Tere õhtust, kell sai kuus ja eetris on teise novembri hingedepäevapäevaga ja mina olen toimetaja Brent pere. Täna pärastlõunal nimetas president Kersti Kaljulaid ametisse väliskaubandus- ja IT-ministri Kaimar Karu. Me rääkisime nii väliskaubanduses kui infotehnoloogiast, jäi mul vähemalt mulje, et mõlemas valdkonnas oleme me üsna samal meelel prioriteetide osas. Enamik Rakvere linna arste koondus koos õdedega uude rohkem kui 2,2 miljonit eurot maksma läinud tervisekeskusesse. Türgi hakkab saatma Süürias kinni peetud äärmusrühmituse islamiriik välisvõitlejaid kodumaale. Sügisel alustas Eestis tööd ettevõte, mis pakub inimestele hingedepäeval võimalust toimetada küünlad hauaplatsile kulleri abil. Juhul, kui me seal isiku leiame ja siis otsib ta pisike on äratuntav, kellele tahetakse küünalt saata siis saab kinnitada häiramakse interneti kallalis ja hilisemalt, saadame siis pildi. Tallinnas peetavatel naiste epeevehklemise MK-etapile jõudnud ükski eestlanna individuaalturniiril avaringist kaugemale. Homme on kavas naiskonnavõistlus eelolevale küll ja homme päeval on pilves ja sajune ilm, sajab peamiselt vihma, sisemaal ka lörtsi. Tuul pöördub päeva jooksul kirdesse ja tugevneb neli kuni 10, põhjarannikul õhtul puhanguti 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel kaks kuni seitse kraadi, Kirde-Eestis enne keskööd nulli lähedal. Homme päeval jääb temperatuur vahemikku viis kuni 11 kraadi. Täna pärastlõunal nimetas president Kersti Kaljulaid ametisse väliskaubandus- ja IT-ministri Kaimar Karu, keda Eesti konservatiivne rahvaerakond tutvustas eile avalikkusele ja ka peaministrile. Tegemist on alla aasta ametis olnud valitsusele juba kolmanda väliskaubanduse ja IT-ministriga. Kaimar Karu ei ole kuulunud ühtegi erakonda EKRE ridadesse astumise otsust ei ole ta enda sõnul veel teinud. Viimatine minister Kert Kingo lahkus ametist 23. oktoobril, sest oli Riigikogus valetanud oma skandaalse nõuniku palkamise kohta. Anne Raiste küsis uuelt ministrilt, milles presidendiga räägiti ning kuidas tuleb ta avaliku tähelepanuga toime. Me rääkisime nii väliskaubanduses kui infotehnoloogiast, jäi mul vähemalt mulje, et mõlemas valdkonnas oleme me üsna samal meelel prioriteetide osas ja võib-olla siis esimeste sammude osas, et oli väga selline hea kohtumine, sai rääkida samadest asjadest, öösel magasin üsna hästi, ilmselt sellepärast, et ma olin lihtsalt trump, väsinud esinemine minu jaoks ei ole päris uus, et ma teen koolitusi ja, ja olen ka konverentsidel esinenud päris palju sellist kaamerat, tähti, mis tõepoolest iga nädal igale peale ette pole tulnud. Kuidas ma ütlen, et mulle mulle meeldiks, et ma jõuaksin võimalikult kiiresti selle olukorrani, kus iga kord kui selline kogunemine taas on midagi head, kui midagi mingeid häid uudiseid jagada või nagu rääkida, midagi, mis on nagu hästi läinud ja võib-olla siis loodetavasti vältida neid olukordi või vähemalt minimeerida neid olukordi, kus kus peaks aruanne sellest, mis ei ole nii hästi läinud. Millise mulje on aga uus minister jätnud peaminister Jüri Ratasele? Ta on jätnud asjalikku muljed, on kindlasti ühest oma valdkonnast väga tugevasti töötanud, millest on infotehnoloogia. Väliskaubandus on samuti tähtis ja ta peab seda prioriteetseks aidata meie ettevõtjaid. Eks ta elu ole olnud väga suuresti ju väljaspool poliitikat. See tähendab seda, et nüüd tuleb ka neid oma visioone, selgeid ideid ka siis viie ministritel, millised soovitused andsite talle ka? Üks soovitus on see, tema roll on tegelikult teha kõik selleks, et aidata meie ettevõtjate uksi, avada väljaspool Eestit ja läbi selle suurendada meie ekspordivõimekust. Teine roll on loomulikult see digiühiskond, mis on heas mõttes kroonijuveel siin Eestis ja täna tuleb öelda, et selle tänase taseme hoidmine on üsna suur väljakutse. Loomulikult tuleb ka edasi tegeleda arendustööga ja väga suur osa minu meelest see on see, et kuidas me järjest rohkem ja rohkem seda digitaalset ühiskonda suurenenud suudame integreerida üle Eesti riigi piiride. Piirideülene koostöö. Enamik Rakvere linna perearste koondus koos õdedega uude rohkem kui 2,2 miljonit eurot maksma läinud tervisekeskusesse, kus tööpaiga said ka psühhiaatrid, füsioterapeut, ämmaemand ja koduõde, jätkab Rene Kundla. Tosinast rakveres tegutsevast perearstist hakkas uues linnale kuuluvast tervisekeskusest tööle 10, neist neli töötasid ka enne üheskoos kõrvalmajas, kuid teised olid mööda linna laiali. Perearstide emotsioonid olid lähtuvalt taustast erinevad, kes hindas avarust, kes koosolemisest tulenevaid võimalusi. Perearst Sirje Sirotkina. Rakvere linna sotsiaalmajas olime üürnikeks, aga seal olid meil ruumid väikesed, lihtsalt me ei oskasin veel olla, sest siin on niiviisi ühele perearstil on kolm ruumi kahele õele kõigile eraldi ruumid, seal me istusime ühe õega ühes kabinetis. Aga noh, me kollektiiv oli sõbralikke seal, me olime väga kodus, nii et me algul nagu natuke hirm on siin suures ruumis. Perearst Kersti veidrik. Siin on abiruume, siin on võimalust abiteenuseid palgata, siin on võimalus meil ühiselt koos arutada, teemasid, koosolekuid pidada ja kolleeg on kõrval olemas, et see on meie enamuse arstide suur puudus olnud. Uue majaga on vaja linnakodanikel veel harjuda, oli keeruline. Oli eksisin täitsa ära. Küsisin abi, aga väga uhke maja. Rakvere linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami nentis, et kui maja loomise protsess oleks kulgenud veidi sujuvamalt, siis oleks see võinud saada praegusest veelgi suurem. Üks ebaõnnestumine on meil siiski selle protsessi juures oli, oleksime saanud ühe eellepingu rohkem kaheksa asemel üheksa siis oleks meil täna siin kohatud 13-le perearstile, täna on 10-le ja kõik need 10 kohta on täidetud ja, ja meil on kontakti võtta inimestelt, kes sooviksid samuti Rakverepäraseks tulla. Seda, et Rakvere on regiooni tõmbekeskuseks, tunnevad enda peal ka 15000 elanikuga linna perearstid. Põhjuseks on see, et mõnes lähivallas on perearste puudu, seetõttu soovivad sealsed elanikud saada endale perearsti Rakvere linnas Rakverest raadiouudistele Rene Kundla. Ja välismaalt Türgi hakkab saatma Süürias kinni peetud äärmusrühmituse islamiriik välisvõitlejaid kodumaale, teatas Türgi. Kuigi paljud riigid ei taha neid tagasi võtta. Türgi siseminister Leimann soilu ütles, et nad ei kavatse rühmituse liikmeid aegade lõpuni enda käes hoida ning riik pole neile hotell. Türgi hoiab välisvõitlejaid kinni veel mõnda aega. Soilu sõnul võtsid Euroopa Liidu riigid kaasa arvatud Hollandi Ühendkuningriik mõnedelt võitlejatelt kodakondsuse, et Ankara ei saaks neid koju saatma. Ta lisas, et see on täiesti vastuvõetamatu ja vastutustundetu. Türgi alustas oktoobris Kirde-Süürias pealetungi sealsete kurdi võitlejate vastu. Ankara peab neid terroristideks, kuid nad olid islamiriigi kalifaadi hävitamise eesliinil ja neid toetavad lääneriigid. Osana pealetungist võttis türgi enda kätte islamiriigi liikmed, kelle üle pidasid seni Süürias valvat kurdid. Protestijad vandaalitsesid täna Hiina uudisteagentuuri Xinhua Hongkongi toimetuse ruumides ning lõhkusid aknaid ja uksi, teatas kohalik meedia. Ajakirjanduses avaldatud piltidelt on näha, et Hongkongi van tšai linnaosas asuvates Hinhaa ruumides on tuld tehtud, aknad sisse löödud ja seinu katab grafiti. Meeleavaldajad on varem rünnanud Hiina panku ja ettevõtteid, mida seostatakse mandrivõimudega. Xinhua ruumid polnud seni protestijate raevu alla sattunud. Hongkongi politsei lasi täna taaskord tänavatele tulnud tuhandete protestijate vastu käiku pisargaasi ja veekahurid. Viiendat kuud kestvat demonstratsioonid ei näita keelule vaatamata vaibumise märke. Rootsi politsei pidas riigi lõunaosas malm linnas ühes kortermajas kärgatanud plahvatusega seoses kinni kolm inimest. Täna varahommikul Rootsi suuruselt kolmanda linna lõunaosas asuvas hoones kõmatanud plahvatus lõhkus maja peaukse, lõi puruks aknad ja kahjustas fuajeed. Keegi plahvatuses viga ei saanud. Rootsi politsei pressiesindaja ütles, et esialgsetele andmetele plahvatus seotud reedel ühes teises maailma linnaosas toimunud plahvatusega. Seal sai kahjustada üks hoone ja selle kõrval pargitud autod. Täna teavitati politsei pommimeeskonda ühest kahtlusi äratanud esemest Malmö kesklinnas asuvas pargis. Viimase kahe kuu jooksul on seda ette tulnud 30 ja sel aastal 100 korda. Ja kodumaale tagasi. Neljapäeva õhtul jõudis Pärnusse Elmar kitse maal Pärnu jõgi, mille abilinnapea Meelis Kukk ostis Tartus E-Kunstisalongi oksjonilt. Nii on kunagi raekojas rippunud maal tagasi linna omandis, jätkab Ester Vilgats. Kui Elmar kitse 1957. aastal valminud maal E-Kunstisalongi oksjonile jõudis, mäletasid vähesed, et maal rippus kunagi Pärnu raekojas, aga tolleaegne täitevkomitee esimees arvas, et see sinna ei sobi ja töö leidis 1972. aastal 2053 rubla eest uue omaniku. Selle ostis san tehniliste tööde valitsuse Pärnu osakond. Abilinnapea Meelis Kukk rehkendus välja, et maali hind võrdus toona 16 kuupalgaga, mis on üle 22000 euro. Oksjonil osteti see alghinna ehk 47500 euroga. Praegu ripub kitse töö linnavalitsuse saalis, kus toimuvad abielutseremooniad. Maal vajab valgustamist ja saali sisustus uuendamist. Pärnu abilinnapea Meelis Kukk. Minu meelest see saal on hea ja tähenduslik koht, kuna siin toimub abielude sõlmimine, et maali peal on näha Pärnu jõe suue ja mage vesi ühineb soolase mereveega ja toimib edasi ühtse ökosüsteemina, nii et see on ka neile abielud toimingutele kindlasti siduv ja tähendustandev sümbol. Kui Pärnu kavandatav kunstihoone valmib, leiab Maal koha seal maja ehitusmaht on aga suurem, kui läheb vaja kunstisaali, kunstikooli ning volikoguruumideks ja praegu otsitakse partnerit. Ester Vilgats, Pärnu. Sügisel alustas Eestis tööd ettevõte, mis pakub inimestele hingedepäeval võimalus toimetada küünlad hauaplatsile kulleri abil. Ettevõte krattitud Sõrvistuses pakub teenust, kus interneti tellimuse peale viiakse küünal inimese eest hauale. Nii saavad ka need, kel pole võimalust või tahtmist ise surnuaeda minna, lähedastele siiski küünla kohale toimetada, räägib ettevõtte juhatuse liige Allan Selirand. Praegusel juhul on nii, et milleks kodulehele, siis on võib-olla paljude küünal otsiga inimlahendi kadunukest meie andmebaasist andmebaas, mis, mis on meil olemas, on tegelikult koostatud avalike andmebaaside alusel, mis Eestis on digitaalsed, juhul kui me seal isiku leiame ja siis otsib ta pisike on äratuntav, kellele tahetakse teenust siis küllalt saata siis saab kinnitada tehairamakse internetikanalis ja hilisemalt, saadame siis pildi sellest, kuidas ka see küünal on selle hauale pihutud. Kolmele alustavale kullerile tuli hingedepäevaks üle 300 tellimuse. Küünalde hind oleneb paketist jääb vahemikku neli kuni 12 eurot. Nendes kohtades, mida pakume kaks surnuaeda, mis me nimekirjas on, ise hindame seda vägagi heaks tulemuseks uuele teenusele, mida pole varem pakutud hingedepäeva puhul. Ja varem pole pakutud ka sellisel viisil nii-öelda hauahooldusettevõtete poolt sellist venelast digitaalses kanalis. Tallinna kalmistute juhataja Jaak taevas ütles, et tegu on pisut alatu mõttega. Kujutame nüüd ette, et miks ma siis üldse küünalt seal süüta, kui ma ise ei viitsi sinna minna või? Hea küll, ma saan aru, kui ei saa minna need erandjuhtumeid, näiteks meil on siin juriidiliste isikute matmisaladega, kellega lepingud on, ütleme, nendel ka nende poolt tellitud tähtpäevadel siin küünlaid, et aga nüüd isikliku lauaplatsil see jätab niisuguse noh, kuidas öelda Potjomkini ilusa mulje, et ma nüüd demonstreerin kellelegi näete minu aulasime, küünal, kuigi ma ei ole midagi vaeva näinud, et see sinna saakski põlemale. Selirand ütles, et ettevõtte sihtrühm ongi inimesed, kes elavad välismaal või surnuaiast kaugel. Näitena toob ta olukorra, kus pole võimalik sõita Tallinnast Räpinasse, aga inimene soovib, et küünal haual ikka põleks. Tartu linna asutuse kalmistu juhataja Enn veen. Perel pole algatuse vastu aga midagi. Mis meil peaks selle vastu olema, see on ju väga meeldiv, kui inimestele sellist võimalust pakutakse. Ilmselt on ka huvilisi ja meie poolt on ka mõnes mõttes valmisolek selles mõttes, et on olemas elektroonilised Tartu kalmistute kaardid veebis kättesaadavad. Et meie poolt on, on kõik nagu okei. Küünalde kullerteenusega alustati Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Viljandis. Firma kavatseb aga kahe aasta jooksul kaardistada Baltikumi surnuaedu ning laieneda edasi Skandinaaviasse, Lääne-Euroopas ja PõhjaAmeerikasse. Lisaks asub ettevõtte hauaplatse hooldama ning seda kevadel loodetavasti juba enam kui 150. Eesti surnuaias. Ilm on öösel ja homme päeval sajune. Lähemalt räägib sünoptik Silve Grabbi Kaiv. Homme jääb meie ilma kujundama Lõuna-Skandinaaviast Eesti kohale sirutuv sajune madalrõhuvöönd. Ilm on pilvine ja ajuti sajab vihma, öö hakul sekka lörtsi, paiguti on udu. Puhub lõuna ja edelatuul kolm kuni üheksa, rannikul puhanguti 14 meetrit sekundis. Hommikuks tuul nõrk, läheneb Päeval. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni seitse meetrit sekundis, õhtuks pöördub aga Hiiumaal ja Põhja-Eestis kirdesse ning tugevneb nelja kuni 10, rannikul puhanguti 14 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on eeloleval ööl pluss ühest pluss kuue öö hakul sisemal kohati null kraadini. Homme päeval neli kuni üheksa, saartel, rannikul kuni 11 kraadi. Ja spordiuudised võtab kokku Johannes vedru. Naisepeevehklejad hooaja esimese maailmakarikaetapina kavas oleval Tallinna mõõgal ei pääsenud ükski Eesti koondislane individuaalturniiril avaringist ehk 64 parema hulgast edasi. Erika Kirpu pidi tunnistama prantslanna Alexandra Louis Marii 15 12 üleolekut. Julia Beljajeva jäi torgetega 12 15 alla kõigest kaheksateistkümneaastasele Hiina vehkleja Ale-ši juhex sünnile. Kristina kuusk oli ameeriklane koordi hõõrli vastu pidevalt kaotusseisus ning ei suutnud seitsme torkelist kaheksa. 15 allajäämist vältida. Eile kvalifikatsioonis väga head vormi näidanud neli difert kaotas esimeses ringis selgelt seitse, 15. Itaallannast universiaadi pronksile Roberta Marzanile. Kõige tituleeritud vastane oli eestlannadest avaringis Katrina lehisel nimelt vehkles Lehis rumeenlanna Ana Maria Poppeskuga. Popescu 14 13. Eduseisul tegid vehklejad topelttorke, mis tähendas rumeenlanna edasipääsu tulemusega 15 14. MK-etapi finaali jõudsid just Blopescu ja venelanna Violetta koolobova koondislaste. Tänasest esinemisest räägib Eesti naiskonna peatreener Kaido Kaaberma. Enamus tüdrukutel esimese minutiga andsid praktilised kaks kolm torget ära ja siis tüdrukud hakata taas vehklema, et kõik need kaotused kuusel, peljajeval ja lehisel selle nahka läks, eks ole, et esimene minutil vehkisid väga kehvasti ja kodu rajab hinge? Nojah, eks seda peab konkreetselt juba nende käest küsima, aga aga väikest pinget oli külveralt vähemalt õhus, natukest. Mis homseks naiskonna võistluseks ennustab, missuguse sellise koosoleku naistele veel, et homme sellist julgust ja enesekindlust oleks oluliselt. Rohkem jah, täpselt, et meil on tarvis julgust ja enesekindlust rohkem ja kui hakata vehklemispilti vaatama, ega nad kehvasti ühend. Meeste jalgpalli Eesti meistrivõistlustel tegid Tallinna FCI Levadia ja Nõmme Kalju lillekülas üks. Üks viigi Mark Oliver Roosnupp viis Levadia juhtima. Kalju viigivärava lõi Vladislav homotoff. See tulemus tähendab, et hõbe ja pronksmedalite omanik selgub viimases voorus. Praegu on Levadia teine ning Kalju kolmas Eesti meistritiitli kindlustanud FC Flora. Jaapanis selgus meeste ragbi maailmameister. 12 aasta pikkuse vaheaja järel tuli võitjaks Lõuna-Aafrika vabariigi koondis. Finaalis alistas Lõuna-Aafrika Vabariik punktidega 32 12 Inglismaa. Kahekümnepunktiline üleolek on trapi mõistes suur. Ülekaaluka võiduga on MM-finaal varasemalt lõppenud vaid ühel juhul. MM-tiitel on Lõuna-Aafrika lastele läbi aegade kolmas. Esimest korda tõstis Lõuna-Aafrika vabariigi kaptenina MM-karika pea kohale mustanahaline mängija. Siia kolissi. Selline sai laupäeva teise oktoobri Päevakaja kaunist hingedepäeva ning kena õhtu jätku.