Majang Kaweeii nii kõlab, tere õhtust, Sevano ehk seebu keeles. Tänases saates riigita rahvas räägimegi Sewanodest, kes elavad Filipiinidel. Stuudios on Andrus Mölder ja Marje Lenk. Sebanud ehk Seebud on siis rahvas, kes elab Filipiinidel täpsemalt Filipiinide keskosa, mis aia saartel ja Filipiinide lõunaosas asuva mindanaa saare mitmes piirkonnas. Ja see on meie mõistes üsna suur rahvas. Emakeelena kasutab Sebano keelt enam kui 23 miljonit inimest. See on enam kui veerand Filipiinide elanikkonnast. Filipiinidel on täna kusagil ligikaudu 87 miljonit elanikku kokku. Sebano keel on Filipiinidel emakeelena kõige enam räägitav keel, mitte ühtegi teist keelt emakeelena inimesed nii palju ei räägi. Kuise voono keelt. Sebono keel kuulub Austroneesia keelkonda, täpsemalt Malai Polüneesia keelte keskfilipiini keelte piss, aiarühma ja sebono keelt nimetatakse rahvusvaheliselt vahelgabi saiakeeleks. Saia keele nimetus tuleneb sellest, et sebonod elavad valdavalt mis saia saarestikus ja sellest siis jah ka nimi, et vis saia, keel sebonode keelele lähemad sugulaskeeled on valdavas enamuses meie jaoks tundmatud. Lähedaste sugulaskeeltest on vahest kõige tuntum tagaloogi keel ja kirjakeeles kasutavad Sewanod ladina tähestikku, täpsemalt selle tähestiku Filipiinide varianti. Enne hispaanlaste sissetungi olitsevanodel aga sootuks teine kirjasüsteem. Nad kasutasid pai pai kirja, mis siis oli Filipiinidel üldse laiemalt levinud kirjasüsteem. Tänasel päeval on oluline vahest seegi et sebonodest enam kui 95 protsenti on kirjaoskajad. Filipiinid on üldse selle Kagu-Aasia piirkonna üks kõige suurema kirjaoskusega riike. Filipiinid on reisihuviliste unistus. See on tõeline paradiis. Rohkem kui 7000-l saarel. Filipiinid on jah, tõepoolest turistidele tõeliseks unistuste piirkonnaks ja, ja pole ime, sealne kliima on väga hea. Sealsed rannad on väga ilusad, sealne puhas selge meri meelitab sealsed troopilised, metsad, mäed, kõik see on tõepoolest vaatamist väärt ja, ja nii on siis Filipiinid ja selline suhteliselt atraktiivne turismipiirkond. Samas ma arvan, et eestlaste jaoks siiski suhteliselt vähetuntud piirkond. Üsna vähe on Eestis inimesi, kes on käinud turismireisil Filipiinidel. Meie inimesed, kes käivad Kagu-Aasias reisimas, lähevad ikka pigem taisse kui satuvad Filipiinidele. Kuna Filipiinidel on tuhandeid saari, siis on ju väga raske valida, millisele saarele sõita ja seepärast reisitakse parema meelega teada-tuntud riiki. Enam kui 7000 saart võib-olla siiski natukene eksitav number, sest enamus nendest saartest on hästi-hästi väikesed. Samas on selles riigis aga kaks väga suurt saart, kumbki ligikaudu 100000 ruutkilomeetrit suur. Ja kokku on Filipiinide pindala ligikaudu 300000 ruutkilomeetrit. Nii et suurem kui näiteks Suurbritannia. Sellel 300-l 1000-l ruutkilomeeter meetril elab 87 miljonit inimest, mis tähendab, et keskmine tihedus on kusagil 290 inimest ruutkilomeetri kohta. Seda saareriiki on ilmselt väga raske juhtida. Jah, arvestades seda, et need saared on kohati üsna laialipillatud, ei ole selle riigi juhtimine tõepoolest kindlasti mitte lihtne. Seda enam, kui me arvestame, et selles riigis elab enam kui 170 erinevat rahvast selle 300000 ruutkilomeetri peale enam kui 170 erinevat rahvast. Filipiinide noh, võiks öelda, juhtivaks rahvaks on Filipiinide pealinna Manila ümbruses elavad taga loogid tagalogi keele baasil on siis loodud ka Filipiinide peamine ametikeel või riigikeelt milleks on klipino keel, mida me võime nimetada, aga filipiini keeleks see piino keel baseerub siis Manila piirkonna tagaloogi keelel ja teistest Filipiinide rahvaste keeltest on sellesse Filipino keelde võetud väga vähe sõnu, nii et vahel ka samastatakse tagaloogia filipiini keelt taga loogid ei ole siis, aga Filipiinidel mitte suurim rahvas, neid on natuke üle 20 miljoni. Nii Sevanud on siis suurem rahvas kui see rahvas, kes Filipiinidel on nagu noh, olnud viimase poole sajandi vältel võib-olla juhtpositsioonil ja juhtpositsioonil just tänu sellele, et taga loogide piirkonnas asub Filipiinide pealinn Manila ja selle Manila ümbruse linnastikus kus, kui 11 miljonit elanikku, see linnastikon Filipiinide majanduses ka väga selgelt kesksel kohal. Suur osa Filipiinid äris toimub just nimelt seal taga loogide piirkonnas ja seetõttu siis jah, on neil vaatamata sellele, et nad ei ole suurim rahvas, on olnud suhteliselt lihtne saavutada riigis sellist kõige tugevamat positsiooni. Filipiinid on saared, mis on asustatud juba väga iidsest ajast alates. Kusagil 30000 aastat tagasi saabusid Filipiinidele melaneeslased ja umbes neli ja pool 1000 aastat tagasi saabusid Filipiinidele Malai Polüneesia rahvad. Need Malai rahvad on siis need, kes täna valdavalt tasustavad filipiine ja kas evanud kuuluvad siis Malai rahvaste hulka. Need kõige esimesed Filipiinide elanikud, melameeslased, need on täna Filipiinidel jäänud väga tugevasse vähemusse. Neid on alla 50000 elaniku. Filipiinide ajaloo varasematest perioodidest on suhteliselt vähe teada. Rohkem on aga teada Filipiinide sel ajal, kui Filipiinidel olid juba olemas kokkupuuted valgetega. Eurooplaste jaoks avastas Filipiinid kuulus meresõitja, madal HS ja toimusse siis 1521. aastal ja juba vähem kui pool sajandit hiljem. 16. sajandi teisel poolel algas hispaanlaste voolne Filipiinide koloniseerimine. Seda tehti Hispaania tollase kuninga Filipp teise käsul. Ja selle Filipp. Teise järgi on Filipiinid saanud ka oma nime. Nüüd enne hispaanlaste tulekut. Filipiinid erinevad piirkonnad ei olnud ka mitte kogu aeg iseseisvad. Nad kuulusid erinevate riikide koosseisu, olid ka vahel mõne suurema impeeriumi alamateks, aga üldiselt siiski Filipiinide saared olid suhteliselt iseseisvad ja võiks öelda ka seda, et toimus selline väike omavaheline rivaalitsemine erinevate filipiini piirkondade vahel. Pärast seda, kui Filipiinidele tulid hispaanlased, see nagu natukene ühendas sealseid rahvaid. Sest et sealsetel paljudel-paljudel erinevatel rahvastel oli järsku tekkinud üks ja ühine vaenlane, kelleks olid hispaanlast ja hispaanlaste võim. Filipiinidel ei olnud ka sugugi mitte rahulik periood. Ühest küljest kohalikud elanikud tõusid pidevalt hispaanlaste vastu, aga teisest küljest filipiine tahtsid enda võimu alla saada ka mitmed teised riigid. Ja nii oligi siis hispaanlastel vaja võidelda kord inglastega, kord Holland lastega, kord Portugal lastega, aga näiteks ka pidevalt oli tegemist vaja teha Hiina piraatidega, kes sealses piirkonnas siis jah, üsna tugevasti seitsmeteistkümnendal 18. sajandil olid kanda kinnitanud. Hispaania võim Filipiinidel sai otsa 1898. aastal. Sel aastal algas Hispaania USA sõda. Sõda sai alguse Kuubal, aga kandus üsna kiiresti üle ka Filipiinide. Nii ja selle sõja keerulistel aegadel. 1898. aastal kuulutati Filipiinidel välja Iseseisvus. Hispaanlased olid juba taganema löödud, ameeriklased ei olnud veel päriselt kohal ja nii siis kuulutati välja iseseisvus, mis siiski oli rohkem nimeline kui sisuline iseseisvus. Ja 1899. aastal juba algas siis ameeriklaste ja filipiini kohaliku elanikkonna vahel sõjategevus. Ja 1901. aastal vallutas USA Filipiinid lõplikult ja tegi Filipiinide lühiajalisel iseolemisele kiire lõpu Filipiinide elanikkonna vastu. Akud USA võimule siiski jätkusid ja seda koguni kuni 1913. aastani välja. Ja selle võitluse mõõtmetest annab võib-olla kõige parema ülevaate selle kümnekonna või natuke enam aasta jooksul hukkunute arv, nimelt Filipiinidel. Selles vastuakus USA-le sai surma enam kui üks miljon inimest. Tolle aja rahvaarvu arvestades on tegemist ikkagi väga suure ja tõsise numbriga. 1934. aastal said Filipiinid teatav autonoomia. Teise maailmasõja ajal kuulus saar jaapani valdusse ja ise seisusid Filipiinid 1946. aastal. Kui 1145. aastal olid ameeriklased tagasi tulnud, siis kohe, kui need sinna tagasi tulid olid nad tulnud selle mõttega, et nad annavad Filipiinidel iseseisvuse ja pärast Filipiinid iseseisvumist ei muutunud saare elu siiski mitte väga palju rahulikumaks. Nimelt algas siis võitlus erinevate filipiini piirkondade ja keskvõimu vahel ja mõnel pool näiteks suurel, peaaegu 100000 ruutkilomeetri suurusel mindanaa saarel Lõuna-Filipiinidel kestis võitlus tegelikult noh, kuni 90.-te aastate teise pooleni välja. Nii et üsna selline keeruline on olnud see Filipiinide ajalugu ka peale iseseisvumist. Aga viimastest aastakümnetest, sest on võib-olla Filipiinide üldises ajaloos on oluline see, et aastatel 1972 kuni 1986 oli Filipiinidel Marcose diktatuur. Enne seda oli markas olnud ka valitud president, aga jah siis selles ajavahemikus oli, oli ta tõeline diktaator, kes valitses täiesti oma vead ja kohati üsna julmalt ja otse Marcuse diktatuuri aeg jättis nendele kohalikele rahvastele ka selles mõttes üsna raske jälje. Väikerahvaste eneseteadvus oli sel ajal väga maha surutud. Markusele oli selge ülesanne kujundada Filipiinidest ühe rahvuselist riiki sulandades siis sealsed erinevad rahvad üheks tervikuks. Filipiinid on ainus katoliiklik riik Aasias kusjuures ju suhteliselt suure elanikkonnaga katoliiklik riik Filipiinidel ei ole nüüd katoliku usk siiski mitte elanikkonna hulgas sajaprotsendiline Lõuna-Filipiinidel elab üksjagu islamiusulisi, täpsemalt siis mida no saarel ja minna no saarele lähedastel väikestel saartel elab islamiusulisi. Aga Filipiinidel on näiteks ka mitmesuguseid hiina traditsiooniliste uskumuste järgijaid, aga valdavalt on jah siis tegemist katoliikliku riigiga, kusjuures riigikultuurile sealsete rahvaste keeltele on hästi suure mõju jätnud hispaania keel. Sevano keeles, aga ka paljudes teistes Filipiinidele kasutatavates keeltes on hästi palju laensõnu hispaania keelest ja Filipiinid rahvaste kultuur on hästi tugevasti mõjutatud just nimelt hispaania kultuurist. Filipiinidel nagu juba sai nimetatud, räägitakse enam kui 170 keelt. Enamus nendest keeltest kuuluvad Austroneesia keelte hulka. Filipiinidel on kaks ametlikku keelt, nendeks on siis inglise keel Jabilipiinogeel, mis siis sisuliselt on tagaloogi keel ja lisaks on siis 12 tunnustatud piirkondlikku keelt nendes piirkondlikest keeltest üks on omakorda tagaloogi keel, mis tegelikult on ju sisuliselt juba ka juba riigige tunnustatud piirkondlikud keeled. On küll tunnustatud noh, sisuliselt ainult nii-öelda paberil keskvõim tegelikult nende piirkondlike keelte kaitsmiseks või arendamiseks mitte midagi ette ei võta. Nii et noh, sisuliselt me saame ikkagi rääkida Filipiinidelt kahest domineerivast keelest ja need on siis inglise keel ja, ja tagaloogi keel. Omal ajal, kui Filipiinid oli Hispaania valdus, oli piirkonnas domineerivaks keeleks hispaania keel. Aga USA võimu all hakkas Filipiinidel järk-järgult tugevnema inglise keele positsioon. Ja 1935. aastal sai inglise keel kõrvuti hispaania keelega Filipiinid ametlikuks keeleks. 1937. aasta viimasel päeval võeti vastu otsus, et kohalikest keeltest valitakse välja tagaloogi keel ja, ja kohalikest keeltest hakatakse siis arendama rõhuma just nii-öelda tagaloogi keelele. Ja 1940. aastal jõutigi siis selleni, et tagaloogi keelt hakati õpetama Filipiinide koolides ja kui 1946. aastal filipiini ise seisusid siis sai tagaloogi keel ka Filipiinide ametikeeleks. Nii et tegemist oli siis juba riigiga, kus oli kolm ametikeelt inglise keel, Hispaania keel ja, ja tagaloogi keel. 1961. aastal nimetati tagaloogi keel siis ümber Pilipino keeleks. 1973. aastal saartel jälle keele olukord natukene muutus, nimelt diktaator Marcos lükkas siis hispaania keele kõrvale, väitis, et seda keelt ei ole Filipiinidel rohkem vaja ja Filipiinid ametikeelteks jäid siis Pilipino keel ja inglise keel. Ja nüüd, kui 1987. aastal juba peale Markuse ajastu lõppu Filipiinidel võeti vastu uus põhiseadus, siis selles põhiseaduses jäeti see Marko sa nii-öelda muudatus sisse ja ja Filipiinidel ongi siis sellest ajast ja kaks ametikeelt ja hispaania keel nende ametikeelte hulka ei kuulu. Pilipiino keel, eks see sisuliselt tagaloogi keel on Filipiinidel hariduse keel. Selles keeles antakse ametlikku haridust. Ühegi väikerahvakeeles Filipiinidel ametlikku haridust ei anta, veelgi enam näiteks see Vuanode piirkonnas ei ole sebono keel üheski koolis, ka mitte kohustuslik õppeaine. Sevano keelt on võimalik õppida kursustel eraviisiliselt aga riiklikus haridussüsteemis ja valitseb siis täielikult tagaloogi. Keel ja tagaloogi keel on ka näiteks Filipiinide sõjaväekeel sõjaväes ainus kasutatav keel. Samas öeldakse, et inglise keele positsioon täna Filipiinidel on jätkuvalt ikka veel tugevam kui tagaloogige. Inglise keel on põhiline keel äris, ajakirjanduses, teaduses, inglise keelt kasutatakse väga sageli kohtutes. Nii et noh, inglise keel on tõepoolest Filipiinidel hästi juurdunud, kuigi noh, viimastel aastakümnetel on mitmed ja mitmed filipiini ametiisikud teinud jõupingutusi selleks, et tagaloogi keel tõuseks inglise keeles tähtsamaks keeleks. Ja me peame siin arvestama ka seda, et Filipiinid ei ole ju isoleeritud riik, Filipiinid on vägagi kõrge internetiseeritusega riik näiteks ja internetikeel teatavasti on valdavalt inglise keel ja üldse kaasaegses maailmas inglise keele positsioon on ikkagi nii tugev, et, et pole siis ime. Jahad Filipiinidel, kus inglise keelel on juba küllaltki pikaajalised traditsioonid, see keel tugevana ka täna oma positsiooni säilitab. Filipiinide konstitutsioon võimaldab kasutada kohalikke keeli piirkondades kusse. Pilipiino keel ehk tagaloogi keel ei ole rahvastevahelise suhtlemise keeleks. Nii et sebono keel, mis on Filipiinidel ju emakeelena kõige enam kasutatav keel. See on Lõuna-Filipiinidel tõepoolest rahvastevahelise suhtlemise keeleks ja, ja igapäevases mitteametlikus asjaajamises on Sevano keelel mitmetes filipiini piirkondades tõeliselt tugev positsioon. Paljudes piirkondades muud keelt ei räägitagi ja nii on tegelikult Filipiinidel reaalselt tekkimas olukord, kus, kus riik on keeleliselt sellise igapäevasel jutu tasemel nagu jaotanud kaheks, et põhja pool räägitakse valdavalt tagaloogi keelt ja lõuna pool räägitakse valdavalt sebono keelt. Kuigi jah, ametlikus asjaajamises, nagu juba korduvalt nimetatud sebono keelel mingisugust positsiooni ei ole. Hispaania keele õppimine ei ole Filipiinide koolides kohustuslik, kuid võimudega. Kohustuslikuks koolides ei ole praegu hispaania keel kohustuslik õppeaine aga 2007. aastal, kui Filipiinide president oli visiidil Hispaanias siis noh, ilmselt teatava žestina Hispaaniale käis välja mõtte, et Filipiinide koolides peaks hispaania keele ka kohustuslikuks muutma. Et seda peaks õppima kõikides Filipiinide koolides. See teeb muidugi nende väikerahvaste keelte olukorra keerulisemaks kui juba täna kasutatakse seal mitut keelt ja kui siin peale tuleb veel hispaania keel, siis paratamatult mingi keele positsioon peab taanduma ja ilmselge on taandunud väikeste keelte positsioon ja, ja kardan, et jah, neid väikseid keeli hakatakse inimeste omavahelises suhtlemises järjest vähem kasutama. Nozewano keelt muidugi hispaania keel selles mõttes ei ohusta, et lisaks sellele, et emakeelena kasutada saab teda üle 23 miljoni inimese siis teise keelena kasutab Sevano keelt veel üle 10 miljoni inimese. Tsebanud asuala ei ole kuidagi kompaktne, et see on vägagi killustunud ja killustunud väga mitmes mõttes. Esiteks elavad paljudesse Vaanud väikesaartel. No need väiksed saared on tõepoolest väiksed väiksemad kui Eestis Muhumaa ja kuigi need saared on suhteliselt lähestikku, enamasti ei ole saarte vahelised vahemaad suuremad kui 10 15 kilomeetrit siis nende saarte vaheline ühendus ka täna, 21. sajandil ei ole just väga hea. Loomulikult on saarte vahel ühendus olemas, aga regulaarne ühendus väikesaartel noh, peaaegu et puudub, et see on suhteliselt kaootiline see ühendus nende väikesaartega natukene suurematel saartel, kus see Vuanud elavad, on probleem jälle selles, et enamikel nendest natukene suurematest saartest ei ole see voolanud ainus rahvas, kes saarel elab või nad peavad saari jagama teiste rahvastega. Sageli on olukord nii, et saare põhjaosas elab üks rahvas lõunaosas, teine ja kusagil näiteks idaosas kolmas rahvast. Nii et nende suurematel saartel, kus on ka parem ühendus omavaheline, ei ole see voonud enam sugugi mitte ainus rahvas. Ja olukorra teeb veelgi keerulisemaks minda, näosaare olukord, minda naa siis suur saar, peaaegu 100000 ruutkilomeetrit. Seal elavad Sebanud hästi hajutatult selliste täiesti väikeste kogukondadena küll põhjas, küll lõunas, idas, läänes kõikides saare piirkondades, aga segamini paljude teiste rahvastega minda näol elab juba nii-öelda suuremaid rahvaid üle 10 mis tähendab seda, et see Paanodel ei ole oma sellisel kõige suurema pindalaga asualal üldse sellist kompaktset, territoriaalset moodustist ja muidugi see voonode erinevad alad jaotuvad väga erinevatesse territoriaalsete üksustesse Nad kuuluvad erinevate provintside alla ja muidugi minda, naasaarel teeb see voonud olukorra veel keerulisemaks asjaolu, et seal mindanaa saarel on segamini Inga, kristlased ja moslemid valdavalt küll elavad moslemid saare lääneosas, aga siiski kristlaste ja moslemite vahel on ka selliseid segapiirkondi, kus nad elavad läbisegi. Nii et ühest küljest on seal rahvad väga segamini, teisest küljest ka usud, on seal geograafilises mõttes suhteliselt segamini. Noh, sellises olukorras on suhteliselt raske rahval rääkida mingist tugevast identiteedist mingist tugevast ühtekuuluvustundest, mingist sellisest sisemisest ühtsusest, aga miks ma üldse sellesse voonude paiknemisest nii pikalt siin rääkinud olen? Põhjuseks on asjaolu, et kuigi see nende geograafiline paiknemine absoluutselt ei soosi seda, et see rahvas ennast ühtsena tunneks siis tegelikkuses me võime täna rääkida see voonadest kui Filipiinid ühest kõige ühtsemast rahvast üldse sisemises mõttes ühtsemast. Sewanode identiteet on vahest kõige tugevam üldse Filipiinide rahvaste seas ja selle eest nii-öelda tänu võime avaldada Filipiinide keskvõimule. Sebonode selline identiteet ja ühtekuuluvustunne ei ole mitte tingitud sellest, et Filipiinide keskvõim on sellele kuidagi positiivselt kaasa aidanud või täiesti vastupidi. See ühtekuuluvustunne on tingitud sellest, et Filipiinide keskvõim on kogu iseseisvusaja püüdnud Sebanud identiteeti maha suruda, see voonode sellist ühtekuuluvustunnet lõhestada. Ja just tänu sellisele väga tagaloogi kesksele poliitikale Filipiinide keskvõimu poolt on see poonud saanud endasse sellise suurema ühtsuse sest nende uhkust on riivatud. Sebonot, kes on ikkagi saareriigi suurim rahvas, tunnevad, et neile on tehtud liiga ja uhkuse riivamine on aidanud tegelikult selle rahva ühtekuuluvustunde tõusule kaasa. Ma olen täiesti kindel, et lähiajal me näeme Sevanud ühtekuuluvustunde tohutut suurenemist sest täna on Filipiinidel mitte ainult Sebanud, aga kõikide rahvaste jaoks suureks probleemiks asjaolu, et et kohati on ikkagi saareriigis tohutu ja karjuv vaesus. Vähemasti viiendik elanikkonnast elavad tõelises vaesuses, kusjuures väga paljud inimesed elavad ikka sellises vaesuses, et tõepoolest lausa nälja piiril. Kuigi Filipiinid ei ole paljude teiste Kagu-Aasia maadega võrreldes just mitte väga vaene maa ja Filipiinidel on kohati olemas täiesti kaasaegne, selline majandus on olemas. Elektroonikatööstused on olemas, väga head teed, On olemas laialt levinud internet ja palju muud sellist, aga Filipiinidel selline lõhe, selle kaasaegse ja rikkama osa ja selle vaesema osa vahel on tohutu suur. Nii et need varanduslikud majanduslikud vastuolud on Filipiinide ühiskonnas väga suured, kusjuures väga tõsised probleemid maaga. Enamus Filipiinide maast kuulub väga väikesele rühmale inimestest, enamus Filipiinid elanikkonnast on täiesti maata. Ja sellises olukorras ei ole inimestel noh, väga palju aega tegeleda mingisuguse rahvusküsimusega, oma rahva identiteedi tagaajamisega, neil ei ole aega tegeleda väga palju oma keele ja kultuuriga, nad peavad tegelema sellega, et igapäevaselt ellu jääda. Aga kui see Filipiinide majanduslik olukord paraneb, kui rahvad seal jõukamaks saavad, siis probleemid rahvaste vahel ma arvan, et päris kindlasti süvenevad. Kusjuures kui me vaatame neid viimaste aastate arenguid, kus tõesti põhja, Filipiinid koonduvad nagu taga loogide ümber ja Kesk ja Lõuna-Filipiinid koonduvad suuresti see Vaanode ümber ja kui me vaatame, et neid rahvaid on teistest sealsetest filipiini rahvastest märkimisväärselt enam siis on üsna selge, et see vastasseis nende kahe tagaloogi kogukonna ja Sebuano kogukonna vahel On perspektiivis tugevnemas, sest mõlemad saavad nii-öelda järjest oma jõudu juurde. Sebanud on oma nime saanud siis Sebu saare järgi. See segu saare nimi, sebono keeles on Supo ja see Supo on siis väga vana Malai päritolu sõna. Ja see Haano seal lõpus tähendab selle piirkonna inimeste piirkonna elaniku. Nii et sugu Paano on siis see keel ja rahvas kohalike jaoks. Aga Sebuano on siis nimi, mis on tulnud meile hispaania keele vahendusel. Ja see segusaar on üsna väike, umbes neli ja pool 1000 ruutkilomeetrit suur, aga seal elab umbes 3,4 miljonit inimest. Neli ja pool 1000, see on Saaremaa, millele liidame juurde kaks Hiiumaad ja sellel saarel elab peaaegu kolm ja pool miljonit inimest. Tegemist on hästi kitsa ja pikasaarega. Saar on 225 kilomeetrit pikk, aga kohati ainult 15 kuni 25 kilomeetrit lai kusjuures selle saare keskosas asuvad veel mäestik. Need mäed ei olegi seal mitte väga kõrged, Nad küündivad ühe kilomeetrini merepinnast, aga siiski. Ja kui me arvestame selle saare keskosas on veel mäed, mis on harimiskõlbmatud, siis tähendab see seda, et see saar on selle saare elanikkonna jaoks siiski väga väikese haritava maaga. Ja segusaar on siis Sebu provintsi keskus. See provints on siis natukene suurem on siis 5088 ruutkilomeetrit seal elab umbes kolm pool miljonit elanikku, nii et nendel Sebu saare lähedastel väikesaartel, mis provintsi kuuluvad, elab umbes 100000 inimest. Segusaar asub pealinnast rohkem kui 500 kilomeetri kaugusel. Kas see on hea või on see halb? Minu arvates on see väga hea, mida kaugemal Sebud pealinnast Manilas tasuvad, seda parem, sest seda vähem on pealinnal või taga loogidel jõudu ja tahtmist selle piirkonnaga tegeleda. Mida vähem keskvõim neile seal ettekirjutusi teeb, mida vähem ennast vahele segab, seda parem see on. Nii et see kaugus pealinnast on minu arvates positiivne, seda enam, et see puusaar on tegelikult Filipiinide mõistes siiski suhteliselt jõukas saar. Ja suhteliselt tähtis koht näiteks semu saarel asub Filipiinide suuruselt teine sadam. Ja noh, see saar on mitte ainult keskFilipiinide, aga ka ka Lõuna-Filipiinide jaoks selline omamoodi kaubanduskeskus. Segusaar on otseses kaubavahetuses mitmete piirkondadega Kagu-Aasias rääkimata siis riigi omavaheliste saartevahelisest kaubavahetust. Nii et tegemist on üsna tähtsa kohaga. Ja segusaar ja selle lähedased alad on tähtsat rolli mänginud ka ajaloos. Semu saare lähedal suri 1521. aastal kuulus meresõitja magalawes tapeti, tapeti. Selle tapmise kohta on muidugi niimoodi, et valged mehed tahavad rääkida rohkem sellest, et magan. HS langes skalbiküttide ohvriks, aga kohalikud räägivad natukene teist juttu ja nimelt oli probleemiks asjaolu, et magan, HS püüdis siis segusaarel ja semu naabersaartel inimesi ristiusku pöörata ja kuna kohalikele see asi mitte ei meeldinud, siis vägivaldsed kokkupõrked olid suhteliselt kiired tulema ja, ja niisiis jah, sai mees olla piirkonnas vähem kui aasta ja juvada tapetegi ja jätkus siis maal haisi kuulus merereis juba ilma magala esita. Nii et võib-olla Yasse seos magalafaasiga on see segusaare ja lähisaarde kõige tuntum seik. Aga ka hiljem on segusaar olnud oluline. Semusaar oli mingil ajal hispaanlaste keskne tugipunt Filipiinidel. Kui Magahes Portugalist pärit meresõitja käissis segu saarel 1521. aastal siis 1565. aastal hakkasid saart koloniseerima hispaanlased ja segusaarele rajati siis jah, esimesed sellised tõsised Hispaania kindlustused, kusjuures juba 1565. aastal samal aastal, kui hispaanlased tulid, hävitasid nad üle 2000 kohaliku elaniku. Noh, mis tekitas kohalikes tõelist õudu, aga noh, võib-olla seal hispaanlastel ka selline teadlik lähenemine hirmutada kohalike sellepärast, et hiljem seevastu vanu hispaanlastele lähenes suhteliselt kiiresti, et kuus aastat oli siis see puu saarel olev semu asula kogu piirkonna hispaanlaste võimukeskuseks. 1571. aastal rajati Sebu saarele ka esimene selline linna moodi asula ja mõned kuud hiljem hakati Filipiinide põhjaosasse rajama siis Maniilat mis on siis teatavasti täna Filipiinide pealinn. Ja 16. seitsmeteistkümnendal sajandil oli segu saar üldse hispaanlast, üks kesksemaid tugipunkte Filipiinidel segu saarel elas pidevalt üle saja-hispaania päritolu elanikku, lisaks siis usumehed, sõjamehed. Nii et Hispaania, seal, jah, saarel suhteliselt palju, kui me arvestame seda, et tegelikult Filipiinidel kokku vaatamata sellele, et tegemist oli hispaania valdusega, hispaanlasi kuigi palju ei olnud. Nüüd, 18. sajandil tuli segu saarel pidevalt tegemist teha piraatidega. Eeskätt olid need siis Hiinast pärit piraadid aga oliga Malai saarestikus pärit piraate. Ja, ja see võitlus piraatide vastu oli päris tõsine ja päris problemaatiline, see vähendas oluliselt ka näiteks piirkonna majanduslikku jõukust, sest segusaar oli olnud selline keskne kauplemise koht, näiteks see puu saarel olid juba 13.-st sajandist kaubandussuhted mitmete Hiina piirkondadega, aga nüüd 18. sajandil tänu piraatlusele segu saare selline tähtsus kaubanduskeskusena vähenes oluliselt. Piraatide ülemvõimule suudeti siiski mingil ajal lõpp teha ja, ja 1860. aastal avati Sebu nüüd üldisele rahvusvahelisele kaubandusele. Kui seni oli see selline segu kauplemine toimunud ikka tõesti valdavalt teiste filipiini saartega Hispaania võimu all olles siis 1860. aastal, jah, said sai Sebussis piirkond, mis oli avatud kaupmeestel üle kogu maailma ja, ja see muidugi kasvatas selle segu saare tähtsust tohutult. Üks huvitav asjaolu seebusaarest on pärit 1896.-st aastast nimeks sel aastal mitmel pool Filipiinidel, eriti Filipiinide põhjapoolsemates osades. Algas ülestõus hispaanlaste vastu, Sevana rahvuslased, eriti just semu saarel, elavasse Buana rahvuslased ei toetanud selles ülestõusus mitte Filipiinide kohalikku elanikkonda vaid toetasid hoopis hispaanlasi selle põhjuste üle all. Filipiinidel endale korduvalt vaieldud, aga aga arvatakse seda, et, et see Vuanud nägid, et, et põhja pool elavad taga loogid olid meelestatud selliselt, et nemad on piirkonna selline juhtivvõim ja, ja sebonat kartsid, et hispaanlaste lahkudes nende positsioon nõrgeneb. Ja nii siis jah, see voona rahvuslased ei toetata tanudki võitlust hispaanlaste vastu. Aga juba kahe aasta pärast olukord muutus. See vanad nägid hispaanlaste käitumist Filipiinide elanikega. See käitumine oli üsna julm ja, ja siis 1898. aastal Sevanad juba tõusid ka ise Hispaania võimu vastu välja. Ja segusaar oli näiteks ka üks koht, kus 1898. aastal deklareeriti Filipiinide saarestiku iseseisvust. Noh, see oli muidugi nüüd rohkem deklaratsioon, aga, aga seal seda jah siis deklareeriti ja sellega oli Sebusaar muutunud hispaanlaste vastase võitluse üheks keskuseks. Aga juba 1899. aasta veebruaris, kui Hispaania peremehed olid lahkunud, alistus Sebu saar ameeriklastele. Ja, ja nii siis jäigi piirkond ameeriklaste võimu alla. Need üksikud vastupanukolded saarel siiski jäid ja, ja see voonude võitlus ameeriklaste vastu kestis siis kuni aastani 1906. Nüüd järgmine oluline seik, semu saare ajaloost on seotud teise maailmasõjaga, 1942. aastal vallutasid Sebus aare jaapanlased. Jaapanlaste võim oli saarel aga ainult mõne aasta, 1945. aasta märtsis tulid siis saarele tagasi ameeriklased ja 46.-st aastast siis? Jah, see puusaar on iseseisva Filipiinide osa ja siis see puu provintsi keskus nüüd segu saar ajaloost on Filipiinidel oluline näiteks seetõttu, et semu saarel asub Filipiinide kõige vanem ülikool. Milleks on siis San Carlose ülikool, see ülikool, rajatisi hispaanlaste poolt, semu saarel asub ka kogu Filipiinide kõige vanem katoliku kirik. Semu saarelt algas Filipiinide saarestiku elanikkonna pööramine ristiusku segusaarel on Filipiinide kõige vanem tänav ja nii edasi ja nii edasi, nii et mitmes mõttes siis segusaar, saab uhkust tunda sellega, et neil on Filipiinide kõige vanemad asjad. Segusaare tähtsus piirkonna keskusena suurenes üsna tugevalt 19. sajandi teisel poolel ja tähtsuse kasvu põhjuseks on ühest küljest suhkrukasvatuse suhkru tootmine, teisest küljest aga siis elavnev kaubavahetus. Ja nii siis jah, tekkiski olukord, kus saar, mille pindala ei olnud väga suur, hakkas domineerima piirkondade üle, mis oma pindalalt olid palju-palju suuremad. Rolli mängis kahtlemata ka asjaolu, et see puu saarel on väga hea geograafiline asukoht. See saar on nimelt sebonode erinevate alade keskmes. Segu saarest lääne pool elavasse vohanud põhja pool elav otzebonod, ida pool elavasse Vuanod ja lõuna pool elavad Sebanud. Niiet semu saar on tõesti üks kõige kesksemaid Sewanode asualasid üldse. Ja selline keskne asukoht, muidugi siis aitas see puu saarel oma tähtsust kasvatada. Tänapäeval on Sebu saart oluline aga näiteks selle poolest, et, et segusaarel on kokku üheksa kõrgkooli, nendest kolm kõrgkooli on väga tähtsad ka Filipiinide kui terviku mõistes. Nii et sellel nelja ja poole 1000 ruutkilomeetrisel saarel siis kolm üleriigilise tähtsusega kõrgkooli ja segusaar noh, väikse pindala ja suure tihedusega on suhteliselt hea infrastruktuuriga ja, ja muidugi väga oluline on ka see segusaar on turistidele selline väga atraktiivne paik. Keda peetakse kõige kuulsamaks segu, annaks? Sebanud ise räägivad, et nende ajaloos on ühel inimesel küll väga suur tähtsus ja see on vist sente japsotto. Ta elas aastatel 1877 kuni 1950. Ta oli ühest küljest Filipiinide poliitik, aga teisest küljest oli ta kirjanik ja üldse selline kultuuriinimene. No Soto oli muuhulgas ka Filipiinide stsenaator. Enne Filipiinide iseseisvumist istus ta korduvalt kinni, oli Filipiinidelt välja saadetud, sest ta tegeles pidevalt Filipiinide iseseisvuse propageerimisega ja ja mõistagi võõrvallutajatele selline olukord ei meeldinud. Aga jah pärast Filipiinide iseseisvumist oli ta siis kuni surmani Filipiinide senaator ja ja muuhulgas näiteks Soto. Teine on asjaolu, et Filipiinidel oli juba ammusest ajast vägagi demokraatlik ajakirjandusvabaduseseadus. Et Filipiinidel juba 40.-te aastate teisel poolel oli vägagi vaba ja sõltumatu ajakirjandus ja selle tagamiseks oli tehtud väga korralik seadus. Aga Sebanode jaoks võib-olla olulisem, kui, kui see poliitiline tegevus on. Soto kirjanduslik tegevus. No näiteksoto kirjutas esimese Sebano keelse lühijutu, tema kirjutas esimese sebono keelse näidendi, ta lavastas esimese Buana keelse näidendi ja ta õhutas ka teisi Sevano haritlasi mõtlema oma Sebano päritolu peale ja avaldama ennast sebono keeles. Nii et vahel on siis seda vist senti absotot nimetatud ka Sebano kirjakeele isaks ja ja, ja võib-olla tõepoolest sebono keele ja kultuuri kõige olulisemaks isikuks 20. sajandil. Kas siis sebonodel rahvuslikke probleeme ei olegi? Võib nii mõnigi küsida. Väga tugevaid probleeme Sebanodelt rahvuslikus mõistes ei ole, et sellist väga otsest tagakiusamist ei toimu. Peamine probleem on siiski see, et nende keel võiks olla tunduvalt tähtsamal kohal ja see voonud on juba aastakümneid rõhunud sellele, et muudetakse ära Filipiinide haridussüsteem. Et erinevates piirkondades oleks lisaks tagaloogi keelele või sellele Filipino keelele ja inglise keelele võimalik õppida ka kohalikke keeli. Mina tegelikult arvan, et kui Filipiinide keskvõim ühel hetkel annab võimaluse koolides kohalikke keeli õpetada siis ma arvan, et pinged seal see Vuanode ja taga loogide vahel vähenevad oluliselt ültse pinged Filipiinide väiksemate rahvastaja taga loogide vahel vähenevad oluliselt. Sest noh, mingeid väga tõsiseid muid nõudmisi nendel Filipiinide väiksematel rahvastel seni ei ole ju olnud, kui just nimelt see oma keele ja kultuuri kaitse. Muidugi see Vaanodon näiteks kurvad ka seetõttu Sebano piirkonna koolides ei õpetata midagi, see on ajaloost, räägitakse Filipiinidel kui tervikust, räägitakse taga loogidest. Aga Sevano piirkond on nagu justkui ära unustatud ja ei räägita Sewanode ajaloost ja kultuurist mitte midagi. Probleemid ei ole teravad, aga probleemid on, aga võib-olla asja juures on huvitav see, et viimastel aastatel on järjest enam Sebanade hulgas hakatud rääkima sellest, et tulevikus võiks sebono piirkond Filipiinidelt eralduda, moodustades Sebu vabariigil. Kusjuures semu vabariigi koosseisus ei nähta mitte ainult Sevanade asualasid võika sisse Vuanodele kõige lähemate rahvaste asualast. Seni ei ole need jututsevano vabariigist keskvõimu poolt veel sellist väga otsest ja karmi reaktsiooni saanud. Aga muidugi, kui need jutud tõsisemaks muutuvad, siis võib ka see vastasseis keskvõimuga tõsisemaks muutuda. 2005. aastal ähvardas koguni semu provintsi kuberner et sebonod löövad Filipiinidest lahku. No antud juhul oli küll põhjuseks asjaolu, et ta ei soovinud, et Filipiinide võimul olev president võimult kõrvaldatakse. Ta ähvardas, et kui ta võimult kõrvaldatakse sisse Vuanode alad löövad Filipiinidel lahku. Et ta nagu natukene manipuleeris oma poliitiliste soovidega. Aga siiski, kui juba provintsi kuberner provintsi juht selliseid lauseid välja ütleb, siis ma arvan nii, et ka nende lihtsate tavaliste Sebanode peas idee hakkab järjest enam juurduma. Ma stuudios olid Andrus Mölder ja Marje Lenk.