Tõst kell sai kuus, Päevakaja teeb kokkuvõtte 30. oktoobri sündmustest. Mina olen toimetaja Tõnu Karjatse. Tormikahjude tõttu on vooluta veel ligi 3000 inimest. Elektrilevi loodab täita oma lubaduse tänase jooksul taastatakse vool kõikides suuremates asulates. Rahandusministeerium saatis pensionireformi eelnõu kooskõlastusringile. Eesti-Vene piirileppe ratifitseerimisprotsess seisab Eesti valitsus. Pole veel otsustanud, millal lepper riigikogule ratifitseerimiseks esitada. Selles valitsuses on langetatud otsus, et esitada see lähemas tulevikus ratifitseerimiseks parlamenti. Vastuse näitamised otsustele. Taani andis loa ehitada lõik Venemaa Nord Stream kahe gaasijuhtmest oma majandusvööndisse Läänemerel. Sügisel avatud Kohtla-Järve gümnaasiumis on esimesed kaks õppekuud näidanud seda, et mitte kõigile piirkonna noortele pole Eesti uusimas riigigümnaasiumis õppimine jõukohane. Ei meeldi nõuded, näiteks ei meeldi see, et sööklas peab noa-kahvliga sööma, et ma tõesti nõuame. Võib-olla teine näide, see, et minule korrektset riietust Tartu kesklinna parkimismaja arhitektuurivõistluse võitis Villem Tomiste stuudios Tallinn. Tartu abilinnapea loodab, et maja valmib juba 22. aasta jõuludeks. Salme kultuurikeskuses Tallinnas algab remont, mille käigus saab uue ilme kogu kolmas Gruusia uuenev teatrisaal. Esialgu kohandatakse need linnateatrile asenduspinnaks. Ehitusperiood annab meie meeskonnale suurepärase võimaluse oma tegevuskavade ja plaanide sättimiseks nii-öelda vaimselt ja füüsiliselt see maja taaskord nagu rohkem avada kultuurielule tervikuna Tallinnast. Ilm on pilves selgimistega, hakkab sadama, vihma ja lörtsi, õhutemperatuur langeb öösel kohati miinus kuueni ja homme päeval tõuseb taas pluss üheksa kraadini. Nüüd kõigest lähemalt elektrilevibrigaadid on päev otsa töötanud pea pooled nendest, kes hommikul veel olid elektrita. Voolu tagasi saanud. Uku Toom räägib lähemalt. Hoidsime täna silma. Päeval Moostel hommikul teatasime koha, kus saab laadida telefone ja arvuteid ning süüa sooja suppi. Praeguseks teame, et rahvast käis kohal palju. Kui helistasin pärastlõunal Põlva abivallavanemale marti lõigasele, oli Mooste veel elektrita. Kui ma eile õhtuks, siis selgus Elektrilevi infost, et ei pruugita asja korda saada. Kogu aeg oli info, et täna ja täna ja siis käivitasime nii-öelda plaan B ja oleme terve siis Moost generaatoritega panime tööle veevärgi generaatorite pealt, katlamaja sai 60 kilovatise generaatori kortermaja otseseid generaatorid, et nende soojasõlmed töötaks omakorda, et seal on meil praegust 13 generaatorit korraga töös, et vesi on juba inimesed tagasi ja küte peaks taastama ka õhtuks, et kuna läheb miinustesse, et nüüd see, see suur tööpäeva jooksul ära tehtud. Elektrilevi lubas hommikupoolikul, et täna taastatakse kõikides veel vooluta olevates suuremates asulates, sealhulgas Moostes õhtuks elekter. Veidi aega tagasi küsisin elektrilevi juhatuse liikmelt Andres Tõnis saarelt, milline on seis praegu. Praeguse õhtuse seisuga, kui nüüd hommikul oli meil vooluta 4750 inimest, siis praeguse informatsiooni järgselt on veel vooluta 2800 inimest. Nüüd me oleme selle suurema osa päevaplaanist, kus me nägime ette suuremate asulate elektrivarustuse taastamise jõudnud enam-vähem ära täita, et siin on veel mõned asulad, kus meil tööd käivad. Hetkel on 70 brigaadi veel Võru, Põlva, Valgamaal, Viljandimaal, Tartumaal töös ja loodame, et me saame need suuremad asulad siis õhtuks kõik pingestatud, meile kõige rohkem peavalu toonud rike, mis puudutas Mooste asulat, siis ka Mooste asulas on õnnestunud elektrivarustus taastada. Täna kell 15 19 seisuga kuskil 300 klienti said elektrivarustus Eda tagasi. Nagu öeldud, on elektrita kliente veel palju, muuhulgas ka Mooste kandis. Elektrilevibrigaadid jätkuvad tööd hilisõhtuni. Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile pensionireformi eelnõu, selle eesmärk on muuta teise pensionisambasse kogumine vabatahtlikuks ja võimaldada raha enne pensionile minekut välja võtta. Tekib juurde ka võimalus sissemaksed peatada Ta kogutud raha edasi kasvama. Seni teise sambasse kogutud raha on kavas välja maksta kuni 10000 euro puhul ühekorraga suuremate summade osas tehtaks väljamakse kolmes järgus. Eelnõu on saadetud niisiis kooskõlastamiseks ministeeriumidele. Riigikogu väliskomisjon arutas Eesti välispoliitika eesmärke suhtluses Venemaaga, kutsutud oli ka välisminister Urmas Reinsalu. Mall Mälberg rääkis pärast arutelu välisministri ja komisjoni aseesimehega. Väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson pidas väga oluliseks, et nii, nagu Eestis tavaks on olnud, peaks meil olema ühtne arusaam suhetes sellise keerulise naabriga nagu Venemaa. Kui siin on võib-olla väljapoole jäänud mulje, et president, peaminister, välisminister nagu ajavad igaüks ja veel eriministrid valitsuses oma asja nagu suhetes Venemaaga siis tänane väliskomisjoni istung andis ma usun sellise hea ikkagi tõuke selles suunas, et Eestile on kohane olnud üks välispoliitika, kaasa arvatud ka poliitika Venemaa suunal. Kui see on selline harali ja laiali ja kartlik siis võitjana ainult venelane. Et Eesti-Vene suhted on täna sellises väga tagasihoidlikkus faasis, et olgugi, et toimus kohtumine presidentide tasemel. No me oleme ju näinud, et mingit väga põhimõttelisi muutusi pole toimunud ja siin ei ole mõtet pead liiva alla peita. Eesti-Vene suhete üks olulisemaid küsimusi on piirileppe, mis seisus see praegu on? Välisminister Urmas Reinsalu. Pill lepingu kontekst on muutunud, Venemaa esindajad on teinud oma avaldusi, et Eesti valitsus peaks loobuma oma russofoobiast poliitikast, siis olles olles valmis piirilepet menetlema piirilepe on allkirjastatud seal reaalsus välisministeeriumi vaates. Me lähtume õigusliku järjepidevuse põhimõttest. Sellest, et artikkel kaks Tartu rahulepingule maksev kas või selles valitsuses on langetatud otsus, et esitada see lähemas tulevikus ratifitseerimiseks parlamenti. Vastuse näitamised otsustele. Marko Mihkelson on valitsuse piirilepingu asjaajamise suhtes kriitiline. Suhtumine piirilepingu ratifitseerimise on ju kolm valitsuse osapoolt risti vastupidistel seisukohtadel. Ehk siis me võime öelda, et see hoiak, mis praegu nagu valitsuse poolt nähtavasti on, eks need arutelud jätkavad, on jätkuvad, on pigem see, et et mõjutada Venemaad läbi siis lääne ühtse poliitika, nii palju, kui seda on võimalik. Üks küsimus, mille vastu Mihkelsoni sõnul avalikkus suurt huvi tunneb ja mida täna puudutati, on see, kas president peaks osalema üheksandal mail võiduparaadil Moskvas. Minu ettepanek täna oli küll see, et võimalikult vara võiks vabariigi president oma seisukoha kujundada ja kõige parem oleks, kui ta teeks seda koos kolme balti riigiga. Läti valitsus vaidleb tuleva aasta eelarve üle ja liinil on nüüd ka Ragnar Kond. Ragnar kui suured erimeelsused meie lõunanaabritel eelarvega on? Arutelud on seimis kestnud hommikuni. Meil on siis täna nüüd esimene kui eelarve ja sellega seotud seadusemuudatused, mida on kokku ligi 30, jõuavad siis seimi suurde saali ja praegu veel arutelud käivad ja noh, täna õhtu jooksul loodetakse siis esimesel lugemisel see eelarve põhimõtteliselt heaks kiita. Ma ei oska öelda, kas erimeelsusi on palju, sest noh, küsimus on pigem selles, et kes on rahul ja, ja kes ei ole rahul. No Lätis on uue aasta eelarve varasemaga võrreldes palju rohkem seotud reformidega. Läti peaminister Krišjānis Kariņš ütles täna ka, et olukord, kus me noh, kõigile, kes raha juurde vajavad, muudkui aga anname, anname, anname seda juurde, ei vii tegelikult selleni, et kõik jääksid rahule. No ta tõi näiteks siin meditsiini valdkonda ja ka haridusvaldkonda, kus nii arstid kui ka õpetajad ütlevad tahaks rohkem palka, mis on ka tõsi, eks ju, aga et raha kogu aeg tuleb juurde, aga samas rahulolematus kasvab, noh näiteks arstid kavandavad järgmisel nädalal suurt piketi, see mees ja, ja õhus on ka streik, nii et reformid on olulised. Ja kolmas on pool või haldusreform, mis Lätis on samamoodi tulekul, nii et eelarve on nendega seotud ja kui öelda veel natuke numbreid ka, siis esimest korda siis eelarve kulud ületavad Lätis 10 miljardi piiri, tulud on ligi 10 miljardit ja defitsiit on siis 0,3 protsenti majanduse kogutoodangust, aga noh, ma usun, et see eelarve võetakse vastu, sest et viie partei ühiskomisjon on seda väga põhjalikult ette valmistanud ja ega ausalt öelda hetkel ka muud varianti pole. Aitäh Ragnar. Ja taeva välisuudised võtab nüüd kokku Evelyn Villers. Taani andis loa ehitada lõik Venemaa Nord Stream kaks gaasijuhtmest oma majandusvööndisse Läänemeres, teatas Taani energiaagentuur. Kuigi Nord Stream kaks ehitus Pier koos polnud gaasitoruehitajal Gazpromil luba alustada tööd Taani majandusvööndis. Taanil on kohustus lubada gaasitransiiditorude ehitust vastavalt ÜRO mereõigusele, teatas agentuur. Oktoobri alguses ütles Vene president Vladimir Putin, et isegi Taani keeldumise puhul viiakse projekt lõpule, kuid rakendatakse teist marsruut. Nord Stream kaks kahekordistab Venemaa ja Saksamaagaasitransiidi mahtu. Kriitikute sõnul muudab see Lääne-Euroopa veelgi sõltuvamaks Vene gaasist. Tunnustatud Briti mõttekoda kritiseeris peaminister Boris Johnsoni Brexiti lepet ning ennustas analüüsi järel, et Euroopa Liidu jäämisega kõrvutades langeb Brexiti korral ühendkuningriigi majandus 3,5 protsenti. Teem. Mõttekoja National Institute of Economic and Social ris sööd. Avaldatud uuringu järgi saab ühendkuningriigi majandus 70 miljardi naela suuruse hoobi. Uurijate ennustus põhineb eeldusel, et lahkumise järel 2021. aastani kestva üleminekuaja lõpus on saareriigil ja Euroopa liidul vabakaubanduslepe olemas. Austraalia pelgab, et riigi idarannikul kontrolli alt väljunud metsatulekahjus põlesid surnuks sajad äärmiselt haruldased koaalad. Laupäeval arvatavast välgunoolest alanud tulekahju põleb Sydneyst umbes 400 kilomeetrit põhjas. Leegid on laastanud rohkem kui 2000 hektarit ning tuletõrjujad pole senini neid kontrolli alla saanud. Uus-Lõuna-Walesis elusloomade päästmisega tegelevad võimud pelgavad tuletsoonis elavate sadade väga haruldaste koaalade pärast. Tšiili president Sebastian Pinera teatas, et riigis jätkuva poliitilise kriisi tõttu loobutakse Aasia ja Vaikse ookeani majanduskoostöökohtumise ja kliimamuutuse konverentsi COP 25 korraldamisest. Piniera ütles, et otsuse tegemine oli väga valus, kuid pärast rohkem kui 10 päeva kestnud proteste peetakse paremaks mitte korraldada 16.-st kuni seitsmeteistkümnenda novembrini kaubandustippkohtumist ja teisest kuni 13. detsembrini kliimakonverentsi. Sügisel avatud Kohtla-Järve gümnaasiumis on esimesed kaks õppekuud näidanud seda, et mitte kõigile piirkonna noortele pole Eesti uusimas riigigümnaasiumis õppimine jõukohane, jätkab Rene Kundla. Kui esimesel septembril alustas Kohtla-Järve riigigümnaasiumis õppetööd üle 320 õpilase, siis pärast esimest koolivaheaega tuli sel nädalal neid kooli juba vähem kui 300 26-le. Õpilasele pole uue koolinõuded olnud sobivad. Kooli direktori Hendrik Aguri sõnul pole põhjuseks olnud vaid see, et venekeelsetest koolidest pärit õpilastel oleks eestikeelses koolis õppekeelega raskusi. Tuleb rääkida koolikultuurist, siis ei meeldi nõuded, ei meeldi lihtsad asjad, näiteks ei meeldi see, et sõltus peab noa-kahvliga sööma, et ma tõesti nõuame. Võib-olla teine näide, see, et me nõuame korrektset riietust, sest see loob ka keskkondlase, loob akadeemilist keskkonda. Lisaks sellele, et vahetunud on mõned koolitöötajad, selgus kooliaasta edenedes, et juurde on vaja võtta õpetajaid, kes suudaks vene noortele eesti keelt õpetada. Hendrik Agur. Nojah, võtsime hüppeliselt juurde eesti keel teise keelena õpetajaid, noh tavalises eesti õppekeelega koolis sellist ametinimetust isegi ei tunta ja ka mina tõsi, tunnistan varasemalt ei osanud seda tähtsustada. Aga nüüd on ikkagi need õpetajad, meie ühed staarid, kes peavad tegema kõik selleks, et vene emakeelega õpilased saaksid eesti keele hästi selgeks. Kirjandusõpetaja Eliisa pudersel tunnistas, et erineva keeletasemega õpilastele tundide andmine on keeruline, kuid mitte võimatu tegevus. Nii ütleme, vene emakeelega õpilaste keeletase on erinev ja, ja kirjandus on küllaltki raske anda vastavalt nende erinevale tasemele, aga, aga see tegelikult on õpetanud mulle endale ka väga palju ja ma pean ütlema, et see areng kahe kuuga on tegelikult väga suur olnud, et eriti ma näen seda just enda vene õpilaste puhul väga palju. Et igati positiivne. Venekeelsest perest pärit, kuid enne uue kooli avamist eestikeelses Kohtla-Järve Järve gümnaasiumis õppinud 11. klassi õpilane Taarja showskaja tunnistas, et talle meeldib uues koolis rohkem. Siin koolis kasvatatakse, võib olla selliseid uuemaid õpetamismeetodeid, mis rohkem keskendub sellele, et sa saaksid õppeainet aru, tõelist mõistaksid, mida sa teed, mitte see, et lihtsalt luupid asju pähe. Ida-Virumaal on õpilastel valida kahe riigigümnaasiumi neli aastat tagasi valminud jõhvi gümnaasiumi äsja avatud Kohtla-Järve kooli vahel. Kohtla-Järve Ahtme põhikooli üheksanda klassi õpilane Aleksandra Chirvakova nentis, et kuigi ta elab Kohtla-Järvel, siis tema valik langeb tõenäoliselt jõhvi gümnaasiumi kasuks, mis asuta kodule lähemal venekeelses põhikoolis eesti keeles vaid eesti keelt, ajalugu ja ühiskonnaõpetust õppiv neiu, tunnistas ta. Veidi pelgab gümnaasiumisse minekut. Need eesti keeles on raskem õppida ja ma kogu elu EBS-i on vene keeles ja Mules raskem. Kohtla-Järvelt raadiouudistele Rene Kundla Tartu kesklinna parkimismaja arhitektuurivõistluse võitis Villem Tomiste stuudios Tallinn. Tartu abilinnapea loodab, et maja valmib juba 2022. aasta jõuludeks. Madis Hindre annab teada. Parkimismaja võidude autor, stuudio Tallinna arhitekt Villem Tomiste lähenes ülesandele nii nagu enamus osavõtjaid. Kõige tähtsam polnud lahendada parkimisküsimus, vaid see, et hoone pakuks mingit väärtust küll linnaruumile. Villem Tomiste usub, et suurem osa külastajaid läheks uude parkimismajja jalgsi. Ja ta leiab ennast turuhallist, mis on avatud tänavatele. Turuhallis on väikesed kioskid, mis meenutavad seda, mis suvisel ajal leiab aset Emajõe serval. Väikesed baarid, väikesed söögikohad, terrassid ja selles kohas vanalinna veerel peaks käivitama ka selle, et kui sa turuplatsilt osta süüa, et see valguks omakorda ka Vabaduse parki suvisel ajal, mis täidab kogu ümbritsevat ruumi, et see kunagine Emajõe äärne sagin tasapisi tagasi tuua ja vanalinna servale. Nagu võidude nimi, turuplats ütlemine, maja vähemalt kujum piltidel sugugi välja, nagu oleks mõeldud 200-le parkimiskohale. Sambad ja kõrged võlvkaared ning suured valged ilma akendeta pinnad jätsid võistluse žüriile piduliku mulje otsekui plaanideks mitte parkimismaja, vaid muuseumi või raekoja hoonet, räägib linnaarhitekt Tõnis harjus. Võidud autorongi siis võtnud selles kõike, eks kavaldanudki esteetilise terviku ei saa selle kohta öelda parkimismaja, pigem võiks selle kohta öelda, kui suurejooneline kunstiteos. Skulptuur. Aga millal või kuidas see skulptuur siis valmis ehitatakse? Tartu abilinnapea Reno Laidre ütleb, et linn parkimismaja ehitama iha ka juba mõnda aega tagasi koostas volikogu tingimused hoonestusõiguse konkursiga ning hiljemalt paari kuu jooksul kuulutab linn enampakkumise välja. Kui see edukas sõlmitakse leping ja kolme aasta jooksul peab olema see majaka sellisel kujul valmis ja kasutuses. Aga kes oleks valmis kolme aastaga muidugi siin maja ehitama, et seda siis lepingus lubatud viis 10. aastaga pidada eriti arvestades, et võidutöös oli lisaks parkimisele suur maht just erinevatel putkadele turupindadel. Samas, kui mitu teist tööd pakkusin välja omanikule hulga tasuvamat büroopinnad, Reno Laidre on võimalus ettevõtjal, kes hoonestusõiguse konkursi võidab ka oma äranägemist mööda, siis seda lahendust Velgas täiendada või muuta, millega ei ole tänane võidutöö näiteks tegelenud, on see, et sinna saab ka maa alla minna ja võib juhtuda ka niiviisi, et, et ühel hetkel ettevõtja ärihuvidest lähtuvalt leiab ka funktsiooni maa-alusele. Tallinnas asuvast Salme kultuurikeskusest saab linnateatri ajutine mängupaiku, Linnateater kolib sinna järgmisel sügisel teatrikvartali ümberehitamise ajaks. Margitta otsmaa räägib lähemalt. Rekonstrueerimise käigus paraneb oluliselt hoone tehniline seisukord, vahetatakse katus, rekonstrueeritakse tervikuna. Kolmas korrus, kuhu rajatakse kaks black box tüüpi teatrisaali, täiendatakse suure saali tehnikat, rajatakse näitlejatele ja tugipersonalile vajalikud ruumid ja ka trepikoda saab uue ilme. Salme kultuurikeskuse direktor Mihkel Kübar ütleb, et ehitustööd ei lähtu üksnes linnateatri vajadustest, vaid mõeldakse ka kaugemale, nii et kultuurikeskusele tekib tulevikus rohkem võimalusi. Salme kultuurikeskuse olemuse oma idee poolest jääb ikka Salme kultuurikeskuseks, et seetõttu näiteks sedasama renoveerimise käigus me oleme väga palju rõhku pannud maja üleüldise akustika parandamisele. Et võimalikult paljud huviringid ka tulevikus saaksid siis kaasaegsetes tingimustes oma tegevusi jätkata, siin teine kindlasti on teatritegevus erinevad projektid teatrite erinevat, kes on siin aastaid teinud, avanevad uued võimalused ka kahe väga moodsa saali näo peale renoveerimist. Me saame ka oma sisu poolt laiendada erinevate kontserdite erinevate konverentside näol. Et ta annab meile kindlasti nagu uut hingamiste võimalust. Salme kultuurikeskus on läbi aastakümnete olnud märgilise tähendusega ja Mihkel Kübar ennustab keskusele helget tulevikku. Eks see piirkond siin, kus Salme kultuurikeskus on tegutsenud, on ju viimase 10 aastal ka, kas kardinaalselt muutunud, on palju öelda, aga, aga ikkagi olulisel määral muutunud. Need inimesed, kes siin piirkonnas elavad, võib-olla on uute ideede ja et ega, ja uute vajadustega, eks kultuurikeskus peab samamoodi ajaga kaasas käima. Võtame kaasajaloost selle, mis hea ja vajalik ja lisame siis sisu poole pealt uut. Ehitusperiood annab meie meeskonnale suurepärase võimaluse oma tegevuskavade plaanide sättimiseks nii-öelda vaimselt ja füüsiliselt see maja taaskord nagu rohkem avada kultuurielule tervikuna. Tallinnas. Tööd peavad aga valmis olema tuleva aasta 10.-ks augustiks, seejärel võetakse ette Salme kultuurikeskuse keldrikorrusel paiknevad kohviku ruumid. Mis seisus on aga samal ajal linnateatri arendusabilinnapea, Eha Võrk? Vanalinnas teada on, et üllatusi tuleb ja seetõttu on need projekteerimistööd pikenenud. Loodetavasti aasta 20 peaks olema siis projektid tehtud ja loodame siis ka ehitustöödega alustada ka, see on ju praegu eeldus, et niimoodi läheb. Linnateatri teatrikompleks peab kava kohaselt valmis saama 2022. aasta lõpuks. Ilm läheb sajule ja ööd külmemaks. Ülle Jõemaa, palun. Täna ilma mõjutanud kõrgrõhuhari kaugeneb ööseks Venemaale ning enne keskööd on selle mõjul Ida-Eestis taevas veel selgem. Samal ajal on Läänemerele jõudnud sajupilvedega madalrõhulohk, mis kandub Eesti kohale. See muudab ilma pilviseks ning toob sadu Isis levivad sajupilved. Saabuval ööl Lääne-Eestist ida poole. Mitmel pool sajab ja sadu on nii lume, lörtsi kui vihmana. Sooja. Frondi eel pöördub tuul edelast lõunasse, frondi üleminekul aga uuesti edelasse ja läände neli kuni 10, rannikul tugevneb puhanguti, eriti 15 meetrini sekundis. Õhutemperatuur langeb miinus ühe miinus kuue kraadini, saartel ja läänerannikul on nullist pluss nelja kraadini. Hommikuks aga õhutemperatuur tõuseb. Homme päeval on ilm pilves selgimistega, mitmel pool sajab vihma ja lörtsi. Puhub edela ja läänetuul viis kuni 11, rannikul puhanguti kuni 16 meetrit sekundis. Pärastlõunal pöördub tuul lääne poolt alates loodesse. Õhutemperatuur on kolmest kuni üheksa kraadini. Ja tänase päeva spordis võtab nüüd kokku Johannes vedru. Pärnus peetakse 15000 USA dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i tenniseturniiri meestele. Üksikmängu esimese ringi raames käis täna väljakul viis Eesti tennisisti. Turniiril kaheksandat paigutust omav Vladimir Ivanov alistas kahes setis noore ukrainlase Ilja Belo korotko. Kenneth Raisma sai kolmes setis neli. Kuus, kuus. Üks, kuus. Neli jagu Valgevene mängijast Martin Boriss Yukist. See tähendab, et teises ringis ehk 16 parema hulgas kohtub Raisma Daniil Glinka ka Eesti tenniseliidu peasekretär Allar Hint. Kuus eestlast Kulerzgelast, kellest vähemalt pooled võitsid ennistama Otepää punktikesi jälle juurde, et see on nagu üks pool sellest ja ma arvan ka tegelikult täna oli publikule ja üldse üldse. Sõbral oli päris päris huvitavad lahingud. Maailma paremaid naistennisist koondava WTA aastalõputurniiril kindlustas koha poolfinaalis ukrainlanna Elina Svitolina. Tiitlikaitsja Svitolina alistas seitse. Viis, kuus. Kolm, Simona haleti. Hilisemas mängus sai Karolina Pliškova loobumisvõidu Bianca Andrescult. Juba reedel algab Tallinnas tänavuse hooaja esimene epeevehklemise maailmakarika etapp naistele. Viiekümnes- Tallinna mõõk kestab pühapäevani ning Tokyo olümpiale pääsemiseks vajavad eesti koondislased häid tulemusi. Kui individuaalturniiril on võimalus rohkematel Sis võistkonnavõistluseks, valis peatreener Kaido Kaaberma Eesti naiskonda lisaks Erika Kirpu, Katrina lehis Julia Beljajev pale. Kogenud Kristina Kuuse. Sisemine konkurents ei tohi tema arvates koondise üldist sisekliimat ja eesmärki lõhkuda. Kristina kuusk. Ma arvan, et sellel hooajal ilmselt on meil rõhk natuke teises kohas kui üksteisega konkureerida, tegelikult on ju vaja see Püha koht kätte saada, et kui me siin omavahel kaklema hakkame, siis ma arvan, et see asi nii lihtsalt ei lähe. Mina ise mõtlen, et kuidas ikkagi maailma võita, mitte meil siin Eestis. Ja tänan, Johannes, selline oligi Päevakaja 30. oktoobril, head õhtut ja kuulmiseni.