Kahe orkaan ja Kristjan Port tere. Christian partar tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Alles hiljuti räägiti arvuti tarkadest inimestest. Inimestelt oodati arvutite mõistmist, mitte vastupidi, kohanes inimene, mitte arvuti. Inimest, kes ei osanud arvuti tahtmestega arvestada. Peeti rumalaks. Arvuti oskajatel oli teistest konkurentsieeliseid ja see motiveeris uuega kohanema. Aga suund on muutumas. Jaa, vestlusesse siseneb inimese oskustega arvutite temaatika. Analüüsifirma Cartner paigutab inimestega arvestada oskavad arvutisüsteemid 10 olulise tehnoloogilise trendi sekka. Ettevõtte analüütikud ennustavad inimesekesksete nutikate ruumide ajastu algust. Märgatava osa tehnilisest arendustööst peaks konvergeeruma selle eesmärgi teenistusse. Kui inimest ümbritsevat nutikat tehnoruumi võib pidada eesmärgiks siis seda arengut võimaldav tuumik keeldus näpp tehisintellekti edusammudele. Ennustuste puhul paistab tõene olevat vähemalt see, et need ei pea enamasti paika. Siit siis vajadus doosi, skepsis järele Cartneri jutustust tarbides. Kuid arvestage, et ka skepsis on ennustus. Ebaõnnestumise ennustus, millel on samuti ennustusega möödapanemise haigus küljes. Igatahes ennustab Cartneri analüüsi valdkonna juht inimkeskse nutika ruumi murrangulist mõju nii inimestele kui nende elukeskkonnale. Vaielda võiks, kas inimkesksus tähendab inimese ja tema elu muutmist või siis siirdubki inimese elu õigesse sängi tagasi, millest ta oli sunnitud väljuma tänu arvutite ja masinatega arvestamisele. Gardneri juht lisas, et kui seni on esmalt sündinud uus tehnoloogia, millele seejärel hakati otsima inimesele sobivat rakendust siis edaspidi peavad arendajad esmalt mõtlema ettevõte inimese huvidele ja asuma siis seda tehnoloogiliselt toetama. Olgu näiteks hüperautomatiseerimine. Selle sisuks on inimese asendamine arvestades tema mitmekülgsus ega ei suuda ükski eraldiseisev Tööriist inimeste asendada. Lahendusena nähakse Tööriistade kombineerimist hüpermasinavärgiks, mille keskel juhib protsessi ning teeb otsuseid tehisintellekt. Füüsiliselt kompleksse süsteemi sisemist talitlust võib kopeerida loogilisse andmekihti ja luua sellele spirituaalne. Digitaalne kaksiknähtus sarnaneks millelegi inimhingelaadsele. Kesksel juhil oleks kulukas tegeleda iga üksiku isiku füüsilise kehavalitsemisega. Selle asemel juhitakse inimeste masside puhul nende teadvust, mis tegeleb füüsilise keha juhtimisega ise edasi. Cartneri ennustustes saavutab inimesi asendama mõeldud masinate kogumit. Digitaalsete hingede kogukondlik karjatamine, uue juhtimistaseme, mille üheks väljenduseks Olekski kõikne hüperautomatiseerimine. Sama arengu teine väljendus on inimest mõistva tehnoloogia kasvab suhtlusvajadus. Mida esindab nõndanimetatud multikogemine ekraanist, diaklaviatuurist, Punkti koondunud arvutiga suhtlemisest liigutakse erinevaid taju, mehhanism, meie suhtlemise kontaktpindasid kaasavasse, läbimisskulptuuri inimesega suhtlevad seadmed, liiguvad temaga kaasa, on ühenduses nii sisendi kui väljundi jaoks tema meelte ja organite. Aga täna veel kantavad seadmed siirduvad inimeste ümbritseva ruumi osaks ja loovad modernse kogemuste ja elukeskkonna. Noh, võib mängida ideega, milles klient saab restoranis sõnatult talle meeltmööda poisist tervislikuks määratud toidu mida ta Pides viibib individuaalselt Talle loodud liitreaalsuses kauge maa viljapõllul. Kust see toit pärineb? Antud näitega võib eksida ka bakteriaalsete toite lausesse milles tuleviku inimestele toitu valmistatakse. Kõikselt inimese embava tehnoloogilise ruumi tulemusena demokratiseerimist. Individuaalne tehnoloogiline pädevus, kuna ruumi nutikus on kõigile kättesaadav. Endale ostetava tehnoloogia vajadus kuna see asub sensoritest virtuaalreaalsuse kuvamise vahenditest koosnevas keskkonnast. Taolises olustikus viibijalt, eeldate mahukaid eelteadmisi maailmas toimuva analüüsimiseks või uute teenuste ja toodete kavandamiseks. Nutikas keskkond võimaldab suuremal osal inimestest aktiivselt maailma kujundamises kaasa lüüa. Muuhulgas märkamatult sisi inimeste võimekust suurendades mis omakorda kasvatab ootuseid inimese keha ja tajuvõimelisuse suhtes. Ägedama ajastu inimene teeks rohkem, kui tema keha ümbritseb tugevate mootorite ja manipulaatoritega väline tehiskeha millega ta tõstab näiteks raskeid asju. Cartner pakub töökohaks kaevandused. Noh, kuigi selleks ajaks ei tohiks inimesed enam taolist rasket tööd tehasest. Kaevureid asendavad omavahel suhtlevad nutikad tööriistad. Ennustuste järgi peaks inimese tehniline võimestamine muutma paremaks tema kuulmise ja nägemise kehalise tugevuse, ajutalitluse. Ja ka geneetilise pärandi. Samal ajal peaks suur osa otsuseid inimesest tegema tehisintellekt ning töödevad autonoomsed, masinad. Tõenäoliselt pole siis Cartneri analüüsi valdkonna juhiks samuti enam inimene. Huvitav, millega tema tegeleks? Kuula varasemaid portaale R2 L2.