Eetris on üldkultuuriline saade, mis kajastab poliitikat, ent ei tee seda. Liig mina olen Maarja Merivoo-Parro ja saade on laulvad revolutsioonid. Juba teist aastat järjest tähistab Raadio kaks viimasel augustikuu reedel bändisärgipäeva ja sel puhul vinga laulvad revolutsioonid täna just nimelt särgindluse teema peale. Vaatame ringi kodumaise bändi särginduse ajaloos. Kas teadsid, milline eesti tants sai esimesena oma särgi ja mitu kui mitukümmend aastat tagasi see elik? Ja veel möödunud pühapäeval tähistati Eesti iseseisvuse taastamise aastapäeva, kas teadsid, et sellega seotud laulva revolutsiooni ajastul olid käibel mitmed julge sõnumiga särgid või mis neil kirjas oli? Aga kas sul on aimu sellest, et meie hulgas on inimesi, kes särgi tõttu vangis istunud on ja ma ei räägi arestikambrist, vaid surmalaagrist? Kui minuga tunnisele rännakule tuled, saad teada. Alustame aga kodunt kaugemalt, bändisärgimaalt, suurest läänest. Tänase lauljate revolutsioonide esimene külaline on pikaaegne tegelane globaalses muusikaäris. Lühike kokkuvõte Peeter Napoli Ello rääkis oma esimestest mälestustest, mis seonduvad promomaterjalidega esimene kollektiiv, kes bändi tõlgenduses temani jõudis ja ilmselt ka maailmas üks esimesi, kes sellega tegelema hakkas, olid biitlid. Järgnesid Led Zeppelin, Rolling Stones ja nii edasi. Raadiojaama särkidest oli lühidalt jutt aga Peetri sõnul T-särgis. Gene sai hoo sisse seitsmekümnendatel aastatel, eriti seoses ansambliga kiigus ehk siis lõuna California salongi evivad tüübid, kes ise ja kelle austajad kandsidki teksaseid, plätusid, T-särke ja teisega oli nagu elustiili osa. Seega neid särke, kus ka sõnum peal kerkis nagu seeni pärast vihma. 70.-te aastate edenedes läks raskema muusika särgindus korralikult käima. Heeren Meyden asi hospont vaheks saadet. Nende särgid on siiamaani popid. Ajatu muusika, ajatud särgid. Hetkel kuulamegi pläksale tilgub hävinoil. Varem oli eetris klipp kiigelsi toosti Heikklit jabur ja läitlejateline. Kogu playlist läheb raadio kahe kodulehele üles saatesarja laulvad revolutsioonid alla. Kohe jätkab vestlust Peeter Napoli Ellaga, kelle arvates inimestele meeldib näidata, kelle muusikaga üles kasvanud on järjekorrast kontserdi kauballetis lähevad aina pikemaks, hinnad kõrgemaks. Aga äri jätkub. Peeter Napoli Ello alustas fännina, armastas väga muusikat, soovis sellega ümbritseda ja niimodi leidiski tee suurde muusikaärisse, kust ta sai varakult teada. Bändi särgindus on otseselt seotud tuludega, mis on taaskord otseselt seotud. Bändi eduga on võimalik erinevaid skeeme rakendada, mõnikord vastutab plaadifirma särkidest, mõnikord tegeleb sellega keegi kolmas, aga mõnikord nagu näiteks samblikud võid kui teed puhul, kelle palas ainetega niitmisest praegu kuuleme. Nemad tegid oma särgid ise ja kõik dieedi puhul mul tuleb meelde, et nemad aitasid nõu ja jõu ja särkidega ka leedu rahvusliku korvpalli meeskonda 92. aasta Barcelona olümpial nimelt äsja iseseisvunud Leedu riigil polnud raha dressid ostmiseks ja peitwodeedi Cheviga siia sai sellest teada, luges pid artikleid ning korraldas Leedule erakordselt värvilised ja psühhedeelsed särgid, püksid, millega neil õnnestus peaaegu kuldmedal tasku panna, isegi endist Nõukogude Liidu meeskonda võita, mis oli väga magus arvestades paljud Leedu korvpallurid olid pidanud aastaid just nimelt liidu, mitte Leedu esindajana suurtel mängudel võistlema. Kokkuvõttes said Leedu korvpalluri nendes ilusates kreetvalteedi särkides pronksi väga magusa pronksi ja neid särke muideks liigub netioksjoni ikka endiselt päris soolaste hindade eest. Kuuled raadio kahte saade laulvat revolutsiooni. Tänane esimene külaline on suures muusikaäris karastunud Peeter Napoli Ello kelle enda lemmikbändisärk oli Rolling Stones suure keelegi särkeederidel mitu, aga sõbrad kandsid laiali, ent pole hullu, see nagu lipu lehvitamine ja uued territooriumi hõlvamine. Mõni jalg. Ta oma lemmikbändi meloodia timisedes, mõni jalutab oma lemmikbändi pilti kandes. Kuulame praegu kanderbousesid suid seadet maininud pala kausis oli üks bändidest, kelle Peeter Napoli Ello oma kaitsva tiiva alla võttis. Algusaegadel magasid bändi liikmetena diivanil veetis päris palju aega nende meestega poisid ütleta hoolimata lugudest, mis nende kohta liigub. Aga Camden pauside särk just nagu nirvaana Viromoonzi oma on üks nendest, midagi kannavad ka inimesed, kes bändi muusikast suurt ei tea. Mida maa, kogu klass ja teised liikmed sellest arvata võiksid. Hetkel pole veel härradega rääkinud sellest, mida nad arvavad oma bändisärkide ülilaiast levikust, aga julgeb arvata, et kellad härradel pole selle vastu midagi. Särgid on originaalid ja et inimesed kannavad neid uhkelt ja äkki hakkavad lõpuks ka muusikat kuulama. Sest hea bändisärk nagu portaal hea muusika juurde. Peeter Napoli hello, ise näed kedagi tänaval mõne hea bändisärki kandma, siis ta annab kohe märku, et tublide ja loodab, et kui inimene varem pole oma särgil olevate loojate muusikat kuulanud, siis äkki nüüd võtab ta ette ja mine tea, armub äragi. Justi saabki lihtsast bändi särgist kartaal uude maailma. Templit Spik, papp, ansamblit Juemmuuns, kes on üks nendest bändidest, kelle särki kannavad ka need, kes bändi muusikast suurt midagi ei tea. Tulihingeliste fännidele kyll kohati silmnähtavalt valus vaadata. Mida arvab aga asjast ainuke elus olev remondiliige markiermoon ja mis on selle ikoonilise ärgi lugu? 20? Taaskord väga lühike tõlge. Markiermoon rääkis, et Ramoosi logo on tuletatud presidendi papist. See oli mitme inimese ühistöö ja remondinimi on seotud tolmunud kardiga, kellel kombeks rahuliku viibimise huvides end hotellidest Paulramoonial sisse kirjutada. Piiri Ramon tegi ettepaneku panna bändi nimeks tellemmuunskonnasega lääs, nagu vennad. Küsisin, mis tunded teda valdavad, kui ta näeb seda särki inimeste seljas taastuse ta loodab, et neile meeldib muusika ja arvab, et isegi kui nad muusikast veel ei tea, T-särgi hangivad siis äkki saabub ka päev, mil nad muusikast teadlikuks saavad ja vastupidi. Töötab bändisärgimaagia. Kas te ise ka kannab? Harva üritab hoida pigem madalat profiili. Vanasti vähemalt Eestis olid asjad aga hoopis teistpidi, sellest räägin oma järgmise külalisega siinsamas, laulates, revolutsioonides, sekuniverest. Kuna ta on hetkel Gdanskis, kus andis äsja panuse Euroopa meistrivõistluste võrkpallivõistlustel Eesti meeskonna moraali üleval hoidina siis oleme loonud telefonisilla, kes mu külaline on kahe kõleta. Raadio kaks Raadio kahes on täna bändisärgipäev ja minu bändisärgikollektsiooni kõige vanem kõige väärikam eksemplar on just selline, millel on teie allkiri. Ivo Linna. Oskate aimata, mis särgiga on tegu? Tervist kõikidele jah ja head, head Sergei päeva. No ega ma ei oska, ma arvan, et võiks olla mõni vana hotellisärk. Ja ega tollel ajal meeled särke väga väga ei teinud. Meil ma mäletan, et ansamblis olid mõned erinevad variandid ja siis olid veel sellised särgid, no kui me käisime näiteks Alo Mattiiseni sellel temal 88. aasta lõpus pul käisime Austraalias, siis väliseestlased olid trükkinud meie nägudega särgid ja, ja niimoodi. Aga ma pakun välja, et rock hotell. Peaaegu tegelikult just see teine variant, väliseesti särk, see on mul olemas. Kus on teie, Alo Mattiisen ja ka Rita Rätsepp, kõik? Nüüd Rita Rätsepp, oi muuseas, täpsustan. See oli siiski 89. aasta veebruarikuu, kui me käisime Torontos vabariigi aastapäeval. Ja vot sealt on särk. Just nimelt Rantandinaga peale kirjutatud ja kõigi teie autogrammid on ka peal väga hea markeriga siiamaani püsivad, nii et ajalooline artefakt, aga lähme siis tagasi Rock-Hoteli särkide juurde kõigepealt, et kus teil see idee tuli, millal see idee tuli ja kuidas teostus? No kui me üldse hakkame särkidest rääkima, siis kõige esimene selline särk oli hoopiski apelsiniansamblis ja aastanumber. Ma arvan, et see oli 76, mul oli üks Soome sõber kes oli sellest apelsini tohutus vaimustuses, tuli ta ükskord siis Tallinnasse, helistas, otsis mu üles ja ütles, oi, ma lasin Soomes teha Teie ansamblile särgid. No muidugi ausalt öeldes, ega neid T-särke tollal eriti liikunud, eks ole, ringi. Ja, ja see oli ikkagi defitsiitne kraam ja sinna peale oli kirjutatud siis Ensemble apelsin. Nii, no väga tore välismaa värk. Aga tookordne ajaleht, Noorte hääl tegi meist ka mingisuguse nupukese loo. Ja meie ansambli pilt oli ka sealjuures meil kõikidel särgid seljas. Aga see välismaakeelne Ensemble oli sealt maha rätusseeritud, see ei sobinud keskkonnaga mitte kuidagi. Ja meie vaatasime seda pilti seal aja välja, naersime, et noh, et ikka, no mis, mis jaburdustena asi läheb. Siis läks aeg edasi. Ja 80.-te alguses, kui me olime, siis juba juba rock Hotell käis täie tuuriga siis me läksime ikkagi Marati firmasse, tollase staap asus nendel mitte Tartu maanteel, oli see tehas, eks ole, aga see osakond, särgiosakond oli, oli Pärnu maanteel seal kuskil üsna kesklinnas ja läksime siin ja ütlen, meie tahaksime särke saada nii ja saimegi T-särgid sealt. Ja siis üks. Trükis meile, ma ei tea, kust, kuidas ta seda tegi või, või, või mis vahenditega. No igal juhul Sist trükkis meie ansambli nime selle peale ja ja see oli omal ajal väga kõva sõna, nüüd kui meiega läksime laval, meil olid need kirjadega särgid seljas siis päris paljud küsiselt nukustes ja kes tegi ja, ja niimoodi, aga noh, me meil ei olnud ka seda, seda varandust, et me oleks siis lasknud teha või ostnud mingi 100 särki ja neid ära nüüd see oli ikka, öeldakse oma särk on ihule kõige lähemal ja nii ta oli. Nii et toonas ei olnud mitte fänninänn, vaid see oligi ansambli nagu univormid. Ja just ja, ja noh, hilisemas hilisemal perioodil meil on üllatatud väga meeldivalt noh, meil on kindel Ja siin paar-kolm aastat tagasi tuli, tuli üks meie nii-öelda austaja kes oli trükkinud kümnete kaupa särke, poisid, võtke, jagage ja ma olen neid siis. Ma olen neid jaganud ka nii, et mul on, mõnel on veel kapis olemas, aga aga see, see, sa pead nagu näguse fänninduse värkega. Me Me ei ole nagu spetsiaalselt jah teinud kunagi, kui meil oli kuhu kass oli 20. aastapäev, 15. siis kunstnik Signe Kivi, kes pidas siis selliste riideesemete poodi Harju tänaval, tema tegime eile lipsud ja tikk, kes siis nendele lipsudele peale rock Hotell. See Vips on mul siiamaani alles, hoian teda kui, kui kallis mälestus. Meil on mees naerda. Vähenema ela, ela, ole räätsa. Analoo täis. Mees on sobitatud peakelli mehe Eestimaad kätte. Keelend laht. See ei ole. Ta oli maa peal, keegi veel. Võib-olla Kerry on rool vaid Poolale, võib-olla ta ei ela sulle varju. Oli ta veel ei lähe maha jäänud. Ja ta. Ei vasta. Kyll. Ei. Ta ei läinud elu korraga. Roopas tega pealgi. Laas v6ib korra. Osa. Kas te menetletud? Taasiseseisvumise ajast sellist särki nagu fosforiit, tänan, ei. Väga hästi mäletan sellepärast, et kui 87. aastal me laulsime Tartu raekoja platsis laulu ei ole üksi ükski maa siis oli paljudel Need kollased särgid seljas just selle kirjaga ja teine, mis tolleaegseid olusid arvestades oli päris julge samm, oli see, et paljudel olid ka sellest T-särgid kirjaga, aga ükskord on Eesti riik Juhan Liiv ja meie vaatasime. Me uurisime, kust saaks sellise särgi, no keegi seda saladust ei reetnud, kes neid trükis, kus need saadi, ei tea. Ja, ja seda fosforiidivärki ma mäletan üli hästi. Sest seoses selle lauluga oli ju seal terve terve poleemika. Kohalikud Tartu linnavõimud tollal kartsid, et noh, rahvas tuleb ja hakkab möllama, sest fosforiidisõda oli täiesti käimas. Ja siis öeldi, meile oli planeeritud selle looga see Raivo platsi kontsert lõpetada ja Tartu linnavalitsuse parteijuhid ütlesid nii. D kas alustate selle looga ja siis läheb kontsert riburadapidi edasi või ei laula seda üldse? No meil oli tähtis see lugu ära laulda ja ega see tartu partei ninameeste käske Ju rahvast tagasi hoidnud, see lugu võeti meeletult hästi vastu, ma arvan, et me laulsime seda mitu korda seal. Nii et sellest keeldudest-käskudest abi polnud. Aga see on jah, meelde jäänud küll. Praegu kohe eetris on suvine saatesari laulva revolutsiooni, mis on kõik need kolm kuud haruldaste helide maailmas väega muusika vahel jalutanud ja lõpuks jõudnud koju tagasi. Äsja kuulasime üht Eesti iseseisvuse taastamise eesti laulva revolutsiooni ajastu võimsaima ballaadi. Alo Mattiiseni ja Jüri Leesmenti ei ole üksi ükski maa, kus tegi kaasa ka minut külaline Ivo Linna, kes hetkel on Eestist eemal just nagu ka siis, kui ta kunagi aastakümneid tagasi andis autogrammi särgile kas tema, Alo Mattiiseni ja Rita Rätsepa pildid peal, see särk jõudis hea õnne tõttu minu bändisärgikollektsiooni, kus tal on au olla kõige vanem ja ilmselt kõige väärtuslikum eksemplar ja et tänane saade on pühendatud särgindusele Kuneraadigaks, tähistab teist iga-aastast bändisärgipäeva, sedapuhku muideks rahvusvaheliselt lausa. Ka lätlased on meie algatusega liitunud, nii et täna on bändisärgipäev Ivo Linna. Ma küsingi. Mis on teil meeles selle särgiga seotud reisilt Torontosse? No mul on kaks väga eredat mälestust, esiteks Me läksime Aloga Toronto raekotta või vabandust, selle Toronto ülikool ja selle saalis oli siis kogunenud eestlaskond, kes pidas vabariigi aastapäeva, peeti kõnesid, Mart Laar oli seal. Ja Mart Laar põrutas seal ikka väga jõuliselt. Me olime Nõukogude Liidu osa veel tol ajal. Ja pärast küsiti, et oi, kuidas Mart Laar nii julgeb, et ta pannakse pal kohe trellide taha. Aga noh, ajad olid muutunud. Ja seal oli ka Roman Toi juhatusel Eesti segakoor. Ja mina laulsin seal mitut lugu, no üks oli kindlasti eestlane, olen, eestlaseks jään. Ja kas teine ei olnud mitte Rene eespere ärkamise aeg. Nii, aga siis korraldati Toronto Eesti majas. Noh, nagu spetsiaalne õhtma meie kontsert ja see kontsert oli selles mõttes väga, väga eredalt. Me laulsime loomulikult need isamaalised laulud ära, laulsime ka vanu isa, maalike laul, vaikne, kena kohakene ja ja mida, mida nad tahtsid, nad soovitused, jää vabaks, Eesti meri, sellised lood. Ja kõik olid seal ja nutsid ja see oli väga armas. Aga meil oli vaja kava ju täis kontserdi pikkune teha. Nii et me laulsime ka neid laule eesti lugusid, seal oli kikervoogusid, ütleme oih, Tibar lugu vist olid Ojakäär. Ja selgelt oli näha, kuidas kultuuriline eraldatus, raudne eesriie oli mõjunud, nad ei teadnud tänapäeva nii-öelda selleaegsetest eesti lauludest mitte midagi. Väga ilus lugu mu meelest, aga nende jaoks oli see täiesti tundmatu. Ja siis Rita Rätsepp luges. Me tegime seal mingisugused kolm-neli lugu järjest ja siis ritta, käes luges isamaalist eesti luulet Juhan Liivi ja nii edasi, nii et tegelikult oli see väga uhke, uhke ja väga isamaaline kontsert seal, nii et noh, need on kaks kõige eredamad mälestused. Tulles kaasaegse kultuuriruumi juurde, kuidas teil endal praegu bändisärkidega on, näiteks kastel Elephants From Neptune oma. On olemas. Mul on Elephants särke mitu tükki, sest et mul kallis pojake teab, et kui ta mulle neid särke, mis nad jälle Jälle minu mõistus. Oled ju eksinud? Finulinel sinu ees seisan siin vaikuses. Vaikus katab sinu langevalla juustele, täidab kogu selle ruumi. Ainult sinu vaikusega. Vaikus vaatab tänama. Keegi temas vaikinud on. Mida kõike suudab öelda? Ainult eksvaikus. Neid oli telefon, see mets on Ivo Linna nimega vaikus. Kuuled raadio kahte saade on laulvad revolutsioonid, mina olen Maarja Merivoo-Parro. Raadio kaks tähistab bändisärgipäeva ja sel puhul vaatleme täna särginduse ajalugu. Minu saate viimane külaline, võib-olla selles kontekstis üllata, aga tegelikult olemuslikult Sõnumiga särkide temaatikaga seotud inimene. Enn Tarto. 1956. aasta Ungari sündmustest inspireerituna leidis grupp Tartu noormehi et nad soovivad ema tsiteerinud Gibladele tõestada, et eesti mehe meel pole surnud. Sarmaatia mõrtsuka teile näidata, kuidas Luukas õlut teeb? Nad levitasid lendlehti, meili saadi jälile ja õige pea leidsid noored mehed end Mordva vangilaagrist, kus juba karistust kandvad endised metsavennad Suvesõjamehed tervitasid, eks nendest noortest meestest oli Enn Tarto ja tema võitlus jätkus vaiksel, aga vägagi konkreetsel moel ka vangilaagris. Kuidas täpsemalt, sellest räägib ta kohe ise. Ma olen kolm korda vangilaagris olnud. Kaks esimest korda ma olin Mordva vangilaagrites 1956 kuni 1960. Ja kui Nõukogude liit ei oleks kokku varisenud ja juhul kui ma oleks elus olnud siis ma oleks vabanenud alles 1998. aastal. Räägime nendest särkidest, mille te meisterdasid, mis teile paksu pahandust kaasa tõid? Ja meil on eestivapid, on rinna peal. Meil oli seal vangilaagris, oli rätsepatöökoda ja sealt töökojast me saime need tellida. Need ja minul ei ole vappi, sellepärast et minu pesu oli parasjagu. Vaatama, et mida ma seal, mida me seal laulame ja mida me teeme ja siis tehti läbiotsimine ja need spordisärgid korjati ära. Siis me kasutasime uut võimalust, et tegime uuesti uued särgid 59. aastal kus olid siis sinimustvalged, triibud, sinimustvalged, et see oli siis selleks, et sinimustvalge Ja nende kaudu siis me saime teha seda, et need riided õmmeldi. Ja muidugi, kui mind teist korda vangi pandi. Kuidas te neid materjale muretsesid? Nii mina kui paljud teised, kellel olid need Wordi püksid, pikad püksid kaasas loovutasime õmblejatele selle. Aitäh Enn Tarto, aitäh, Ivo Linna. Oma mälestusi jagamast. Aitäh Peeter Napoli Ella, aitäh marki. Remoun. Aitäh kõikidele saatekülalistele. Suvi laulvate revolutsioonide seltsis on möödunud kiiresti meeleolukalt ja selleks aastaks on aeg öelda nägemist. Aitäh ja ilusat päeva jätku.