabaduse platsile ja nii edasi, et meil on niisugune eesti keeles töötaja, kes eesti keele õpetamise asemel õpetas meile isamaalisust ja, ja ma arvan, et Ta tollal rääkis ka, et teate, mis nad onud seal said, tompelgoka, mis nad seal teevad ja et juba juba kuskil ütleme niisuguses 90 90. aasta tuuris kindlasti ta jutustas meile neid asju. Aga Jürgen, sa oled täna esinemiseks valinud valinud midagi, kas seda on vaja ette rääkida või ei ole? Ei ole luuletused ise räägivad, mina lähen lavalt ära. Tere, kõik jälle. Minuga koos on siin Erki-Andres, Nuut, klahvpillidel või noh, ühel klahvpillil vabandust, liialdus, mõnikord alge liia saabule klahvpillidel. Ja esimene lugu on kojukutsumise laul, eks te siis võite mõelda, keda ja kust koju kutsutakse. Vissi vissi vissi lahe lahe lahe koju koju koju. See karja koju kärg yks tõprad tänatarretariks mulli Kalemm aja märgiks härga della hinge hariks. Karjakoer käib kanuskikakskiti karjapoiss sai peeniks ribas läinud ratsa rikkaks hobud Vannas hambad seeniks. Lindid uluvad kuu alla, kopli väravad on vallakari omi. Raaduda läheb linn, linnuteele kallab kapa kaupa koduootust. Tassitäielaotus. Kas loomad laias ilmas tooks või saab lõpuks aja märgiks, et me saame ajalooks. Lambad läinud lõunamaale, uted hulluks udu, oi, tuur kalad kodust kõrges kaares pojal. Hundid uluvad kuu alla kopli väravad, lakkari kamin, Raaduda linnuteel kalla kapa kaupa koduootus, tassitäie, valge tootus, räppe vähenema. Olmelugu sõnnik, kootud kodukarjaelulõnga alla tulevikulaulud loodud, nõnda saavad kalmu alla. Ilusa elu lauluke. Nii ilus on eestlase elu kui ka kevadel lörtsi, tuisk udukardina tagant sisukalt vikatimehe, luisk, nii vaba on meie mets lebava raada, kus tahad, me enesest jätame maha. Rüüstajad, raisatud rahad, nippe üha on, eestlase kolu valib ta ise, kuis läheb. Kas parema elu pääle või ene külge seab käed. Luus on eestlase elu köis alati kõhkvel ta kooris. Ja molli võib külavjol saada. Kas siis, kui Päll mängib tuuris? Järgmine laul on pühendatud osaliselt eestlaste lemmik firmale Eesti energia aga ta ei räägi sellest. Pole powerit valebaiti, Poltame klaverit, kisumatšanti Traanis, sirin pirni, son, pilin, eitede rekka, Berin, Velkondame kõrts paiku hommikul viie-kuue paiku ja selline siis kaiku. Villane. Pole EPalleri pole pointi, Poltavad klaverit, kiisumatšantitraadis, Miril pinnishampiiril, eitede virinat Gazas, vinti liin, taandame kõrts, jalgpall. Laveretar ja kui piirad on see energia ja siis on nii eht eesti mees Järgmise laulu me kirjutame siin kohapeal, praegusesse tekstike tulid ära ja me siis proovime kurva kuju pluus. Paarides praalida Säärits Säärits, vägeme, laotame ennast kaotame, kuniks otsa sattunud tul jääb huulile hunniku. Me elu on mõttetu. Kus on kurva kodu, Coulson viletsuse varjupaik kus kurva kolu, kus leival on nutumaik? Laudu lookeanuist, roogades, laoema, kookoskujust, korruseid ka ennast karistanud, maha laristatud, sest lapsi on kolm silmanud nurkades kipitab talv. Kus on kurva kodu, kurson, viletsuse varjupaik, koos kurvad kodu kus on unistuste tuba esik, kus on kurva kodu pluss vilets baari. Kartan maraton, jooksva peab saadud. Kui mees oled ise küll kõik, siis kõlla palede saatuse lahe suradale maabub aga teadagi kõnnitäis. Kus on kurva kodu, kus viletsuse varjupaik, kus kurva koduhommikutel Aamikutelnud. Me kasvame üksi. Me kasvame suureks, kui koolid on käidud ja korraselt näidud jääb koduma teiste mureks. Mis taust, kui ka viivnemis sureks nagunii juba kõik on läinud nagunii varsti kõik läinud. Kus kurva kodu kus on viletsuse varjupaik kus on kurva kodu? Kus me õhtutel on nuttu? Kaks viimast laulukest. Sellest järgmisest ei tea ka, kuidas läheb, ei ole kokku leppinud? Kohe saab teada. On nukraid, värsiridu. On nukraid värsiridu laval nagu vähi savu. Me peame võigas pidu mäletades aegu vabu kummutades, grammest sadu kuulutanud kadu. Väga õrnade kontideklawinal kanda palarik Allamäe püssi roojooneta, piisab tänavaid sädemeväes, kõik läheks käiku ja käes. Kirjanikud kiskuvad barrikaadidele nagu parimad paar akut. Kui sinagi tädile luuser, kohe annad endast, mis vähegi suudad, võib-olla midagi muuda. Me tantsime Twisti surevat luike ja kilki akrooda. Okei, ära ole alas ja mis pole veetud. Meelavenuid, imelisi meeleheitehetki. Päike loojub, porilompi, peab tõusma inimverest kui ka riiginutuklomp. Peab ikka bluusi laulma, suu. Et päike loojub, porilompi peab tõusma inimverest. Kuldkõri nutud lompi. Teil on põnev laulda, sest mul on tunne, et te kuulate. Neid asju hoopis teistmoodi kui võib-olla need inimesed, kellele me sageli tavaliselt mängime. Et ja, ja ma tegelikult on, kohe oleks põnev teada, kuidas teiereid kuulete, kuulate. Viimane laul on laul suurtest asjadest kõige olulisematest muidugi. Kas armastust on väljaspool meil laule? Kas neid mujale kui filmis? Ei ole? Telgi enam aega? Miks miskit suurt peaks paistma siis silmist? Ja elu on suurem kui mistahes will lõpp meile ette on ära. Väsinud siin võib ju uneski Lokul, kus. Kui möödunud meist enamat teada Luges kartuli kaunist raamatut iseennast tegelaseks, aatsi, elus kukub välja saamatu asjatult omanu dist jootsin. Elu on suurem kui mistahes pill. Kui ta lõpp meile ette on teada, et. On väsinud. Kulp kuulus seada öödunud, mis elamut teada. Kuid vahel tunne on. Muutub see kõik. Juba kostab viiuleidki stseenis. On kindlalt armastuse päralt. Alalt lõik, Titanic juba kaldub kergelt kreeni. Eufooria lahustub, kapras veenis ja suurem kui mistahes film. Lõpp meile ette on teada. Meil küll on väsinud siin võim uneski kus seada. Öödunud mist elavat ja ta. Erki-Andres Nuut ronge suur tänu teile. Korraks tuli isegi pisar silma aga Erki on taas valmis enne seda müüa. Hüüan veel korra, et, et vaba mikrofoni võimalus on kogu aeg täiesti olemas, mitte et nad meile kuidagi ära antud ja, ja lubatud, et kui Erki on meil natukene muusikat mänginud, siis mina pakun küll mikrofoni välja. Kindlasti on inimestele midagi südamel, aga ergil, mis sull? Seda ma tahaksingi siit kohe edasi minna, kuivõrd sa alguses viitasid, et täna mängitakse lugusid sellest ajast, mis jääb kuskile veerandsaja aasta taha ja mängitakse ka neid lugusid, mida sel ajal ei mängitud, siis nüüd tahaks mängida just nimelt kahte sellist lugu, mida ei tohtinud mängida. Ja just nimelt sellepärast, et, et sõnad ei sobinud. Et kui siin Jürgen Rooste saab täna laulda absoluutselt kõigest, mida mida mõtleb ja mida meel ihkab, siis omal ajal alati päris nii ei olnud ja kui me mäletame kõik ühte toredat lasteajakirja, mille nimi oli, tähendab ehk siis kõik ehk siinviibijad ehk mäletavad, et selle ühe numbriga läks natuke halvasti, sest seal oli üks üks paha luuletus. No tegelikult ei olnud luuletusel häda midagi, aga need, kes ridade vahelt üht teist ja kolmandat otsisid, leidsid selle sealt kohe üles. Helvi Jürisson sele luuletuse kirjutas ja ja mitu toimetajat sai selle eest karistada, aga päris kindlasti sai ka selle laulu esitaja juhel Steinsalt. Täna ei, peame seda kartma, et keegi meile järele tuleks lasta, siis ka lapsi. Mägramaja. Killu või? Ükskõik mis majas tarvis valmis treida Mul ei ole. Ja oleks mõtet asjaga luuseri. Ühte pean veel kõigi linna rüüstama. Lootuses, et kohus nuut raba. Aga koopistus actor. Uurid alla, siis suur seal aia ära ja. Ei ole teada, kuidas lõpi agarnaga lookleb. Selline oli siis mägramaja lugu ja nagu te kuulsite, midagi hullu ei olnud. Järgmise loo eetrikeeld tuli aga täiesti kuupäevast lähtuvalt et ühel päeval võinuks seda mängida, aga ühel päeval aastas seda lugu mängida ei tohtinud, kategooriliselt oli keelatud. See kuupäev oli 19. detsember. See oli Leonid Iljitš Brežnevi sünnipäev. Ja kui see lugu käima läheb, te saate kohe aru, miks pärast see lugu sel päeval oli keelatud. Nõnda kallid inimesed, täna on sõna võtta mõnevõrra olnud, nüüd ma teeksin pakkumise küll, et mikrofon täiesti vaba on, kes tunneb inimestest, et ta tahaks mõne hea või ka veel parema sõna ütelda, siis. On mikrofon täiesti vabahärra tõusis püsti ja lahkus kiiresti saalist. Nii, nii see on, sest ega nii varajases õhtustaadiumis väga palju inimesed ju rääkida ei taha. Või kuidas on, kas rääkisite ehk nõnda palju tänase päeva jooksul, et, et tahaks pigem seedida läbi selle, mis kuulatud on? Vist on nii, aga mul on üks mõte, ma nägin siin nurga taga üht toredat inimest, kes on praegu seljaga meie suunas ja ei tea, et ma talle vähenel. See on Ike Volkov, Terik. Tere, nõled tulema ka korra kaasat. Tule ikka ikega, me oleme alati. Meil on selline komme, et kui me näeme kord 10 aasta tagant, siis me käime käsikäes ringi ja mina panin televiisori käima. Igale inimesele oli täna kaheksa minutit aega. Ja sellisel hetkel, kui just sina rääkisid seda kaheksa minuti sisse mahtus siis ära peaasjalikult need asjad, mis meil on valesti. Aga kui pikk see tuleks? Nimekiri nendest, mis meil hästi on seitse tundi, 28 minutit kolm sekundit selle täpselt ära mõõtnud, kas sellel aastatega nüüd kuidagi juurde tulnud selle aeg on pikenenud ka? Tänase päevaga lisandus sinna kolm minutit 48 sekunditel juurde? Kindlasti on väga palju Me järgnevate päevade jooksul saame lugeda mõtteid ajakirjanduses omavahel ka, et et millega nüüd tegelikult täna tegemist oli, et sinu jaoks õige oli see tänane päev eeskätt mida tähendamas. Väga pidulik memoriaalüritus väikese aktsendiga, aga tulevikku vaatava. Selline on selline ametlik seisukoht sul aga omavahel öeldes. Vahva nägi üle hulga aja toredaid inimesi. Nii, see on vahvaid sinagi ikka, need tulid meiega koos kaasa, tööle ei läinud, nii nagu teised alati on sinuga väga meeldiv kohtuda. Esimene kord, Me kohtusime Viljandis lava taga, kus olid koolipoiss. Nojah, ja kas ma olin midagi halba teinud? Ei olnud, Sa suhtusid meisse väga lugupidavalt. No näed, ja, ja siiamaani on mul ka see hetk meeles. Ma mäletan, et Kukerpillid pakkusid, et me võiksime minna minna ühisele tuurile kunagi, aga me ei osanud selle peale enam mitte midagi ütelda. See oleks sama, nagu oleks näiteks Youtube pakkunud ringreisi ja ma mõtlesin, et ma kuulsin valesti, aga aga nüüd niimoodi see läks, ige ilusat õhtu jätku sulle, aitäh, et korraks korraks tulid siia minu juurde, aga ma kutsun nüüd siia veel ühe väga armsa inimese keda on alati rõõm näha, veel parem kuulda ja tema mõtteid, mis tänasesse päeva ega ilmamõtetega kunagi ringi ei kõnni ja ja ei laula. Kutsume lava peale Jaan Pehki, ole hea. Jaa, alustangi nüüd kohe. Läbi söögi see udu, sa jooksed mu poole läbi süüdise udu, sa jooksed läbi söögi see udu sa jooks, loobu. Ettemaks ta ära. Juhti uhkes stiili viis läks Tartust Viljandi kaasas põis ja õlekõrs, kui seal ei saa üle ema ja segane, uurid kallis. Viis, siis ütles targasti oma Seltsiilis. Otsa sära otsas. Viis ütles targasti oma seltsiristotsas härra otsas. Põis on meil vilu viis. Jah. Aitäh järgmise loo nimel korstnapühkija. Kukkusin libedaga perre see oli õhtuleht kirjutas, et mind mõrvati sõbra lapsega, mind koosne tihti. Õhtuleht kirjutas pedofiil morni näoga markerid distama, välju siin. Õhtuleht kirjutas, et vargus ei õnnestunud keegi tänaval xas mind. Õhtuleht kirjutas, et hoopiski mina ta läbi peksin. Loo. Siit saab hea loo. Sõida kohale, see on siilu. Ajakirjanik Pikk prillidega fotograaf jälitas mind ja mu naist Delfi kirjut aset leidsin armastuse polikliinikust ma mööda kõndisin. Delfi kirjutas, et ilmselt mul on aids metsas marjul seenel käisin üksinda, Delfi kirjutas taset, miskit varjan, oma hääled ja peale võtsin ka. Delfi kirjutas, et ilmselt nüüd on küll oodatud teadmata kadunud loo. Siit saab loo pildistaabildis ta, see on siinu. Näitan ühe lipi, kuidas juustest tirimine käib. Lõika oma juuksed maha, muidu annan sulle raha. Saaks juuksuris, seal linnamüüri ja kui ei lähe saades lihtsalt luban sul minna. Aitäh. Järglasele harras Türilane. See on elu. See on. Ja mu vaari. See on ilus. Ja mu vaari. Siiki. Vaalu. Ja pahede lainehari, nii siis see on minu. Ilu. Jaa, paele lainehari. Ma ei ole Elu. Elu. Elu. Ja ole. Elu elu. Ole. Minu elu. Mulle silma. Kui sind ma näen Kas siis alati, ma olen? Üksinda. Või ei ole? Kui siin ma näen Kas üks sinna? Või ei ole? Ja näeme, kuuleme hiljem veel praegu, aga meil on Tiitse Erki Berends umbes 30-st Eestist tehtud loost jälle välja valinud. Kuivõrd me viibime sellises meeldivas keldris siis üks korralik õhtu ei saa mööda minna ilma pluusita. Ja järgmine pluus oli samamoodi ametivõimudel kuidagi pinnuks silmas, kuigi olustikupilt, mida kirjeldati, ei olnud üldse midagi hullu ja peegeldas meie elu päris päris õigesti. Aga ometi sai selle loo autor Gunnar Graps selle loo eest ja ka mitme teise luu eest päris korralikult nahutada. Ma ei tea, kas päris eetri keeruline asi läks, aga aga vähemasti äärelinna bluus, mis noh, kujutage vaimusilmas ette Kopli liine või midagi taolist, see pilt tuleb ka täna päris tuttav ette. Ja hea meel on, et meil on võimalik ka elusast peast tegelikult artiste täna lava peal näha ja üks neist on siin minu kõrval. Väiksena ma kartsin teda, sest ta laulis teinekord väga kõvasti. Aga Tõnu on nüüd siin ja tulge lähemale. Seal oli ja olen ta meeles. Üle minu käivad Barr, meenu väratumas. Ja see tee. Juba üle üle ei lähe ta see ja see ei. Näe, mu musta viisa. Maata. Mina olen raja Minu päratu maas kere lõõmab tuulega. Ka nii. P? K. Bernard Kangro oli selle luuletuse kirjutanud. Ta on ta on, ta on, ta on, ta on ta aga. Ka viikmaa. Ta on ta on, ta on, ta on ta. Ja lase minna. Paar lasku mulla. Ja lase minna. Onu. Ka sisaliku tee kivil jätab jälje. Kui me seda ei näe. Iga mõte, mis tuule peal Jäägu vuugi alles. See ei saa naeratades kinkisid. Aga rahatuus ja? Mida saab kinni püüda haide ja mu ja piiga ju kama isegi tule vaata ja nuud õõna on mates. Ja kuhugi tallele pandu, kuidas muidu meie lühikeste päevade arv tahaks täita aja ääretud saal. Kuidas muidu üks ilus silmapilk koib kivi paigalt, Wehrega. See, kellele on vähe andu, hoiab ta oma süü ka mäe kohal. Kellele on pall antu, pillab köik. Aja somm. Võrdne kõigi. Hõbi kuus ajas on võrdne. Vuugi all. Ma mõtlen, kas laulda üks Uku Masingu luuletus natuke lärmakas Aga ega meil siin ka koledad vaikus. Ainult omale aprill pri. Jah, Käärnaalne ta. Ainult nimetatu vaatab. Onu meil Covid väga ja on poes ka tootandandoaga. Pildid auk on kuuluu. Palun Arvisimel. Pile. Aasmetsa põnele vaatan, vaatan aga tabeli atum. Tont ei rääguune. BMW vooliano, läheme ka ideed. Oletanu. Jäänud aga Jabeek Kõrvelaane Juumaalari aga oleme viimase Traitsja Pille kuuluu muudetav. Sellepärast, et kool Algaks. Jaan Kaplinski ülekanne ja otseülekanne intervjuud on siin vaja teha. Kaks-kolm minutit. Madal kohapeal olukorras ütleme, et meil on Televisioonile tegemas kohe otselülitust mõne minuti pärast ja seejärel saab Tõnu veel kenasti oma allesjäänud varuks hoitud laulud ette laulda. Ja kuna tegemist on ikka otse-eetriga, siis kohal olnud inimesed on elevad ja saavad taustaks ka tervitada, hõigata. Nii soovilugusid tellida, et jätta sellise meeleoluka mulje. Selle väikese maakoha peal oli ka selle päikesema Nõndaviisi peaks tegema. Ja siis kasvõi täis. Siis. Eks pilgud. Ja nüüd korraga. Parasjagu. Kaks soome rootsi vaim olla. Parasjagu uued guay kaks soome rootsi way nurka. Läti viina. Seal ja Valka. Naine ei. Saa grupp ja ka. Taani väinadest mahume. Kui kõik seisavad seal Siin ei ole näinud Küllalt näinud, mis, Ei ole meil küllalt näinud, mis kull ja mis? Eks seal on siis tee meile lahti. Kogu maailmamerre. Kas leidub seal kuskil? Meeliinsele. Kas leidub seal kuskil üks? Viis värve. Ja kui me sealt nõndaviisi sõidame näeme, mismoodi Saaremaa läheb kõige ees kui üks vana merre riik, nagu nemad seda tõi. Ja Hiiumaa ja Muhumaa sätivad ennast kahele poole suurt maad nagu kaitseks. Ja kõik teised väiksemad saared tulevad riburadapidi järele. Kihnu tüdrukud oma seelikutega pühivad vee siledaks. Ja juba me läheme sealt ümber briti saarte. Sõbrad, iirlased seisavad serva peal vilepill ühes käes, pomm teises käes ja ei saa mitte mõhkugi aru. Või ehk tulevad järele, nemadki. Aga tagasi ei vaata. Keerame sealt ümber Ameerika ja Austraalia. Ja laseme ära suurele maale mõned hotelliehitajad ja korjame peale sõpru ja eestlasi, kes veenaks. Ja siis hooga üles sealt India ookeani kohalt Aafrika ja Aasia vahel. Seal paistab Vana-Egiptuses. Jeruusalemma. Aga pilved tulevad vahele? Ei näe. Ta. Tahab väi kese. Kas leiad seal all veel üht haiget ka sellele? Kas neil seal all haika kaas sellele? Selgete silmadega? Kas oled? Ei ole ju maa-ala joolel vasta ja ole tee riigitee iima. Oi movi. Ei, ma ei saa inimene ja surm kunagi vokk, vuna, Liivapuuga ka siin, aga joolemi laani täis. Kui ainult o? Jah see oli Kaplinski. Kui autot ei tule. Hando Runnel. Röövel Hando Runnel. Me liigume Looge järve. Me täname päeva, aga. Me liigume loo käändes voo ja kogu unemessiga ulmeid. Rõõmustav see Ennu Jaan kuuga on, mul käib noorendav pommi. Uus ikesede rahatu Trooja hobune. Et kui tuleb looja klaas ja ka veel enne, kui ta jõuab et ma ei hakka valvama loojangu graanul kui uskuda ju vaateid Möni. Oo jaa. Mu hääl. On meid muusa. Ja kallid sõbrad, nüüd sellise sellist päris vaimutoidu kõrvale ka ihutoitu ja hea meel on sellest, et restoranid, lääs, peakokk Emmanuel vile, ole hea, tule, astu siia meie juurde. Mõne sõnaga räägib, mis meid ees kulinaar ses mõttes ootab. Talle tegime valmis teile üks väga lihtne maitseb kalasupp. Väike-Aasia taks pearoog tuleb mulle inspiratsioon, laiduni, koloneil laidurni naine, tema raamatute kaudu tekkinud metssiga, nagu selle juurde panin mulgikapsas ja kartulipüree peekoniga. Ja siis magustoit. Meile ainult Eestis kõige parem kama. Vot selline degusteerimist teile, palun, ja head isu. Aitäh Evarel ja see kõik kenasti on meil mõne minuti pärast saadaval. Ning eks võib aitäh sulle, palun, võlud. Juba on vaja viimane kama veel kokku segada, aga sai ette räägitud, võib-olla polegi mõtet siis süüa, et hei, selline ilus, ilus nagu mulje võib jääda, aga paratamatult ikkagi lõbutseme lava peale inimese kes seal juba valmis olnud. Hommikust saadik, Tommyboy, ole hea ja nii nagu üks hea ansambel alati mängib Tommyboyga tavaliselt alati hea meelega söögi, söögi taustaks. Tere õhtust, head sõbrad. Ei laula ma teile ja ei tantsi ka. Loen pigem oma tekste. Mis võib-olla midagi luulevormi sarnast, kuigi tegelikult tavaliselt ma esitan neid koos muusikaga, täna otsustasin, et loen natuke aeglasemalt ja võib-olla sellise. Kuidas ma ütlen, et emotsiooni võiks parem tabada? Igaüks meist on kunstnik elades ellu jäädes, unistades armastades mõtted ringi sadades päädes tiirlevad justkui pintsli otsas mööda poolikut maali. 100 väikest joonekesed kokku annavad suure plaani. Kui inimene on vaid värv oma muutuva meelega, siis mõtlen nõutult omaette keskel hoida võiks balleti, kas kollane, roheline, hall siis, kui tuju morn, segi paisatud pusle või üks aastasest trepist. Sõidavad ära autod, rongid, trammid ära ära, kuid ei saa välja raamist. Ainukesed vahepeatused selles lõputus filmis on, kuid telekast jookseb jälle mõtetut reklaami. Mõni rahul on enda ja asjade käiguga. Aeg-ajalt lihtsalt paar tükki lähevad hulluks, seisab tooli peal mees keset ruttavad tänavat ja karjub, et Jeesus on vist jälle tulnud. Osa värve on soojadest nagu taevas või maapind. Päiksekiir, mis mängib puu ladvas peitust. Hommik paitab mu laupa, õhtu kätte ei saa mind turvakaamerat ši tulen jällegi leitud vaatepilt, mis kutsub endasse heitma. Kuigi enamjaolt vaataks ma kõrvalt, ma tõmbun endasse lukku, et enam ei näeks neid, kelle pilgus on vaid tühjus ja mõrvad. Mu eesmärk on harida ja teha osadest tervikuid, kannan keskele kokku selle, mis tuIeb ringi sihitult. Vahel vaheta vapustust selleks, et taibata meelelahutus, kui kõva sõda möödub ühegi Laivata meelelahutus, kui kaklevad naabrid seal meelelahutus, kui ila ajab Anu Saagim. Puhas meelelahutuskõik, need bussid, naistevahetused ja baarid, superstaarid, savisaared ja homoparaadid. Infot pritsib peale mühinal, tule Saarikaks. Müügimehed rivis trepil, proovi meie sitta, valged kindad, siidisallid, Swarovski kristallid, kallis šampinjon, klaasikestes kallis rahvas, pallil Trallib. Need on õiged inimesed, kellest kirjutavad lehed, Kruudade Sõõrumaadi, nende mitme, millised tehted. Veatuks, kõpitsetud vaated photoshop-ist või illukast, meelelahutus, absint, mis toob muretuid. Kaid. Lõbustamin, muusik, mu meel nõuab lahutust. Lasse viis viib maraviis, viib mara, teeb mul tuju heaks kunstnik, mu meel nõuab lahutust. Lasse viis viib mu ära. Ma keeran lahti televiisor ja tunnen ennast õnnelikuna, sest mu mured on olematud võrreldes kõigi nendega, kes rügavad tõsimeeli uskuda selt rahadav vabaduse piiks-piiks, kõrini jamades ja muud ulme pahandused. Naeran südamest nagu kloun, kui kuningatele on gaasid või misiganes uudised, keegi on jälle demokraatia ja rahusaadik jälle käes, on reede jälle keerlevad plaadid meelt, lahustan klaasis kurka baaris õlle kaanin. Ole truu ja lojaalne olen reaalne, pole vahelduseks vait. Sest minu käes on kõik võtmed ja meelelahutusena. Singeelut keerutavad Vahtreid, viimase peal suitsusingid, poisid-plikad muusikavideotest, disko kulgeb ringi, tõmbab pähe kiivri ette pokkerinäomaskid ja sai rahuldusega meelel hakkas vastik, tahaks olla sama muretu kui enamik, kuid kahjuks ei saa. Oh tule nüüd muusik ja mu meelt lahuta. Uhke ülemus sõitis kord maanteel linnast linna külast külla viis ta tee, kinnisvaraarendused nii mandril kui saartel aktsiad tõusid, pappi voolas aajee. Suvepäevadel viin laksus jõena. Smilers rockis ja lookas olid kõik lauad. Kodu keset põldu mühinal, kõik läks kohe kaubaks. Vaevalt ees uksed, aknad, kui juba uus omanik, see läheb hästi. Nii hästi paisub rinn bossi särgis. Tulevik on ilus, kui pilt puhkusreisist. Pangad pritsivad peale ja korras on närvid, roosad värvid, feng shui ja kõik muud peened värgid. Jõudis kohale rong ja kõik kella teed, seisma jäid, olid laenud ja liisingud ja hunnik töötuid töömehi. Suu eest, mis ootab leiba, end ära ei peida. Aga just nii uhke ülemus just seekord tegi. Kuidas kodus ometi naisele ütled? Tõsta nüüd Tseebist Wordi oma kallis tagumik. Ja mida arvavad naabriku liha puudun sütelt, olgu, seis, ükskõik kui sitt ma kuskilt abi ei palu. Varud kuivavad kokku nagu oaas keset kõrbe. Maiad luusivad hoovising kassade šaakalit. Aga latt on üleval nii kuradi kõrgel ja mis mõttes hoia kokku, pole tasu, pole kasu. Laiali jooksevad investorid läinud, Mae, naine. Kogu taseme asemel jälle tagasi, alguses. Aga uhkus, see ei lase näha olukorda kainelt. Korralik luteri kasvatas lisaks raba rohkem sisse taevas. Poole aastaga tõmbas hapniku kinni ja püksid vajusid maha ja lakke lendas vererõhk. Pangakontor paks miinus ratsutas, pea kuklas ringi, tõstis käsi siig. Sauaryklyclek. Papp ei olnud isiklikku äris, ikka juhtub. Lahmis Delfis uudist kuuldes teadjate armee. No see nüüd igavikus sügavikku liku, otse alla mööda posti, kes viib nüüd teate perelee egotripp sa liigud vuhinal all mööda postiväel pöörle, Valgsetes silmi, Summinaganservi lääs keegi just rotti. Ega's trip. Vuhinal Allame Pasti väel pöörlev Valksutas silmi suminat konservi lasi keegi jälle rotti. Ego strippar. Tipa-tapa tasakesi vaikselt homse poole jalutada. Tipa-tapa tipa-tapa küll ta kutsub magusalt tipa-tapa tasakesi. Ma jälle homse poole, jalutan. Tipa-tapa tipa-tapa. Küll ta kutsub magusalt. Autoaknast vilksas mööda põlde, puid ja maju, uhkeid kraavipervel lumehanged ääristavad teede servi, nagu pakenbardid mu isa põski seitsmekümnendatel. Põõsastel on jäised lokin, Varblastel on lõbu laialt ümber leitud, vanad laia päike lendab madalalt. Köögiaknast vaatab vastu vana lagunenud kuur ümber prügikasti, luurab korri, lasteaeg ja ruum. Neile kuuluvad kõik tunnid, sekundid ja minutid. Nii kui keegi kaane paatab, joovad osa minuni. Lennukil on väiksed aknad, silmad pisut hägused nagu loetud hetked enne seda, kui nutut unele sipelgatele töökad päevad kokku koguda. Päike paistab lagipähe, haigutan, jään magama. Lava tunglevat fännid peas suriseb konjakitilk, need kõik siin on minu omad. Meeliülendav Ta pilk, ainult asja, need väiksed peaksid oma mõtteid, istutan täis, saavad täidetud, armsad mahlased, suud silmad sisse. Viimane käik nunnut, kassipojad neelavad ahnelt iga sõna nende Jaak, sul on jumala asemik, mängin piiril, kus rahvas saab sõda peale tunnist jutlust kaasa. Bar preilit langeb kinni seljast langevat Kleerid. Too võrk ja püüa kalu, sikutas sogases veest purikaid, koorkinapi, saaki, mehi, naisi, lapsi ja vanemaid koberk ja riputa üles. Annan näljasele kants koobõrkjas sisse, nad ujuvad käest kinni ikka võrk ja püüa kalu. Lavale tungivad fännid õhus, revolutsioon, pimeda usuga, mängin, aated ja korruptsioon. Kui te vaid teaksite, lambad, keda esindab päriselt kõik pensionisambad. Kui palju nüüd mu sõprade äri sees, peletussidemed, igal pool. Opositsioon on illusioon. Täna mu palgalehel Jahasendikson koerapoos eesmärk pühendab abinõu. Neilt saan ma raha, jäi prion kinni, häälija hingi, põrku, kõik on nõus. Kogu võrk ja püüa kalu. Koberkja noppis saaki kogu võrk ja riputa üles kooberkjas sisse, nad ujuvad käest kinni kõik koos võrk ja püüa kalu. Koomik Jan hoopis saaki. Koobõrkja, riputa üles. Too mõrkjas sisse, Nad ujuvad. Kuvarjastunglevad fännid, juhtmetes traavid terabait, mu toodangud, planeet kõika Online pol Raids, võtame pakkumised. Saadedasi viiele võid võita miljoneid eimillestki second-light pärislaid, kes vahet teeb? Lapsed on tänulik ja rahul on vanemavõrgus olemas. Teadmised, vajalikud MSN on hästi kasvatatud, siin kõik nii reaalne. Suur küberruum, arvuti ventikas vaikselt sumiseb astmeks sisse. Põrk on võrk ja püüa kalu. Kooberke napis saat. Too põrki, riputa üles kogu võrk ja siis nad ujuvad käes kinni kõik koos. Järgmise teksti nimi on, kes suudaks lei. Tuled maha keeratud, miski pole keelatud, joint on valmis keeratud, hullavad keelad suust, teeme miskit meeletut, tallan nimela suul, vabastan särgikesest, kui sul hakkas kuu ümber, lendab veiniklaas, algamas on teine baas, Liisa oli mõeldudki. Ja ka minu poolt on meelitus sinu poolt üllatus. Erutust on märgata, kui voodil hingeldad. Kes suudaks öelda ei, kui leidnud, on teineteist kahe käe ja keelega ja kõigi seitsme meelega. Kes suudaks öelda ei, kes suudaks öelda ei, kes suudaks öelda? Sa võta ära särgike, Need ahistavad peksad ka seal, kus märg värgike sündi novot korralikult põllumaa ladva pisut niisuta. Submurupoolikus pritsib kehale näkku ja nii süttib meis mõlemas mängulust naerdes mööda tuba ringi. Teeme seda igal pool laeva peale laua all ja piibasteks bana kiiktool. Midagi ei ole püha, kui käsil on püha üritus. Pessu lähevad pärast piinad, kui isu täis on nühitud, sest kes suudaks öelda ei, kui leidnud teineteist, on kahe käe ja keelega kõigis seitsme meeles, kes suudaks öelda, kes suudaks öelda ei, kes suudaks öelda ei au. Ei suuda miskit keelata, sest ei oleks erutav. Ma võtan, kes annab, ja meil mõlemil on hea, kui kus ta ragiseb ja poodi vedrud. Seal Taavi lemmikmoosis verd täis voolata. Kui hiljaks jään, alustada võid vabalt ilma minuta. Ma tulen nagu leebe tuul ja liiv poole peal, kes suudaks öelda ei, kui leidnud teineteist, on kaks kehakaks kehakaks keha. Kes suudaks öelda ei, kui leidnud. Teine tekst on kahe käe ja keelega ja kõigi seitsme meelega. Kes suudaks? Kes suudaks öelda, kes suudaks öelda? Ei, mitte keegi. Tõenäoliselt. Kuhu need inimesed kaovad? Päevad läbi passib naabrit, neil on erutavad elu ja autode sõbrad ja mõni kodus käib harva. Enamus on mulle võõrad, aga üks, kes nagu teerull veereb trepil vastu moka otsas ripub tõre. Tervitus. Tal on naine ja ärtu, lisaks kolm agaralt jõnglased, kes ropendavad hoovis olivad postkast. Tundub, et meil pole erilist huvi käia koolis ja suhteliselt ükskõik sellest. Isal on raske naaber, ühel kenal õhtul astus prügiämber näpus hoovi pimedasse nurka. Rämpsu ära viskama. Pole enam teda pidel kõndimas ma näinud. Ja vist ei kohtu enam treppidel me ka. Kus need inimesed kaovad. Kui prügi välja viima lähevad? Kuus need inimesed, kaalud kui hommikuti õue hiilivad. Kus need inimesed kaovad, kui prügi välja viima lähevad. Kus need inimesed kaovad? Kui hommikul õue hiilivad? Rohkem neid enam ei näe. Raakleb neid, ei näe. Rohkem enam neid ei näe. Rohkem neid enam ei näe. Kus need inimesed kaovad? Järgmise luuletuse nimi on vägivaldne värdjas. Ma olen vägivaldne värdjas, kelle hinges nurrub must kass jagu, vaban suu, siis väljub ta sealt rõveda mörgyana. Olen vägivaldne värdjas, lootustatav plastmass, tihke kleepuv nabpall, mis loodud selleks, et mõrvata olen vägivaldne värdjas, domineeriv alfaisane, tahan absoluutset võimu sinu kehas ja mõtetes. Olen vägivaldne värdjas, keda ümber ei kasvata, kes siia ilma sündis võideldes ja lahkub võideldes. Ma olen vägivaldne värdjas, kes kannab ees rahumaski ja kaitserefleksi nagu kodutu koera, panen mööda minnes magama. Olen vägivaldne värdjas, kes murrab sisse su hinge, väänab pooleks su vaimu, et siis valitseda ja jagada. Ma olen värdjas, keda pole näha, nähtamatu värdjas, ilmetu tühikest, kellest ohtu ei oska kunagi karta. Olen arenenud värdjas, don taeva, Neste ja kus sätid ennast jooma siis välgunud teras ähvatab. Ma olen vägivaldne värdjas, kes ei salli vägivalda, aga ingleid tiibu rebides vaid õndsalt naeratan. Ma olen vägivaldne värdjas, haige, hullunud maniakk. Luupainaja unenäost, kes su karjudes äratab. Ma olen vägivaldne värdjas, süda kärbunud, rinnus, tapan lihtsalt lõbu pärast olen pomm, mis plahvatab. Ma olen vägivaldne värdjas, kelle kirg on öö ja taimed. Olen värdjas, kes teeb haiget Neile, keda armastab. Aga selleks, et, Et ikkagi lõppu jääks kõlama? Ka positiivne noot siis viimase teksti, mille nimi on kõik, saab korda. Sest alati saab, kui ilma ei saa, siis aitavad. Sõbrad. Kui sõbrad ei aita, siis aitavad arstid. Kui arstid ei aita? Siis tuleb ise ennast aidata, igal juhul saab kõik korda. Kellel poleks vaja juurde veidi lisaaega, et ei oleks vaja looma moodi tormata, kes ei tahaks saada käsi ümber oma kaela, võita lotoga miljon linnu kombel lennata. Pole hullu, oled noor veel kõike teha, jõuad, su päralt on tulevik ja terve suur maailm, kui on murelik, täna küll see homme saab korda võtta kinnide käest, sest ta armastab sind. Meil on sõbrad, perekond, koht, kus kahekesi olla vaikselt omaette, ausalt, täitsa alasti. Tahad, räägin sulle lugusid printsessidest, kelle rüütel valgel hobune ära päästab, alati Loorusseneelis, kuid see pole vabandus. Meil on aega, meil on veini suur ja läikiv armastus, kui on murelik, täna küll see homme saab korda. Võta kinni. Käes, sest ta armastab sind. Raske uskuda on homsed, kui on kõrvetatud tiivad ja sa oled aetud lõksu puuris endasse. Tule kaasa, kallis, läheme sinna, kuhu viivad tuuled, vesi, õhk, jalad unistades, lendame. Põhiline on kaasas, oleme me teineteisel kõik muu, see tundub tühine, on liiga ennast täis, kui on murelik, täna küll see homset korda võta kinni käes, sest ta armastab sind. Kõik saab korda. Aitäh ja head isu. Aitäh Tomivari, kallid sõbrad, head isu ka köögipoole pealt ja proua Laidoneri retsepti järgi valmistatud. Hea hüva kõhutäiega tegemist praegu, aga meie hea biilsey Erki Berends on jätnud meile just sellist muusikat pisut toidu kõrvale nautimiseks kuulata, mis 1988. aastal oli kindlasti väga aktuaalne, paljud neist ka raadiosageduste lemmikud ja mõned neist, mis seal salata, sinna sisse ka ei mahtunud, nii et praegu aegses muusika ja toiduseltsis ja Jaan Pehk on ka veel täna õhtul lavale korra oodatud.