Lelude hulgas, mida laps kingikotist leida võis, olid nukud, mänguautod, kaisukarud, konstruktorid ja palju muud. Näituse autor Heli Mänd ütles, et enne plastmassi võidukäiku meisterdasid paljud pered mänguasju ise. Heal juhul oli see siis selline. Glasuurportselanist nuku peamis laadalt osteti ja ema õmbles sinna keha külge, riided selga ja poisi jaoks võib-olla isa või vanaisa meisterdas kiikhobu või võib-olla siis 100 aastat tagasi hüppaga auto ja Iloni imedemaa plaanib koos näitusega spetsiaalset muuseumitundi, kus saab ise meisterdada, jätkab Ilon Imedemaa juhataja Anne Suislepa. Selle programmi raames on siis lastel võimalik võrrelda tänapäeva mänguasju ja kingitusi ja siis vaadata, et mis nende emad ja vanaemad siis kingituseks said, kas siis jõuluvanalt või näärivanalt. Ja lisaks sellele muidugi me ka ise meisterdame. Mänguasja Heli Männi sõnul on mänguasjade säilitamine üsna keeruline ja nad peavad olema kuivas ja suhteliselt ühesuguses temperatuuris ja tegelikult plastmass on üsna tundlik materjal. Plastmass hakkab pragunema ja tükke küljest ära viskama, et selles suhtes vanad plekist autod säilivad paremini, kui nad on soojas ja kuivas kudega ka, et võib-olla isegi vanemad, kui nad on korralikult pakendatud, on, on paremini säilivad kui, kui mõned kaasaegsed asjad. Näitus möödunud sajandi laste jõulukingid jääb Iloni imedemaal avatuks kaheksanda detsembrini. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Haapsalu.